Tere kuulama keskööprogrammi, mis täna nagu kõlavast muusikast keeraldada võite, on ooperiteemaline. Juunikuus, kui üks eesti laulja tuli Itaaliast Pisto linnast tagasi konkursi võiduga. Estonia teatri bariton Aare Saal ongi tänase saate külaline, kes ainult ei vasta saatejuht Priit võitliku küsimustele. Esituses kuulame ka katkendeid Mozarti ooperis Figaro pulm ja Rossini ooperis Tsevilja habemeajaja kus Aare saalil kehastuda Figaro rollid. Aga jutuajamist alustame ikka võidust, laulukonkursil Itaalias. Kõigepealt pean ütlema seda, et ma ei läinud tegelikult üldse sellele konkursile sinna mul oli suhe selle ooperis Klubi Pistoyas ja nemad kutsusid mind soolokontserdiga esinema, kuna nad teadsid eelnevalt minul seda elukäiku ja Itaalias varem käimist ja ma olen konkursse varem ka teinud seal ja seal samal põhjusel mul ei olnudki plaanis seda konkurssi teha üldse, sest noh, Ma olen nende konkursside ka nagu natuke selles mõttes harjunud ja teadlik, et ma tean, mis seal toimub, et sealt alati maksta seda loota, mida õudselt tahaksid. Ja sellepärast minu jaoks ei olnudki koheselt esmajärguline, see konkurss. Kuna ma läksin kontserdiga sama soolokontserdiga, mida pidevalt on esi, esitatud siin talveaias, siis koos härra Tarmo eespere ja kes on väga hea klaverisaatja. Ja seesama kontsert siin Tallinnas Estonia talveaias on väga edukalt läinud samuti Soomes, Rootsis. Ja siis. Ühel päeval oligi nii, et tuli kiri mulle Itaaliast, et nad olid huvitatud sellest kontserdist ja siis ma läksingi seda kontserti andma. Kontsert läks muidugi tohutu menuga. Ja ma ei pääsenud jälle lisapaladest, sama on ka siin Tallinnas juhtunud. Me võime öelda küll, et eesti publik ei ole nii. No nii impulsiivne koheda läheb käima aeglasemalt, aga kui ta käima läheb, siis seda kindlamalt ja see annab nagu lauljale ka lisaimpulsi ja siis alati kontserdi lõpuks enamasti kulmineerub tõeline säde, siis jääb sinna ja siis nad nõuavad, lisapalasid veel ja see tunne on tegelikult fantastiline ja sama juhtus Itaalias ka. Kui me tuleme nüüd lähemalt selle konkursi juurde, välismaiste lauljate seas on üldse väga väga popp käia ju pidevalt kursitel näidata ennast ja haarata kinni igast võimalusest saada tööd, saada, laulda. Kuidas siis konkurss täpsemalt välja nägi ja mis tase seal oli ja ja kõigest sellest? Kõigepealt peale kontserdi, mulle tehti ettepanek, et ma võiksin siiski konkursist osa võtta, kuna need päevad ma nagunii pidin seal pist hoias viibima veel. Ja siis ma mõtlesin, miks ka mitte, kui mulle nii öeldakse, järelikult on mõtet teha ikkagi seda. Ja muidugi selles mõttes ma olin valmis konkursiks, et ma teadsin, mis nõuded seal on. Mul oli konkursi buklet, ma olin selleks põhimõtteliselt valmis täitsa. Noh, ja oligi niimoodi siis, et tegime avaldused ära kõik ja mind võeti siis nagu vastu konkursantide hulka, neid oli pea 100, kas need päris 100 esines May või nüüd pead anda, aga siis sopranit, baritonid, tenorid, bassid aldid kuskil ligi 100, siis. Ja esimeses voorus tuli laulda kohe pelg koorega vatiin. Donizzieti ooperis Armujook. Peab ütlema, et seda aariat Ma olen laulnud kontserdile, ma olen seda põhjalikult ette valmistanud, seal laval laulnud Estonia viis aastat tagasi. Ja möödunud suvel käisin, käisin veel veel koore rolli peale tegemas konkurssi Budapestis, kus ma tulin nelja hulka seal ka siis itaallaste hulgas selle esimese kohustusliku aaria, ma siis laulsin niimoodi ära, et žüriil jäi väga hea mulje ja sellega nad juba ühesõnaga andsid mulle plusspunkte, et ma läheksin järgmisse vooru ja mul paluti laulda muid asju seal. Et no et kas te teate näiteks tantsuvannid ja ja malatestaatia Verdi, Travjaadat ja mõtlesin, et kõik, kõike seda ma tean ja siis ma laulsin nendele sealt Aarijatest mitte terveid aariaid, sest oli nagu õigus nõuda žüriil peale kohustusliku aaria, mis oli perfektselt esitatud muid asju. Kuna nemad mind kui persooni häält, eks ole, ju ei saanud varem tunda, selle selleks oli see vajalik siis edasiminekuks. Kes olid teised konkursandid ja mis kogemused neil olid? Ma tahaksin täpsemalt teada, mis tasemel konkursse oli. Konkurss oli rahvusvahelisel tasemel kuigi konkursi enda nimetus nagu. Concorsonatsionaale Woodžilossiniane tonitsiatianes tähendab seda, et rahvuslik konkurss Dierosiini häältele, mis tähendab seda, et konkurss keele, kestnerosiinidonizzieti, itaalia heliloojad aga aga sisuliselt oli konkurss, on palju rohkem, kui Itaaliast oli Islandilt, oli Ameerikast oli Koreast, Jaapanist. Selline kirev seltskond oli. Kas teistel ka sellist kogemust selja taga oli, nagu teil, et kaks ooperiteatrit Eestis ikkagi kus on solistina ju lauldud? Seda ma ei julge öelda, tähendab nende hulgas vast kuna vanuse poolest praegu käin veel nende konkursside alla, siis nad on mõeldud noortele lauljatele ja ennast ei tahaks ka veel lausa vanaks pidada, kuigi ma olen 32 juba. See tähendab seda, et viimased nagu küpsusaastad praegu tiksuvad. Aga ma arvan, et nendel vast nii palju kogemusi nüüd selles mõttes ei olnud, et ma olen nii palju jõudnud laval rolle konkreetselt ära teha. Nendel seal seal maal käib asi natuke teistmoodi, et Nad küpsetatakse valmis hästi vokaalselt ja alles siis nad pääsevad meil võib-olla võib-olla siin väikses Eestis saame juba lavalaudu nagu enne tundma, kui veel päris tipptase on käes Angola liigagi vara. Seda, seda ma ei oska öelda. Tähendab, seda peavad teised otsustama, kas, kuidas, kuidas keegi jõuab lavale, kas liiga vara või, või liiga hilja. Fakt on see, et meie praegu oma, kes keskmise tasemega ei saa veel igal alal nagu maailmas löögile, seda enam tasub seda püüda ja ja noh, sinnapoole ma olen alati nagu püüelnud, sellepärast minuga Itaalias käigud konkurssidel ja õppimas ja tööl ja see, seda mulle nagu sellepärast vaja olnud, et kui me praegu räägime üldse sellest ooperilaulust ja minu jaoks on eriti Belkanto, mis on Itaalias sündinud, siis ma ei kujutanud ette, et üks Itaalia keelt ja ei teaks seda kultuur ja kuna kõik ilusam ooper on ju itaalia keeles kirjutatud. Et minu jaoks oli seda vaja eest. Kas see, mis žüriid teie puhul võlus, oli eelkõige tonitseti Armujook või või mis te ise arvate, mis pani žüriid just sellist otsust vastu võtma seda enam, et kui seal oli ka itaalia lauljaid ja, ja esikoht tuli väljaspool Itaaliat. Sellele küsimusele on natuke raskem vastata, aga pärast teist vooru, kui ma juba läksin veel edasi, eks ole sinna finaali poole juba. Siis ma rääkisin küll žüriis süli esimehega maestro Herbert hant tantsis muusikateadlane ja orkestri dirigent ja üle selle oli veel žüriis. Palju lauljaid, muusikapedagooge. Ooperilaulu alal ja nad on Itaalias tuntud nimed. Temaga ma rääkisin ja siis ta ütles, et et ja et sinu talent ja sinu hääl ja kõike, noh selles on see põhjus, miks pärast ma edasi läksin ja loomulikult tööd, et natuke on vaja veel lihvida see, nüüd sellest tuli jutt siis, kui ma olin juba konkursi võitnud, et noh Mul oli silme ees selline Selline imelik. Imelik sära, et nad, et see asi juhtus, sest ma seda tõesti ei oodanud, kuigi ma olin selleks tööd teinud aastaid juba. Ja siis öeldi küll, et talent hääl, häälematerjal ja musikaalsus on need, mis võiksid veel veelgi edasi viia. Kõik on selleks olemas, et saada nüüd tõeliseks lauljaks tipptasemel, et pääseda maailma lavadele itaalia suurematele lavadele. Seda nad ütlesid küll. Mida on nüüd see konkursi võit eelkõige konkreetsemalt teie jaoks andis, kas ta andis mõne mõne võimaluse kuskil esineda peale muidugi selle suure tunnustuse, millest ma üldse juttu ei tee, ma mõtlen just konkreetsemaid asju. Konkreetselt konkursi võitja ei andnud mingit mingit rahalist tulemust, küll aga andis absoluutse võitja tiitli ja kahe rolli kahe kuni kolme rolli tegemise võimaluse sealsamas Pistoya linnas man tsooni teatris, kus on 1200 siis aasta jooksul esimene tuleb siis sama Bel koore tonitseti Armujook oktoobrikuu sees ettekandele ja järgmine lugu siis kulli, Elmo Cosi fan tuttes tuleb märtsist 1997. Ja kuna konkurss on mõeldud noortele lauljatele sarnaseid konkursse on ju Itaalias teisi ka veel siis konkreetne konkus praegu millest me räägime seal nagu rahalisi summasid välja ei anta. Aga vähemalt ehkki võimalus minna Itaaliasse laulma. Jah, ja ma peangi seda kõige tähtsamaks sellepärast et kuigi ma olen seal käinud, siis ma leian, et praegu see nagu kõige kõige suurem tunnustus sest küllap kodumaalt need rahad siis ehk saab ka, sest sinna konkursile või õigemini nagu ma rõhutasin, enne ma läksin kontserdile kontserdile minek, kus ma sain rahad kultuurkapitalilt ja suur tänu nendele selle eest ja ma loodan, et nad edaspidi toetavad mind. Antintaal. Woody. Jah lavatants. Tonti. 5000. Tonni. Kui me tuleme tagasi selle juurde, mida te teete Eestis, olete teinud Tartus ja praegu teete, et Tallinnas, siis ükskord natukene varem, kui ma teiega kokku juhtusin Estonia teatris ja küsisin, et kuidas läheb siis te ütlesite Figaro siin Figaro seal. Figaro siin Figaro seal, nii laulab, jah, see viljahabeme igale kuna Figar on selline natuur, kes kes loob situatsioone ja ise neid tähendab, naudib Talle meeldib situatsioone nautida. Ja sellest vaatevinklist, et tema suudab kõike lahendada ja organiseerida, siis loomulikult selline natuur on noh ühele ühele ooperilaule sellele. Kui ta on bariton ja saab seda rolli teha, siis ta peaks olema ikka väga lähedane ja annab suured võimalused lahti mängida. Figaro siin Figaro, seal võib olla ka allegooriline, et ta jõuab küll sinna ka minna, aga hetkel on näiteks hoopis Seal või siin. Ja veel kolmas variant, et Figaro siin ja Figaro Mozartist. Figaro Rossini Figaro mootordis on muidugi juba omaette küsimus, kuna persoon on sama, aga ajalooliselt on kirjutatud erinevatel aegadel ja natuke erinevale häälele minu jaoks siiski jääb. Figaro kuju jääb samaks ja, ja erinevates ooperites annata erineva interpretatsioonivõimalusi, mis tähendab seda, et kui ma nüüd laulan Estonias mõlemaid sigareid nii Mozarti Figaro pulmas, siis kui Sevilla habemeajaja, siis minu jaoks Nad mõlemad täiendavad teineteist ja seal mingi võimalus areneda edasi. No Vanemuise teater on nüüd teie jaoks jäänud nii-öelda selja taha, see oli eelmise hooaja algul, kui te sealt sära tulite. Ja ausalt öeldes minu jaoks kui, kui inimese jaoks, kes on kursis Vanemuise teatritööde-tegemistega üpris täpselt oli see mingil määral siiski nagu pettumust, sest Vanemuise teater tahtis oma juubelihooaega või juubelinädalat alustada ju uuslavastusega Victoria ja Temahu saar mis lükati edasi just seetõttu Aare Saal sellest teatrist suure aplombiga ära läks, mis juhtus? Teil on teater, on teater, on selline koht, kus kus paratamatult tuleb ette selliseid olukordi, kus töiseid asju hakatakse väga isiklikult siis Pole midagi teha. Iga inimese elus juhtub igasuguseid situatsioone ja, ja muidugi kõige kergemad rannad tulevad teatrisse kui võetakse tööasju isiklikult ja sellest võib aru saada, sest meie töö spetsiifika on selline. Aga rohkem ma seda kommenteerida ei tahaks, sellepärast et ma ütleksin niimoodi, et üks ilus etapp sai lihtsalt läbi Vanemuises. Ja ma tuletan seda etappi väga hea südamega meelde. Kui me räägime veel sellest, mida te tegite Vanemuise teatris, siis noh, tegelikult ju Verdi ooper nagu Travjaata, kus te laulsite särmooni nähtavasti noorele lauljale mitte eriti kerge teha ja mitte ka võib-olla kujult väga-väga sobiv, aga siiski ma ütleksin, et väga hästi-hästi tehtud ja hakkama saadud. Mis kogemus peale sellele, nagu te ütlesite, väga ilus etapp elus? Milliseid kogemusi veel Vanemuise teatrist saite? No üks vihje võib-olla sellele, et teil on. Lähedasemad suhted kab balletiga. Ja nüüd ma saan aru küll, kuhu te sihite tähendab minu perekond sai alguse just Vanemuises, kuna mu abikaasa Dagmar Rang Saal on Vanemuise baleriin ja see juhtus just sel ajal, kui kui ma tulin 90. Sügiseks tulin Itaaliast ära ja, ja härra Endel Nõgene ja Ülo Vilimaa pakkusid don Su vannid, mis oli minu esimene roll Vanemuises. Ja selle rolliga on väga toredad mälestused just sellepärast, et su vanni tegi küll lava peal nii-öelda mehetegusid ja püüdis naisi võrgutada, aga, aga lava taga ta läks nagu ise võrku oma siis oma eluvõrku juba. See on huvitav, et teie abikaasa töötab edasi Vanemuise teatris kuigi nüüd arvatavasti tal jääb üks hooaeg vahele, aga noh, sellest me siin ei räägi. Kuidas on võimalik niimoodi niisugust teatri perekonda ülal pidada, et et eksabikaasa elab ühes linnas ja teine teises ja, ja kas see ei meenuta sellist külastusabielu rohkem? Ei praegu küll ei meenuta kõigepealt hooaeg jääb tal vahele, sellepärast et meil on nagu järelkasvu, loodad loota. Ja see peaks õige varsti juhtuma ja kuna kuna baleriin praegu, eks ole, tantsida ei saa konkreetselt, siis me oleme ikka rohkem Tallinnas, tema on ikka minu juures. Ja mina käin vahepeal Tartus ka, muidugi kui ta peab Tartus olema. Aga ma arvan, selle juurde on tark siis tagasi tulla, kui meil juba pisipere käes on ja vaatame, kuidas, kuidas keegi ennast jälle vormi hakkab ajama. Kas teatri perekond on, on midagi sellist, mis noh ütleme kooselu raskemaks, või, või see, et mõlemad abikaasad töötavad teatris, ütleme kuigi erinevates žanrites lihtsustab seda teineteisemõistmist ja armastamist. Muidugi lihtsustub, kui kui perekond mõlemad töötavad teatris, siis mõlemad saavad aru teineteisest ja nendest teatriprobleemidest ja üldise töö spetsiifikast ja ja ma arvan, et see on parim variant. Minule see meeldib, sellepärast et mina mõistan naist paremini, tema mõistab mind paremini kõik kõik probleemid, mis teatrivälisele inimesele võib-olla võivad imelikud tunduda, siis noh, kui mõlemad töötavad, teadis, siis nad on ju kõigega kursis. Trumme tagasi nüüd selle muusika ja muusikaõpingute ja kõige selle juurde, mis seostub teie kui, kui lauljaga ja teie karjääriga? No võib-olla fakt, mida üldiselt ei teata, on see, et noh, inimene, kes on pannud kinni ühe ja konkursi Itaalias, ei ole tegelikult diplomeeritud Tallinna konservatooriumi diplomiga ei ole seda lõpetanud siis praeguse nimetusega Eesti muusikaakadeemiat. Ma väidan, et Tallinna konservatoorium ei ole kuulnud ära ühte järjekordset häält Ei, nii see, nii see küll üldsegi ei ole, sellepärast et Tallinna konservatooriumis praegune Muusikaakadeemia ma õppisin aastatel 82 kuni 89 90 ka veel. Ja 90, ma siis jätsin konservatooriumi, läksin Itaaliasse. Siin on pekki juurde õppima sureid maestro juurde ja enne seda veel töötasin Firenze linnateatris. Peale mida ma tegin suure konkursi tootidel maantee, kus ma jõudsin jõudsin poolfinaali ja hiljem veel marsa ala konkursi, kus mul diplom, kus ma jõudsin diplomini välja, tähendab semi finalisti diplomini. Ja hiljem see kursus siin objeki juures, mis on maailmas väga aktsepteeritud itaalia ooperi interpretatsiooni alal. Tähendab, ma tahan seda öelda, et konservatooriumi periood oli väga hea ja minu pedagoog Ivo Kuusk aitab mind sageli praegu ka veel. Ja ma olen sealt väga hea pagasis saanud, ainult et sel hetkel, kui ma Itaaliasse läksin, ilmselt tundsin, et mulle sellest eesti eesti konservad tooriumist jäi väheks, sellepärast juhtus see hiljem, ma ei ole lihtsalt sinna tagasi läinud enam, kuna töö ja elu on viinud vahepeal rootsi Rootsi ja, ja külalisena Tallinnas, siis kui ma veel Vanemuise solist olin ja ja nii see on läinud nüüd kuni siis selle konkursi ja kontserdi nii välja Itaalias. Nii et arusaam, minu arusaam, et Tallinna konservatoorium rikub noorte inimeste hääli ära, ei pea päris paika. Ei, see küll paika ei pea, sellepärast et lõppude lõpuks suhe on kahepoolne, eks ole, laulja, kes tuleb laulu õppima, pedagoogilisi õpetame mõlemast oleneb niivõrd palju ja see on nii delikaatne küsimus, et et ma nüüd ei usu, et nüüd keegi keegi kedagi meelega rikub või. Tähendab, kui kellelgi ebaõnnestub õppimine õpetaja juures või, või ebaõnnestub talle endale õppimine, siis ma arvan, et see on pigem sellest. Tähendab, lauljal peab olema ikkagi kõigepealt peaesise hääl. Aeg jõudis kätte selgeks tõde. Kas. Pere on nii pime. Kui ta hundi Ja. Ja ma. Ja ma. Väidetakse, et teater ja muusika ja kunst on üldse nende jaoks, kes on tugevad. Sest laval oled sa ju avatud, laval on, peab sul olema tugev närv, sest sa oled ju nagu öelda täiesti alasti seal kõikide inimeste vaadata ja kuulata mis aitab inimest saada nii tugevaks, et ta läheb, astub teiste ette ja, ja esineb ja näitab ennast ja selle juures põlgi ei värise. Tähendab, kui, kui me valime selle elukutse, ma arvan, et see hakkab sealt peale, et me ju see meie töö, see on meie elu ühtlasi võib-olla ka hobi, et me esineme inimestele, see tähendab seda, et me pakume nendele rõõmu. Piiblis on öeldud, et sööge, jooge ja olge rõõmsad. Ma arvan, et meie siis peame seda rõõmu pakkuma või panama inimesed ütlema. Ja, ja miks see põlv peaks seal siis värisema seal lava peal, kui ma. Kui ma olen omas elemendis ja ma annan endast parima, siis ta ei värise. Nad teavad Korter või ka muusika on ju eelkõige selline kommunikatsioon kahe poole vahel ta ei ole muidugi niivõrd-kuivõrdväärne nisugune kommunikatsioon nagu kahe inimese vahelisel suhtlemisel. Kahe inimese vahelisel vestlusel, kus me oleme ju kaks võrdset poolt teatris või ka kontsertlaval on kas siis üks solist või üks esineja või ka terve orkester, mis on ju tegelikult üks tervik ja siis on saalitäis rahvast, kes on oma mõttemaailma, oma emotsioonide ja seoste-assotsiatsioonide ka kõik nagu üksinda. Mind huvitab, selline küsimus võib olla on tingitud minu professioonist, kuna ma olen erialalt ühiskonnateadlane ja mitte muusik siis mis, kuidas teie seletaksite lahti seda, seda muusika-kommunika, aktiivset rolli või, või milline suhtlusvorm see on? Et kui sa näiteks laval laulad ja inimene sind kuulab? No mis nende vahel, milline side nende vahel siis tekib, no mis, mis see on? Ja see on väga huvitav side, tähendab kui ma ennast tõeliselt avan ja ja ma ei laula ainult füüsilisel tasandil anud häälega, vaid mõistusega, hingega kogu kehaga tunnetega. See, mis tuleb südamest, läheb ka südamesse. Ja kui selle tulemusena pärast keegi tuleb tänama mind täiesti isiklikult, siis minu arust arvates on fantastiline ma suudan midagi pakkuda nendele, tähendab mida ei saa kirjasõnas pakkuda ja see on midagi täiesti täiesti teistmoodi, sest. Hääl on ikka hingega seotud otseselt kohe, mind on alati huvitanud ka veel üks teine küsimus. Lauljad räägivad resonaatoritest tegelikult. Me teame anatoomiast, et sellist organit ei ole olemas. Kuidas seda ikkagi lahti seletada? Mõni laulja ütleb näiteks, et ma ei mõtle peagavaid resonaatoritega, mis, mis asi see on mis paneb õhu võnkuma, nii et see on? Tõeliselt nauditav. No see on juba puhas vokaalpedagoogika praegu, kuhu me läheme ja minu jaoks on see väga delikaatne probleem, aga ma võitsin, nii palju olnud küll öelda, et kui inimene laulab peaga hingega südamega ja häälega Ta oli jumala poolt on antud ilma seda vägistamata kuskilt otsast arenedes pidevalt paremuse poole, siis see ongi see õige õige laulmine. Aga mis nendesse resonaatoritesse puutub, siis igal inimesel on, tähendab Neid uurde teadmis kõike, kolju ja kõik luud ja kõik võtavad selle võnke vastu ja vibreerivad ka, nii et see on sellepärast aga tegelikult tipptasemel nüüd suurt ooperit lauldakse ikka nii, et kogu kogu keha ikkagi laulab kaasa. Ja seda on näha ka teinekord mitte võib-olla igaühe puhul ja seda ei tohiks nii näha olla, et seda ei ole enam hea vaadata, vaid et sa saad aru, et inimene ikkagi annab endast kõik parima. Praegu on augustikuu ja Estonia teater on alustanud juba prooviperioodi. Millised on lähima aja tööd ja tegemised, kus teid sellel näha saab? Praegu konkreetselt on kohe töös Verdi ooper Nabucco ja Tõnu peadirigendile. On mul au teha siis Nabucco rolli praegu. Mis on, nagu te enne ütlesite just Vanemuises tehtud Travi Ada puhul selline vanema mehe tõsisem roll mis õnnestus hästi niisamamoodi, praegu on töös siis väga-väga tõsine lugu piibli teemadel kuningas Nebukadnetsari, st ja minu jaoks on see väga suur Kont, sellepärast et. Selleks vist peab natuke rohkem küpsust omama, kui mull konkreetselt praegu on. Aga ma loodan selle tööga ilusti toime tulla, sest et iga töö annab sulle võimaluse edasi areneda. Aga mis nüüd Vanemuise konkreetselt puudutab, siis eks nemad ole neid tõsiseid asju näinudki selles mõttes rohkem, mida toonased ei ole näinud, sest ka Rootsi lepinguga, mis ma, mis mul oli Stockholmis 91 karmina, Bulana oli väga tõsine lugu. Aga pigem tallinlased tunnevad mind rohkem sigarame. Aga ma püüan nüüd seda, seda ampluaad laiendada ja tõestada, et ma suudan ka midagi tõsisemat raskemat teha. Nombuko tunduvalt dramaatilisem aianõudvam roll siis baritoni jaoks. Kas see, et jagada seda rolli Vanemuise teatri ka hea baritoni, Jassi Zahharovi ka tekitab teie suhetes elektrit ka? Üldse mitte. Ma olen Jassid kogu aeg imetlenud tema seda looduslikku materjali, mida minul ei ole olnud, ma olen võib-olla rohkem tööga saavutanud. Minu arvates on see väga hea, et ta tuleb, sellepärast, et see annab mingisuguse hea võistlusmomendi juurde. Ja seda on alati vaja. Kas teil ei ole kunagi jäänud sellist muljet? Vanemuise teatri, lauljate ja, ja Vanemuise vokalistide puhul on nagu selline maitse sellel asjal juures, et ma pean ennast neli korda rohkem tõestama, et tulla üldse siia Estoniasse. Et Eston lastel oleks nagu mingi eelarvamus Tartu ja Tartu lauljate suhtes. Et on, on eelarvamus need minu meelest on hea, et Eestimaal tehakse kahes kahes teatris ikkagi ooperite, võib-olla võiks isegi rohkem rohkem teha, aga meilisi ooperipõld ei ole nii lai, eks ole, ja võib-olla igasugune rahvas ei käi meil teatris. Ma arvan, et igasugused. Lõhede ajamised kahe teatri vahel on võib-olla kuskilt kellelegi isiklikult nad ei ole suuremas plaanis minu meelest üldse üldse noh, kõne, kõne väärtki, sest solistide vahetus käis, Eneme käib praegu ja ka tulevikus ka. Võib-olla on see ajakirjanduse selline müra. Ma ei oska seda isegi öelda, tähendab minu meelest ajakirjandus praegu mis puudutab muusikateatrit, nad väga palju ei kirjutagi, praegu kirjutatakse ikka spordist ja poliitikast märksa rohkem. Võib-olla inimesed tahavad seda siis rohkem kuulata. Radelementiline pordid lahti tebeetile laadijate pordid. Mis teha, et ooper saaks Eestimaal populaarsemaks? Seda tuleb lihtsalt väga hästi teha ja arusaadavalt teha ja võib-olla tuleb natuke rohkem reklaami teha. Tegelikult Tallinnas käib palju rahvast, käib palju välismaalasi ooperis ja kui ta nüüd selgelt arusaadav ja ei tehta seal mingit tipul kultuuri tippkultuuri pärast, vaid tehakse seda südamest ja arusaadavalt ei hästi, siis rahvas tuleb. No selge see, et ooper on küllaltki selline tinglik kunstižanr üldse, sest noh, ma olen kuulnud ka selliseid arvamusi, juhet et noh, mis oper on, et elus ju keegi nagunii kogu aeg ei laula ta niivõrd elukauge. Et kelle jaoks ooper siis on, kui, kui meil on sellist, sellist publikut, kes arvab, et ooper on ju niivõrd elukauged, teda ei saagi nautida. Kes peaks olema tänapäevase parim publik, kui, kui me räägime sellest ooperi populariseerimisest ja viimisest tunduvalt suuremasse rahva hulka? Aga tegelikult, ega me päris suurde rahvahulka teda ikka viie ei saa, sellepärast et ikkagi koorub välja tinginud, kes, kes tuleb ooperisse võib-olla võib-olla rohkem operetti, sest seal on vähem vaja nagu kaasa mõelda. Neid tuuakse biopeale kätte, eks ole, seda enam, kui me nüüd teeme näiteks Nabuccot veel. Originaalkeeles ka. Aga tänu härra Paul mäele, kes on toodud ja muusik ja ja seal on kohe tunda, et hakkavad toimima need muusikalised väljendused, mida just just just ootasin siis peaks tulema ka väga hea tulemus ja kuigi me teeme seda itaalia keeles, tuleb üles, tekstimasin nii, et kõik kõik, mis lauldakse või, või mitte, kõike tuleb tekstina, siis üleval üleval on loetav eesti keeles. Jätkame kohvikumiljöös keskel, saatekülaline on Aare Saal ja kindlasti on teater selline koht, kus, kus on ju tegelikult kõik ettemääratud, mis toimub. Aga samas ei pruugi see alati ka nii minna. Jah, igasuguseid seiku tuleb, et ja ma arvan, et vanematel kolleegidel on neid märksa rohkem ja, ja need seigad võivad juhtuda kas siis enda enda lohakusest või, või, või teiste omast emba-kumba. Aga minul on paar, Vares on juhtunud küll nüüd laval. Mis meelde tuleb? Vanemuise etenduses Travjaata, kus Ma vihastasin isakese tseremoonia, kui ta pidi floora pallile tulema, kus Alfredo on oma raha visanud videole etalon näkku ja maha paisanud. Selle siis ilmub isakesermoon Dremaadi sees, aga keda ilmuse Nisakesermoon ja mina kuulsin seda rahulikult üleval, kolmandal korrusel. Garderoobis. Sel ajal oli mul seljaga ka mingid probleemid ja nii et ma hakkasin rahulikult seal täiesti rahulikult ülevalt alla tulema siis lava taha, kuhu, kus mu välja pean ilmuma. Aga muidugi laval sel hetkel see powskigi venis kohutavalt, need kogu kogu publikukoor ja solistid, kes laval juba seisid selle isasermooni ootuses. Närvipinge oli vist nendele niivõrd suurt, et kui ma lõpuks siis kord jõudsin sinna lavale, siis käis üks suur kahin ja ohe, see pinge lasti välja, et ta tuli. Tegelikult peaks ju nii olema, et selle pausi tekitab Tšermooni tulek tema nagu katkestaks millegi aga samas nagu seekord siis jäädi teda ootama. Seekord oli Sermooni ootuse, kõik tähendab lahenes ikkagi ilusti. Kuigipäraselt oli igasuguseid vastukajasid, aga, aga tagantjärgi on see päris naljakas. Tallinna etenduses Mozarti ooperis Figaro pulm. Minul üksi, aga ma olen kuulnud teistelt vigaratele, on ka siin probleeme olnud pükstega. Nii et Figaro käib laval ära, teeb seal uhked žestid ja räägib oma kiired letsitatiivid maha. Eratulles avastasid, püksid on täiesti ära kärisenud argivahel. Noh, mis siis saab, ruttu püksid jalast ära ja õmbled kätte. Ja need siis õmblevad kinni. Ühesõnaga nii palju aega, et ma lähen jälle kinni pükstega lavale tagasi, eks ole. Aga mis juhtub, juhtub see, et ma karistanud uuesti ära. Õnneks siis Figaro kolmandas vahetuses on juba kolmandas vaatuses, ütleksin nii, et ma need püksid viskan nüüd kapitaalselt nurka ja panen siis juba uued püksid jalga. Aga nali naljaks, seda juhtus mitu etendust, nii et nii et kuigi publik võib-olla seda ei märganud, et ma ära käristasin, siis mulle oli see parajaks šokiks ja mulle tehti jälle püksida. Kuidas nüüd edasi läheb, ma ei tea, sest see vist olenes riidematerjalist. Nali kõik, sest Figaro kui otseselt liikuv roll teeb seal trikke ta ei tee, aga kuna ta on liikuv igasugustes asendites, siis need püksid peaksid ikka välja kannatama. Need kärisesid ära. Teie puhul võib öelda, et võib-olla mõneti erandlikult Eesti lauljate seas, aga teie ei ole kaasa teinud veel operetis, teie olete jäänud truuks ainult ooperile. Ja muidugi kui välja arvata, nüüd see natukene õnnetu juhtum seal Vanemuise teatrisse-le Victoriaga. Kas see ole mõttesse tulnud veel kunagi opereti poole pöörduda? Ma arvan, et ma ei ole kunagi operetile seljaga olnudki, lihtsalt. Kuna Mul on nagu ooper rohkem pakkunud just selle tõsise plaani poole pealt. Operetis on alati enamasti ikka kerglasemat sisud ja rohkem selline lõbusam siis nii see on lihtsalt läinud, aga ma tean, et tulemas on Estonia opereti ja ma tahtsin ka seal kaasa saama lüüa. Nii et. Ja mis puudutab Vanemuise koge kogemust Viktooria õhusaar, siis on mul operetikogemus täitsa olemas, ma tean, mis see tähendab ja ja ma tahan seda teha, sellepärast et operett annab lisavõimaluse ennast lahti mängida veel ja seda on lauljale vaja, sest seda enam, kui teha rohkem kaasa koomilises ooperis, mis ei olegi väga kauge operetist, siis on see õudselt teretulnud nähtus, kui saab operetis ka kaasa teha. Keskiwi saate külaline oli Aare Saal Estonia teatri laulja, kes paar kuud tagasi tuli Itaalias, Distoyas laulukonkursil Rossini ja Donizzieti häältele absoluutseks võitjaks. Aare saalile esitas küsimusi Priit Põiklik. Ja saate lõpuni kõlab muusika Rossini ooperis Sevilla habemeajaja. Alma viiva tenori partiid laulab Mati kõrts ja Figaro osas loomulikult Aare Saal Ooperi elamusteni. Veel üks idee. Kullamaskil mõõduka. Purju paine ja olge kuri, olgem maalide ai. A.