Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 27. detsembri olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Uku Toom. Täna suri Eesti üks tuntumaid ja hinnatumaid kirjanikke vanameister Jaan Kross. Tartu linnavalitsus otsustas lõpetada linnaliinide lepingu aktsiaseltsiga koobas. Samas ei välistanud ta koostöö jätkumist. Bussifirmast avaldusest jääb mulje, et nad on lepingu lõpetamised rahul. Loodavad paremaid tingimusi. Eesti on endiselt kahanemas rahvaarvuga riik, kuid kahanemistempo aeglustub. Meil on juba tööjõupuudus ja see süveneb. Keskmine eluiga. Noh, jääb aga alla Euroopa Liidu keskmisele. Mart Laar ei eita erimeelsusi koalitsioonis. Arvab, et need ei pruugi mõjutada selle ühtsust. Ain Seppik arvab, et koalitsiooni saatuse pärast ei pea muretsema ja nendib, et Keskerakond on hetk Keskerakond hetkel koalitsiooni ei igatse. Enesetappudest terrorist tappis valimiskoosolekul Pakistani opositsioonijuhi pena Sir puuto. Kardetakse. Mõrv toob kaasa poliitilise keeristormi riigis, mille armee käsutuses on tuumarelv. USA president George Bush peaks lähiajal tegema selleteemalise eriavalduse. Vaatamata sellele, et lund ei ole vähemalt Tallinnas aastavahetuse eel olnud, ei jää kogu lumekoristuseks ette nähtud raha järgi. Kuigi nurisetud räämas tänavate üle puhastatakse näit tegelikult iga päev. Tartu aasta teoks tunnistati Ateena keskuse ja Volga restorani taastamine. Ilm Eestis püsib pilves selgimistega, kohati sajab vihma või lörtsi, öösel on õhutemperatuur miinus kolme ja pluss kolme vahel. Homme päeval miinus ühe ja pluss viie vahel. Alustame sellest, et Tartu linnavalitsus otsustas lõpetada linnaliinide lepingu aktsiaseltsiga koobas ja lugu Vambola Pavalt. Täna raekojas linnavalitsuse aastalõpuistungil vastu võetud otsus lõpetada liiniveoleping Kõu passiga on paljudele tartlastele jahmatav Ko passon linnaliinidel tegutsenud kaks aastat. Põhjus, mis ajendas radikaalset sammu astuma, on linnapea Urmas Kruuse sõnul see, et veofirma ei ole siiani esitanud lepingu täitmist kinnitavad garantiikirja. Kuna kui buss on jätnud vaatamata korduvatele meelde tuletamistele esitamata meile garantiikirja, mis on üks lepinguosasid ja tegelikult tähendab seda, et ettepanek on kuue kuu pärast, siis et lõpetada ja tõesti seal Aja jooksul on meil vaja leida lahendused selleks et linnas transport toimiks, inimeseta jõuaksid ühest punktist teise ja ka me seda väga kergekäeliselt seda sammu ei teinud, aga nende kirjavahetus näiteks ka seda, et me teatud küsimustes ei saa hetkel partnerit usaldada. Abilinnapea Margus Hansoni sõnul on tegemist tõsise küsimusega ja lahendus sellele, et inimeste sõiduvõimalused ei kannataks, asutakse otsima kohe uue aasta algul. Ees seisavad läbirääkimised praeguse vedaja, aktsiaseltsiga Gobas Seste, välistatud pole variant, et praegune operaator jätkab. Võimalik on ka uue konkursi väljakuulutamine. Abilinnapea Margus Hanson. Eks me asun tegelikult läbirääkimiste laua taha tänase vedajaga, vajalik oli tehase samm selleks, et näidata meiepoolsed nii-öelda tõsist huvi sundida ka lepingute teistpoolt täitma. Selle kuuekuise aja jooksul on suhteliselt ebarealistlik läbi viia ja uus liinihange ja samal ajal jätta ka piisavalt pikale võimalikul uuel hanke võitjal ettevalmistusi teha. Ka seetõttu oleks vaja läbirääkimisi kuubussiga nendega kokku leppida, millistel tingimustel. Sellisel juhul, kui kuuekuine periood läbi saab, liiklus ikkagi edasi toimiks, kas linn näiteks pileti nüüd enda kanda? See on kõik uue lepingu tingimuste teema, aga me oleme tõepoolest arutanud, et võib-olla see oleks mõistlik, et linn võtaks piletimüügi enda kanda. Sellisel juhul see piletita sõitjate püüdmine tuleks tõenäoliselt linn mureks, aga linn saaks seda tõenäoliselt edasi volitada mõnele vastavale organisatsioonile. Go passi peadirektori kohusetäitja nii Alpius kinnitas meile, et temale tuli linnavalitsuse otsus täieliku üllatusena ning ta ei oska midagi kommenteerida ka kõu pas. Tartu regiooni juhataja Kuno Koger kinnitas, et ei soovi raekojas vastu võetud liiniveolepingu lõpetamise otsusele midagi lisada. Kõik on üllatav. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Selle teema jätkuks veel nii palju, et kas lepingu katkestamine nüüd Kuubasse millekski sunnib, on küsitav, sest meieni on jõudnud ka firma arvamus. Kuuldakse, et koobas asub koostöös Tartu linnavalitsusega arutama linnaliinide töö jätkumist ja liiniveoleping Tartu linnaga on tänases majandussituatsioonis kahe aasta jooksul muutunud vot kütusehindade, tööjõukulu ja muu juures kaubasile majanduslikult kahjulik ning firma on ka linnavalitsus sellest korduvalt teavitanud, ütleb tegevdirektor René Alpius et vastavalt Euroopa nõukogu määrusele tuleb avaliku veoteenuse osutamine lõpetada juhul, kui kohustused tekitavad vedajale majandusliku halvemuse, selgitab alpi just nii, et jääb mulje, et nad tegelikult olid või neil tegelikult oli hea meel, et see leping katkestati ja nad loodavad edaspidi paremaid tingimusi. Nüüd aga välisteemadele. Enesetaputerrorist tappis valimiskoosolekul Pakistani opositsioonijuhi Vena siirdpuutu. Indrek Kiisler jätkab. 54 aastane opositsioonijuht suri Islamabadi lähedases Raval Pindi linna haiglas, kus talle üritati teha veel päästvat operatsiooni. Pealtnägijate sõnul tabasid jaanuarikuiste parlamendivalimiste kampaaniakoosolekul poolehoidjatele kõnet pidanud ekspeaministrit kuulid kaela ning rindu, kuid esinemise järel autosse istus. Politsei andmetel tulistas enesetaputerrorist Raval pindi pargist koosolekult lahkuvat fotot ning lasi end seejärel õhku. Plahvatuses sai surma 16 inimest. 18. oktoobril ründasid suitsiiditerroristid puutuvad Karachis kaheksa eksiili aasta järel kodumaale naasnud endine peaminister rahvahulga saatel läbi linna liikus. Tookord hukkus plahvatustes 139 inimest, kui Butto ise pääses vigastusteta. Tegu oli Pakistani ajaloo kõige verisemad terrorirünnakuga. Pärast oktoobrikuist rünnakut hoiatasid võimud korduvalt. Nende andmetel üritavad islamiäärmuslased puutud tappa. Jätmine süvendab kardetavasti poliitilist kriisi tuumarelva omamas Pakistanis, kus islamistid on ähvardanud jaanuari valimised nurjata. Väelise pöörde abil võimu haaranud president Pervez Musharraf on eriti keerulises olukorras kuna teda ründavad nii islamiäärmuslased kui ka liberaalid. Pakistanis on tänavu toime pandud üle 40 suitsiidirünnaku, milles on surma saanud vähemalt 770 inimest. Oxfordi Harvardi ülikooli lõpetanud Butost sai 1988. aastal Pakistani esimene naispeaminister. Peaminister oli olnud ka tema isa, kes tapeti 1979. aastal. Buddha enda sõnul tõotas ta kord isa haual, et ei puhka enne, kui Pakistanis ei ole demokraatia taastatud. Ta süüdistas korduvalt Musharrafi diktatuuris ning kritiseeris ägedalt tema autokraatlikku valitsemisviisi. Mitmed maailma riigijuhid hambutu tapmise pärast sügavalt muret avaldanud, sest kardetakse, et see võib viia kodusõjani riigis, mille armee omab tuumarelva. USA president George Bush teeb lähiajal selleteemalise eriavalduse. Ta arutab praegu olukorda oma Texase rantšos, kus ta viibib jõulupuhkusel. Eestisse tagasi rahvastikuminister Urve Palo esitles täna rahvastiku ülevaadet, mis põhineb 2006. aasta andmetel, vahendab Riina Eentalu. Eesti on endiselt kahaneva rahvaarvuga riik, kuid rahvaarv väheneb kaks korda aeglasemalt kui näiteks aastatel 2000 kuni 2003. Mullu suri siiski 2275 inimest rohkem kui sündis. Lapsi sünnib meile aastalt rohkem. Tänavu on oodata 1000 lapse sündi rohkem kui mullu, kuid ikka on vähe, et rahvastiku taastoota peaks iga viljakas eas naise kohta sündima 2,1 last, meil sünnib 1,55 last. Probleem on partide suur arv. 10000 aborti aastas tehakse vabatahtlikult ilma meditsiinilise näidustus ette. See on kolm ja pool korda kõrgem arv kui Soomes. Kui vähendada aborte 10 protsenti, sünniks meilt 1000 last aastas rohkem. Abielu sõlmimist poolest oleme Euroopa Liidu viimase kolmandiku seas ja pooled abieludest lahutatakse ka rahvastikuminister Urve Palo. Kaldun arvama, et pigem on ikkagi see, et meil on see elutempo nii kiire olnud ja me arvame, et perekond on kuidagi teisejärguline ja tulemus on käes. Ka näitab uuring, et üha kasvab vabaabielust sündinud laste arv. Abielust sündinute arv on pisut kahanenud. Keskmine eluiga on Eestis ka aasta-aastalt tõusnud ja 2006. aastal oli meeste keskmine eluiga 67,4 aastat, naistel 78,4 aastat. Läti Euroopa Liidu keskmisest elavad Eesti mehed kaheksa ja naised neli aastat vähem. Ja Vahe-Eesti naiste ja meeste keskmise eluea vahel on 11 aastat naiste kasuks. Millest see tuleb? Minister Urve Palo. See tuleb sellest, et väga paljud mehed või poisid saavad surma enne, kui nad jõuavad 35 aastaseks ja see tõmbab seda keskmist olla, seda alkoholism ja rifi käitumist on meestele, noh kuni 40-ni, niipalju veel täna, kui algselt sünnib poisslaps rohkem, siis alates 35.-st elu ja on näha, et juba naisi rohkem Ja tulemus on ka see, et Eestis on 100 mehe kohta 117 naist. Eks see võib olla üks põhjuseid, miks suhteliselt naised eestist kipuvad välismaale mehele minema, et meil on mehi lihtsalt vähem. Rahvastik väheneb ja vananeb ning uuring näitab, et meil on juba tööjõupuudus ja see süveneb. Minister Palo peab aga heaks näitajaks seda, et ligi 80 protsenti emadest töötab sissetulekud leibkonna liikme kohta on kuue aastaga kahekordistanud. Iga seitsmes leibkond elab siiski vaesuspiiril. Veel üks valdkond, mis rahvastiku mõjutab, on ränne. Trend on positiivne, ütles minister. Sisserändes on kasvanud eestlaste osa, ehk on hakatud koju tagasi tulema, kuigi endiselt on lahkujate arv veel suurem kui tagasitulejate arv, aga see vahe väheneb. Aasta on lõppemas ja möödujale vaadatakse tagasi läbi erinevate arvamuste. Räägime poliitikast, mida arvavad 2007.-st aastast valitsuskoalitsioon, koalitsiooni esindaja Mart Laar ja praegu opositsioonis olev Ain Seppik. Esmalt Isamaa ja Res Publica liidu liider Mart Laar. No ma arvan, et meie poolt on see kindlasti olnud väga oluline ja, ja kindlasti ka väga hea aasta oleme tõesti suutnud ühinenud erakonnaga ennast tõestada, maksma panna korraliku tulemusega valimistel oleme valitsuskoalitsiooni liikmed ja seal tõhusat tööd, nii et selles suhtes on, on see kindlasti meie poolt vaadates väga-väga positiivne aasta olnud ja noh, kindlasti Eesti poolt vaadates on see aasta, millest ajaloo kirjutajad tulevikus mööda ei pääse, see aasta on olnud üsna selline hoogsate sündmustega kuni ütelda. Ja samal ajal noh, kui nii vaadata tulevikku ja neid otsuseid, mis on tehtud, siis on tehtud tegelikult ära surnud. Ning Ain Seppik Keskerakonnast, kes aprilli algul nimetas Andrus Ansipi programmkõnet roosamannaettekandeks, mida arvab ta nüüd? Oh, oleksin ma siis teadnud, mis juhtuma hakkab, siis ma oleksin öelnud, et see on viimane roosamanna kõne, aga praegu on rääkida majandusest, siis on hea kapsa, õppige pealt saab võrdlemisi lahjat kaasettekanne, kuid keegi uinuda, et mõne nädala pärast on Eestis esimesed suuremad massilised rahutused ja see kahtlemata mõjutab meie elukeskkonda veel pikka aega. Ma olen siin paljude analüütikute ka nõus, nii et ma ei ütleks, et valitsus saab süüdistada majanduslangus, siis see on ennatlik ja vale. Kuid sellest, et valitsus on kirjeldanud seda, seda peab küll ütlema ja ta on kirjeldanud seda pronksiööga, lõigates ära igasuguse kaubavahetus Venemaaga ja teiseks ja suure optimismiga alles peavad hakkama varem valmistuma majanduslanguseks. Mitmed asjad jäeti tegemata õigel ajal ja nüüd me oleme seisus, kus ma arvan. Majanduslanguses, mis mõjutab inimeste igapäevast elu rohkem kui praegu. Aasta lõpp ja õiguskantsleri isik tõid elevuse nende ridadesse, kes otsivad koalitsioonis erimeelsusi ja lahkhelisid, kuulama arvamusi ka siin. Kas on lagunemisoht, Mart Laar? Ma arvan, et vaadates seda sündinud koostööd õiguskantsleri valimisel, oleks küll vale ehitada, et kõik toimub täielikus üksmeeles, samal ajal oma pikaajalise politseikogemusega ma üldse välistatud, sellised koalitsioonid püsivad kauem, kus kohas need vaidlused käivad ja kus kohas need vaidlused ka vahetevahel avalikult saavad selline tohutuks meil armastus alguses on tavaliselt viinud isegi kiiremate konfliktideni ja kokkuvarisemise. Neine täitsa sõltub koalitsiooni tahtest koos püsida, kuni see tahe vaatamata eriarvamustele on olemas, siis ei juhtu midagi hullu. Ain Seppik, eks see on kohati nende inimeste hirm, kes töötavad seda praegust koalitsiooni, et, et see nii-öelda valged suhtuda, kui oled seal ära laguneb, ma arvan nii, et need ei ole, tasub muret tunda selle koalitsiooni lagunemise pärast koalitsioonidele jagunenud nii lihtsalt. Aga märk see muidugi on märk sellest, et Reformierakond siiski realiseerib oma huve nii, nagu ta ise vajalikuks peab, sõltumata koalitsioonist ta tegi seda ka eelmisest koalitsioonist ja nii ka nüüd. Nii tavalise koalitsioon püsib, seda ma ei tea. Kuid ma arvan, et Keskerakond praegu koalitsiooni igatses. Tänasesse päeva tagasi Tartus valiti välja aasta tegu. Vambola Paavo jätkab. 2007. aasta Tartu aasta teo valimisel andsid oma eelistuse enam kui 4600 inimest. Rohkesti said ääri ülikooli peahoone, seinamaaling, fon, voki ekvana marksu maja seinal, laulupeomuuseumi valmimine ning Alma Materi 375. aastapäeva üritused. 2000 seitsmendad, las ta kõige olulisemaks sündmuseks kuulutati ülikoolilinnas Ateena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine. Ärimees Rein Kilk nägi kolm aastat vaeva, et anda ühele ajaloolisele kvartalile uus väljanägemine. Pärast austamistseremooniat märkis Rein Kilk, et näiteks Ateena kinohoonel on täna sootuks teisem tähendus kui mitukümmend aastat tagasi. Tähelepanuväärne, mitte ainult Tartule, ma arvan, et mitte ainult Eestis mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas selliseid kinosaal, mis on säilinud kino algusaegadest ega väga palju, ei ole ju alles jäänud. Kino tähendus on muutunud, tänane kino on tegelikult ju hoopis midagi muud ja selles mõttes on tegemist vaid ka ütleme siis Euroopa kultuuris unikaalse objektiga. Ateena kompleksi ostis Rein Kilk 2004. aastal, kvartali korrastamisele kulus enam kui 70 miljonit krooni. Rein Kilk tõdes, et tegemist oli senistest restaureeritud objektidest. Kõige keerukamaks. Selles hoones on väga palju kuuendi aegseid märke, siis ta ehitati ümber restorani, osa tehti Artekovi või saksa ekspressionismi stiilis kinos paali toodi sellised jõuliselt Sanna mehe poolt klassitsistlikus elemendid loomingust hästi keerukas objekte selliselt kiirelt vaheldunud stiililt nende näited on ju kõik säilinud. Külastajal, kes majja tuleb, ei tohi tekkida mingid segadustega, eksitus talle talle. Kõik peab näima väga loomulik. Praegu taastabringi ülikooli peahoone vastas ühte ajalooliste majab, järgmisel kevadel saab valmis uues kuues ajalooline vaksalihoone. Kas Rein Kilk pretendeerib ka tuleval aastal Tartu aasta teo tiitlile? Ma teen loomulikult kõik selleks, et sellises heas mõttes konkurentsis püsida, kindlasti mingit allahindlust nende objektide valmimisel ei tule, püüame kindlasti üllatada oma meeskonnaga heas mõttes. 2007. aasta Tartu aasta teo nominendile Rein Kilgile jääb tunnustust meenutama Mati Karmini pisiskulptuur tuuletallaja. Mullu valiti Tartu aasta teoks Hansalodi Jõmmu Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Vaatamata sellele, et lund pole, vähemalt Tallinnas aastavahetusel olnud, ei jää nagu kogu lumekoristuseks ette nähtud raha järele. Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann ütles Vallo kelmsaarele, et linnatänavaid puhastatakse iga päev ja üle jääb ainult osa lumekoristusrahast. Võiks öelda see raha, millega me lumevedu korraldada, aga see, et praegu puhastusmasinad ei lükka Lun vaid selle asemel toimetavad umbes nagu suvisel kombel lausa tolmuimejaga või Serentsiste koristamisega tavalisel kombel see töö läheb niikuinii tegema. Ma olen ise näinud neid puhastusmasinaid liikumas, aga mõnes linna piirkonnas siiski on tulnud kaebuse, et seal on must ja koristamata, et kas on jäänud mõni piirkond kõrvale või kuidas nad millises keemialasena masinad liiguvad suurematel tänavatel, kus on ühistransport peale, kus kommunaalamet on tellija seal kõigil marsruutidel masinad liiguvad, ei saa me nüüd rääkida päris väiksemate tänavate eest, kus hooldustellivad juba linnaosad. Võib-olla mõnel pool, teinekord isegi võib-olla peale Tourt, eks ole, kus praht lendab natukene hõlpsamalt ringi jäävus, haljastus enam ei hoia, eks ole, selle prahi lendamist nii nagu suvisel ajal, seda on ju ka kevadel näha, eks ole, kuivaegses juba tolm hakkab läinud. Et võib-olla võib-olla väiksemate näevad tuulisemaid ilmad, et noh, niisugust asja võib tõesti juhtuda. Ja meil täna hommikul just kolleegidega arutasime ka seda, seda lugu, et tihtipeale autojuhid või vaadata, mis mõnikord hommikuks on, on mõne valgusfoori all tekkinud, eriti nädalavahetusel. Autojuht on ilmselt poetanud oma allalastud aknast oma suitsukonid, oma kommipaberid, jäätisepaberid parasjagu rentslisse valgusfoori juurde, eks ole, et, et noh, see on see koht, kus me peaksime inimesi kasvatama ja võib-olla me arutame seda ka oma heade kolleegidega. Munitsipaalpolitsei. Kuidas me seda saaksime rakendada, nii nagu me oleme nüüd hakanud rohkem jälgima, kuidas restoranide ukse taga käib, käib toimetamine siis suitsetajate jääkidega? Ja nüüd siis sõnumist, millest koma saadet alustasime, mis oma tähtsuselt kuulub kahtlemata kõige olulisemate hulka ka meil juba selline traditsioon, et kurvad asjad jätame lõpu poole. Täna pärastlõunal suri 87 aastaselt Eesti üks tuntumaid ja hinnatumaid kirjanikke Jaan Kross. Pole mõtet üles lugeda Jaan Krossi arvukat loomingut, raamatuid keisri hull, Wikmani poisid kolme katku vahel teavad ka inimesed, kes üldiselt kirjandusest midagi ei tea. Ajalugu see on mu enda elulugu äärmuseni laiendatud kujul, ütles 64 aastane Jaan Kross raadiointervjuus aastal 1984. See peab olema sisukas elu ja suurmeister seda kirja panemas, kui sellest on sündinud teosed, mida eestlased loevad ja armastavad. Kujutleme, et me liigume mööda teed. Me möödume mitmesugustest teeäärsetest, lähimatest või kaugematest objektidest ühtedest, me oleme juba möödunud teistega. Me oleme parajasti enam-vähem kohakuti. Ja kolmanda eile me alles läheneme või nad lähenevad meile. Nii, kuidas me tahame asja näha. Aga see, et me oleme teatud objektidest juba möödunud ei muuda neid objekte ju olematuks. Kõik, mis seal oli, on seal endiselt edasi ja elab hoopis ühest täiesti omaette, sõltumatus rütmis, kas meie sealt olen möödunud või mitte, see on kõik eksistentne komisjon, asjad nii ajas tunduvad nad olevat kuidagi teisiti, aga ma nagu ma ütlesin, mulle näib aeg-ajalt, et sarnasus ajas liikumise ruumis liikmesvahel on suurem, kui me kujutleme. See, millest me oleme ajas möödunud, on mingil viisil eksistente. See on hävimatu ja Nende möödunud asjade taas tajutavaks pritsimine. Jõudumööda see ongi olnud nähtavasti üks mu kirjanduslikude püüdmiste kiusatusi. Nüüd on suur loits ja läinud teele, mida üksi tema teab läinud ajalukku. Ja meile anda loitsinutajutavaks selle, mis jääb. Ja jääb ka ilm. Öösel on pilves selgimistega ja sajuhood vihma ja lörtsiga liiguvad üle Eesti. Puhub lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 15, rannikul 20, saartel kuni 25 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Ennelõunal on taevas selgem ja saju võimalus väiksem, pärastlõunal lisanduvate pilvedest sajab mitmel pool vihma, ida pool ka lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 13, saartel ja rannikul kuni 17 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus ühest pluss viie kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.