Sotsiaalteadlase Raivo vetiku sõnul tekkis mõiste kaks Eestit ühiskondliku ängi tingimustes. Kõik me mäletame erastamisskandaale selleaegseid meeleolusid. Nüüd aasta hiljem on tekkinud uued ja sugugi mitte vähem ebameeldivat tendentsid. Raivo Vetik. Kui näiteks ametnikkond politiseeritakse, tähendab see ju seda poliitiline ja administratiivne eliit kuidagi sulab üheks tervikuks ja anda ühiskonnale väga ohtlik. Sotsiaalteadlaste sõnul ei kasutata Eestis praegu inimeste arenguressursse piisavalt ära. Statistika järgi on väga suur hulk inimesi, kes on ühiskonna normaalsest toimimisest välja jäänud, töötud, heitunud narkomaanid, et kõik on praegu koormaks. Sotsiaalteadlaste hinnangul peaks aga probleemi lahendamiseks nüüd individualismi kõrvale tõusma. Solidaarsus. Äriliidrite esindajana sõna võtnud Toomas Luman. Pole kindel, kas meil ikka on kaks Eestit. Tema sõnul ei saa kindlasti piiri tõmmata sissetuleku suuruse järgi. Pigem on küsimus suhtumises, mitte kõik pole suutnud ümber häälestuda olukorras, kus riigivõim enam ei ütle, mida inimene peab tegema, et oma tulevikku kindlustada. Toomas Luman nentis, et ka temal ei ole head lahendust välja pakkuda. Tema arvates peaks esmajoones käivituma ühiskondlik diskussioon. Praegu ei suuda riigijuhile rahvale selgeks teha, kuhu nad teel on. Isegi kui nad õiges suunas liiguvad. Konverentsil sõna saanud poliitikud, peaminister Siim Kallas, endine valitsusjuht Mart Laar ja kaitseminister Sven Mikser. Sarnasel seisukohal, et kahest Eestist rääkimine pigem lõhestab ühiskonda kui pakub lahendusi. Vigu on palju ja nende esiletoomine ei valmista raskusi. Või nagu märkis Siim Kallas ütlemaks, et valitsus on halb ja raha on vähe, pole suurt tavaliselt vaja. Sündivus on madaloskust, tööjõudu napib ja aids levib epideemiana. Peaministri sõnul on lihtne öelda, et oleks rohkem raha, saaks kõik korda. Poliitikud aga ootavad teadlastelt sotsiaalsete protsesside süvaanalüüsi, mille põhjal oma valikuid teha. Kuidas suunata ja aidata inimesi lahterdama mõistlikke otsuseid ning võtma vastutust või iseenda ja oma lähedaste hea käekäigu eest. Kuidas maksumaksjale, et ta peab maksu maksma, kuidas veenduda, et ta läheks, lomets, tugevam vastane ühiskonnas, vähem kuivad? Vasalemmas Eesti Eestis, kes võtab vastutuse kogu Eesti ees. Mart Laar rääkis samuti valikutest ja naasis rahvusliku kokkuleppe idee juurde. Mida enam majandus jalule tõuseb, seda rohkem jääb vahendeid. Sotsiaalsfääri jaoks tuleb ainult kokku leppida üks või äärmisel juhul kaks prioriteeti, ütles Laar ja pakkus välja enda seisukohaga. Esimene neist on eesti lastel ei pere, ilma milleta me oma demograafilist olukorda ei suuda parandada ja seina minu meelest, ilma milleta ma elada. Päev on hai sinna juurde ka kindlasti kutsehariduses ja kui me investeerisime koore välja Kultuuriinimesi esindanud Rein Veidemann leidis, nagu paljud teisedki sõna võtnud, et kahe Eesti teemal süüdistuste loopimine peaks lõppema ja tekkida võiks pidev diskussioon. Üks võimalik väljapääsu selles, et Eesti kultuuriinimesed tajuvad jälle kord oma missiooni Eesti tuleviku sõnastamisega uuesti märkimisel said sellega suurepäraselt hakkama. 1988. aastal. Poliitikud rõhutasid ka, et Eestis toimuv pole midagi erakordset, samasugused tendentsid on igal pool maailmas on ebaõige Eestit ja normaalset ühiskonda vastandada.