Tere, head kuulajad. Kui Rein Lang sai aprillis kultuuriministriks, siis tekitas kultuuriringkondades päris palju elevust. Lang on tuntud kultuuri väga armastava inimesena aga samas ka ootamatuid ideid ja ootamatuid lahendusi välja pakkuva inimesena. Oodatud või kardetud revolutsiooni kultuurivaldkonnas või ministeeriumi majas pole tänaseks igatahes toimunud. Aga kas ja mis kultuuri valdkonnas, kas uue ministri ajal ikkagi plaanis on ja millised võiksid olla tuuri poliitika, uued põhisuunad sellest täna hakkamegi rääkima? Tere, Rein Lang. Tere, tere. Ja kultuurirahvast esindav saates Eesti kultuuri koja juhatuse liige ja sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Tere. Tere. Nolan Arp Müller. Rein Lang, kuidas on teie viis kuud kultuuriministri ametis möödunud ja milline pilt kultuuri halduse seisust on nüüd seestpoolt vaadatuna avanenud. Möödunud on väga töiselt muidugi, et suve tuleb ikka kasutada mööda Eestimaad ringi sõitmiseks, mida ma olen ka jõudumööda teinud ja kohtunud lugematu hulga inimestega. Muide sealhulgas mitte ainult oma kabinetis, vaid ka väljaspool seda hakkab tekkima mingisugune väike ettekujutus, kuidas inimesed mõtlevad, mida nad tahaksid. Mis on nende enda plaanid. Jätkame seda värki veel, et eks ma kujutan ette, et aasta lõpuks mul hambast ikka üsna üksikasjalik ettekujutus kõigest. See kõik võtab natuke aega. Aga ma kuulsin, sa ütlesid siin, et ei ole suuri revolutsioone, jumal tänatud, et no ma loodan ka, et nad niisuguste revolutsiooniliste ümberkorralduste aeg, Ajad, kus mingit kelk pööratakse 180 kraadi teisipidi kohe, et need ajad on nagu möödas, Eesti riigis. Aga ümberkorraldusi on küll, on juba juba tehtud ja toimuma, seal tuleb veel. Aga milline peaks olema üldiselt riigi roll kultuurisfääris meil Eestis? No mida riik teha saab, riik saab luua tingimusi, kunsti, kultuuri luua, teha, jälgima sealjuures seda, et oleks tagatud siis eesti rahva ja kultuuri säilimine ja arenemine. Aga kindlasti ei, ei õpetame kedagi, mida teha täpselt ja kuidas teha ja see ei kuulu meie tegevusvaldkondade hulka. Kas need viis kuud ministriametis ministeeriumis sees töötades on pannud mõningaid seisukohti ka ümber vaatama või või muutma? Ei, mitte eriti. Nii et ma üldiselt tunnen ennast ka praegu veel laia profiili jurist-santehnikuna, kelle põhitegevusala ehk kogu aulust umbes 80 protsenti läheb kinnisvarahaldusele ja see on täielikult ebamõistlik, et sellest me üritame küll vabaneda. Kaarel Tarand Kultuurikoda kutsuti veebruaris kokku paljuski kultuuriinimeste murest Eesti kultuuripoliitika ja kultuuri rahastamise pärast mis kultuurikojas on alates veebruarikuus toimunud. Ma tean, et kultuuriinimesed on koos käinud, on erinevad arutelugrupid, milliste valupunktide sõnastamiseni või teemade olulisemate teemade sõnastamisel alati jõudnud. No üks mittetulundusühing ei saa muidugi esindada midagi rohkemat kui oma liikmete arvamused ja kultuurikoja. Kultuuri koda ei hõlma loomulikult kõiki kultuurivaldkonnas rohkem või vähem siis täiskoormusega töötavaid inimesi, vaid ikkagi vähemust vähemust esialgu ja, ja, ja seetõttu Ei saa endale võtta seda rolli, et me esindame kõiki, teame kõike, teame mingisugust tõde, seda tõde, mis seal kuskil võib-olla õues on, seda ei tea keegi. Aga meil on hulk küsimusi, jah, meile, mida tahaks arutada avalikult ja kõigile. Meile meeldiks hirmsasti, kui arutelud Eesti vaimukultuuri tulevikku ja, ja miks mitte, miks mitte oleviku üle hõlmaksid meie avalikkus. Vestlusnimekirjas natukene suurema osa ja kõrgema koha. No see tundub, et, et kõik on korras, et siis ei pea rääkima, eks ole, kultuuri õitseb kõige rohkem kui kunagi varem, et meil on hiilgavad tingimused ükskõik millise perioodiga võrreldes ajaloos. Aga ometigi tahaks mõningaid vastuseid saada ja üks põhiline vastutus, vastus ongi puudu, praegu on, et millist Rolli avalik võim või siis riik ütleme selles kultuurielu ülalpidamises täidab tulevikus, tõenäoliselt peab see muutuma ju kogu aeg ajaga koos, ei saa olla niimoodi, et me ükskord mõtlesime ühe ajahetke jaoks välja mingisuguse mudeli, see, mis meil on, ütleme nüüd siin iseseisvuse taastamise järgne mudel, et need institutsioonid, need rahaskeemid ja nii edasi, et igavesti kehtib, ei kehti. Ja milline see riigi roll siis muutuv muutuv roll on, millised, millisena erakonnad, poliitiline võim, seda näeb, millisena asjaosalised muud seda tahakski arutada? Kas kultuuriinimesed ise omakeskis on seda suutnud kuidagi sõnastada? Vaat see ongi, et selle peale ei saa kokku leppida kokku kokkulepe tuleb mingisugune väga keskmine ümmargune, sellepärast et kindlasti on ju kultuuri vallas, olgu teatris, kirjanduses, kunstis, muusikas tegutsevate inimeste maailmavaated erinevad on ühe serva peale, on teise serva peale on keskel, nii et, et me ei saa, kindlasti ei jõua kokkuleppele selles osas, et, et riik maksab kõik kinni, mida me kavatseme teha, ükskõik, mis see ka ei oleks. Ja teistpidi mitte mingil juhul ka selle peale, et kõigil on null vastutus ja kõik toimub turul. Olgu selle põhiseaduse preambula ka, kuidas on seal mu meelest liiga kramplikult hoitakse sellest isegi kinni, aga aga, aga praktika on näidanud, turud igal pool ei toimi ja neid peab kuidagi tasakaalustama, puudujääki likvideerima. Praegu käib kultuuripoliitika uute põhisuundade väljatöötamine teadma õigesti. Jah, selline ambitsioon, plaan on küll. Peaminister Jaak Allik kunagi omal ajal ju läbi Parlamendi surus sellise dokumendi nagu Eesti kultuuripoliitika põhialused. Ja tänaseks on see periood, milleks nad tehtud on läbi. Ja nüüd on siis esimene küsimus, et kas teha uus või mitte, Haus Me arvame, kultuuriminister võiks niisugune asi olla küll. Aga ta ei tohiks olla mitte üksnes selline valitsuse arengukava, mis lüüakse valitsuse istungil kinni ja pannakse riiulisse. Ja mida siis kahetsusväärselt enam tõenäoliselt riiulist välja ei võeta. Vaid ta võiks olla selline arengukava, nii nagu näiteks justiitsministeeriumile on kriminaalpoliitika arengukava teatud perioodiks igal aastal toimub selle üle aga Parlamendis üks kuulamine. Et siis parlament nagu hoiab järge, veab näpuga järge, mis siis selle ühe aasta jooksul nagu toimuda. Nüüd, mis juhtus selle eest eelmiste? Kõigepealt juhtus see, mis ikka sellistel puhkudel tavaliselt juhtub, et tegijad lähevad omavahel tülli hakkavad üksteiselt tekki ära sikutama ja siis milles kokku lepitakse, on selline üsna ümmargune sõnastus. Ja nende nüüdseks lõppenud põhisuundade puhul me ju, kui me vaatame seda sõnastust, siis seal oli ka üsna selline. Nurgale on kuidagi maha, ihub. Aga samas on ka ikka väga konkreetseid asju, näiteks üks rida kõlab kõrgharidusega ning erialast tööttega. Kultuuritöötaja töötasu ei tohiks olla madalam riigi keskmisest palgast. Riigikogu leidis nõnda aastal 98. Mis mõtet on selliseid asju sisse kirjutada, kui, kui. Kui, kui ei suuda ellu viia, eks ole, see on nüüd, ütleme üks pisike detail kogu sellest sõnade jorust, mis seal on, mida me praegu hetkel teeme, on see, et me teeme paralleelselt siis ideede kogumisega, üritame teha ka kultuuriministeeriumis sellist kiretut, raportit selle kohta, mis nendest põhisuundades siis sai. Et nende põhisuundade puhul oli ju see, et parlament perioodilisi kuulamisi ei teinud. Ja nüüd peaks nagu ikkagi võtma selle asjaga, kui, et mis siis sai tehtud ja mis ei saanud tehtud, aga meie ei tahaks hakata sellele andma hinnanguid. Me teeksime sellise ainult faktidel põhineva niisuguse kokkuleppe raporti, et mis siis, mis nende punktidega läks. Nüüd oleks hea, kui keegi teine väljaspoolt nüüd riigistruktuure teeks siis selliseid erinevaid vaatenurki silmas pidades sellise analüüsi. Et miks siis nii läks, miks mingid asjad jäid tegemata Ta, ja miks mõningates asjades oldi, vaatate edukamatki, kui on planeeritud? Vastus väga sageli tulla see, et raha ei olnud. No eks on ju ka või kindlasti üks võimalikke vastuseid või jäid mingid projektid pooleli, kuna tuli masu peale ja igast asjad on ju ühed on objektiivsed, teised vähem objektiivsed asjaolud. Aga vaat hinnanguid, et kas see käitumine oli õige või vale, vot seda nüüd selles esimeses etapis kultuuriministeerium ei tahaks anda. Küll, aga mis nüüd sellesse teise poolde ehk siis uute põhisuundade koostamisse puutub, siis siin täna on selline nii-öelda avatud tud voor. Ehk me ootamegi siis kõigilt nagu sisendit, mida tahetakse selles asjas näha. Ja siis, kui see kõik on kuidagi laua peale kokku koondatud, no eks siis selgub, kas nende põhisuundadega läheb paremini või läheb nii nagu läks vanadega. Ehk siis Ta tegijad lähevad omavahel kraaklema ja tulemuseks on siis selline üsna selline tasapaks dokument, et mina pooldaks seda, ta on oluliselt konkreetsem kui eelmine. See on väga selge tegevusjuhis. Muide vabariigi valitsusele ei saa valitsuse tegevust, ministrid kogu aeg sõimata, miks seda ühte või teist asja teeb, kui väliskeskkond natukene muutub, et see tagaks ka mingi järjepidevuse. Aga kes on siis oodatud ja kuidas üldse käivad need arutelud, kust need ettepanekud tulevad? Ma saan aru, et kultuurikoda on siis üks selline seltskond kultuuriinimesi, kes on käinud koos ja käib koos, kes veel. No meie nägemuses põhipartneriks võikski olla koda, aga ega see ei tähenda seda, et need, kes need koeraga pole liitunud, ei taha, ei saaks oma sõna sekka öelda. Siin on kõigile antud see võimalus ametiühingutele ja kirikutele ja kellele iganes. Et pange oma mõtted kirja ja kodulehe peal on kättesaadav see informatsioon, mis, kuidas saatke ära. Kaarel Tarand, milline on kultuurikoja praegune initsiatiiv või millised on siis need kõige olulisemad mõtted, milleni praegu on jõutud? Veel kord ütlen, et meil ei ole ühtegi veel kokku lepitud, otsustatud mõtet, aga kindlasti ajurünnakutel on ju mõtteid läbi käinud, mis kohe praegu ka midagi õhku hakkame arutama andma. Viskan, aga ma enne ütlen, ütlen seda, et me kavatseme sellise väga suure või noh, niisuguse suurte rahvahulkadega ürituse sellel teemal korraldada novembri umbes 10. novembri paiku ja rahvahulgad tähendab siis, keda? Kõiki, kes on huvitatud kaasa löömas osalemises vägisi ei saa inimesi panna poliitikast huvituma ega, ega sele nii-öelda loomises osalema. Mis üritus, see on loominguline, nüüd on pleenum või noomide loominguliste liitude loomingulised liidud on üks omaette nähtus, millega muidugi, millega võiksin aega sisustada küll natuke pärast. Me kutsume kõiki, kes on kultuurikoja liikmed, loomulikult, aga seal on nii üksikisikud kui organisatsioonid saavad olla nii-öelda juriidilised isikud, liikmed. Ja loomulikult me ootame siis poliitilist esindatust parlamendierakondade kultuuriga tegelevaid inimesi, loomulikult ministrit nii edasi ja nii edasi. Et läbi rääkida neid asju ja, ja koos leiutada midagi, mis ei ole võib-olla pähe tulnud koos sõnastada küsimusi ja siis äkki, kui on õiged küsimused sõnastatud, küllap vastused tulevad, aga ühe küsimusena küsisin, kui suur on riigi osalemise riigi osa, tähendab kultuurielu juhtimisel valitakse see on üks keskne osa, teine osa on teine suur küsimus on see, et tarbija poolelt vaadatud, ehk siis on autoriõigustega seotud küsimused, et kui avalik, kui tasuta või noh, kui juurdepääsu piiranguteta on kõik see, mida luuakse nii vana kui uus looming. Sedasorti suured asjad. No see omavalitsuste roll on üks asi, mida muidugi ilmselt millest võib ennast katki mõelda, sest et omavalitsused on erinevaid nägu, et ühele saab anda ülesandeid, teisele ei saa. Ja, ja nii edasi. Milline. Mingi osa ka, see tähendab rahalises mõttes administratiivses mõttes seadusandlikus mõttes. No seadusi ei keegi muu kui parlament teha, loomulikult, aga, aga noh, kui ta juba võtab endale mingisugused kohustused, eks ole, see riik seadusega siis loomulikult kuulub raha selle paki sisse siis siis kui on võtnud kohustuse, siis ta peab sellega ära finantseerima taas meile oma riik, eks ole. No kindlasti me räägime tänases saates ka palju rahast, aga ma kohe ei tahaks raha juurde jõuda või? Rein Lang tahtis kohe Vaata, see, mida Kaarel ütleb, need kolm teemat loomulikult on Nendest esimene, võib-olla natukene liiga laialivalguv, aga mis puudutab aut Marju õigusi ehk siis igaühe õigust kasutada kellegi poolt loodud ka uue loomingu loomiseks või ka ärilisel eesmärgil see on praegu maailmas teema number üks, mida Eestis ei ole sugugi mitte hakatud nii nii aktiivselt käsitlema kui seda näiteks Rootsis või Saksamaal või Ameerika Ühendriikides ja see oleks ju väga hea, kui Eestis hakatakse sellest rääkima, et võib-olla saaks ka laiem üldsus aru, milles üldse on küsimus. Et milles on see, see, see konflikti koht? Tundub, et siin see konflikti kohta on kuidagimoodi päästnud hajuma mingite detailide sisse ära. Aga veel see on väga positiivne, aga no ütleme, et kui nüüd need kolm teemat, mis Kaarel siin ütles, et kavatsetakse läbi hekseldada see ja kahe kahepäevase ürituse taustal, siis see ei ole võimalik, et juba ainuüksi autoriõiguse temaatika on selline, mis võib kuu aega järjest rääkida avatud saalis ja nagu ma küsimuse sõnastada siiani hästi küll. Ei, see on tõsi, mis muutub seda riigi rolli, et jah, et jumala täpne hinnang, mida Kaarel ütleb, et kui riik teeb mingisuguse seaduseks seadusega ise võtab endale mingisuguse funktsiooni siis ta peab ka väga tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas ma ütlen seda ühiskondlikku ressurssi leiab, et seda funktsiooni täita. Sest muidu vastasel juhul on tegemist selliste deklaratsioon seadustega ja neid on Eesti õigusruumis kahjuks liiga palju. Et ta on küll midagi deklareeritakse ka mingeid tegevusi sinna järgi nagu ei tule, sest ressurssi ei suudeta sinna kas planeerida või ei ole seda ressurssi olemas. Ja see on selline teekond tühjade tünnidega, nagu aktsiorams raamatus eluste kirjeldav. Kultuuri rahastamise süsteem on ebatõhus, nõnda leidis riigikontroll 2010. aastaaruandesse käis küll 2008. aasta kohta ja lasin kritiseeriti seda, kuidas kultuuriministeerium, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu, et kolm allikat siis toetavad nii riigi kui ka eraetendusasutusi, teatri ja muusikaprojekte ja, ja audit siis kritiseeris, et need kolme allika eesmärgid, sihtrühmad, tegevused, otsustajad suuresti kattuvad ja seaduste täitmisega on probleeme. Mitu aastat on nüüd möödas, kas kriitika kehtib endiselt? Rein Lang. Teatud määral kindlasti kehtib, aga riigikontroll on võtnud ka siin sellise kaelamurdva ülesanne ise ülesande ise määrata, et mis asi on efektiivne ja tõhus. Et need poliitilised otsused kultuuri rahastamisel ei ei pruugi olla efektiivsed ja tõhusad, sest parlamendisaadikud on täiesti vabad ise oma otsustustes ja kui parlamendisaadikud otsustavad kuskile raha panna näiteks Üheksa sümfooniaorkestri toetamiseks, siis see ei pruugi olla tõhus, sellepärast et ühe sümfooniaorkestripidamine on kordades kallim kui 30 bändipidamine. Kõik sõltub sellest, mida mõistetakse sõnal tõhus. No mul on oma sealt kapsaaiast selles mõttes väga konkreetne näide, et, et kui sihtasutuse kultuurileht, mis annab välja kultuuri Kultuuriajakirju ja ja mõnda ajalehte ka, sealhulgas sirpi, siis. On tegelikult tegeleb püsitegevusega loomingule, saab varsti 90 aastat ja mõnel teisel ajakirjanduses natuke vähem ja nii edasi sirbile on 71 aastat ja et siis ei ole mingisugune projekt, mille jaoks küsida iga kvartal või, või, või aasta siis raha kultuurkapitalist, kui eriti põhiosa tuleb riigieelarvest tegevustoetusena no siis on killustatud noh mitte midagi eriti traagilist, kõik oskavad ja kirjutada ja need projektid kirjutatakse ja otsused tehakse, raha saadakse aru, andetki on korras ja kõik nii edasi, aga see on üsna selline aja kulutamine siiski igas toimetuses, paar-kolm-neli-viis tundi aastas ja nii edasi, aga kokku tuleb mingisugune hulka, eks ole, ebaefektiivsust. Täpselt sama teema ju käib ka etendusasutuste ja teatrite kohta. On mõni suur kombinaatteater, mis on traditsiooniliselt riigilt saanud oma tegevusteks toetusi ja sealsamas kõrval on selline mõni eratrupp, mis on väga novaatorliku uuendusmeelne. Võidab teatriauhindu, mida tõstetakse esile, aga nemad peavad tegutsema siis kuidagi projektipõhiselt ja nii-öelda virelema. Rein Lang, kas see peab olema niimoodi? See on lõputu teema, eks ole, mis seal nende vaba truppide roll teatri arengus üldse ja see ei ole mitte ainult eesti küsimuste vabatruppides, tuleb see uus teatri mõte millega teater üldse maailmas areneb alati palju kiiremini, palju paremini esile kui traditsioonilistest institutsionaalsetes teatritest, seal, nii Soomes, seal, nii Rootsis, see on nii ka Saksamaal. Selles mõttes me ei erine. Aga mul on alati see küsimus olnud, et süvaet, kui meil tõusetub, tõuseb esile üks uus teatritrupp, kes teeb suurepärast kunsti. Ja ka avalik võim leiab, et see on seda väärt, et seda rahastada siis kuidas see käib, kas võetakse kelleltki midagi ära või trükitakse raha juurde. Ja see on alati tavaliselt, mida inimesed ei suuda nagu vastata sellele küsimusele. Tavaliselt öeldakse heina kudest, mis ära võtame, et ikka tuleb nagu juurde anda, aga see juurde tuleb ju ka ikkagi ju millegi arvel, et see on kas siis kas siis mingite teiste haldusalade alguses tervishoid või riigi kaitsevõime sotsiaalkindlustusmidagi siis selle arvelt. Aga miks ei võiks ära võtta? Olen ebapopulaarne, aga ütlen, et võtke ära, siis mõnelt kombinaati atrilt. No vot, see on hea ütlus, aga proovige nüüd ütelda näiteks Estonia nõukogule, et järgmisel aastal teie eelarve mitte mitte ainult ei kasva, vaid et hakkab vähenema, sellepärast et Tartu uus teater on tulnud turule väga huvitavate uute asjadega. See suurte teatrite probleem on ju see, et nende püsikulud on hästi suured, seal on tööl inimesed, need ei ole mitte projektipõhiselt, nad on töölepinguga seal tööl, nad eeldavad, et nad saavad oma palga kätte. Seal on vaja kinnisvara üleval pidada, administratsiooni üleval pidada mida iganes, eks ole, nende kulude vähendamine ei ole sugugi nii lihtne nagu, nagu seda võib esmapilgul nagu arvata. Siin tuligi nüüd esile see Eesti kultuuripoliitika põhisisu ja, ja kõige suurem probleem, et me oleme aastaid ja aastakümneid keskendunud vähe funktsionaalsete hoonete ehitamisele silmas pidamata seda, et kui palju te nende ülalpidamine meile pärast lõpuks maksma läheb, kui üks ilus palee on valmis ja, või siis, kui palee on raskesti kasutatav või, või monofunktsionaalne nagu teatrimajad, juhtuja, kontserdisaalid juhtuvad olema reeglina et siis on kallis, siis on kallis ja tõesti praegu 100 aastat tagasi ehitatud teatrimajja kujutada ette, et sinna saab mingisugused avatud näitusepinda või veel mingisugust kolmandat asja juurde panna, et see maja töötaks niisuguseid kasulikumale režiimil väga raske, aga uusi hooneid kavandades peaks ilmtingimata seda silmas pidama ja võib olla üldse vaatama selle pilguga ringi, et mis olemasolevates avalikes hoonetes saaks veel juurde teha. Noh, ma ei ütle nüüd, et tõesti, et Kultuuriministeeriumi majas saaks teatrietenduse hakata korraldama, tõenäoliselt mitte seal ei ole vastavaid ruume, aga mitmel pool on teised avalikud hooned on eeskätt vaid võtame võib-olla koolimajad ja nii edasi on alakasutatud mõningatel aegadel rohkem leidlikkust ja kombineerimise võimalused, sest et võtame sellesama teatrisuvi läbi, saab ta metsas varemete vahel kuskil vee all kõikvõimalikke etendusi teha. Ei pea olema alati see täisvarustusega kõiki asju teha. Kirjutasime sujuvalt kinnisvara, eks ma ütlen, see on sellega tegeldakse rohkem seal nuhtlus kaelas. Nonii ongi, jääb see nüüd muidugi väga täpne hinnang, et me, kui me ühted mingit asja hakkame nagu ehitama, et siis me peaksime vaatama seda, et see ka 10 aasta pärast oleks jätkusuutlik. Ja selles osas ma arvan, et kultuurile nüüd otseselt midagi nagu kaikaid kodarasse visata peale taasiseseisvumist ei saa. Et kulu on ikkagi polüfunktsionaalne hoone, mis on kõige suurem, mis on tehtud küll, aga me seisame siin silmitsi kahe nõukogude aegse kolossiga, millele me ei suuda avalik võim mingisugustki mõistlik nagu rakendust leida. Üks neist on Tallinna linnahall mis nüüdseks on siis sujuvalt tühi ja levitatakse mingisugust juttu, nii nagu keegi räägiks tõsiselt sinna ooperimaja ehitama. Tänane Postimehes kirjutab minister on stuudios, saame kohe küsida, mida minister teab ja arvab sellest. No ma soovitaks Postimehele tabletti võtta, aga enne võiks küsida, kas on mingeid niisuguseid plaane, et mina ei tea niukseid plaan, aga kui Tallinna linnal neid plaane on, siis jään suure huviga, ootan, millal Tallinna linn kutsub siis kultuuriministri enda juurde, et seda plaani hakkaksid rääkima. Abilinnapea meelest ei olnud ka plaani, sest ta oli ka kuskilt kuulnud selle lehe info ja see ei ole üldse tõsine jutujumal hoidku selle betooni käraka, siis persid kihvti. Laemaali võiks teha, et toimetuses täna serblasest arutasime Eesti sõdurid Bagdadi vabastamas võiks olla seda laemaaliseisuks üheksa 10 kunstnikku sinna peale ja riigitellimus ja oleks elu, oleks hoopis parem. Ei, see kinnisvara teema on jah, Eesti rahvale kuidagimoodi väga südamelähedane, et iga kord, kui räägitakse spordist, räägitakse kõigepealt ehitamisest, räägitakse kultuurist, räägitakse segumasinast. Kas see lõpeb ühel hetkel ära, nüüd kumu need laenumaksed lõppesid, on see jah, et Kultuurik kultuurkapitalist elamu kumu makseteks ei lähe raha, aga Eesti Rahva muuseumi ehitust finantseeritakse endiselt siis Kultuurkapitali rahast tegelikult kultuurkapitali raha peaks olema mõeldud ikkagi loometegevuse vahetu loometegevuse toetamiseks, mitte betooni valamiseks. Noh, seadus on natuke teistsugune seadus, mis võetakse vastu riigikogu poolt, ütleb, et teatud osa sellest Kultuurkapitali koonduvast rahast kulutatakse kultuurile vajalike ehitiste ehitamiseks. Ja 96. aastal on riigikogu vastu võtnud otsuse, et nii-öelda ühiskond ühiskonna jaoks vajalikke asju on kolm, on Muusikaakadeemia praeguses muusika ja teatriakadeemia milline, mille ehitamine teatavasti on pooleli. Sellepärast et maja on valmis ainult ühes etapis sinna juurde planeeritud kontserdisaal on täna puudu. Teine on kunstimuuseum. Mis siis praegu on valmis, on kumu, vastab tõele, arved on makstud. Samas läheme teisele ringile Kadrioru lossi renoveerimisega, kuna esimene katse siis 90.-te aastate esimeses pooles on äpardunud kõik tuleb ringi teha. Ja kolmas on siis Eesti Rahva muuseum, see on riigikogu tahe ja siin ei saa valitsus ütelda, et hakkab neid ümber mõtlema. Jah, ERMi ehk Eesti Rahva muuseumi ehitamisega me tegeleme. Me väga loodame, et me saame sellelt ka Euroopa Liidu struktuurifondi toetuse. Kui ei saa, siis jääbki see Kulka maksta sellest samast rahast, mis seadusandja on ette näinud kultuuriehitistele. Aga kas tulevikus see süsteem võiks muutuda, milline on ministri seisukoht? No see on riigikogu otsustada, minister saab ju eelnõu saata riigikogu. Kus ma ei ole kindel, et, et me peaksime jah, jätkama nüüd sellises mahus peale- ERMi valmimist. Aga see saab kõne alla tulla, eks ole, kuskil nelja-viie aasta pärast. Tuletada sellise ettepanekuga välja. Tõenäoliselt ei ole mina siis kultuuriminister, kuna vahepeal on valimised olnud, aga järgmine kultuuriminister peale järgmisi valimisi peab kindlasti selle teema enda jaoks selgeks mõtlema. Kui ERM on makstud, kas siis jätkata samamoodi teatud osa selle kultuurkapitali raha panemist? Betooni? Tahtjaid on meil piisavalt. Juba ainuüksi neid inimesi, kes räägivad, et just nimelt nende kogukonnale on vaja uut kultuurimaja on, on kümneid. No lõpuks on see üsna pisike finantstehniline küsimus sellest, et raha tähendab, küsimus on rahaallikas, eks ole, kuna Kultuurkapitalile konkreetselt laekunud teatud tüüpi maksudest tulud, et siis siis nüüd saab konkreetselt aktsiisiraha, ütleme siis alkoholi ja tubakaaktsiisiraha hasartmängumaksuraha saab kulutada konkreetselt need mingisuguse objekti ehitamiseks, aga muidu tegelevad ehitamisega riigis teised struktuurid, kes võiksid vabalt ka seda üksikküsimus nagu kultuuripalee ehitamine hallata ilma erilise mureta, kui see raha tõstetakse, siis ka vastavalt ümber selle raha ümbertõstmisega olnud see probleem. Poliitiline tahe, eks ole, mis peab sellelt tulema. Tõlge määratakse ette kindlaks, et teatud osa maksutuludest ja just nimelt teatud maksudest lähebki selleks ehitustegevuseks ei pea sugugi nii olema. Aga ma ütlen, et see ei ole kindlasti praeguse valitsuse teema, kuna selle valitsuse ajal makstakse sellest Kultuurkapitali rahast kindlasti ERMi. Ja kui läheb hästi ja Euroopa Liit seda ERMi ehitamist toetab, siis tõenäoliselt ka muusika ja teatriakadeemia lõpetamist. Kui juba jutt, kas plaan B on olemas, sellepärast et väga tõenäoline ikkagi on, et Euroopa raha ei tule. Euroopa komisjon võib otsustada, et teid eile ei käi, ikka seal piisavalt külastajaid ja see ei ole piisavalt atraktiivne turismiobjekte. Mis on plaan B, on see valmis? No jätame selle sõna väga tõenäoline siit välja, et ei ole tõenäoline ka mitte väga tõenäoline, selline võimalus eksisteerib ja siis tuleb lihtsalt Kultuurkapitalilt koguse finantsraskus endale võtta. Ma ei näe siin teist võimalust, et riigieelarvest kindlasti nüüd panna, nende lähemate aastate jooksul see kamakas kokku ei ole puht tehniliselt lihtsalt võimalik. Olete arvutanud ka, oleme ikka arvutanud, et see tähendab lihtsalt seda, et kultuurkapital üldse koormus ei jagune mitte enam nelja, kolme, nelja kolme viie aasta peale, vaid jaguneb kuskil kuue-seitsme aasta peale, et. Siis jääb loota, et intressid püsivad madalad. Ei, ma ei, ma ei näe. Et see on nagu selline tohutut teema, mille peaks üledramatiseerima, ega siis kumu maksis ju tervenisti kultuurkapital seal riigiotsene finantseerimine läbi eelarve oli üsna pisike. Küsi seal olid küll, mingid vanad pandi ka selle alla kinni ja näiteks kas või see Saarinani maja on ju müüdud erakapitalile just selle eesmärgiga saada vahendeid kumu ehitamiseks, see mäletame veel seda jama selle ümber. Aga õigupoolest on siis sellele loomingulisele väljal tegutsevate inimeste hulgas on enamus neid, kellele see palede värk ja majade värk ja, ja läheb üsna vähe korda nende isikliku elu üksikul hooajal ju puudutab nende majade olemasolu või mitte olemasolu suhteliselt vähe, nii, mida nad siis ootavad? Esiteks On muidugi siin väga suur küsimus, on see vastuolu rahalises ühiskonna ja tsunftikorra vahel ehk siis ühtpidi autorid, olgu ta siis helilooja, kirjanik või nii edasi tahaks, et turud oleksid proffidega suve omad, eks ole, nemad müüvad ja teised ei, ei müü seal. Nii nagu tsunftikord seda muistsest ajast on reguleerinud. Aga Surftidel meie mõistes siis tänapäeval loomeliitudel ei ole ju mingisuguseid õigusi. Arhitektide liidus on ainukene arhitekt litsenseeritud rebased, seal on teatud piirangud, kuigi eks ole, igasuguseid venikesi võib ehitama või joonistama tulla ikkagi. Aga muudel ei ole. Ja kui turg on vaba, siis palun väga, igaüks võime raamatuid kirjutada, ei ole olemas kirjanikku, kutselist kirjanikku või ametit ametimeest kui kirjanikku, kes on proff ja kes peab sellest saama siis elatuda. Ja, ja hea on, kui nüüd professionaale turul on nii palju, et turul raha jätkub kõigi äraelamiseks vaid on igasugused sina hakkad luuletama, mina hakkan luuletama, lähme viime kirjastusse ja muudkui solgib turgu, eks ole, sossseppadest tehasel kuhu raiutnud välja jõuab. No aga see tähendabki seda, et, et kui ma räägin, see maailm on praegu vastuoluline, et ei saa niimoodi reguleerida, ei saa neid nii-öelda kutselisi loojaid kuidagi eriliste seadustega kaitsta ei ole võimalik. Loojad ootavad garantiisid, kirjanesid Holla endale haigekassakaarti selleks ajaks, kui ta kirjutab raamatut. Elada inimväärset elu ja selle üle on nii pikalt räägitud. Minister on ka nüüd viis kuud kindlasti ministeeriumisse saanud arutada. Üldiselt on see oleks lõputu teema. Et kindlasti me mingisuguse lahenduse seal välja mõtleme, aga seal on nagu ikka, kui riigiaparaat toimib, siis tuleb sinna laua taha panna erinevate ametkondade ametnike, kellel igalühel asjast täiesti erinev ettekujutus. Ja nii on ka selle probleemiga läinud, aga ma kujutan ette, et selle aasta lõpuks me ikkagi mingisuguse lahenduse pojakese suudame välja pakkuda. Kindlasti ei saa see olema selline, et kui ma olen, loen ennast loovisikuks ja astun kuskile loomeliitu, et siis automaatselt antakse mulle koos liikmekaardiga pihku ka haigekassakaart. Niisugust asja ei saa olla. Mis see kriteerium siis on, et pead avaldama raamatut iga paari aasta tagant? Ei, ma arvan, et see on ikkagi seotud rohkem nende reaalselt sõlmitud lepingutega, et täna on ta tõesti niimoodi, et kui sul näiteks koondub kogu su sissetulek ühte kalendrikuusse ja siis järgnevatel kuudel ei ole sul mingisugust töölepingutega ega töö ette võtu lepingust tulenevat sissetulekut, siis sul seal kindlustatus katkeb, et see ei ole millegagi põhjendatud, et me teeme selle lihtsalt paindlikumaks. Aga noh, siin raadio on ju hea meedium, et kas see valitsus kindlasti ei langeta mingit niisugust, otsustate, lihtsalt tsunftikuuluvus loob mingisuguseid täiendavaid õigusi. No ja siit tekibki järgmine küsimus, et kui tegelikult Suntidele noh, nagu mingisugust erilist rolli ühiskonnas ei ole, kuna ühiskond on teistsugune, et siis keda või mida nad esindavad, et meil on selline helge mälestus 20 aasta ja enama tagant loomeliidud oli tähtis ühiskonda avangard, kes sõnastas mingisuguseid uusi ideid ja, ja õhutas meid, vabadus püüdlema ja nii edasi, nii edasi, siis mis on nad nüüd ja, ja iseenesest võib esitada küsimus, et kas kriitilises situatsioonis praegu kui tuleks selline Eesti ühiskonnale kätte, kas loomeliidud oleksid midagi sellist, mis suudaksid samasuguse rolli võtta ja kas need isikud, kes seal tegutsevad, oleks samasuguse autoriteedi ja kaaluga, nagu nad olid, ma julgen arvata, et ei ole. See on etteheide, kelle suunas ministeerium Seepärast ei saa sinna midagi teha, ei ole etteheide, see on vaid konsulteerinud, et ühiskond on teistsugune ja ministri roll luuras on teistsugune. Kas ministeeriumil on piisavalt partnereid, üldse kerkis, siit küsimus. On, kellega rääkida. Üks teema on natuke delikaatne. Muidugi loomeliidud on erinevad, osa loome liita, tegutseb täiesti normaalselt, tagaosa on tõepoolest nagu peata, eks ole, et olukord on muutunud, auto ostulubasid enam jagada ei saa, kortereid ka ei saa ja neid otsitakse nagu mingit muud väljundit. Aga iga kord ei tule see väga hästi välja. Aga ega siis kutseühingutel on ju väga selge roll ühiskonnas olemas ja, ja, ja miks siis mitte pidada loomeliitu ja ma arvan, et kõigil eesti loomeliitudel on potentsiaal olemas, seda liitub korralikult ajada. Kas liikmeskond on, et selle esimese demokraatia kooli läbinud, et demokraatia on ka mingil moel ikkagi kohustus osaleda selles tegevuses ja mitte lihtsalt leida mõni, kes võib-olla kõige vähem vastab, vastab oma võimetelt sellele, et sa esimees olla, et lihtsalt ainukene, kes nõus on, eks ole teised hõivatud omaenda projektidega, siis paneme selle, kes kõige vähem vastu vaidleb ja kes millegagi hakkama ei saa, noh, see ei ole nagu mõistlik käitumine, et tegelikult on ju loomeliitudel ka väga suured varad osadel nendest, mida mõistliku valitsemise kasutamise korral saaks kasutada oma liikmete huvides pakkudes neile ühistegevust, pakkudes neile kasvõi juriidilist nõu, mis täna on väga-väga aktuaalne teema kaitsta oma liikmete huve, mitte lihtsalt siis tutvuse poolest seda vara natukest laiali jagada. No asi ongi selles, et kui tegemist on kutseühinguga kutse esindusega, siis kutse ei ole nagu hästi defineeritav enamast kirjaniku puhul näiteks või, või ka helilooja puhul, sest et koolipoisid kirjutavad oma bändide jaoks muusikat nii et vähe pole, mis sest, et pole konservatooriumis õppinud. Ka meil on olemas ka interpreetide liit tänasel päeval ja mis siis, ka heliloojate liit võiks ka olla avatud ja ta ongi avatud noortele muidugi, kust see piir läheb, eks see liit peab ise selle ju kindlaks määrama, ega siin ei saa ei valitsus ega seadusandja midagi teha. Aga loomeliitudel kindlasti on koht Eesti ühiskonnas. Lihtsalt minu arust ei ole aeg veel nii kaugele jõudnud, et nad ise seda väga tähtsustaksid. Teadvustaksid. Osaliselt ma tahtsin lihtsalt järgmise teema juurde minna. Et eelarvevaidlused käivad praegu valitsuses, õigemini valitsus on nad vist juba lõppenud, samas siis hakkavad käima Riigikogus. Ja postulaadiks on võetud, et valitsussektori kulutused ei suurene. Mis saab kultuurieelarvest aastal 2012? No ega kuskilt mingit rahalaeva ju ei ole ees ootamas. Eesti riigieelarve maht kindlasti suureneb, aga suurenes, kui jätta nüüd jällegi Euroopa Liidu rahade arvel paljuski ja teatavasti struktuurifondid on midagi sellist, mida saab ju kultuuri hüvanguks kasutada, väga piiratud vormis on see seotud siis loomemajanduse erinevate asjadega ja siis turismiga seonduv asjade arendamiseks. Sellist otsest meedet nagu näiteks mäluasutused, milleks on muuseumid või, või näiteks kirikute taastamine, seda ju Euroopa liidul ei ole. Ja nüüd Euroopa Liidu miniscultuuri ministrid, liikmesriikide kultuuriministrid on selle olukorra peale üsna tigedad sest ka nemad vaatavad seda kuidasmoodi, see kokku pandud raha jaguneb ja kui sealt, et on võimalik näha lehma jaoks jagub piisavalt, aga aga kultuuriväärtuste jaoks ei jagu nagu midagi või siis professionaalse kultuuri toetamiseks, siis rahulolematus on, on mitte ainult Eestis, vaid ka kõikides teistes liikmesmaades üsna suur. Nii et me siin tahame väikest ühisrinnet korraldada, et siis, kui tõsine arupidamine hakkab pihta, kuidas järgmine finantsperspektiiv välja näeb ja kuidas seda raha jagatakse, siis skulptuuri sinna jäeta laua nurga peale. See puudutab niisiis Euroopa Liidu tasandit, aga ma tuleks ikka eesti tasandile. Kultuuriinimesed on ette võtnud arvud ka kultuuriministeeriumi enda paberitest on näha, et kultuurieelarve mereväeosatähtsus protsentuaalselt riigieelarvest aasta-aastalt on vähenenud. Kui aastal 2005 oli kas 2006 oli 3,1 siis 2010 on 2,5 2011 oli 2,8. Inimesed küsivad, miks see on nii ja miks ei suurene hoopis skulptuuri osatähtsus. Vaadake kõik see on jällegi see suhtarvude teooria meistriks. Kui me vaatame suhtarvude taga on absoluutnumbreid, siis seal on hoopis mingisugune muu tähendus sellele asjad. Eesti riik. Kui 10 aastat tagasi oli kuskil kolm protsenti, oli kultuuriministeeriumi osa ka kogu riigieelarvesse üsna paratamatu situatsioon, aga selle tulemus oli ka see, et testi pensionäride sissetulek oli praktiliselt olemas. Siis tänaseks me oleme jõudnud selleni, et pensionär saab ikkagi inimväärselt ära elada ja selle tulemus on kohe ka automaatselt selle osakaalu vähenemine. See ei tähenda seda, et seda raha iseenesest oleks ju vähem, raha on ikkagi kogu aeg rohkem osakaal ei näitasin mitte kogu tõde. Kõlas võitleb. Kui minister selle eest, et tema eelarve kogu eelarvepotist oleks üks protsent, siis me räägime täna ikkagi, et Eestis tahetakse seda, et see oleks kolm protsenti. Ja selles mõttes ka suhtarvud on, on üsna riigiti väga erinevad. Et Eesti kuulub nende väheste riikide hulka maailmas, kes kultuurile tegelikult jagab ümber maksude kaudu olulise osa sisemajanduse kogutoodangust ja OSCD uuringu kaudu oleme me selles OSCD liikmesriikidest esikohal. Nüüd see ei ole mingisugune kauplemine, ma arvan, et kõik Eesti kultuuriministrit, kes on olnud ametis, on, on võtnud seda kui täiesti normaalset nähtust, sest kui sulama riik, kus on 1,3 miljonit elanikku ja mille ainuke loogiline põhjendus ongi oma rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja arendamine, siis peabki olema see osakaal oluliselt suurem, kui seda on suurriigis nagu Poola, Saksamaa või Prantsusmaa. See ei ole koht, millega hoobelda. Nii et jah, ma olen ka seda meelt, et kultuuriraha võiks olla natukene rohkem meie jaoks, need eelarve läbirääkimised olid kohati üsna ebameeldivad, aga see lõpptulemus ei ole halb. Mis on? No seda ma täna on veel natukene vara öelda, ega midagi pole otsustatud enne, kui kõik on otsustatud, aga vähemalt seda seda minu põhilist argumenti, et me ei saa võtta Tallinn 2000 üht-teist, kuhu pandi väga suur raha. See oli eesti kroonis üle 60 miljoni krooni otsest sellist, nii-öelda pehmet raha, millest finantseeriti kultuuriprojekte. Et me ei saa seda võtta kui lihtsalt lõpetatud tegevust, mida me rohkem ei pea tegema. Ja, ja kui see nii lõpuni peab, siis ma arvan, ma olen saavutanud siin hea tulemuse ja järelikult meil natukene seda vaba raha ikkagi on, millega seda kultuurid tegemist reaalselt saab toetada. Mitte ainult siis vaadata, et tuba oleks soe ja elektriarve makstud. Kas reaalselt siis kultuurieelarve numbriliselt suureneb? Kultuurieelarve numbriliselt võrreldes tänavu aastaga kindlasti suureneb reaalselt protsentuaalselt osakaalu riigieelarvest, et ma ei usu, et ta nüüd suureneb võrreldes selle aastaga sellel lihtsal põhjusel, et see Tallinn 2011 ikkagi oli väga suur asi. Pluss on saanud ju ära lõpetada mitmed sellised suured ehitus, ehitus, asjad, nii, et mis on seotud tsin struktuuri, fonte pead, CO2-ga ja millega iganes. Nii et see osakaal, mis täna vastu, kui ma nüüd õigesti mäletan, on 2,8, ei pruugi otseselt suureneda, aga raha absoluutnumbris on kindlasti rohkem kui tänavu. Seal on paar momenti, mida tasuks silmas pidada, üks on see, et selles ütleme kultuurisektori, et eeskätt palgasaajate hulgas on selline nii-öelda sant enesetunne selle kultuuriraha pärast seetõttu, et nad sellel üldisel palgaskaalal asuvad suhteliselt madalal ja loomulikult nagu igaüks, kes tunneb ennast, kes jääb alla keskmise või allapoole, tunneb ennast nii-öelda sotsiaalselt kehvakesena, ühesõnaga teeb ise endale iga päev etteheiteid, et ma olen vilets, eks ole. Koht olla allpool keskmise ja sellepärast see meedias päevane keskmistega opereerimine ja nende arvude tulistamine võimendab seda halba enesetunnet, mis on inimestel sealpool seda keskmist madalamale, tähendab, ja teine moment on see, et, et me tahame olla, eks ole, täismahuline täisväärtuslik kultuurrahvas ja kultuuririik ja seetõttu niipea kui me avatud maailmas käime, ringi, näeme taga, poolakale on see, aga sakslasel on see, me tahame ka. Ühesõnaga, me tahame kõike, seda, mis on suurtel rahvastel ja võib-olla see on natukene palju tahetud kohe kätte saada, et ega me ei saagi, et me, me peame teistmoodi, mõistlikumalt käsitlema. No minu noh, näed, me ei saa ka tahame või ei taha, ei saa ka sama suurt Vikipeediat kohe tehtud, kui sakslane, eks ole, meil on 15 korda vähem märksõnu seal sees praegu tasapisi teeme, võiks paremini, võiks rohkem, aga no nii, et kõik see ei ole see raha, küsimus on palju emotsioonidega seotud ja muidugi ebaefektiivne. Loi kulutamine on mõnel pool kahtlemata on ja see on kivi sinna tagasi, sinna kinnisvarakapsaaeda. Moon, osa suuretses, malannaksin ühe küsimuse. Postimees valimiste eelses kultuuri debatist ja seal küsiti siis erakondade ministrikandidaatide kultuuriministrikandidaatide käest, et et kas positsioneerite end kui kultuuriinimeste kaitsja valitsuse sees ja kultuurile rahade väljavõitleja või, või pigem kui valitsuse huvide kaitsja kultuuri maailma ees. No see on selline väga hästi Eesti ajakirjandusele omane vastandumise otsimise koht. Kaksikesitada mingi küsimuse, kus on juba sisse programmeeritud mingi vastandumine. Et miks seal on vist vaja on, mina ei saa aru, et ei saa olla ükski valitsuse liige kuni lõpuni väljas omaenda haldusalas võib lõppeks see sellega, et sotsiaalminister tõmbaks särgi eest lõhki, nii et nööbid lendavad ja ütlevad, et kui nüüd ei saa, eks ole seal tervishoiule ühte miljonit eurot juurde, siis umbes panen kõik põlema. Aga ikkagi on nii, et mõnda mõnda ministrit jäädakse mäletama, et nii tema, kus temaga seisis kultuuriinimeste eest ja teise kohta kultuuri, ütlevad, et näe, ei seisnud meest. No aga see on just nimelt selline vale ettekujutus, et valitsuse liikmed ja ka riigikogu liikmed peavad suutma näha ühiskonda tervikuna. Ja muidugi ma tegelikult Kaarliga ühinen, et see palgateema on üsna ebameeldiv ja raske teema praegu. Sellepärast et meil on suur hulk riigi institutsioone, mis on läbi ajaloo lohistatud nagu reepyni maali peal, Burlakid, Volgal osa nendest tõenäoliselt ei ole meie kultuuri säilimise ja arendamise seisukohast määrava tähtsusega. Ja tähendab, need on riigiasutused, kus töötab hulk inimesi ja mis on selgelt alafinantseeritud. Samas jällegi, kui eraõiguslikul alusel toimiv kultuur suudab oma töötajatele maksta täiesti talutavat palk. Nii et kui me, kui me vaatame selle näkku, et mingit sellist tohutut rahalaeva, mis võimaldaks 30 protsenti tõsta riigiametnike palku kõigil nii politseinikel kui muuseumitöötajatel ja päästjatel et seda suure tõenäosusega ei tule siis me peame kuidagi hakkama sisemiselt korrastama, seda haldusele ja vaatama ei vaatama, köitelise pilguga on tingimata vaja riigil teha. Ja milliseid funktsioone võib väga edukalt teha ka erasektor ehk turupõhiselt. Täname tegelikult oma institutsioonidega, teinekord segame turu toimimist. Tähendab, me oleme võtnud kätte finantseerime midagi riigieelarvest, välistame sellega eraõigusliku algatuse, lihtsalt ei mahu enam ära vera tegija turule, aga tooge palun näiteid. Tahaks hakata nüüd väga konkreetseks minema, aga on siin nii teatrivallas kui muusika vallas sellist asja olemas ja, ja muidugi põhiküsimus on muuseumid ja kultuuriväärtused üldse. No ei saa unustada ka raamatukogusid, soonil võrk on ka, võib-olla ei ole enam kooskõlaline eesti rahvaasustusega inimesed on ja raamatukogud. Et igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks rahvaraamatukogu ja siis on mindud seda võrku sellisena arendama, samal hetkel, kui on ka samas vallas olemas kooljakoolile keeriv raamatukogu, et kas ei oleks äkki mõistlik kohati teha niisugune otsus, et kooliraamatukogu on avatud ka valla inimestele ja pikalt lahti koolimaja saaks, eks ole, täiendava funktsiooni saaks komplekteerida lihtsamalt, võib-olla ka paindlikumalt ja lõpetada dubleerivad tegevused ära. Kas on mingisuguseid konkreetseid initsiatiive lähematel aastatel, siis ministeeriumist oodata, sel teemal? No mis puudutab muuseumi, siis kindlasti me oleme muuseumi nõukogu kokku leppinud, et kõiki neid maakonnamuuseumid me vaatame mitte kui mingisuguse reformi objekti, vaid vaatame igat muuseumit eraldi. Nii tema probleeme, tema väljavaateid, võimalusi, aga kindlasti selles muuseumivõrgustikus hakkavad toimuma muutused. Ja siin ma loodan ikkagi, et see kohalikku identiteeti kandvad riigimuuseumid, et seal ka kohalikud omavalitsused ikkagi ilmutavad mingisugust huvi selle asjaga tegeleda, mitte nii lihtsalt, et öeldakse, et riik muudkui pidagu muuseum, eks ole, ja pärast tuleb välja muuseumi oma tulu, näiteks ühes kuus on võib-olla seal 100 eurot. Aga, aga siis, kui asi läheb nagu kriitiliseks, siis kirjutatakse küll tohutute allkirjadega kirju, eks ole, et need on kohalike identiteet ohus. Toome ühe näite Tartus on praegu küsimus riigile kuuluvas Tartu kunstimuuseumis. Riik on öelnud, et muuseumi eelarve ei suurene samas Tartu linn, kus on täpselt sama erakond võimul, mis riigiski. Reformierakond ütleb, et ei, me tõstame nüüd selle maja rendihinda. Mida sellisel juhul teha? Kui seal linnamaja ja linn teisiti hakkama ei saa, siis tulebki rendihinda tõsta. Kas siis riiklik muuseum peab sealt välja kolima? Aga ma arvan, et me lahendame seda hoopis teisiti, selles mõttes, et ega see Vallikraavi tänaval asuv riigimuuseumimaja on tänaseks oma aja lõplikult ära elanud. Ja kui ei ole seda maja, siis järelikult tõusetub küsimus, kuhu need kunstiväärtused, mis seal on, siis pannakse, need on täna muide hävimisohus. Täiesti selge, et mingisugust dubleerivat kulule dubleerivat kunstimuuseumi Tartusse ehitama ei hakata, nii et meil on üks Eesti vabariigi kunstimuuseum, kes peab hoolitsema riigi kunstivarad oleksid kindlates kätes. Kas Tartu kunstimuuseumi võib ees oodata sulgemine? Ei välistaks. Ma arvan, et see oli nüüd tänasest saatest. Uudisväärtuslik lõik, mis ilmselt läheb lehtede. Ma panen siis teise veel. Minu meelest tuleb kee kiiremas korras Vene teater sulgeda, seal sööb ka kõvasti raha üle. Seal on väga vähe neid, kes käivad väga vähe, annab lisaväärtust eesti kultuuripildile. Sõjaline Kaarel muidugi vaba inimesena. Ajakirjanikuna saad üsna jõhkraid avaldusi. Teha, eks ole, et niisuguse teatripidamist, kes tegeleb pidevalt omavahelise kaklemisega ja katuselt allakukkumisega, ei ole Eesti riigil kindlasti tarvis. Küll aga Eestis võiks olla professionaalne venekeelne teater nüüd küll. Ja see, et ta mängiks eelkõige seal, kus on olemas sellele teatrile tarbija, see tähendab Ida-Virumaal ja Tallinnas. Aga selline olukord, jah, kus peetakse imeilusat maja Tallinna kesklinnas ja mida ei kasutata teatri tegemiseks, vaid mingiks muuks omavaheliseks arvete klaarimiseks lõpeb ära. Mitmed küsimused, mis meil tänases saates nüüd tõstatusid ja millest hakatakse ka novembris skulptuuri inimeste foorumil rääkima. Kindlasti see diskussioon peakski olema pikem ja laiapõhjalisem, kes ja kuidas peaks seda? Vedama õnneks on Eesti vabariik asutama. Toetab sellist ajalehte nagu kultuurileht, Sirp, et kus kindlasti saab iga jumala nädal, iga reede saab peegelde põhjalikult arutada asjaosalist. Osalusel siis, kes midagi teavad, meid huvitavad loomulikult ikkagi niisugused kvalifitseeritud arvamused ega analüüsid ja hinnangud, millel on andmetöötlus taga ja mingisugune sisu, et, et sellist netikommentaariumi plähmerdame, siis ei ole nagu mõtet kultuuripoliitika kujundamiseks pidada. Jääme lootma siis diskussioonini sirbis kui ka tegelikult laiemalt teisteski meediaväljaannetes, kindlasti rahvusringhääling oli ka ju selleks loodud? Jah, aga mida me siin praeguses saates tegime? Suur tänu tulemast stuudiosse kultuuriminister Rein Langi ja samuti oli stuudios Kaarel Tarand, kes on Eesti kultuuri koja juhatuse liige ja samas ka sirbi peatoimetaja. Ja juttu juhtis Arp Müller.