Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 12.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. USA. Ta kavatseb aasta keskpaigaks Iraagist välja viia 20000 sõdurit. Kuveidis visiidil viibiv USA president George Bush kutsus ka Iraani ja Süüriat vähendama vägivalda Iraagis. Taiwani parlamendivalimistel sai ülekaaluka võidu opositsiooniline, näen Hiinaga paremaid sidemeid, soovib Rahvapartei, et iseseisvusmeelse presidendi tsenshoidjanni demokraatlik arengupartei kogus vaid 24 protsenti häältest. Tartus lõppenud haridusfoorumil teadust üldise haridusstrateegia järele õpilased näevad, puudus eelkõige õppekavas. Türil kogunenud rahvaliidu volikogu valis esimeheks Vello Tafenau. Volikogu võttis vastu ka Reformierakonna Sotsiaalalgatusi kritiseerima poliitilise avaldusena. Sõjalis-sportliku võistluse. Utria dessandi võitis kaitseliiduga Malev. Kõik kolm esimest kohta jäid Eesti võistkondadele. Pärnus alustavad kuuks, kas koostööd kaks festivali in graafika nüüdismuusika päevad korraldada sõnul toimub festivalide koostöös itaalia helikultuuri, modernismi ja postmodernismi võrdlus ning dialoog. Ilm on jätkuvalt vihmane, lörtsine tuule puhangud ulatuvad merel ja saartel 21 meetrini sekundis ja õhutemperatuur langeb öösel nulli ning homme päeval on taas sooja üks kuni neli kraadi. Eesti elanikud on hakanud oma prügi sorteerima, ehkki jäätmeseaduse täitmine tekitab jätkuvalt segadust see, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusest. Kõige rohkem, 61 protsenti oli vastanutest neid, kes on hakanud uuest aastast oma prügi osaliselt sorteerima. See tähendab enamasti seda, et eraldi sorteeritakse paber ja papp ning muud olmejäätmed. 19 protsenti vastanutest oli neid, kes sorteerivad oma prügi kõigisse nelja nõutavasse kategooriasse ehk siis paber- ja papp-pakendid nagu klaas-plast- ja kileohtlikud jäätmed ning biolagunevad ehk orgaanilised jäätmed 20 protsenti. Ehkki viies Eesti elanik pole aga siiani oma prügi sorteerima hakanud. EMORi uuringust ilmneb ka see, et eestlased sorteerivad prügi märksa enam kui mitte-eestlased, mida võib seletada viimaste vähese informeerituse prügisorteerimise nõudest. Kui eestlastest ei sorteeri oma prügi siiani 17 protsenti, siis mitte-eestlastest 27 protsenti. Tervisekaitseinspektsioon Meil ei õnnestunud ohtliku Menningu kokk haigusse surnud Pärnu koolitüdruku haigustekitaja täpset stereotüüpi välja selgitada ka teisel katsel. Inspektsiooni pressiesindaja iiris Saluri ütles BNS-ile, et zero tüübi kindlakstegemiseks jätkatakse tööd uuel nädalal. Ta lisas, et silotüübi väljaselgitamisel on probleeme olnud ka varem, kuna tegu on kiirelt hävineva bakteriga. Neljapäevaks olid inspektsioon tüdruku klassikaaslastelt võetud analüüsidel olemas üle poole vastustest. Need osutusid negatiivseks. Ülejäänud klassikaaslaste analüüside vastused selguvad esmaspäevaks. Tartus lõpes Väimela salanud haridusfoorum tänane päev oli ümarlaudade ja kokkuvõtete päralt. Piret Eero jätkab. Haridusfoorumi teisel päeval oli peamiseks ülesandeks alustada diskussiooni ja leida ideid, kuidas alustada Eesti haridusstrateegia protsessi. Selleks korraldati ümarlaud, kus osalesid nii haridusteadlased kui ka poliitikud. Erinevad arusaamad tuleb ühtlustada. Praegu oldi ühel nõul selles, et Eestil on haridusstrateegiat kindlasti vaja, jätkab Tallinna ülikooli haridusuuringute Instituudi direktor Krista Loog. Maa. Teatavasti meil on hariduses üsna palju selliseid strateegia, üldharidusstrateegia meil on kõrgharidusstrateegia, meil on elukestva õppestrateegia ja veel mõned strateegiad, aga tegelikult ikkagi ei ole meil sellist noh, väga selget suunda, et kuu poole siis siis meie haridus tegelikult peaks nagu, nagu minema hariduse jaoks, nagu see kõige kõrgem eesmärk ministrile põhiväärtustele, siis seejuures peaks nagu toetama. Leiti, et strateegia koostamisel võiks eeskuju võtta Soomest kuid milline see täpselt olema saab, on juba järgmiste kohtumiste küsimus. Tegelikult peab olema see noh, nii-öelda laiapõhjaline kokkulepe, mis haarab siis kokkulepet kindlasti poliitilisel tasandil, see tähendab poliitilised parteid peavad leidma ikka selle ühise väärtuste ruumi, mille alusel siis edasi nagu seda hariduseks ajada. Lisaks arutati eraldi ka põhihariduse üle. Korraldajatele oli eriti hea meel, et lisaks haridustöötajatele võtsid foorumist osa ka lapsevanemad ning õpilased. Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Roberta Land leidis, et olukorraga põhihariduses ei saa rahul olla, kuid ei pea kurtma. Selle asemel tuleb teha hoopis positiivseid muudatusi. Eelkõige näeb ta vigu õppekavas, jätkab Robert Lang. Fakte, me teame juba palju, mida tööstustuse PISA testi, eks ju, aga näiteks suhtlemisoskus on eesti õpilastel. Tänane õppekava ei arenda õpilase nii-öelda sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisoskust, et praegune õppekava. Meil on faktipõhine, aga uus võiks olla selline, mis, mis võimaldab õpetajatel kasutada alternatiivseid uusi õppemeetodeid, mille läbisid õpilased saaksid seda sotsiaalset külge nagu tugevamaks. Eesti Raadio uudistele Tartust Piret Eero. Türil oli koos rahvaliidu volikogu Olev Kenk käis kohapeal vaatamas Eestimaa rahvaliidu volikogu kritiseeris valitsusliidu juhtpartei Reformierakonna viimaseid algatusi sotsiaalpoliitika vallas, mis näitab rahvaliidu hinnangul vastutustundetut suhtumist inimeste toimetulekusse. Volikogu ees. Poliitilise ettekandega esinenud erakonna esimees Jaanus Marrandi ütleb, et Reformierakonna katse rikkuda töölepinguseaduses tööandja ja töövõtja suhete pikaajaliselt välja kujunenud tasakaalu on valesti ajastatud. Samuti pole läbi räägitud ei koalitsioonipartneritega avalikkusega. Siin on võimalik järeldada tegelikult ainult paari asja, kas sotsiaalminister ei käi oma valdkonnast üle või on siis valitsuse juhterakond. Praegu on niivõrd üleolev oma suhtumistes nii koalitsiooni korteritesse kui ka Eesti inimestesse tervikuna, sellepärast et kui me vaatame, siis alguses on inimeste jaoks ju väga olulised muutused, kasvõi hinnatõusud, süvendab inimestes kindlustatuse tunnet ja kui nüüd sellele lisandub veel siia juurde ka kasvõi seesama oluline tööandja töövõtjate suhete muutmise ettepanekud väga selgelt ühe osapoole ehk siis Tööandjate kasuks või ka haiglavoodi päevade arvu vähendamine, sest need on ju kõik. Niisugused turvatunnet vähendavad otsused, mis tulevad veel pealegi sotsiaalministeeriumist, mis peaks tegelikult suurendama turvatunnet inimestele. Rahvaliidu hinnangul on Eestis tõsiseid probleeme ka õigusriigi tagamisega. Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember. Eestis on algatatud meeletu suure ajakirjanduse lärmi saatel mitmeid asju, kuid need ei ole kusagile jõudnud ja hilja ajakirjanduses ütles ka peaprokurör Norman Aas välja selle, et ei maksa katta nii-öelda positiivset lõppevaid. Kohtuotsuseid kindlasti neid veega ei pelga, kuid meie Siiveks sooviks olekski see, et sellised asjad oleks palju põhjalikumalt ette valmistatud, et ei tekitataks pikkade kohtuprotsessidega asjatut ka selle ümber. Sest sellega tegelikult traumeeritakse väga selgelt neid inimesi, kes on kohtu all ja samamoodi ka nende lähedasi ja peresi. Ja kui tegemist on poliitikute ja ka selgelt ka nende erakondi Rahvaliidu 60 seitsmeliikmelist volikogu valiti juhtima Vello Tafenau Erakonna esimehe Jaanus Marrandi hinnangul on rahvaliitajaloo suurimast mõõnast üle saanud tänavune On usalduse võitmise aasta. Volikogu valis U19 liikmelise juhatuse, millesse kuuluvad teiste hulgas Villu Reiljan, Ester Tuiksoo, Tarmo Mänd, Mai Treial ja Aivar Sõerd. USA president George Bush ütles visiidil Kuveidis, et 20000 sõduri väljaviimine Iraagist lõpetatakse aasta keskpaigaks. Bush lisas, et vägede jätkuv vähendamine sõltub sõjaväe juhtkonna soovitustest. Pärast kohtumist. USA Iraagi vägede ülemjuhataja kindral David Petrousega täpsustas Bush, et vägede vähendamist lubab paranenud turvalisus. Ühendriikide president kutsus ka iroonia Süüriat vähendama vägivalda Iraagis. Iraagi parlament võttis vastu kauaoodatud seaduse, mis lubab Saddam Husseini endise paati partei liikmetel taas tulla avalikku ellu. See aitab paremini lõimuda. Sõnnid saab lastel, kes on olnud alates südamega uputamisest Iraagi poliitikast tõrjutud seisus. Seadus lubab tuhandetel endistel paati liikmetel esitada taotluseid, tsiviil- või militaarteenistusse võtuks. Samuti võimaldab seadus maksta pensione vanematele paati partei liikmetele, kes seni on sellest õigusest ilma jäetud. Taiwani parlamendivalimistel sai ülekaaluka võidu opositsioon roniline Hiinaga paremaid sidemeid pooldav Rahvapartei KMD. Kuid hääled olid loetud, oli KMD kogunud 81 kohta 100 kolmeteistliikmelises parlamendis. Hääli kogus kunagine hinnang Rahvapartei taiwani haru KMD siis 72 protsenti. Iseseisvusmeelse president Shenzhou on nii demokraatlik. Arengupartei kogus vaid 24 protsenti häältest ja saab parlamendis 27 kohta. Seni oli KMD oma liitlastega Parlamendis kerges ülekaalus. Nüüd saab partei veelgi suuremat võimu oma valimislubaduste läbisurumiseks. Kanti on lubanud tihendada sidemeid Hiinaga ja leevendada seeläbi tööpuudust ning elavdada taiwani majandust. President Ženni arengupartei peab aga demokraat vaata säilimisele oluliseks saada riigi lõplikku iseseisvumist. Gruusia presidendivalimiste tõenäoline võitja Mihhail Saakašvili kavatseb teha presidendiks vaata see uue valitsuse moodustamise ettepaneku senisele peaministrile, Laadocurgeniitsele. Ehkki Saakašvili pole ametlikult presidendivalimiste võitjaks tunnistatud, teatas keskvalimiskomisjon üleeile, et Saakašvili kogus nädal tagasi peetud valimistel 53,3 protsenti häältest ja seetõttu on valimiste teine voor välistatud. Saakašvili kohtus täna ka teiseks jäänud opositsiooniliidrile pangad ja lubas opositsiooni senist senisest tõhusamalt valitsusse tööle kaasata. Narvas autasustati tänavuse sõjalis-sportliku mängu Utria dessandi võitjaid. Jüri Nikolajev annab teada. 18 võistkond alustas 70 kilomeetrist rännaku marssi. Neljapäev. Narva linnuseni jõudis neist täna hommikuks 17. Liikumine toimus varjatult, tee peal pidid võistlejad täitma erinevaid lahinguülesandeid. Utria dessanti peetaksegi üheks ainulaadse maks ja raskemaks talviseks võistluseks, räägib kadett Priit Pärna. Kõrgema sõjakooli võistkonnast. No kõige hullem oli minu jaoks enda jaoks takistusriba läbi orgude köite peal ja veel väga pikalt minu väsitesse kõige rohkem ära, mis te arvate, milleks on vaja selliseid võistlusmänge nagu Utria Järna? See aitab jälle meenutada ajalugu arendab patriotismi. Üldfüüsisele vormile on hea ja sõjaväelise väljaõppele, et eks iga kaitseväelane, sõjaväelane, kaitseliitlane tahab ju ennast proovile panna. Ning viikalaan Sakala võistkonnast Kõik need metsateed, ilmastik, ööbimised, märg, märg, märg. Mis seal ikka, tahtsime tulla ja proovile panna. Kas me saame sellega hakkama? Ei saa, aga saime, jõudsime kohale. Võistlustrassi raskust kommenteerib Erna seltsi juhatuse liige kapten Aivar Holstein. Üks sõdur peab olema valmis tegutsema nii suvel kui talvel, nii öösel kui päeval, nii vihmas kui päikese käes. Ja see Utria dessant on siis üks võimalus näidata seda, mida siis sõdur talvel teha oskab. Kas see on ikkagi eliitvõistlus või võiks iga Eesti kaitseväelane korruselise dessandi läbi teha? Ma arvan, et sellise asja võiks iga Eesti kodanik läbi teha. Aivar Holsteini sõnul oli seekordse 10. juubelidessandi eripäraks pealtvaatajate rohkus. Näiteks eile toimus dessandi ajaloolises maabumiskohas mitmesaja koolinoorele mõeldud sõjaetendus. Viimase etapi läbisid võistlejad joostes läbi Narva linna. Noh, rahvas läheb, kuhu siis see väljaõpe, millisele tasemele on meil jõudnud ja ehedamal kujul seda, mida teeb üks sõdur, tegelikult, kui tähtis oli teie jaoks seekord Narva välja jõuda? See on nagu ajalooline koht, kus see distantsis tegelikult lõppes ja lõpetada siin Narvas on ikka päris määrava rolliga. Utria dessandi võitis aga seekord kaitseliidu Pärnu malev, kaitseliidu Järva maleva ning reservohvitseride kogu ees. Eesti Raadio uudistele Jüri Nikolajev Narva. Pärnus alustavad kuuks ajaks koostööd kaks festivali Hingraphica nüüdismuusika päevad. Ülle Halliku lugu. Nüüdismuusika ja nüüdiskunst on ühist festivali pidamas teist aastat, et süveneda põhjalikumalt muusika, teatri ja visuaalsete kunstide seostesse. Toimuvad loengud, kontserdid, workshop, id, näitused, diskussioonid, etendused, muusikateatriteoste ühiskuulamised ja vaatamised. Tänane ühisfestivali avapäev päädib Pärnu kunstihallis kontserdiga, kus Andrus ja Kai Kallastu esitavad Schönbergi laulutsükli. Keskpäevast saadik on linnas liikvel olnud aga kunstirahvas, et kõigis Pärnu näitusesaalides ja galeriides in graafikafestivali näitusi avade ühisfestivali esimesel nädalal talongiürituste raskuspunkt kunstipoolel. Lähemalt rääkisin graafikafestivali peakorraldaja hall Paldrok. See on natuke niuke meediumikeskne festival, kus on siis pildid, mis on tehtud graafika erinevates graafikatehnikates, üks 10, paar teist näitust üle Pärnu igal pool on rahvusvahelised näitused on Yorgist, Berliinist, Pariisist, siis on meie oma tegijad Tallinnast, Tartust, Pärnust, et selles mõttes, et kui kes on täiesti õige ei tea, mis graafika on siis see on suurepärane, nagu võimalus teada saada, mis seal teist aastat on in graafika ühendanud oma jõud nüüdismuusika festivaliga. Eelmine aasta oli siis esmakordselt ja ühistöö tulemusena valmis siis Big Performance Pärnu kontserdimajas, noh, mina see oli väga huvitav eksperimentaalne projekt ja seal leidis väga palju kõneainet ja mõtlemisainet nagunii muusikutele kui kunstnikele, kui ka lihtsalt nagu kultuurihuvilistele ja siis ka täiesti võhikutele, et kõik said seal sõna sekka öelda. Aga et noh, et sel aastal see jätkub ja kuigi niukene nihukest suurt ühisaktsiooni praegu ette nähtud, siis on ikkagi need samasugused workshop id. Selle kuu aja jooksul on siis graafik, kunstnikud, muusikud koos koos oma näitustega, kontserdite ega workshop idega loengutega, nii et siin on kõvasti actionit. Nüüdismuusika päevade päralt on järgmine nädalavahetus, kui toimuvad kontsertaktus festivali 20. aastapäeva puhul ning rahvusvaheline sümpoosion, modernistliku muusika analüüsimeetodid. Festivali kolmas ja ühtlasi viimane nädalavahetus kulub ühisüritustele. Nüüdismuusika päevade ja ingraafika koostöös sünnib suur etendus action kuubis. 26. jaanuaril näeb Pärnu vanalinna põhikooli saalis ja 27. jaanuaril Non kraata kunstikonteineris Tallinnas. Nüüdismuusika päevade poolt korraldab Eesti Arnold Schönbergi ühing ja ingraafika poolt kunstirühmitus Non kratta Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja räägime ilmast ka öösel ja homme päeval on ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma või lörtsi. Lõunatuul tugevneb seitsme kuni 13, puhanguti 16 meetrini sekundis, saartel puhub tuul hommikul puhanguti kuni 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel kuni nullini ja homme tõuseb ja nelja soojakraadini jääb siis ühe ja nelja soojakraadi vahele. Hommegi niisiis vihmane ilm ja puhub edela ja läänetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 16 meetrit sekundis. Kuulsite Päevakaja, head õhtu jätku.