Uudis pluss sume külaline. Ja uudis pluss läheb edasi ning me läheme edasi Uudisplussi külalise rubriigiga ning täna on meil väga hea meel tervitada siin Uudisplussi külalisena. Kindral Ants Laane, tervist. Tere päevast. Kindral Laaneots on Eesti kaitseväe vaataja ja viimased paar kuud kannab ka kindralipaguneid. Kindral Laaneots, mida see kindraliks saamine teie jaoks tähendab ja kas see on teie jaoks ka midagi muutnud? No see oli pisut ootamatu ka minu jaoks, et selle otsuse võttis vastu riigikaitse nõukogu. Selle huvitaval kombel niimoodi tehtud, et Kusti riigikaitse nõukogule arutasid küsimust läbi, siis aeti mind välja. Ma mõtlesin, et jälle pattu teinud, olen, aga siis kästimit ära minna, oodatum siis muutusin, kutsuti tagasi, öeldi, et vot meie seisukoht on, et Annana tooli eriti midagi, muidugi ma olen väga tänulik selle usalduse eest ja ja kauges tervikuna selline hauast remonti midagi erilist ei oska öelda, kas ma püüan oma tööd ja teenistust niimoodi teha, nagu ma teinud olen, siin viimased neli ja pool ütleme ju varsti viis aastat. Eesti riigikaitse ajalugu ei tunne väga palju kindraleid mida selleks peab tegema, kindraliks, saada. Hea küsimus. Ma arvan, et täie tõsidusega oma nii-öelda ametiülesannetesse suhtuma. Niuksed peabki olema mingisugune kutsumus, pühendumust sellele. Ma arvan, palju tööd on vaja teha. Kas läheme 20 aastat juurde, mille vältel me oleme uuesti taastunud? Eesti kaitseväe, mis selle arengu kolm kõige tähtsamat punkti oleksid? Aga ma ei räägi praegu isegi punktidest saavutustest. Meil oli siin üks teaduslik konverents ja siis mul tuli ettekanne teha. Kuna ma olen Eesti sõjalise riigikaitse loomise juures algusest peale olnud isegi naljaga vahel nimetan ennast kaitseväelaseks number üks sest kui oktoobris 91 mulle ülesanne pandi, et hakka nüüd kaitsejõudude peastaapi looma nime, mõtlesin ka ise välja, seda aktsepteeris valitsus siis mul polnud ühtegi alluvad. Siis ma pidin hakkama valluvaid kõigepealt otsima. Mina jagaks tegelikult see meie arengu tervikuna päris klassikaliselt nelja ossa. Lapsepõlveks riigi kaitsja lapsepõlveks, mis minu arust olid aastatel 91 kuni 2000 teine arengufaas poisiga 2001 kuni 2006. Ja siis noorusaeg, ütleme nii. 2007 kuni 2018 ehk Me läbime praegu noorusaeg, et me oleme sihuke kõhna poisike alles, kõik nagu liikmed on olemas, organism on terve, aga jõud on veel vähe ja tuleb lihaseid kasvatada ja teadmisi, oskusi et selles mõttes keegi ei vaidlustanud ka sellist riigikaitsejagamist faasideks. Kindral Laane, rääkige pisut kaitsejõudude peastaabi loomisest, te ütlesite, pidite leidma inimesed, kellega seda peastaapi luua. Kust ta need inimesed leidsite ja mida te neilt alguses eeldasite ja ootasid? No eks ma nüüd hakkasin otsima siitsamast Eestist tegelikult olles professionaalne sõjaväelane, sain väga hästi aru, et ilmasõjaväelased ütlesin, midagi ära ei tee. Ja siis helistasin kõigepealt nendele tuttavatele, kellega ma olin kahe aasta jooksul, ma tulin tagasi Eestisse, see oli augusti lõpp 89989. Tartu sõjakomissariks. Põhjus oli lihtne, et ma ei tahtnud valgevenesse minna, kus mind kangesti taheti saata tankidiviisi ülemaks. Nii palju kui ma teadsin, esimene, kes mul ette tuli, oli tol ajal kapten laanemann. Tema kutsusin välja ja just parasjagu langes kokku ka, kui anti mitteeksisteeriva kaitseväele üle esimene siis infrastruktuurielemente ehk siis endine ENSV sõjakomissariaadi trepikoda Narva maanteel. Valitsuskomisjoni võttis selle vastu siis pidulikult anti mulle võtmed, mine nüüd sinna ruumi, tee, mis tahad. Ma läksin sinna suurt lõhkumist, seal ei olnud viimane ENSV sõjakomissar kindralil puder andis korralikult üle need asjad, aga ühtegi inimest ei olnud ja siis ma mõtlesin, et mis ma teen. Helistasin vanemale, et vot mina määran solid peastaabi komandandiks. Ülesanne lähimate tundide jooksul organiseerida Narva maantee, trepikojavalvaja kaitsev. Ta jäi nagu mõttesse, oli vait, aga kas just nii hakkas see pihta, tema oli teise loomad, inimesed sinna ja siis hakkas niimoodi arenema. See asi nagu ahelreaktsioonina. Mida te nendelt inimestelt ootasite, keda ta ei peastaapi tööle kutsunud või millised ettevalmistust nende puhul ka eeldasite, et kas oli kõigil nõukogude sõjaväe ettevalmistus või, või piisas ka eestikodukaitsest või veel millestki muust? Null tervikuna pean ütlema, et ega sõjaväelase, Hereti ohvitseri, elukutse ja nõukogude aeg Eestis populaarne ei olnud. Ja kui me selle 1900 19 aasta alguses ma annan kuskil jaanuar-veebruar, püüdsime välja selgitada, kui palju ütlesin eesti soost ohvitsere endise kaadriohvitser reservis olevat, kaadriohvitser aga olemas on. Ja siis ka, kui paljud välismaal on, siis me saime number 421 kokku nime nendest 16 siis välismaal erinevates riikides, Rootsi, USA, Kanada, aga nendest õnnestus sisuliselt kaasata mitte üle 60 60 ringis. Nii et ohvitseridega oli väga-väga halb ja sellepärast me kuue detsembris 91 alustasime ohvitseri kursustega, sest noori mehi oli, kes tahtsid õppida, kellel ajateenistus tehtud, kes oli Nõukogude Liidu armee seersandi näiteks midagi õppinud, et nendest kiiresti ette valmistada need esimesed nooremad ohvitserid. Aga see oli väga raske aeg. Sellest tuligi võtta neid, kes olid seal valida, ei olnud. Kui meil rõõm lääneriikidest Eesti ohvitserkond täiendustuli No kui me üldse 16 nime leidsime, eks ju, sest nendest võib-olla pooled mitte rohkem. Ja praegu me oleme olukorras, kus me ehitame välja Ämari lennuvälja ja Jägala kaitselinnakut, et eks see areng on tegelikult olnud tohutu. No ma arvan jah 20 aastat, kui ma võrdlen meie arengut ja meie saatus kaaslaste arengut tervikuna, võtame Läti ja Leedu või isegi suuremat endised Nõukogude Liidu osariigid võib niimoodi öelda, et ega me ei olegi kõige kehvemas seisus. Ehk lollis on küll palju tehtud, väga palju kaotanud aega, ressursse eriti selle lapsepõlve ajal seal üldse väga segane aeg, ma nimetan seda ka ei julgeolekupoliitilise ja sõjalise kirjaoskamatuse likvideerimise perioodiks, kus oli totaalne, ütleme niimoodi ebakompetentsus nii poliitikute tasandil, sõjaväelased tasandil, mis selles sõjalises riigi otsida teha. Ja kui te mäletate ka, et kui paljususe intriige igasuguseid, oli võitlust isegi selle ümber, missugune kaitsekontseptsioon aluseks võtta, et nüüd oli ju ligi 10 erinevat varianti, mis me läbi käisime, siis jäi kaks võistlema lõplikult, see oli siis kutselise sõjaväe või kaitsemudeli ja teede oli põhjamaadele omane, ütleme nii. Nõndanimetatud siis üldise sõjaväeteenistuskohustusel põhinev territoriaalkaitse mudel, kus oli ka mõni väga ulmeline, oli meelseks, võib nimetada toda, näiteks eritis oli 91 90 91 kaitseliit ja siis ka tolle aja sõjaministri eksiilis abiga loodud kaitsealgatuskeskus, kui te mäletate, oli selline organisatsioon poolt, et välja öeldud, et nemad näevad ainult kaitseliidule tuginevat riigikaitset ja siis põhiline siis kaitsetegevuse vorm pidi olema sissisõda. See tähendab, et me vabatahtlikud loovutab territooriumi ära ja siis hakkame Madistama. Ma nagu ei mäleta, Ta eriti palju sellised näited ajaloost, kus oleks siis see meetod olnud edukas, eks ju. Ja teine selline väga huvitav pakkumine, mis tuli äsja loodud piirivalveameti poolt 91. aasta algul vist oli, seega. Ja see oli juba 91. aasta lõpp ikkagi, kus nad tahtsid siis luua nõndanimetatud riigi ja piirikaitseameti ehk siis ühendada tegelikult ühe ametiala, nii kaitseväe kui piirivalve. Testi tegi ära tegelikult Lätile, nemad tegid niimoodi, et fonid, neer on relvajõud, need ei ole kaitsejõud, relvajõud ja piirivalve kokkumisse siis andiskonna resurssi ei olnud, vahendit ei olnud, siis arenes ainult piirivalve. Ja need Läti relva jõudnud siiamaani välja arenemata, ehkki nende 96. aastal tegelikult loobusid sellest mudelist lahutasid ikkagi nõndanimetatud relvajõud ja piirivalve piirivalveks siseministeeriumi alla ja siis relvajõud anti siis kaitseministeeriumi alla, kus neil on veel üks asi. Huvitav, et nel meie muinsuskaitse liitujate, sellest otse see algus algselt otse ju Läti, see, millest parlamendile. Kuidas te üldse näete aru, saate, kuidas saab parlament juhtida operatiivselt, ütleme sõjalis-struktuur. Mina nagu sellest aru ei saanud, sellepärast oli ka arendati seda eelisjärjekorrast, poliitikud tahtsid nagu tublid olla. Pärast õnneskonnad ikka jõudsid järeldusele, et on parem anda kaitseministeeriumi see asi, need ühendasid selle kuskil ka samal 96. aastal. Et need katsed on tehtud õnneks me saime ilma testideta läbi lihtsalt Veemisegatsioon, lollus. Millal te esimest korda tundsite Eesti riigikaitse ülesehitamise juures, et nüüd on jalad põhjas, et nüüd me oleme täiesti kindlalt maa peal ja me teame, mida me teeme, kuidas me teeme ja milline on meie edasine kontseptsioon? Vot selle kolmanda faasi ajal kui ma 2006 detsembris sain kaitseväe juhatajaks 15 aasta järel alles esimest korda. Ja siin olukorraga siis ausalt öelda on mul väga ebameeldivalt üllatatud. Aga mispärast, sellepärast terviklikku sõjalist riigikaitse struktuuri ei eksisteerinud need, mis paberi peale kirjutatud, need kaitseringkonnad, eri kaitsepiirkonnad, nende nimetatud noh, minu jaoks üldse ulmest ja arusaamatud asjad, need ei olnud olemas, reaalselt ei olnud mitte mingisugust valmisoleku, ei mobilisatsiooni, planeerimistega mingist operatiivkavas ja midagi rääkida tõsisest organiseeritud sõjast vastupanust. Detsember 2006 ei olnud võimalik. Ma arvan, et selle viimase aastaga olen midagi teinud, viimase viie aastaga ära teinud ja seda faasia ma helistasin, kui need on nimetatud noorusaega. Miksmanni tähtsaks seda pean, sest 2007 algus oli meie selge, et midagi peab kardinaalselt tegema. Suures osas tänan ka tolleaegsed kaitseministrit Jürgen Ligi, kes andis vähemalt rahalised võimalused meile, tema oli esimene, kes ikkagi oluliselt tõstis palku, motiveeris inimesi midagi tegema. Aga 2006, viis mäletate, suur kisma eriti 2006, kaitse Minni ja ütlen peastaabi vahel üsna kunstlik. Kelle poolt tekitatud oli, need olid need Simmi ajad ja nii edasi, mäletate, et seda ma ei tea, eks seda uurijat võib-olla kapo ja mõned veel tulevikus. Aga 2007, kui tuli juba uus valitsus, siis juulis uus kaitseminister mitu korda arutasid, mida teha otsustas, et on vaja läbiviijaks uuring. Mis on kõige otstarbekohasem kaitsekontseptsioon ja selle laiendus kaitsedoktriin Eestile. Et oleks mingisugune teaduspõhine lähenemine, mis me ikka vaidleme kogu aeg, kas kutseline, mitte kutseline, mingeid variante valime, siis panime üldised töögrupi kokku augustis 2007 kaitseministeeriumi inimesed, meie kõige targemad pead, ütleme nii, kaasasime siseminister, välisministri inimesi. Ja poolteist aastat nad töötasid, mis nad siis tegid? Nad selgitas kõigepealt välja kõikvõimalikud potentsiaalsed ohud, mis Eesti riiki kujutate kuskilt perspektiivis 10 20 aastat ohustada ja mitte ainult sõjaliselt, tegelikult võeti ka teisi tehnogeelsed seal võimalikult looduslik oli muidugi raske prognoosida. Majanduslik isegi, aga me võtsime siis sellest välja nüüd selle sõjalise bloki. Ja siis nad töötasid välja või püüdsid näha ette, mis on need võimalikud stsenaariumid siis tegutsemises meie vastu ja kust nad võiksid tulla nende stsenaariumite järgi, neid oli päris palju, igasugused määratleti ära ka, et mis on need vajalikud sõjalised võimekused, et neid ütles, tõrjuda või neutraliseerida. Ja kui nad, nagu see nimistu oli, siis hakkasime vaatama, et need on liiga palju, väike riik neid kõiki ei loo, lihtsalt ei ole võimelised looma just oma väiksuse tõttu ja ressursside piiratuse tõttu. Ja siis me jagasime kahte ossa, ehk siis need võimekust, mis tingimata vajalikud on riigi esmase enesekaitsevajaduseks ja teine, mida me siis taotleme natult? See uuring tegelikult saigi, minu arust oli tõesti teaduspõhine töö, kusjuures konsulteerisin pidevalt ka, ütleme, NATO tippohvitseridega, kes siin käisid. See saigi aluseks sellele kontseptsioonile, mida nimetame sega, komplekteeritud. Et me omame ka silmas pidades. Natoliigijad missioonides osalemine on vajalik teatud professionaalseid üksusi ja samal ajal kui valmistame ette ka armeed, režeerus. Selle tegelikult kontseptsioon on tegelikult kõik kinnitanud ja heaks kiitnud kannatu väe juhatustes strateegilisel tasandil, nagu NATO vägede ülemjuhatajad, kaks kindral Credoki Admenostoriidis praegu seal kui söesta komiteede esimehed, need on ka kaks nüüd olnud juba killuchennoudki solee Kanada ohvitser. Ja praegu on admiral Paula, kes on Itaalia tagapõhjaga, kuni operatiivväe juhatajate välja. Nii et mul on täis kindlus praegu, et ega meil paremat varianti praegu selles ei ole. Millised väeliigid on selles kontseptsioonis puudu? Aga milliseid me ei arenda? Küsimus ei ole selles arendamine kõike ainult vastavalt meie võimalustele. Põhimõtteliselt esimene oli siis oli vaja panna, et riigikaitsealane seadusandlus ümber teha ja noh, ma tuletan lihtsalt siin meelde, et tänu sellele töö tulemusena muutusid väga paljud seadusandlikud aktid. Alates Eesti vabariigi julgeolekupoliitika alustest üks, 2010 kinnitati uued, eks ju, uus seadus tuli välja kaitseväe korralduse seadus täiesti. Ja määrates ära, sest et selgelt, kellel siis kaitseväe juhataja allub panid allumist kaitseministrile, kusjuures mingil määral piirati ka kaitseministrini juhtimispädevust operatiivjuhtimisõigust kaitseminister ei ole, et see jääb ikka pagunikandjatele. Tuli välja kaitseväe põhimäärus novembris 2008, mis oli ülitähtis, sest see pani paika kaitseväe ja ka kaitseliidu, rohu ja sõjaaja struktuurid. Ja tegelikult pani meile ülesandeks, mida me üldse loome ja 242000 ei ole laest võetud. See tuleb sellest valitsuse määrust, ma mõtlen sõjaaja kaitsejõudude koosseis plussis. Sellele järgnes 2009 Jaano sõjalise kaitse arengukava, 10 aastane praegu täidab, et see ei ole meie fantaasia valitsuse poolt kinnitatud dokument, mida me peame järgima iga aasta vaatamata kriisidele, kõigele muule, et mina nimetan seda, ütleme sellel riigikaitselise hoone projektiks. Kas ta võtab 10 aastat areng või võtab 15 aastat, oleneb, kui finantsantakse ja see ei sõltu meist, sõltub, ütleb riigi majanduslikud isegi, võib-olla maailma majandus tervikuna, ütleme nii ausalt. Ja viimane dokumentidest välja tuli, oli riigikaitse strateegia. Detsembris 2010 tuli välja, mis on jälle selle vana totaalkaitse juurdetulek, nüüd on ta vähem militaarse nimega nimetatud ei ole. Totaalkaitsestrateegiat on riigikaitse strateegia laias mõistes. Võnnid nimetatakse laiapõhjaline eksam, strateegia, aga no minul on arusaam selline, et olgu see kasvõi kassi nimi, kas kiisu miisu või Peeter või jaak, peaasi et ta hiiri püüab. Parlament muuseas otsustab ka Eesti kaitseväelaste missiooni pikendamise Afganistanis, Afganistan enne sõda on nimetatud lõputuks sõjaks. Kuidas te hindate neid taktikalisi operatiivseid, kõikvõimalikke militaaroskusi, mida Eesti kaitseväelased Afganistanis praegu missioonidel omandanud? Me ei ole seal juhuslikult ette. Väikeriikide probleem ongi, on olnud selles eriti, kes ühinesid viimasel ajal natuga. Et algul oli niisugune tarbijamentaliteet, et oleme nappus, on meil midagi ei ole meil küll nad tulevad ja kaitsevad NATO-s teine lähenemine sellele ja mul väga nagu sööbised mällu prantsuse kahe tärni kindral, kindralmajor Oranje sõnad, see oli mõned aastad tagasi, kus oli ka sihuke kriitiline jutt balti riikide riigi kaitsevõimest. Ja siis ta ütles, kas te tõesti usute, et kui te ise midagi ei tee telekeegi appi tuleb tõuts õigemini keegaga Prantsusmaa appi tulema? Ja ma jään mõtlema? Sest küsimus ongi selles, tegelikult võtame kaks uppujat, eks ju, üks, kes ei osanud ujuda üldse, eks ei hakkagi proovima veepinnale jääda ja teine, kes võib-olla ei oska ujuda Ühele püüab vee peale jääda ja ootab päästjat seal ka nagu ülekantav meile tegelikult tervikuna, et me võib-olla ka võime halvasti ujuda või olema nõrgas seal või mis iganes aga igal juhul rabelema elu eest, küll siis päästjat leidub. Tuleme selle juurde, kuidas hinnata neid oskusi, mida eestlased Afganistanis praegu lahingutegevuses omandavad? No meil on läbi käinud missioonidest söe sõjalise kogemuse umbes 3600 meest auanis neist umbes 1700 läbi käinud ja üks ülesanne oligi kõigepealt see, et kuna need missioonid olid väga aktuaalsed NATOs väga tähtsad. Et me ei oleks NATO-s mitte ainult tarbijad, panustajad võrdväärselt teistega, see oli poliitiline eesmärk, sest ainult sel juhul tõesti võib oodata ka toetust ja abi. NATO poolt hästi töötanud, võtame liisingu, eks ju, võtame see, et meil NATO kaitseplaani, et kui me ei oleks seal olnud, oleks kuskil nurga taga istunud, ma ei usu hästi, et seal, kust üldse oleks toiminud, teine küsimus oli, vaadake võib-olla minust subjektiivne arusaam sellest, aga eesti rahvas pudesi põeb siiamaani sihukesed väikerahvale omas ütleme, väärsus kompleksi, see on paljudes ilmingutes, võib-olla sellest me räägime eraldi ja selleks, et ergutada, et meie mehed nagu täisväärsed oleksid voliga. Et nad saaksid selliseid lahingukogemuse. Et ei oleks nagu siin 92. kolmandal aastal oli, et kui mingid siuksed, väiksed konfliktikesed, venelaste kolledž juusti minema lihtsalt muidugi kange mehedaks ütleme, mingil määral tõsta meeste pool eelkõige nüüd on ka naised seal muidugi enesehinnangut, et tunnetaks, et nad nendega ei ole mitte midagi teisiti kui suurriikide sõjaväelastega. Kolmas väljaõppe seisukoht, et anda sõjaline praktika, sest väga suur vahe on, ütleme meestel, kes on lahingust läbi käinud ja need, kes esimest korda lahingus on keelemaailmasõda, näitas tegelikult, et kõige suuremad kaotused üksustele kumad rinde läksid sisule, konventsionaalne lahingutegevust oled esimese kolme, viie päeva päeva jooksul. Kui need mehed elasid selle tervede üle peale seda jäid enamuses pidama siis psühholoogilises loogilises mõttes, sest nad siis harjusid juba tegutsema lahinguväljal see ion, ta tekkis seis, kus ta enam ei kontrollinud ennast nagu noored ju väga kergelt langevad sellises tundmatus ohtlikus olukorras paanikasse. Ja selles mõttes me elasimegi läbi, et saada kogemust, ohvitseridele allohvitseridele kogemust ja muidugi sõduritele kogemust. Teine asi, kolmas asi või see oli üks, teine kolmas või testida ka, ütleme, relvasüsteemi tervikuna. Ma arvan, et testida ka allüksuste struktuuri koosseis ja kuidas nad töötavad eesti afgaani sõda, ei ole konventsionaalne sõda ausalt öelda, see on nagu täielikult proovida, kõike seda ei saa, rohkem oli tal isegi meel, ütleme konventsionaalse Moody, ütleme Iraagis, kui me olime ameeriklastega Vengelmega. Aga need olid eesmärk. Parandada meie kaitseväelaste varustust Afganistanis, et need omavalmistatud lõhkekehade põhjustatud vigastused ei oleks nii rängad. Mis ei ole mee üksinda meie probleem, see on kogu koalitsiooni probleem. Sest seda kogu aeg parandatakse, aga koos ütleme, kaitsevahenditega areneb pidevalt edasi ka Talibani võimekus midagi uut jälle välja mõelda, aga neil on ka teha otsus, kui nad rumalad ja teenena tunnis sunni, on aastakümneid, mis puudutab meie, ütleme, üksuse relvastust ja varustust, meil kompanii taktikaline grupp, see tähendab, et seal jalaväerühmad, need on 80 millimeetriste miinipildujate rühm kaasas kui Pole vahend, mis võimaldab neil nii-öelda vastast mõjutada kuni viie, viie ja poole kilomeetri kaugusel, eks ju. Neil on mehitamata luurelennukite kiimi juures, nad kasutavad pioneerid juures, seal, siis on sihtgrupp ka meie omaltan küll sega, seal on kõik Spritio kaks, õigemini kes peavad sidet, kes juhib ründelennuväge, nii koptereid kui ründelinikuid ja ka suurtükituld, kui vaja on. Ja siis tagalaelement on selle juures, et see on selline kompleksne taktikaline grupp, kes seal tegutseb. Kuidas Afganistanist hakatakse NATO vägesid välja tooma, me teame, et, et on, on võetud väga selge plaan lahkuda Afganistanist ja anda tasapisi kogu kontrolli üle Afganistani relvajõududele ja korrakaitsejõududele, et kuidas militaarsust Khanis välja näeb, see väljatulek, kuidas neile seda vastutust üle antakse? No ütleme, et kõik need plaanid, mis nato osariigi kas räägivad või teevad, tuginevad ikkagi, ütleme, Ameerika Ühendriikide otsustada. Et president Obama on ütelnud, et ta alustab vägede väljaviimist. Ja selline keskne siis tärmin 2014, aga mitte ei viida, lihtsalt lähed välja, aga püütakse kõigepealt valmistatud, et afganistani oma julgeolekujõud ehk siis armee ja politseiüksused sellised ja sellise suurusega oleks võimelised üle võtma julgeoleku tagamise ise. See protsess praegu käib minu teada praegu kolm piirkonnale üle antud, et kohalikele nad peavad ise julgeolekut tagama ja see ongi see võti, mida tahetakse kasutada järk-järgult viie vägisi välja, sel juhul, kui kas provintsis või siis mingis linnas on nagu julgeolek tagatud ja et kohalikud julgeolekujõud on ise võimelised ka seda hoidma selle järgi järk-järgult viiakse väed välja, kusjuures siis samal ajal muudetakse ka sinna vähemate üksuste ülesanded muutuvad puht lahinguliste, seda eelkõige rohkem väljaõpe mentori tegevuseks, nagu meil praegu näiteks meie kompanii taktikaline grupp tema juures on üks ana, ehk see on siis afganistani armee kompanii, keda nad peavad õpetama, juhendama, toetama. Ja see on juba nüüd teist jah, teist aastat sisulised, niimoodi pidevalt kaks kompanjon koos käibki näiteks meie omad püüavad rohkem kasutada, on ka, et neid treenida, praktiseerida aga tavaliselt üks allüksus meie omadest, kas siis jagu olenevalt operatsiooni suurust või isegi rühm vahel on selle kompaniiga kaasas. Et julgestab neid teine ja needsamad meie mehed õpetavad, kuidas leidub teha, õieti käituda, ütleme niimoodi, et see tegevus ongi mentarlik. Ja ma arvan, kui meil siin midagi muutmiseks tuleb mitu aastat, poolteist, sest ma käisin suvel ametlikul visiidil Suurbritannias. Rääkisin siis kõikide astmete sõjaliste juhtidega alates kaitsestaabiülemast kõige kõrgem ülem, ütleme meie mõistes kaitseväe juhataja kuni siis operatiivülemana ja maaväe ülema nii välja, et kuna me oleme Britliga brittidega koos hõlmandis muuseas kõige kuumem koht Afganistanis. Et mis on teie soovitused, kas ütleb mees, taktikaline grupp, aga ütleme nii mingit täiendavat ümberõpet, kas ta vajab struktuurimuudatusi, kas ta vajab mingisuguseid muid relvi sinna? Ja missuguse perspektiivis, kui ajaperspektiivis, kus seda tuleb teha, mis öeldi, et aasta-poolteist ei ole vaja midagi muuta, las nad olla, nagu nad on, see varustus ja relvastus meil on täiesti sobiv, nende jaoks ei ole ka midagi vaja lisada sinna. Selles mõttes magan siin siin ette kaameli poliitilistele juhtidele, et selline oli brittide seisukoht. Ja kui ameeriklastega rääkisime, sest see briti brigaad tegelikult kuulub omakorda ameeriklaste juhtimise all. Seal on maantee South West, nõndanimetatud, kus on Ameerika 200-ni kindral, hullem siis ameeriklaste seisukoht oli samasugune, ütles, et ütleme, Helmand kanda, haar, need provintsid ja linnad on võib-olla viimased, kust lahingüksused üldse lahkuvad. Ja selles mõttes praegu meil nagu eriti pead murda. Ei. Teine aspekt veel, et me ei saa b kaupa ka oma kompanii taktikalist gruppi vähendada, on praegu ühtne tervik, tal on kõik elemendid olemas võitlemiseks, eks ju, ellujäämiseks kui me sealt midagi välja võtame, siis nende võimekus langeb, koerameestega riskida ei saa. Loodetavasti lahkub Eesti Kaitsevägi Afganistanist aastal 2014. Mis edasi, millised on need arengusuunad ja plaanid, mis Eesti Kaitseväega seonduvad ja milline otse strateegia struktuur ja kuidas me meil on plaanis edasi areneda? Selleks lõpuks täiskasvanu ikka jõuda. See ei ole niivõrd seotud missioonidega siis meeste hulk, kes missioonis käe on suhteliselt väike kogu kaitseväele see on ikkagi meie vanemad sõduril järk-järguline, ütleme niimoodi, seal 10 aasta arengukava elluviimine, mis valitsus ette kirjutanud on, ma arvan, praegune ütleme, see on võtmeküsimus, meie jaoks on ikkagi personalialal hoida ja see on seotud palgad riisiga sisuliselt 2009. Aasta. Teatavasti oli meil eelarve kärped kaks ametlikku üks mitteametlik silt. Riigikaitse eelarve vähenes 16,2 protsenti, kui ma õieti mäletan tervikuna ka meie jaoks kõige raskem oli see, et valitsus paniga piirangud ja vähendas sisuliselt ju ameti palkasid. Kaks korda 2009. aastal vähendati palku kaitseväelastele, mis kukuanss umbes 18 protsenti meredes isegi rohkem, sest merevägi, soid, teenide, lisamereloleku raha, nad said eraldi ütleme nii. Lähetusrahasid meie mõistes mis viiski võib-olla merega kõige rohkem kriis ja nad ei olnud sellega harjunud ja kõige hullem noored mehed väga paljud olid võtnud endale laena kaela, kes oli auto ostnud järelmaksuga kes korteri, kes võib-olla isegi maja ja nad ei saanud enam sellega hakkama. Bush sellele järgnes nüüd ka see hinnatõus, eks ju, möödunud aasta jooksul minu arust kuskil neli ja pool protsenti, see tähendab, et tänane reaalne tulu või isegi selle aasta alguseks oli 2008. taastumust väiks umbes 22 22 ja pool protsenti mere peal kuni 25 protsenti. Mereväeohvitserid lahkuvad kaitseväes peavad tööle turvafirmadesse välismaal. No loomulikult, kui neil lubatakse kuus ütleme, ilma läheduste 2000 eurot kätte ja kui nad lähevad sinna, kellel ütleme, laevu veel saatma, nagu nad praegu käivate rottide vastu seal. Seda ma isegi ei tea, kui palju juurde makstakse. Et me ei ole selleks võimalust ja kõige nõrgem koht meil praegu ongi, et kuidas säilitada kaada. Pluss see 10 aasta arengukava nägi ette, et me aasta suurendame kaadrikaitseväelaste arvu 125 25 võrra, seostame seda plaani, ei suuda kuidagi täita. Veel Eesti kaitsevõimekusest igal aastal pärast Eesti vabariigi aastapäeva meediaeksperdid võrdlevad pidupäeva kõnesid, võrreldakse Eesti vabariigi presidendi, peaministri, riigikogu esimehe ja kaitseväe juhataja kõnesid ja väga sageli tõstetakse meid ekspertide poolt esile just nimelt kindral Ants Laaneotsa kõnet, mis on kõige sisukam. Kõige vähem, sisaldab tühja paraadlikust ja räägib asjadest, mis on igale eestlasele olulised. Ühes aastapäev kõnes te olete välja toonud küsimusele, mis ohustab Eesti julgeolekut kõige enam vastused, et need on Eesti majanduslik energeetiline sõltuvus. Kas te pisut laiendate? Ma usun, et majandusliku seisu mõju riigikaitsevõimekusele ei ole vaja kommenteerida, eks ju, seesama näide siin meie palkadest on üks, teine, et kui meil on 10 aasta arengukava, milles oli ette nähtud alates 2010.-st aastast arvestatud kaks protsenti SKP-st. Arvestuslik, see tähendab, et ehkki hoone projekt on olemas, aga teda ei saa realiseerida selles ajavahemikus, mis oli nagu plaaniga ette nähtud ja see ongi põhjus, miks me järgmine aasta peame selle 10 aasta arengukava ümber vaatama, tähendab pikendama kõik need vaheaegu. Kolmas küsimus muidugi on ka see, et mees out tehnikat, kuna ma võtsin isegi siin mingid hinnad endale kaasa, et saaks ütleme kuulaja ka mingil määral aru, mis on meie reaalsed võimekused tehnika ostmiseks sellest eelarvest, mis meil nagu riik eraldab, ei ta sugugi riigi taskusse ronida mingil juhul ma saan aru, et kaks protsenti oleks väga optimaalne meele. Ma saan aru kõikidest nendest probleemidest, mis on sotsiaalsed seal, mis meie tudengitega seotud on väikelastega lasteaedade, mida iganes, mitte mingil juhul. Aga lihtsalt näiteks, et me kogu aeg heidetakse ette, et me ostame mingeid vanakraami. Ei ostnud päris kasutult vanakraami, nõustam see, mis töötab ja korralikult töötada. Selle aasta kaitse-eelarve on 281,5 miljonit euri, eks ju. Aga kui me räägime uutest relvastustes, näiteks tankinud, väga populaarsed, mina isegi nii palju tankidest ja kui moel räägitakse leopard kaks, kuus näiteks neli miljonit eurot ameeriklaste Abrams 4,35 miljonit tükk arvestada, kui palju me ostame sellest, kui see 281, milline tuleb jagada ära ju veel erinevate valdkondade vahel. Hangetes seal satub võib-olla paremale või 15 17 protsenti, mitte rohkem. Kui palju on üldse minimaalne võimalik tankide hulkade alla, mille üldse pole mõtet ankrusse? Meil on täiesti kindel plaan olemas, kui palju meil vaja nüüd tanke meie taha tankiarmeesid? Mäletan, siin olid kunagi teatud minu poolt väga lugupeetud daami taha vastuses, et umbes nii, et kaitseväe tankiarmeesid. Ma lihtsalt seletan, et tanki armees on mulle kahetuhande tanki. See on hullumeelsus sellest üldse rääkida, me paremal juhul tahaks ühte pataljoni saada. Selline 50 pluss-miinus viis kuus tanki, mitte rohkemat. Kui leopard kahed 50 60 tanki, siis on, jääb veel natukene järele ja ongi kaitse-eelarveaasta aega kulutada. Ja kui me räägime lahingulennukitest, siin on soovitatud osta siis üks kaasaegne hävitaja seal muidugi elektroonika maksab tohutut Abiooniga umbes 34 miljonit eur kurvet näiteks umbes 100 miljonit euri mida väikeriik suudab osta isegi automaadid võtad? 56, millimeeter automaat praegu väga levinud ja hea meel on ta luurepataljonis tegelikult olemas ja on Heklargoch ja 36 hind on 1798 EURi. Aga meil oli mitte 100 need vaheaega 1000, meil on mitukümmend tuhanded vaesed mehed ära relvastada. Soomuk ütleme miks me ostame jälle kasutatud soomukit, mis on tegelikult väga hea soomukit, ole lootsis konfiguratsioonist, baasmudel maksab miinimum poodist miljoni euri, aga normaalne, kus on side peal, kus sul võib-olla mingi relv peal siis on kaks ja pool kuni 2,7 miljonit, panime, ostame tegelikult kui meil võib olla pataljoni jaoks vaja 56 tükki, näiteks padruni 56 masinat. Ja sellepärast ma tahangi kuulajad aru saaksid, et see ei ole mitte meie tahte puudus uusi asju omada. Aga see on meie rahakoti probleem, et see on nii õhuke. Venemaa on teie hinnangul Eesti julgeoleku ohtude nimistus alles kolmandal kohal. Missuguseks hindate Venemaa katseid moderniseerida oma armeed ja selle juhtimist? Ma ei tea, kus kohas ja kolmas koht võetud on. See on minu arust täiesti uudis. Et ma olen kuskil löönud teda kolmandal kohal on, ma ütlen veelkord, ei ole öeldud seda ka varem, et kui me vaatame seda balti regiooni siin, siis ma arvan, et see üks kõige rahumeelsemad regiooni üldse kogu maailmas kui siin julgeolekul on niigi negatiivne, mõjutas see on just Venemaa Elke üks ja ainus, sest meil ei ole lätlastega midagi jagada, millele soomlastega midagi jagada. Rootslastega ka, on ju niimoodi. Ja sellepärast me vaatame köie, teatud murelikkusega, sellele, mida praegu teevad oma relvajõududega, seal käib teatavasti reform. Nad on täielikult muutnud oma sõjalist territoriaalset struktuuri, nad on loonud neli nõndanimetatud sõjaväeringkonda dire ühendatud strateegilist väejuhatust. Meie vastas on ses nõndanimetatud Lääne väejuhatus, kuhu kuulub kaks endist, sõjaväeringkondades on Leningradi sõjaväeringkond ja Moskva nad on ka oluliselt moderniseerinud ja seda teenindust USA näitel operatiivstrateegilise tasandi juhtimist sellele uuele, siis strateegilise väejuhatusele ülemale alluvad ka nüüd laevastikud Need laevastiku, mis on tema vastutusalas, näiteks kui me räägime Lääne ühenda strateegilist väejuhatust, siis tema ülem kindralpolkovnik Bachi juhib ka põhjalaevastiku ja balti laevastiku. Et nad on teinud seda, mida ameeriklased juba ära proovinud tervikuna ja järgivad vägagi seda mudelit, sest see on tõesti töötanud teatavasti ameeriklastele kogu maa erand, strateegiliste väejuhatuste, vala jaotatud sellel ülemjuhataja Sonoadži oma kontingent vägesid kõikidest liikidest, mida kasutad operatsioonideks. Isikkoosseisu on Venemaal samamoodi vähendatud. Nad on jõudnud nüüd miljoni Lääne tervikuna. Ja ilmselt ma arvan, et siin ka muud probleemid mitte ainult ütleme, suur rahu, tahtmise probleem. Aga majanduslikud küsimused ja nad on uuesti vahepeal paar aastat tagasi Nad loobusid nagu kutselise armee loomisest. Nüüd on see jällegi tagasi toonud, et ikkagi peab järk-järgult suurendama kutseliste sõdurite hulka relvajõududes eelkõige muidugi nende liitvägedes dessantvägedes, neil on 14 õhudessantdiviisi ja üks üksikbrigaad. Ja nad pööravad just õhudessantvägede erilist tähelepanu propagandasõda samuti mu see on käinud kogu aeg, see on ilmselt suht sõltumatu nüüd vene relvajõudude seisukorrast. Et loomulikult propaganda sõdavad, ideoloogiline töötlemine on käinud kogu aeg alates taasiseseisvumisest ja ega see lõppe eredaid näiteid palju, eks ju. See on pidev ja selle hüpotoloogiline süüdistamine Fušismis. Alles siin materdati seda meie muuseumi, eks ju, inflatsiooni, muuseumi Erna retke, Erna retke ja kaitseministrit, tema nii-öelda natuke võib-olla teravate väljaütlemiste pärast ja nii edasi, et igat võimalikku ettekäänet otsitakse, kasutatakse ära. Kuivõrd suureks ohuks hindate kübersõda ja kuivõrd oluline on küberkaitse tänapäeva maailmas ja, ja kui me vaatame kogu riigikaitse kontseptsiooni, siis millisele kohale selles riigikaitsekontseptsioonis küberkaitse? Ma arvan, et kübersõjaoht on kõige suurem riigile endale. Seda nägime aprill 2007 mai 2008 väga efektiivne, igasuguste, ütleme, valitsusasutuste vastu, pankade ettevõtete võib olla ohtlik ka elektrijaamadele ja ma tean, testiti ju tegelikult Iraani vastu, seda mitte niivõrd, aga relvajõudude vastu, sest ja relvajõudude on tavaliselt olemas internet, süsteemid, mis on suletud. Sinna juurdepääsu ei ole nii lihtne tervikuna. Mina võtan kübersõda ohuna just riigi julgeoleku seisukohalt, mitte niivõrd, nii suure ohuna relvajõudude vastu, Eiki, selles on ka oht, eriti ütleme informatsiooni hanke osas, et nad saavad hankida läbi internetivõrgu, kui oskavad kuskil sisse murda seda informatsiooni, neid plaani, mis meil on, selles mõttes on nad küll ohtlikud, aga vahetult lahingutegevus mõjutada. Son kanis komplitseeritud. Räägime teist kui isiksusest. Kuidas on kujunenud teie põhiväärtused. Te olete öelnud, et niisugust näilist vabadust on tänapäeva inimestes nooremas põlvkonnas hästi palju. Missuguste väärtustega niisugust näilist vabadust, mis tekitab ka teatava tühiku, millega täita? Omalaadi esitanud küsimuse selles riigis, kui me räägime käitumist, et kust algab ja lõpeb käitumisskulptuur ja kust algab kultuuritus või ütleme, anarhia tervikuna. Ma olen rohkem kui 50. riigis olnud, ma arvan, et nii vana juba nii-öelda nähtut ütleme, mis meiega on. Kahjuks peab ütlema, et Eesti noored ei ole kultuursed ja kasvatuse poole pealt eriti linnas on väga märgatav, et noh, see jääb oluliselt maha mõnest teisest riigist isegi võib-olla palju halvemas majanduslikus olukorras olevast riigist. Lasteaiaga kooliga millised ei kasutata mitte midagi, kuidas käituda, kuidas kaaslastega ümber käia. Ma ei ole kunagi kuulnud koolis, kui ma olin, et keegi ules poistest tüdrukute kuudes, kurat. Tänase tänaval käidi, kuulete palju krõbedaid sõnu, eks ju, ja räägivad mitte ainult poisid-tüdrukud, on ju niimoodi, ma ei ole kunagi kuulnud mu lapsepõlves Küngeneemia keskkooli. Et kunagi mingi keegi poiss oleks võinud tüdrukud lükanud või midagi siukest, Nuuljakut sai tehtud ikka mingisugust nihukest väiksemaid asju. Mis nüüd toimub. Kolmas asi lugupidamatus vanemate inimeste vastu, kui te sõidate siinsamas bussis või trammis, kas keegi noortest isegi vana vanale inimesele annab oma kohane, punastas täiesti? Ei anna keegi. No ja see nõndanimetatud embaczipatsioon sihuke naljakas näide oli, ma õppisin NATO kaitsekolledžis veel kursoli, Norra A kolm leitnant, ilus pikk sirge poiss ja samasugune illussolid omane. Ja minul oleks mingisugune välja sõitme seitsme 11. riigis riigi tegelikult läksime lennuväljale ja ma vaatan, et sellel kollet, nendel on käes niisugune väike kohvrikese, natuke suuremana naine, triibees igavest suurt kohvrid. Kulud, mis arvud, naist ei aita, umbes niimoodi, et vaata, kui suure raske kohv. Siis te ütlesite ise, nad tahtsid võrdõiguslikkust, las ta tirib oma asju ise. Ka näitaja. Kas alati see võrdõiguslikkus on, ütleme, naiste seisund otstarbekohane? Minul on küsimus, võib-olla ainult naised oskavad vastata. Aga kas teile tundub, et, et niisugust vägivalda on tänapäeval tsiviilühiskonnas rohkem kui pakun, et veel 30 40 aastat tagasi? No raske öelda, sest kui me liidu ajast räägime, ega siis ju midagi teada ei saanud, kus mis toimus. Aga ma arvan, siiski oli vähem, sest tähendab seal, kus mina keskkonnas olema, seal oli kindlasti vähem kui praegu. Kindral teie lapsepõlvest suur osa möödus Siberis sellepärast et 49. aastal terve teie pere küüditati Siberisse. Tulite sealt tagasi alles 58. aastal, kui palju, et Siberi aastad on, on mõjutanud seda, milliseid otsuseid oma elus olete teinud. Leinud no tegelikult ma olin lapsi, vedas et see lapsepõlve üheksa aastat esimest Peab ütlema, et see kõla, mis me elasime, Krasnojarski krai, Župade rajoon, seal hotemro, seal oli ta välja saadetud, palju, mitte meie üksinda. Seal oli Leedu välja saadetud tuli isegi hiljem mulle muidugi vööndisse pärast ma olin nii väike, et ma ei mäleta, kui nad tulid, neid peres oli ka seal seitse või kaheksa, mäletan, seal oli volgasakslasi, kes olid kunagi veel sõda välja saadetud, sinna sisuliselt lihtsalt need snäkid või siis vangilaagritest asumisele saadetud inimesi. Selles mõttes seal ütleme. Et eestlaslik süüdistatud. Vahel keegi vihaga jäi purjus peaga või sööda fašiste midagi sellist, aga tervikuna siukest ütleme kiusamist nagu ei olnud ja pealegi eestlased, kõik töökad vennad said kiiresti sellest arvunud pandi arukamad höövel tavaliselt kas siis farmidesse tööle, onu näiteks töötus, tisleril üldse omaette töökojas seal. Et nagu poisid ikka, jaa. Muidugi nälg puudus, siukseid asju nälga ja mina juba nälg hästi ei mäleta, aga siis, kui me just tulime tulnud siis nagu onu rääkis ikka, kuidas see asi käis oma lehmale oma siga oli, onu, pidas üleval sõda, ema oli surnud juba tol ajal. Minu tei ioneerisin negatiivseid selliseid mälestusi sellest lapse poolest. Siberi loodus oli väga ilus, mäed taiga, metsad ümberringi, jõgi oli, sai ujuda mis iganes, kuna ma olin oma, et seepärast onul päevad-ööd tööl, koolist tulid oma Campoli oma tänavama poisiks, tegime oma asju seal kalu püüdmas, suvel metsas kus iganes. Et ega mul mingisugust poliitilist eelarvamust küll sealt ei tekkinud mingil juhul. Võib-olla siis, kui me juba Eestisse tulime, kui media lubatud kuskile linna asuda elama. Sunu ostis tagasi meie oma talu kolhoosi käest, see, mis nagu 49. ära võeti, muidugi hooned Kilingi-Nõmmel, Saarde, Saarde külanõukogud olla need Saarde vald, see on meie talu. Et me panime sinna alla kõik, mis meil lehma, müüdistajat, disi verest ja ostsime omad majad tagasi. Siis võib-olla hakkas tasapisi, hakkasid rääkima, mis seal ei toimunud, kuidas Daci enne sõda oli? Mis sõja juhtus, mis pärast juhtus, et siis hakkas nagu tulema selline arusaam, et kuulasin, mida lähen viltonavusele. Ja mis puudutab sõjaväega ühinemist minu poolt, ma ei tea, kas on teil küll huvitavat vaja tihti küsitud, miks ma siis ikka läksime. Et seal on mitu põhjust. Kõigepealt onu ei aiaks sisuliselt meil kaunis raske, ütleme finantsolukord ma alates ütleme Eestisse tulekust iga suvi töötasin Kosonuga algul vaigutasime, kes teab, mis paigutamine tähendab mändide lõikasime siis pajukoort. Käisime uurimas, et seda müüa selleks naabarkimisteks kuskile. Ja ma olin isegi sunnitud sellele sellise käigu tegema või 10 11. klass lõpetasin ühe aastaga. Seda rekordit Kilingi-Nõmme keskkoolis ei ole veelgi ületanud. Suhteliselt raske, ma pidin suvel ikka teenima Enden ülikonna, ütleme raha ja kõige muu talve vajalaks. Ja kui ma kooli ära lõpetasin, siis tekkiski situatsioon selline, et mis edasi teha. Muidugi kangesti tüdinenud sellest õppimisest ka, no see oligi päris stamp. Siis ma aasta aega töötasid, mõtlesime süsteem. Ja see töö ka raudtee peale olin seal tahtsid minust kahjuks raudteeinsenerid ja, aga mul on absoluutselt see meeldinud sõjaväeasjad nüüd huvist puist peale uurinud sõjaajalugu, minu klassikaaslased võivad seda kinnitada. Et me natuke uurida, selles liinis oleme. Meie siis ma vaatasin, et isema nagu kõrgkoolist läbi juba majanduslikel põhjustel. Ja ma mõtlesin, et ma olen 100 kooli kuna see asi ka mind huvitus. Nii ta oligi, et siis taheti meid sokutada, Leningradis oli fruse nimeline merekool kangesti laenikuks tegema, punnisin vastu, ei läinud isegi katset selle sole nagu täiendavat meditsiinilist nõuded, umbes nagu lendurile. Ma ei tea, mispärast siis sellega siin läbias keeldusin kategooriliselt siis suure kisaga saadeti tankikooli kummaline laisk vend ei viitsinud eriti joosta, siis ma ütlesin jalaväekooli mula. Tanki kuulad. Aga tuli välja, et sealt logo füüsilist pingutada. Kas see teie sõjaväeline karjäär kujunes selliseks, nagu ta seda ootasid? No kes seda oskas ennustada, ütleme seda taasiseseisvumist ja kõike muud, ütleme 85. aastal 86., mitte keegi, ma arvan, siin ka keegi seda ei ennustanud, eks. Aga mis ma võin kinnitada, on see, et ma ei ole kunagi kahetsenud, et ma selle elukutse valisin. Ma tegin ka liidu sõjaväes, ma arvan, päris korraliku karjääri, eks ju. Et olen olnud nii rühmaülem kui kompaniiülem kui pataljon, kui tankipolgu ülem kui diviis, staabiülema asetäitja. Ja minu arust siin mul ka mingit karjääri teinud, aga ma ei ole aint karilistunud, on püüdnud, kui asju sisuliselt teha, nii palju kui mina oskan, siis olen osanud ja suutnud. Ma loodan, et Need, mehed, kes mu välja vahetavad või see mees jätkab sama liini, et poisikesepõlv kiiremini, mitte poisikese noorusaeg keemia üle elada ja täisikka jõuda. Ja ma loodan väga ka, et tänaseks, kus mina olen kindel, et meil on olemas täna kaitsedoktriin, mis on kinnitatud hulga õigusaktidega, et seda tuleb jätkata ja ma ei näe praegu mingit muud alter paremat alternatiivset varianti riigikaitse arengule kui see, kui see tänane, et loodame, et kõik läheb hästi. Väga täname teid pika intervjuu eest, kindral Ants Laaneots. Soovime edu ja tänased küsitlejad olid Lauri Hussar ja Kaja Kärner. Uudis pluss sume külaline.