Põnevil ootajate silme all võttis püha vaimu kiriku praost Gustav Piir tuulelipukera seest välja kapsli, kus sees oli kaks pärgamentdokumenti. Traditsioon näeb ette, et tavaliselt jäetakse mingi ajalooline kiri või märk või isegi mitte sellest ajastust, kui siin nüüd see tornikiiver ja tuulelipp said ülal pandud, siin on kaks pitsati märki, mis seal täpselt on, me peame pärast neid veel uurima. Üks dokumente on aastast 1688, kui kiriku tornikiiver pärast põlengut taastati ja teine aastast 1884, kui torni taas uuendati, mis dokumentides kirjas seisab, tutvustas Tiina Kala Tallinna linnaarhiivist. Need nimed, mida on võimalik esimeselt lehelt lugeda, need on raehärrade nimed, nagu tolleaegne tava ette nägi, ei jätnud hea sõnaga meenutamata ühtegi võimukandjate ja teisel poolel võime siis lugeda suhteliselt formaalses pidulikus stiilis esitatud kirjeldust sellest mismoodi see tornikiiver pärast tulekahju uuendati ja 200 aastat hiljem tol ajal uuendati taas tornikiivrit vaktsiin, mis täpselt samamoodi on räägitud tornikiivri uuendamisest ja arutatud asjasse puutuvaid võimukandjaid tolleks ajaks, arvestades ka juba Eesti ajaloos aset leidnud muutustega, ei ole jäetud hea sõnaga meenutama, et aga tollaseid Vene tsaaririigi valitsejaid Mis aga pannakse kapslisse nüüd, kui tornikiiver jälle pärast põlengut taastatakse. Ajaloolist traditsiooni tahetakse jätkata, ütles praost Gustav Piir. Tõsi, originaalid jäävad arhiivi ja torni kiivrisse lähevad koopiad, ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavid. Ja ma loodan väga ruttu, paneme seda tulelippu tagasi, siis sinna tuleb ka meieaegne kiri. Kui palju aga tornikiivri taastamine maksma läheb. Abilinnapea Rein Lang usub, et välja käidud neli, viis miljonit peab paika. Teda täiendab poristubavik. Väga tõsiselt ehitustehnilist ekspertiisi, aga me võime siin võtta teatava analoogi nendes summades, mis läks maksma raekoja tornikiiver. Seal tehti samuti Maasa tõstate paika ja need on enam-vähem identsed suud. Peame pühavaimu torni puhul kasutada ülemist korrust originaalid ja ühendada selle uue torniga, nii et kogu selle ülemise rõdu alates vana tornikiiver tuleb tagasi. Nagu juba eilegi öeldud, jäime ilma tornikellast, mis oli vanim säilinud eksemplar Eestis aastast 1433 kell, millel oli kiri, et ta lööb ühtemoodi nii sulasele kui ka peremehele see kell helisema enam ei hakka. Tükid tahetakse siiski kokku panna ja hakata kella eksponeerima. Kirikus.