Komisjoni valik oli üsna raske selles mõttes, et ühelt poolt oli meil juba draamateatri praegune direktor näidanud ennast tubli andeka juhina, kuid seadus nõuab, et kui leping lõpeb, siis tuleb välja kuulutada konkurss ka töölepingu sõlmimiseks. Teiselt poolt tuli konkursile ka mitu uut ja väga võimekat kandidaati, mis tegi komisjoni töö ühelt poolt hästi lootusrikkaks ja teiselt poolt hästi raskeks. Ja kui ma nüüd puhtisiklikult võtan kokku, kuna minul oli komisjonis üks hääl, et miksi selle konkursi võitis seekord Ruti Eenpalu, siis kommenteeriksin seda nii, et kõigil kolmel viimaseks sõelale jäänud kandidaadil oli üsna üsna üks nägemus sellest, missugune peaks Eesti Draamateater olema mõne aasta pärast meie teatri ja kultuurimaastikul ja nad nägid teda kõik tippteatrina, kes ühelt poolt vastutab oma loomingulisust potentsiaali ja inimeste eest ja teiselt poolt siis pakub võimalikult kõrgel tasemel ja hästi erinevat kunstilist elamust võimalikult paljudele inimestele siin Eestimaal ja teed, mida mööda siis, et seda eesmärki saavutada olid kõigil kolmel kandidaadil mõnevõrra erinevad juba sõltuvalt nende senistest kogemustest ja, ja ka töömeetoditest ja rutiin. Palu väga tugev külg oli tema personalitööoskus ja oskus neid motiveerida ja viia soovitud tulemusteni, nii et kõik tunneksid ennast protsessiosaliste ja protsessi vastutajatena.