Esimesed eestlased rändasid Krimmi rohkem kui 140 aastat tagasi. Vaatamata raskustele on nende järeltulijad sinna elama jäänud ja püüdnud eestlust säilitada. Kas Krimmis ka mõne aastakümne pärast veel eesti keelt räägitakse, sõltub paljuski sellest, kuidas Eesti riik sellele kaasa suudab aidata. Esimene oluline samm on igatahes tehtud. Sellel sügisel saatis meie haridusministeerium sinna tööle eesti keele õpetaja Merike Simmul. Kohaks sai Aleksandrovka keskkool, elukohaks naabruses asuv Krasna tarka küla. 16. oktoobril Eesti presidenti Arnold Rüütlit vastu võttes laulsid tema õpilased eesti keeles kodust, mis tilluke. Krasnodari kas on kaheksa peret, kus kodune keel eesti keel märge simmanil on õpilasi 41, nende hulgas 22 eesti juurtega ja kaheksa venelast ning 11 täiskasvanut kelle abikaasa, Eesti päritolu. Kõik on ülipüüdlikud ja armsad õpilased, kõik algajad ja lapsed toodavad võib-olla vastata küsimusele, kus nad elavad ja mis on nende nimi, nii et paraku vestelda ei saa. Krimmi südames elatakse vaeselt, sageli pole õpilastel raha isegi õppevahendite muretsemiseks, räägib Merge. Nendel lastel eriti ei ole nagu oma asju üldse. Näiteks on meil käsitöö tund, ütlen, et palun võtke ainult liim kaasa, sest ma ei näinud etter liim ka võtta, Eestist kaasa tulevad lapsed, tundja näiteks ainult kaheli, aga meil ei ole seda raha, et osta sest nad üldiselt kõik, vot see külarahvas elavad ainult selle lehmapiima peal. Et igaühel on kaks, kolm lehma, absoluutselt ei tööta kuskil. Külas on 419 inimest, Eesti muresid on 49 ja täiskasvanud, kes õpivad, noh, et 11 inimest, siis on niimoodi, et mees on eestlane, naised on, kas siis ukrainlased, üks on murdvanane, tšehhist oli Kaaessis, nemad õpivad eesti keelt. Merike sõnul ei mõistnud kohalikud esialgu, miks ta nende juurde tuli. Päriti, kas kodus polnud tööd või on ta äkki hoopis Eestist välja saadetud, et tema kodumaa eesti keele õpetaja leidmiseks konkursi korraldas. Ärge selle võitjana krimmi tööle tuli, oli paljudele uskumatu seda, missugune koht on Krimmi südames asuv Krasnov tarka iseloomustab Merge kirjeldus president Rüütli külaskäigule eelnenud päevadest. Krimmi haridusministeeriumis tulid siis, siis vestlesid, et mina olen see õpetaja nii ja naa ja omavahel nagu arutavad, et oodake augustada lasknud org asub üldse. Rahaasjad käivad vestluste odav fookusse Krasnodari asub. Et homme on president siia sõitvad ja nemad on Krimmi elanikud. Minu näed pihitaks. Tuletage mulle meelde, kus rahva tarka nagu ei saanud aru, et siia tuleb president, see oli nagu selline ja ei usutud raha, sellepärast et see on mingi nali või. Mõtlesid, et, et ikka kooli direktor kutsus välja ta lihtsalt, et et vot näidata seda olukorda, et ei mõistetud võtanniade inimeste pärast ja nii ja naa ja nii see oli. Eesti presidendi külaskäik muutis Aleksandrovka kooli peaaegu tundmatuseni. Märge sõnul tehti ühe ööga tõelist imet. Kohalik kirstu habras avania, kaks härrad tulid kohale ja siis nad said šoki, et eesti keele klass asub vanas koolimajas, on uus koolimaja, vana koolimaja. Ja siis eile mind kutsuti tassikest teed jooma ja öeldi, et teeme nüüd niimoodi, et et viime selle klassi koolimaja Uudossa. Sest et seal on kõik ilusad seinad ja kõik ja, ja teeme, teeme eesti klassi nagu seal ainult korraks ja neljapäeval kolime tagasi, kui püsi, on hea, et seal niimoodi seal, et mitte mingil juhul nõus, sest et ma kolm nädalat valmistasin seda klassi värvisime noodid, tegime ja lõikasime ja mõtlesin, kuidas me pakume kõik selle sealt lahti ja nii ei ole midagi, et pärast on ja ma ütlesin, mina siis ei võta, on üritusest osa lihtsalt. Ja, ja mina olen nõus sellega ja siis öeldi, et hea küll, siis kohe toodi kõik tsemendid kohalesõit kohe seinad löödile. Ainult plaatidele jõudnud kartlejad, plaadikesed kukuvad muidu pähe inimestele, et nad ei kuiva ära kani niiske. See, mis eilse õhtu, kas kool, see on ninudes praega, siin käis selline remont. Sellised brigaadid ja kõik lambid pandi koriaid, kottpimedad seanudki, lampe. Äsjasest remondist andsid koolimajas märku värvist lõhnavat ruumid ning kleepuvad seinad ja käsipuud küla vahel jooksis aga ringi rohelise küljega koer ilmselt kommend äsja värvitud pinna vastu sügama läinud. Kuigi Merge sõnul sai koolimajast üleöö iludus, ei ole haridustemplis senini siiski kütet. Varem on hoonet köetud pursuikade ehk plekkahjudega, mille jaoks õpilastel tuli endal kodust puit tuua. Ahjud ajavad aga tahma sisse ning vahepeal tuleb tund ruumi tuulutamiseks katkestada. Praegu ma klassis ei ole purusuikat, seal tundub, et kõik on korras ja torud on paigakene, tegelikult saab olema meil Ursuica kütte siis vahepeal, see tahm on niivõrd tugev, kui uksed kohtumataks lahtis. See tõmme ei ole niivõrd hea, endal puus hõikavad hästi vanad ja roostetanud siis klass läheb nagu tahma täis, tuleb lastega korraks välja minna, natuke värsket õhku hingata, lähme klassi tagasi ja teeme tundi edasi. Pärast seda üle elanud ei oska, nii täpselt. Jutu põhjal siis nüüd teatati, et see vana koolimaja pandud gaasitorud septembris. Mulle öeldi, et minul saab olema gaasiküte, et kõik on korras, aga viis klassi veel jääb nagu võika kütte peale. Ja paar päeva tagasi meile öeldi, et seda gaasikatlamaja polegi veel ehitama hakatud. Mis puudutab Aleksandrovka koolimaja kütmist, siis oli ilmne, et Ukraina ametnikele ei meeldinud selle küsimuse jõudmine eesti presidendi kõrvu. Omavahelgi ei olnud päris üksmeelele. Et koolimaja saaks gaasiküte, oleks vaja hoone seestpoolt korda teha. Ilmselt hakkame siiski kütma pursoikadega, selgitas Mergiale Aleksander Didenko, kes presidendi Leonid Kutšma eriesindaja Krimmi autonoomses vabariigis märgates aga, et tema ees on ka mikrofon, katkestas Didenko kähku vestluse ja lubas märkega hiljem kõnelda. Õhtul tuli sama asi jutuks president Arnold Rüütlit 1000 Eesti ametnike ja Krimmi peaministri Sergei kuniitsoni vahel. Pärast seda kinnitas kunitsen, et probleem saab lahendatud kõige lähemal ajal. Kolm kooli, sealhulgas ka eesti klassiga Aleksandrovka keskkool viiakse kuu-poolteise jooksul gaasiküttele. Raha annab Krimmi valitsus ning see on abi kõigile kooliõpilastele, kinnitas peaminister Sergei kunitsena. Praegu aga peavad Krasnodari Aleksandrovka lapsed siiski õppima veel külmades klassiruumides. Tööd tehakse hoolega, sest eesmärk on kas või mõneks ajaks Eestisse vahetusõpilaseks pääseda. Need, kes käivad, on ikka jube püüdlikkus ja mul on seal ütlesin olemise mäng üldse nagu oma metoodikas ma hästi palju kasutame keelekümbluse võtteid, eksasine lugemise idee nendelt pärit ja siis on niimoodi, et lapsed täiesti järjekorra tahavad raamatuid lugeda ja siis tulevad siia ritta poole koputavad. Õpetame raamatust ühe raamatu eest, nad saavad ühe vaguni, kes kõige rohkem vaguneid, siis saad, ütleme, jõul tal mingi eksi kingitused nii, ja siis see nii motiveerib neile siis nad ajad rooli taga ajada. Et muna lugeda, Polunis küsivad tundidest juba ära selle mõned aastad ja ma ikkagi ütlen, et üldiselt ei tohi ära küsida eni. Merike Simmul jätkab tööd Krimmis vähemalt kevadeni. Ta loodab, et tänu president Arnold Rüütli külaskäigule saab Aleksandrovka keskkool lõpuks gaasiküte ja arvab, et kuigi ametnikele võis probleemide ilmsikstulek vastumeelt olla, peavad lihtsad inimesed teda sõbraks. Sõber intega suuremate ametnike silmis kindlasti heas kirjas enam ei ole, aga direktori silmis ma arvan küll, et mul on hea. Sest, et tal ka käidud, osalesime Mergema nii, tänan, et president siia tuleb, kuigi see minu töö ei ole, siis kõik ütlevad, et kuulge, et öelge presidendile, et ta ikka tihedamalt kõik siin, et siis saab kõik korda tehtud. Lõpetuseks veel nii palju, et Eesti valitsuses on täna kõne all endise nõukogude liidu aladel elavate eestlaste toetamine ja nende elus lahendamist.