Rõõm on tervitada kuulajaid kaunil pühapäeva hommikul, tuttav kutsung kutsub kaht inimest stuudios juttu rääkima ja kõiki neid teisi inimesi, kes ei saa stuudios, et rääkida, seda juttu kuulama. Ehk siis jutusaade vikerraadio eetris. Kallis ja võõrustaja rollis siit raadiomaja poolt, Tarmo Tiisler ja hea meel on tervitada tänast külalist. Tere hommikust, Kristjan pat, tere hommikust. Kui nüüd selgitada, kes on Kristjan Port, siis ma võib-olla ka teie uhketest tiitlitest pihta, aga viimase viie kuu jooksul olete teie olnud see inimene, kes ei ole olnud meie mees, ehk siis ei ole olnud meie poolt. Jutt on Andrus veerpalu dopingujuhtumist ja kui võetakse arvamusi arstidelt ja teadlastelt, kes kinnitavad, et Veerpalu on nii-öelda õige mees siis teie olete teise poole esindaja, kes kinnitab, et see teine pool ei eksi, ehk siis robustselt öeldes teie toetate seda, mida ütleb pada ja mida võib-olla paljud Eesti inimesed uskuda ei taha endiselt ja võib-olla ei taha kunagi, ehk siis Kristjan Port, te olete kõikide muude ametinimetuste kõrval ka sihtasutuse Eesti antidopingu nõukogu liige, oli see nüüd korrektne angerja niimoodi? Keda te seal esindate ja miks teie positsioon on selline atlase positsioon teie poolt vaadates või on ta teie tööandja organisatsiooni poolne seisukoht, mida te räägite? Aitäh no ma esindan kindlasti spordi huve ja, ja Eesti antidoping on Eesti olümpiakomitee poolt üles kutsutud ja selles suhtes meie esindav vada huve, kui selliseid vaid vada esindab puhta spordihuvisid. Ja Eestis Ühtegi tippvõistlust korraldada, kui meil antidopinguga ei tegeletaks ja see on siis kohustus, et iga riik peab sellisel organisatsiooni looma ja selle tegevusega tegelema. Et selles suhtes mul ei ole. Olen ka mitu korda ütelnud ette, et äärmiselt kurb, et et selline olukord on lahvatanud jaa, jaa. Ja mind osaliselt käsitletakse nagu teispool piiri olijana. Aga siiski ma rõhutan, et minu seisukoht ei ole kordagi Andrus Veerpalu hukkamõistev olnud, vaid pigem seda olukorda vaatlev. Ja siin peab väga tugevalt ennast tõesti distsiplineerima, et demotsionaal tavaliselt võib seda kõike ühtepidi näha. Aga päeva lõpuks kuskil kaugel üritatakse teha võimalikult objektiivne otsus. Ja ma üritan siis lihtsalt sellele objektiivsuse apelleerida ja midagi enamat ei anna hinnanguid, vaid pigem näitan või noh, osutan probleemidele, mistõttu kõik ei paista nii selgelt mustvalgena ühelt poolt mõttes negatiivne või siis teise poole jaoks positiivne vada jaoks ei ole Andrus veerpalu juhtum või mõne eesti sportlase vahelevõtmine mitte mingisugune saavutusega ka rahateenimise viis. Ta on lihtsalt üks organisatsioon, kelle kohustuseks on, ma olen võrrelnud vadad ka kirikuga, et kirikus ei nutetega naerda, aga seal registreeritakse kõik surma ja sünnijuhtumeid. Ja luuakse teatud, et mõttes selline kultuurikonstant, et ja varad võib selles mõttes käsitleda kui kui kirikut, mis vaatab, et need asjad oleks tehtud ja, ja antud juhul ka, et ei saa kuidagi käsitleda kodad kui ühte poole kaldu või et ta tahab raha teenida või et tal on mingid poliitilised huvid. Mitte keegi ei oska neid isegi laua peale panna, aga need on emotsionaalselt ja piltlikult öeldes õlleklaasi järjest niivõrd kerge lauale tõsta. On teil endal olnud vahel muidugi muidugi raske ka või kurnav või, või valus, et noh, teate, ilmselt rohkem kui tavaline inimene ja, ja, ja, ja samas te püüate hoida mingisugust sellist teadlase joont ehk siis vaadata kõike ilma emotsioonid. Ja eks ta ole ka aeg-ajalt tekib, peaks selline surutis ja ma väga ei võta hinge kommentaare, mis on, ütleme ma ei teagi, kas või isiku vastu, et seda, seda paratamatult juhtub, et seda ma saan ka vaadata. Ütleme objektiivsest positsioonist, aga aga kõige rohkem ängi kurbust tekitab see, et tegelikult meediasse jõuavad üksikud seisukohad pikemast jutust või, või mingisugusest keerulisemas selgitusest, aga aga see avalik arvamus ei ole huvitatud pikemast jutust ja meedial on aega keerulist juttu ka vahendada. Seetõttu tekivad sellised üksikud mosaiigitükid, ütleme, mäetipud, mille najalt on väga kerge tehasest lihtsaid otsuseid, mis kipuvad olema jah või ei või poolt või vastu või hea või halb. Aga tegelikult on selle taustaks ikkagi mingisugune mingisugune argumendi konstruktsioon, tõendid ja selgitused. Aga paratamatult meedia on tänasel päeval selline, et ei jaksa ei suudagi kõike seda vahendada ja sellisel hetkel tekib kurbus ja kindlasti mingitel õhtutel ka väsimustunne, et et miks sellest aru ei saada. Te liigute väga palju spordiringkondades ise usinasti tervisesporti ja lisaks olete te nüüd vana nimetusega Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan. Nüüd on ta küll uue nimega. Olete te punkt üks saanud sõimata oma tegevuse eest kelleltki puhtemotsionaalselt tasandil mingil spordivõistlusel või vaadatakse teie peale kuidagi viltu, et, et see on nüüd mingi reetur, äraandja. Ei, ausõna, ei ole. Pigem ma olen üllatunud, et et kolleegid, kes ütlevad, et ei antud juhul avakõne, on täpselt samasugune, et ma olen nagu teispool piiri. Aga kõik need, mis minuni vaheta, vahetut jõuavad, toetavad ja ja ütlevad, et jah, et sellist neutraalset positsiooni on hädasti vaja. Et selles suhtes ma ei ole küll kordagi tajunud. Ja ma olen ka suusaringkondade väga huvitatud osapooltega täitsa personaalselt kokku sattunud ja ei ole seal sellist vimma tekkinud. Te esindate seda Eesti antidopingu sihtasutust, olete te praegu selle noh, nii-öelda ametlik kõneisik ka, ehk siis kõik need küsimused suunatakse teile ja teie siis astute välja, saate tümitada, aga olete tule all. Leppisime kokku, et sihtasutus tegeleb reaalselt Igapäevase dopingu testide läbiviimisega, niiviisi on see rutiinne tegevus ja, ja teatud mõttes ka teavitustööga ja nõukogu, kuhu ma kuulun, kuuluvad väga erinevate valdkondade esindajad, et ütleme, tehnoloogiaettevõtete nõukogu juht on, on siis tehnoloogiaettevõtte juht, kommunikatsiooni IT-sektori esindaja ja ja siis me leppisime kokku lihtsalt, et kõik, mis seda spetsiifilist juttu puudutab, et oleks ühest kohast tuleb ja ei tekitaks segadust, et selles meie oma sisemises kokkuleppes, et ma üritan vastata nendele küsimustele Teie olete seal nõukogus, mis valdkonna inimene? Ta ei olegi valdkonnapõhiselt kokku pandud, aga noh, teisest küljest võib ka öelda, et, Et antidopingu sihtasutus antidopingu nõukogu peaks jälgima sihtasutuse igapäevane tegevus on neutraalne õigustatud, efektiivne, ja, ja seetõttu on see nõukogu erinevatest osapooltest kokku pandud ja tõesti olümpiakomitee poolt üles kutsutud. Ja seal ei ole nõukogu üks liige esindajat mingisugust valdkonda, aga aga eks mind sinna kutsuti just selle tõttu, et ma ühest valdkonnast tuled, mis on spordiga seotud ja natuke seda, seda aine vahetusliku poolt tunnen, teised jälle tunnevad organisatsiooniteooriat ja poliitikat ja ja kõike neid muid tegevusväljasid. See nii-öelda teadlaste vaheline suhtlus või avalik mõtete vahetamine veerpalu juhtumi teemal on, on, ma arvan, jõudnud sellisele tasemele, et tavainimene sellest aru ei saa, kõikidest nendest isovormidest, kasvuhormooni terminoloogiast see kõik on väga keeruline ja nõuab väga lihtsalt seletamist. Kas teie saate absoluutselt kõigest aru, mis selle veerpalu juhtumil on seotud? Just selle teaduse poole pealt? Ma seda julgen küll veenda, et ma täiesti mõistan, mis on need probleemid. Ja nii metoodiliselt kui ka ütleme, aina vahetuslikud, need, ütleme selles selles osas tunnen küllaltki suurt kindlust, et ma olen ise sarnase hormooni ainevahetuse uurimisega, mis on ajuripatsit pärit Adriana kortikodroog, normaalne, et, et sealtsamast kõrvast kõrvalt toodetakse Salannetatiid. Et selle uuringu uurimisega ma olen ise kunagi väga tegev olnud, et ja laboratoorselt olen ma arvan, vist paar 1000 inimese vereproovi võtnud nii veenist kui ka kapilari verd, rääkimata hulga loomade opereerimisest, labori ehitamisest, erinevate analüüsimeetodite kasutamisest, nii et selles suhtes ma olen kodus selles temaatikas ja, ja isegi kui keegi midagi uut pakub välja või tekitab uue küsimuse siis mul ei ole keeruline sellest aru saada või, või ka kiiresti õppida, et sellest sellest aru saada. Aga kuidas siis tuleb, et näiteks veerpalu kaitsemeeskonda kuuluv Sulev põksa hoopis teisiti aru ja ta usub ka, et tal on ka õigus. Ma arvan, et ta ei sajak mitte teisiti aru, vaid nad on sattunud ka advokaadi rolli rohkem ja võib öelda, et nad ei too kõiki asjaolusid esile, kuna nende huvides ise, kui nad kinnitavad, et tegemist on teadusliku otsinguga, siis endiselt nad üritavad kaitsta ühte seisukohta ja see on teaduses ka paratamatu Niukest positiivistliku hoiakuga, et, et me näeme neid tõendeid, mis toetavad meie seisukohti ja kõik, mis ümber lükkavad, on, on kas jäävad märkamata või nendel ei ole erilist vahet, just et selles suhtes on jah, et kui need hüpata korra tagasi, et avalikkus ei saa tihtipeale aru, mis toimub. Need seletusi ja detaile on hästi palju, et, et see on jah, paratamatult ühest küljest teaduslik diskussioon vajab sõnakasutust, mis on omavahel kokku lepitud avalikus vahepeal aru saamiseks lihtsaid selgitusi ja ja siis see üleminek tekitab tõlkeprobleemi, kus ühed käsitlevadki. Ma ei tea, et kas mina olen Sulev Kõksi vastu või tema minu vada või mis iganes vastu. Ei, ma lihtsalt, mu küsimus ei olnud üldse eesmärgiga teinud kuidagi vastandada lihtsalt, et kui tee praegu veendunud, ütlete, et te valdate asja ja teie nägemus on selline ja Sulev põks teiselt poolt ütleb, et tema valdab ka asja, siis minu jaoks kõlab see võrdselt usutavana. Aga ometigi need seisukohad on ju erinevad. Jagnava vastasin Delfi küsimustele, kus kogunesid avalikkuses tekkinud küsimused ja ja ma üritasin ka seal demonstreerida seda positsiooni, et kui üks osapool toob esile teatud tõendeid, siis on terve hulk teisi tõendeid veel, mis tekitavad nendele tõenditele konteksti, kus tuleb välja, et nende kaal väga oluline ei olegi. No võtame kas või selle vere säilitamise või verevõtu prots protseduuridega seotud informatsiooni, et tegelikult on, aga seda enne testi kasutuselevõtt põhjalikult uuritud, et kui stabiilne see kasvuhormoon on. Ja see on kõik avalikult teada, aga need, kui ka siis pressikonverentsi vaadata või, või irisemad kriitikat vaadata, siis see esitus oli sellises vaatevinklist see proov tuleks prügikasti visata. Selle jaoks peab rohkem argument olema, kui lihtsalt, et mulle tundub, et seal tehti viga. Aga see mulle tundub, ei ole piisav. Isegi kui tehti viga, hoiti näiteks vereproovitoatemperatuuril siis endiselt võib otsida kuskilt, et tõendeid, mis näitavad, et aga selle kasvuhormooni ka midagi erilist ei juhtu, sellel ajal, et oleks võinud ka selle poole esile tuua, et see tõenäosus on suur või väike, aga, aga noh, see toob esile, et sellest tugevalt emotsionaalses kontekstis ja ma usun, et kõik need teadlased ka ei ole huvitatud sellisesse rappa sattumast, aga, aga ka see pinge ja ootused nendele sunnivad ka valima sõnu. Ja Ma tulen tagasi selle juurde, et see jätab mulje, nagu oleksime erinevatel poog barjääri külgedel. On ikka teie-meie vastu. Just et seda on niivõrd lihtne konstrueerida, aga ma arvan, et kui oleksime teaduslikus diskussioonis või kuskil isegi omavahelises diskussioonis tooksime esile kriitikat poolt ja vastu, poolt ja vastu, poolt ja vastu ja mitte keegi ütleks, et me oleme teineteise vastased. Vaidmete Me ajame sedasama asja, et, et tõele paremini pihta saada. Aga kui nüüd tahetakse tõde kas ühelt või teiselt poolt kuidagi näha, siis on see polariseerumine paratamatu. Siin mingit Tartu ja Tallinna vastuolu ei ei ole. Ei absoluutselt midagi isiklikku. Ei, ei, ei ole absoluutselt mitte, et ka eelmine aasta sattusin täiesti. Vennad endale üllatavalki, aga tartlastele just Sulev Kõksile ja selle valdkonna esindajatele loengut pidama küll natuke teisel teemal, aga, aga selles suhtes on kollegiaalsus teadlaste vahel endiselt olemas, et see Tartu Tallinna või või ka ülikoolide vaheline rivaalitsemine, et ka seda peaks vaatama tihtipeale pigem konstruktiivses, mitte destruktiivse sõitmest. Enne kui me teie persooni juurde lähemalt jõuame, ikkagi ma ei saa jätta küsimata kas-küsimust, et teie organisatsioonist väidate, et endiselt ei lekkinud ajakirjandusse. Minul puuduvad igasugused andmed, mis kinnitaksid ette, et oleks saanud lekkida. Mis ei tähenda, et ma ei ole absoluutse tõekandja siin, aga taaskord astun ka sellest nähtusest nagu sammu emale ja küsin. So vaated, mis siis sellest on, kui lekkis, see ei muuda seda tulemist mitte kuidagi ja, ja pigem annab see ühe kondi, mida pureda uudishimu oli, uudishimu on jakku. Paratamatult jah, et uudis on mu selle juhtumi kõrval on suur, aga nagu rahulikult vaadata, et mismoodi saab seda negatiivset ütleme, halba tulemust demonstreerida ilma tulemust teadmata ehk ainult vere võtmise protseduur leidis aset. Ja see on suht avalik tegevus, kui otsitakse sportlast, teatatakse, et hakkan võtu protseduuri läbi viima, siis seda ei pea üldse meie tiim või antud juhul siis rahvusvahelise ettevõtte esindajad, mis olis küll meie inimesed, see selle tiimi väljapoole antavast infost. Ei. Sellest pole mitte mingit ei plussi ega miinust. Selle teema lõpetuseks võib-olla kuigi ma üldse ei välista, et pärastpoole läheb jutt uuesti tagasi, et mida te ise usute? Sellega seonduvalt. Enam-vähem samas võtmes on korduvalt küsitud, et kas ma usun, et Andrus Veerpalu on süüdi, et ma peaks ennast näpistama mitu korda ütlema, et, et see on liiga odav ja mugav tee, et, et selle uskumise põhjalt siin lisa õli tulle valada. Aga pigem olen püüdnud kirjeldada, et on olemas tõenäosus ebaõiglaseks ja see on hind, mis tuleb alati nagu ära maksta, see on tervishoius on see tõenäosus veelgi hullem kui Andrus veerpalu puhul. Et kui ma peaksin vastama nii, et ma olen optimist, siis ma usun, et ta ei ole dopingut kasutanud. Kui ma peaksin vastama, kui realist, kes teadmistippspordis toimub, siis tippsportlased on sunnitud piiri peal toimetama. Ja nüüd seda olukorda võib tõlgendada mitmeti, kas on tahtlik dopingu kasutamine või kogemata õnnetus, seda õnnetust võib omakorda tõlgendada väga mitmed viisi pidi kuni selline selleni välja, et. Et kas näiteks meili tropini kasutada töötamine, mis on teada, et on loomset päritolu toidulisand et nad ei ole kunagi arvestanud, et see seal on positiivse dopingujuhtumivõimalus olemas, et lihtsalt seda tarbides mindi üle piiri, aga antud juhul peab taaskord samm eemale astuda sellest nähtusest. Siis on üks hästi lihtne reegel, millele sportlane avalikult alla kirjutab, asudes võistlema. Ja see reegel on siis antidopingukoodeksis kirjas et automaatselt võistlema asudes sportlane peab garanteerima, et tema organismi mitte ühtegi keelatud ainet ei satu ja tema võtab ka täielikult selle vastutuse. Nii et, et selles kontekstis võib võib Briaalset vaadata, et et Andrus Veerpalu, olles tippspordi esindaja ja tippspordiolukorras väga pingelises olukorras enne tippvõistlust võis vabalt üle piiri minna. Kui lihtidelt Kristjan, küsitakse sellises spordi jutu rääkimise ringis pärast võistlust rattasõit toimunud olete kuskil saunas, et kuule, räägi siis, kuidas tegelikult asjad. Ikka tuleb esile ja tegelikult ongi päris karm värk, et enamus dopingujuhtumeid vahele ei jää ja eriti rattaspordis on teada, et väga omapäraseid leidlikke viise. Kuidas eriti mis puudutab erütro, potiine, vereloomet toetavad keelatud tegevust ja ka hormoonide kasutamist, et kuidas. Ja nafta on teaduslikult ka niivõrd atraktiivset meetodit, kui leidlikkust rakendatakse selleks et mitte vahele jääda. Aga seda motiveerib omalt poolt jällegi suur rahapreemia. Kui palju teate tegi rohkem kui ajakirjanikud? Tavalised spordihuvilised. Ma arvan, et tavaspordihuvilisest ma võin midagi rohkem teada, samas ka minuni jõuab see teave ju et ma satun mingi profitiimi juurde ja näen, kuidas süstitakse või näe, milliseid vahendeid kasutatakse vaid ta ikkagi jõuab minu juurde kirjandusallikate kaudu. Tegelikult on kõigil samasugune võimalus, seesama teave kättesaadav küsimuse, et kui palju ressurssi ettevalmistust on sellest efektiivseks jagu saamiseks vaja. Et, et selles suhtes ma võin spekuleerida, et jah, et ma olen mõnes mõnes osas natuke teadlikum ehk. Aga selline küsimus sõprade poolt, et kuule, räägi siis, kes need on, kes panevad dopingut. Vot siin saab loetlejate kohe 10 20 nime, et teate kindlasti, kuidas kõik käib inimesena. Ei maakee individuaalselt isikuliselt ei, ei annagi. Sellist vihjaid ma ei ole kordagi andnud ka. Isegi. Võin omadused suure tõenäosusega kahtlustusi aga pigem võib rääkida tõenäosustest, et, et kui suur tõenäosus on, et tippspordis dopinguaineid kasutatakse, siis tõenäosus on märkimisväärselt suur. Kui suur see võib-olla eesti spordis? Ta Ta on tippspordifunktsioon ehk tegelikult Eesti sport väga tipus maailmas ei ole. Siis ma võin öelda, et see osakaal on suhteliselt väikene. Ja nüüd tuleb siis öelda, et mida see Eesti sport antud juhul tähendab, et, et ma arvan, et Eesti spordis on see suurusjärk? No protsendist võib jällegi väga osavalt kinni võtta, et siis on, ma pakun ise sellist mitte 10 protsenti sportlastest aga, aga et emotsionaalsest pilvest võiks öelda, et see osakaal, kui ma peaks andma eksperthinnangu, mis ei ole mõõdetud, vaid hinnanguline. Et ma hindan seda kuskil 10 15 protsendi hulka, see on ikka väga suur, ta on suur, aga võtame. Siin on kaks erinevat ameerika jalgpall ja, ja ka Kaalib pesapall, seal on erinevatel hinnangutel 80 kuni 90 protsenti kasutavad keelatud aineid ja eriti nüüd viimasel ajal on tähelepanuks olnud see, kas formaad. Et nagu teisiti, seal ei saagi. Kui selles kontekstis vaadata, et kuivõrd vähe meil seda on, siis me võime öelda, et sihuke traditsiooniline statistiline kogum Ja. Teated Eesti spordis kedagi, midagi, kes tarvitab dopingut, aga ta ei suuda seda tõestada. Kuidas. Ning meie kohustus ei olegi väga tõestada, et, et kui me vaatame nüüd antidopingu sihtasutuse kui WADA võtmes toimetaja tegevust, siis me peame juhinduma pigem spordialaliidu huvist, kes ütleb, et võtvat Neid peaks teistele, neid võistlusi peaks testima, kui ma vaatan, kui palju Eestis vahel on jäänud siis onu vahelejääjaid küll olnud aegade jooksul. Väga oluliste spordialadel ja kahtlustusi on üleval ka kogu aeg, nii et. Jaks spordiringkondades võib rääkida, et kes tõenäoliselt on kasutanud Aga raadioeetris, mitte raadioeetris, see tekitab. Tarbetut emotsionaalsust, et ja ka tihtipeale ebaõiglust, et ega lõppude lõpuks tegemist on ühe ringkonnas liikuva informatsiooniga, mis võib kuue, seitsme protsendi põhiselt olla tõene, aga 30 protsenti võib ka ekslik olla. Pool saatest on läinud nii ruttu, et pole arugi õieti saanud. Me kuulame muusikat ka natuke elu üle järelemõtlemiseks ja Kristjan Port, meie tänane külaline valis kaks muusikalugu. Esimene neist tuleb nüüd ja miks te just selle pakkus? Ma vaatan, mis on minu enda, kui ka kohustus oli muusikat, et siin välja pakkuda kiiresti, siis mis on minu enda muusika konti treinud kunagi on just 70.-te Zeppelin, povi tiibepil ja, ja nii edasi. Ja kui siis muusikaajalugu vad või kaasaegse popmuusika ajalugu vaatad, siis see on tõesti väga viljakas aastaga. Ja Led Zeppelini Black Dog on selline, mis arvan, et et see on üks lugudest, mis minus väikse poisina sõltumatult mingist juttu ettevõtlusest, kuula seda lugu. Lisest ma seda kuulsin ja see mõjus mulle väga vägevalt, nii et mul tänase päevani hästi seda kuulamegi Pühapäeva hommikune Zeppelini kogus on kätte saadud ja jutusaade läheb edasi. Külaliseks on meil Kristjan Port, kellega esimese poole saatest rääkisime Andrus veerpalu dopingujuhtumit, aga ma vähemalt püüan teisel poolajal teisel poolel mitte ainult sellest rääkida, kuigi mis spordiinimeste hulgas sellest ikka palju räägitakse. Saatejuht endiselt, Tarmo Tiisler, Läheme siis edasi. Christian, teie isa on tuntud arhitekt Mart Port. Kuidas teie läksite sellele meditsiini rad rajale valele teele jah, just. Miks te maju ei joonist? Oi, mulle meeldib ma joonistada, et minu kokkupuude joonistamisega ongi tänu visa töötoale, kus oli suur joonistuslaud ja, ja mul on kogu aeg meeldinud joonistada kaksiktõdemusest. Ja siis me käisime ka kunstiringis ja oli nõme, pioneeride palee oli enam-vähem hüüde kaugusel. Aga, aga siis ma läksin sika juurde trenni Aleksander tsikeni juurde mingil hetkel. Ja see sporditegevus tõmbas rohkem kui, kui joonistamine. Ja, ja siis ma avastasin lagunenud isu aru saada, seda ma ütlen selle omakorda mul vanaema, isa, ema, siis, ja kelle juures on maal, olin Vasulas kogu oma lapsepõlve suved. Ja sellest inimese liikumisest ja töövõimest arusaamine on ongi vaikselt, mitte teadvustatult, aga ta on vaikset kujundanud minu huvisid. Ja kuni pland viimase 10 15 nõudis 20 aasta tehnoloogia pooleni välja, et tehnoloogia kujundab ka inimesed, on niisugune inimese kunstlik töövõimepikendus. Et see on see valdkond, mida sellisel segasel moel ma suudan seletada, et mille pärast ma läksin muud asja tegema, kui, kui Kodune kultuuriruumide isa domineeriv pidevalt, aga aga ema on, pigem, oli keemik ja, ja pani lõhnaõlisid kokku, need oleks võinud ka seda rada pidi minna. Aga sport selline tühikargamine polnud vanemate meelest. Ei ei olnud, et selles suhtes on ka tänulik, et vanemate mitte ainult elu eluvõimaluse eest, aga, aga ma olen ka nüüd hakanud üha rohkem aru saama et, et vanemad ei sa lapsi väga kapslisse panna. Seda enam, et ma mäletan hiljutist Suurbritannia uuringuid nädala jooksul. Vanematel on lasteaiaga sihukest sisukat juttu suurusjärgus 20 minutit aga kõiki muid maailma asju arutletakse omavahel. Et need märkimisväärselt mõtted ja väärtussüsteem kujuneb ikkagi kodust väljaspool ja selles suhtes olen käsitlen pigem oma lapsepõlve sellise suhteliselt suure vabadusastmega küll kontrollitud, et ära lausa rumalusi teha, aga kui sa midagi teed, siis tee seda innustunult ja ja nii palju, kui on vaja selle tunde kättesaamiseks vahetamata. Trennides olen ka käinud mitmes treeninguisema raadioringis käinud ja ja väikse lapsena vendamul seisast vanem. Tema on suur raadioelektroonika olnud kogu elu. Teatud mõttes nii et mul on hästi paljude asjadega tegelenud ja see on see teatud vabadus, mis kodus on olnud, et keegi ei ole dikteerinud, et et ole see teine või kolmas. Kui ma praegu peaks nimetama oma puudulike teadmiste puhul töö tõi niisugused suunad, millega te tegelete, siis esimesest rääkisime me äsja 25 minutit. Teine on kõik võimalik tervisega seonduv ja kolmas siis tehnoloogiaga seonduv, millest isegi raadio kahes igapäevasel Töökuulajatele mõtlemisainet annate, ehk siis need on kõik kolm väga suurt suunda ja kuidas teil nende kõige kolmega niimoodi hakkama saate ja suudate kompetentne olla. On ju aeg see, mis nõuab sellist lateraalset tegevust, et kui inimene on ühekülgne, siis me näeme, et arvuti võib ühekülgse tegevuse väga hästi üle võtta, et muuta palgoritmeliseks. Ja ma olen mitmes avalikus foorumis pidades ka rõhutanud seda, et tänasel päeval Ühendriikide statistika TÖÖ jõuame. Statistika ütleb, et need, kes sisenevad praegu tööjõuturule peavad olema valmis oma karjääri jooksul, aga ma ei tea, kui pikaks töökarjääre läheb, sest pensioniiga lükatakse edasi, inimesed elavad ka kauem, peavad umbes seal 14 15 16 korda ümber õppima. Tähendab tegelikult uus norm on see, et ära ole spetsialist ühel alal vaid või mõttel, mõtleja, vaata lateraalset. Mind ennast on, kui ta kunagi kõvasti mõjutanud on. Kui ma väitekirja tegin, siis toona oli veel kohustus käia ka sellistel kursustel siin teaduste akadeemias eksam teha. Ja siis ma pidin referaadi kirjutama endale kordaminevas valdkonnas, see oli siis stressi mõju organismile ja seal oli üks suur uurija Hanceljee ja tema iseloomustas teadlaskonda Kassussidena, kes lähevad sügavuti D pinnasesse ja keskenduvad ühele teemale või siis liblikatena kes peavadki ringi lendama, ilma selleta ei oleks, et need lilli olemaski, mille juurde kalal ussid toimetavad. Et selles võtmes. Ma olen ennast ja ei olnud ka, pigem sellise liblikana, kes lendab ühest intensiivsust ilusast lillest teise keskele, ei ole kordagi kurb, kui neid väljakutseid on palju ja kuna ma seal kaua teinud, siis siis ma arvan, et mul on kujunenud ka mingi selline fokusseerimise ja, ja ja õppimisoskused, et ma olen valmis õppima valmis tunnistama ennast rumalaks ja ja tulemus on see, et ma päeva lõpuks rõõmus, et ma mitme asjaga tegeleda. Aga mina spordireporterina ja aeg-ajalt raadios muid saateid tege vana, ma ei kujuta küll ette, et ma midagi siit kõrvalt, et suudaks teha veel midagi sellisel normaalsel tasemel, millega julgeks teiste inimeste ette minna, ehk siis. Kuidas see ikkagi on, äkki siis juhtub see, et sa lõppkokkuvõttes ei tea millestki midagi? Sa oled kõikides asjades arvamusliider? Ka olla loomulikult see oht on alati olemas. Samas on ju praktika tõe kriteerium, ma ei pea ennast isegi silmas aga jämedalt öeldes, et, et kui ma ei tea võtamise, portaali kommentaari, enamaid muslikest tunni, ased saated, isegi, et mitu korda mõtlenud, et aga millal tuleb see kurikõne, ütleb, et pane suu kinni, et ära aja seda jama ja samas aeg-ajalt inimesed ülevaate ja vanad käppo patsutavad õla peale, et nad kuulasid ja neile meeldis ja ega mul siin muud eneseõigustuseks ei olegi valida, et järsku ma olengi täiesti ebaõnnestunud. Elan illusioonis. Aga. Aga te ei julge öelda teisiti. Siis näiteks öelda seda ja aga, aga see on ka illusioon on paljuski, mida me vajame, muidu ei julgeks hommikul üles tõusta. Et kui sellise illusiooniga elu ära elada, siis on okei, mul ei ole midagi kurvastada. Mis selle stressiga ikkagi teha, kui te enda näite pealt peaksite tooma? Stressi suhtes tuleb keha ühest küljest treenida ja teiseks, keha vajab stressi, ääretult, et Me peame kehale pakkuma mitte ainult seda, et ma pean kogu aeg paremaks muutuma, aga ilma stressita oleks kehal teatud koedja struktuurid tarbetud, aga kõik koidustruktuurid nõuavad energiat ja need lihtsalt kaovad ära. See on hästi põnev on, kuidas näiteks. Kesknärvisüsteem kujuneb välja väiksel lapsel on neuronid piltlikult öeldes rohkem kui täiskasvanul. Täiskasvanul toimub kogu aeg üks närvirakkude surma, hästi intensiivne. Aabub doosi protsess seal kuskil 20. eluaastani. Et me võime öelda, et kui ei kasuta, siis võetakse erakonna närvirakk on tõesti väga kurnav energeetiliselt. Aga see puudutab ka kõik ülejäänud keharakke, et me peame neid kasutama või me jääme ilma. Ja ma olen don't loengutes ka näite, et kellel on kergem õpetada mad ja uut liikumisvilumust või mingit uut asja, kas pluss 20 või alla kahekümne-sele. Ja vastus on tavaliselt öeldakse, et ikka noortel on kergem õpetada. Sest et seal on see neuromotoorne baas olemas. Aga et kui me lähme, oleme ära kaotanud, ei ole näiteks harjunud vedelema teleka ees ega ei ole harjunud liigutusi tegema ja siis me võime vaadata näiteks bussipeatuse inimeste. Ta ei oskagi bussi peale joosta, näiteks jooksusammud on tõeliselt koledad ebakontsaga või põlata ka, võtame, kõrvaldanud kõik need võimalused, võtame ka need Hiljutise maratonijooksu, kus inimesed on juba otsustanud treenivad, me näeme, et kes on hilja hakanud treenima, kuivõrd jutumärkides koledasti või ebaefektiivselt või endale haigettegevalt nad jooksevad. Ja see on just see, et, et see õige aeg selle õppimiseks on, on käest lastud, mis ei taheta, mis ei tähenda, et sellega ei peaks tegelema. Aga, aga see sõnum on, tulles selle alguse juurde tagasi, et keha vajab eksisteerimiseks stressi. Stressil on olemas mingi piir, millest alates ta osutub kurnavaks. Aga, aga me ei saa kuidagi strisest loobuda ja see, mida mitmekülgsem see stress on, seda mitmekülgsemalt me oleme. Ja ja piltlikult öeldes seda Vale sõna intelligentsemad me oleme, aga aga ühest küljest öeldakse, intelligentsus on suutlikkus kohaneda muutuvate olukordadega, et intelligentsus tavaliselt öeldakse, et asub nagu vaimses tegevussfääris, aga tegelikult see väljakutse, kehaline kehaline intelligentsus. Nii et see intelligents intelligentsus puudutab kogu inimest kui tervikut, nii et ma arvan, et et stress, mida mitmekülgsema stressi. Me kogume, kogeme seda kohanemisvõimelisemad, oleme. Olete te ise selline analüüsija tüüp või selline impulsiivne, et tuleb mõte ja siis lähen. Ema on pigem analüüsi ja, aga aeg-ajalt ka selle analüüsi tulemusel ma olen jõudnud järelduseni ja see ei ole ka puhtalt minu järeldus, aga et. Sa ei saa olla liiga ratsionaalne, elus on terve hulk olukordi, kus tuleb tõesti, ma ei tea, mul on üks niisugune näide, et kui sülitad peopesa peale, lööd näpuga sinna, siis sülg hüppab kas paremale või vasakule poole, et juhindu sellest täiesti rändam sündmusest ja on ju kultuuriruumist teada ka selline eesel, kes suri kahe heinakuhja vahel ära, kuna ta oli ta kummaski heinakuhjas täpselt sama kauge kaugel. Ta ei osanud valida, kumba heinakuhja alustades söömiseks kasutusele võtta ja siis ta surigi nälga. Selle eesli päästmiseks oleks vaja juhuslikku protsessi. Miski juhuslik asi oleks nihutanud ühe või teise poole ja ta läks ilusasti. Kaks kõhutäit saanud. Ja selles suhtes ei saa olla lõpuni ratsionaalne, et ta ei hakka tegema täiesti täringu veeretamise või impulsiivselt nüüd protsessist osa saada. Teie isa, noh, nagu me ennist rääkisime, Mart Port on väga auväärses eas juba vaidlete omavahel arutate maailma asju niimoodi tõsiselt kirglikult, et kuule, poiss, mis sa tead, sa ei tea midagi, tegelikult vanasti olid nii, noh, tegelikult ongi asjad nii. Ei, me, me praegu ei puutu niivõrd palju kokku ka, et me elame teineteisest kaugel, aga aga, aga ei, ma ei mäleta, et me oleksime väga intensiivselt millegi üle vaielnud. Pigem võivad taas kord selline kodune intellektuaalne vabadus oli see, et igalühel on õigus oma seisukohale ja, ja mida rohkem sassi uurid, seda selgemaks nad saavad. Ega ei saanud ka, et osa asju hakatele praegu nagu arusaadavaks saama. Lapsepõlves sellised perekonna arutelud olid rohkemas koguses kui 20 minutit. Hoia meie elu oli selline ja toona oli ka see keskkond teistsugune, et et ma arvan, et jah, et meie kodune elu on see, mida ma aeg-ajalt igatsen ja, ja hea meelega teistele julgen soovitada. Meie jutusaade hakkab läbi saama tänaseks, Kristjan Port oli meil külaline. Öelge palun, kui tihti te ise tuleme nüüd taas selle veerpalu juhtumi juurde, kui tihti te ise selle üle mõtlete mingisuguste nüansside peale terviku peale? Ja niimoodi? Ma arvan, et seda juhtub kaks-kolm korda nädalas. Kogu selle viimase vahepealne faas oli selline, et kus võis olla üks kord kahe nädala kohta jagav viimased kuud ja see varasem esimene uudis, et siis siis ta on ikka kaks-kolm korda nädalas klitest läbi elamas, teisega ei seganud, pigem lugedes erinevaid asju peredes täiesti sõltumatutele valt nendele tähelepanu, siis tekivad niisugused assotsiatsioonid, mis aitavad kas selgitada või tekitada uusi küsimusi, et pigem ta on üks elu koostisosa. On see teie elus olnud praegu selline huvitav periood ikkagi olnud väga suure tähelepanu all väga huvitava nurga alt et siis on see nüüd see elu, mis on huvitavam või selline teadlase elu käia raadiosaateid, tegemas, käia, koolitusi, tegemas, käia, loenguid lugemas, on on tegelikult see, mida te isandate Et ma ei saa seda ajalugu olematuks teha, et kindlasti ütlen, et tegemist on huvitava perioodiga kurbetsele huvi subjektsus on niivõrd valuline kogu meie kultuuriruumi jaoks, aga aga ma sellest ei loobuks küll, kui, kui öeldakse, et saad uuesti valida. Aitäh Kristjan Port, et tulite meile rääkima sellest, mida maailma asjadest arvate. Meil on üks lugu veel ära kuulata ja öelge talle loole siis saatesõnad ka. Nõu, ja, ja teatud mõttes tervitan oma vendasid taaskord, et tänu temale David Bowie ka ühel hommikul, Me elasime temaga samas toas, tema suur muusikasõber ja ja siis tabasin ära, et, et see lugu mulle meeldib. Noh, tal on ka sihukene. Ja see on niisugune hea sõnum, et näiteks ka mitmekihiline lugu soovitan kuulata. Kuulame siis aitäh Christian pardile. Jutusaadet vedas seekord Tarmo Tiisler.