Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Eesti raadiokeskne uudistesaade, teeme kokkuvõtte kolmapäevast, 19.-st märtsist. Mina olen Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna riigikogu infotunnis, et aktsiisid laekuvad normaalselt ning eelarve kärpeid teha ei ole vaja. Lissaboni lepingu ratifitseerib erinevad viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Eesti parlamendi suurde saali jõuab leping kolmandana, nädala pärast. Fraktsioonide hoiaku. Positiivne, nendib Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna mitmete kultuurielu esindajatega, et arutada vabadussõja mälestusmärgi püstitamisega seotud vastuolusid. President kutsus vabadussõja mälestusmärgi osa poolikuna koostööle. Ida-Tallinna keskhaigla sai beebisõbraliku haigla sertifikaadi. Seejuures on oluline haigla töö rinnapiima propageerimisel. Kui 10 aastat tagasi toitsid eesti naised oma last rinnaga tihti ainult kuni kolm kuud, siis nüüd on eesti naised ühed paremad rinnaga. Toitjad Euroopas. Tartus algas täna tantsunädal selle kõige huvipakkuvamad etenduseks peetakse lugu fifty lauli. Chude ai. Serbia naaberriigid Horvaatia, Ungari ja Bulgaaria tunnustavad Kosovo iseseisvust. Serbia välisminister hoiatas naabrit suhete halvenemise eest. USA president George Bush kinnitas täna Iraagi sõja alguse aastapäeva avakõnes, et ta ei kahetse oma otsust seda ebapopulaarset sõda alustada. Praeguseks ligi 4000 USA ja tema liitlase sõduri hukkumine on selle sõja õiglane hind, ütles president Bush. Balti riikide kõige kallim linn on Tallinn. Maailma kalleimad linnad elamiseks on Oslo Kopenhaageni jalandad. Mul on pilves ilm, kohati sajab kerget lund või lörtsi, õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Alustame riigikogu infotunnis Briti peaminister Andrus Ansipil taas Eesti majanduse hetkeseisu ja tuleviku kohta. Uku Toom jätkab. Opositsioonisaadikuid teeb murelikuks asjaolu, et majanduskasv aeglustub, elu on läinud kallimaks, tarbimine väheneb, maksud ei laeku ja riigieelarve võib jääda miinusesse, parimal juhul kahe miljardiga. Ning peaministrilt päriti taas, kas eelarvet ei peaks kärpima. Praegu kahe kuu laekumisi analüüsides ei ole mitte mingisugust põhjust hinnata eelarve laekumisi ümber. Kavandatud reserv on piisav selleks, et tulla toime ka juhul, kui eelarve ei peaks laekuma täis ette kavandatud mahus. Küsijad leidsid siiski, et seoses aktsiiside tõstmisega on inimeste ostuvõime vähenenud, käive samuti, mistõttu laekub ka makse vähem. Peaminister jäi endale kindlaks. Kahe kuu maksulaekumised on olnud küllalt ootuspärased jaanuaris käibemaksu laekumine oli tagasihoidlik, veebruaris laekumisele Cannes'i tulumaksulaekumised nii üksikisiku tulu kui maksulaekumine kui ka ettevõtte tulumaksu laekumine on olnud üle ootuste hea. Meil on veebruaris on nad üksikisiku tulumaksu tagastamise võrreldes möödunud aastaga märgatavalt rohkem. See tuleneb sellest, et eluasemelaene on võetud rohkem ühelt poolt ja teisalt sellest tulusid on märksa kiiremini hakatud deklareerima kui aasta tagasi ja möödunud aastaga on vahega käibemaksu deklareerimise. Möödunud aastal tuli käibemaks ära tasuda siis, kui importkaup tolliti. Praegu tasutakse käibemaks siis, kui esitatakse käibemaksudeklaratsioon, see tähendab on tekkinud ajaline nihe ja seetõttu käibemaks laekub hiljem. Kui me võtame arvesse enam tagastatud tulumaksu käibemaksu maksmise ajalise viivituse, siis me jõua täpselt möödunud aastate tasemele oma laekumistega ning aktsiisidest. Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et aktsiisitõusude tõttu oleks käive vähenenud või et laekumised aktsiisidest oleks kuidagimoodi kahanenud. Otse vastupidi, alkoholiaktsiisi on laekunud enam eelarvega kavandatust ja tubakaaktsiisi on kahe esimese kuuga. Aasta arvestuses on juba 46,7 protsenti. Seega need aktsiisid, mida on tõstetud, on väga hästi laekonnad. Sama kehtib ka kütuseaktsiisi kohta. Eile otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu tuleb suurde saali üheksandal aprillil. Täna arutati lepingut veel kord koos Euroopa Liidu asjade komisjoniga, selle komisjoni esimees Marko Mihkelson. Neilt küsisime ka lühikommentaari. Põhimõtteliselt oli päris palju huvitavat mõttevahetus nii selle külje peal, kuivõrd erinev see lepe võiks olla põhiseaduslikust leppest, teisest küljest sellest, et kas on piisavalt, ütleme, teavitatud ka inimesi selle kohta, et mida sa lepe endaga kaasa võiks tuua, ja kolmas kindlasti oluline nüanss selle juures on see ikkagi tänase päeva seisuga. Et kui nüüd läppe tõesti liikmesriikides ratifitseeritakse selle aasta jooksul ja esimesest jaanuarist 2900 kehtima hakkab, siis päris suur hulk teemasid või küsimusi on praegu üleval ja tõenäoliselt eeldavad nii-öelda lahendus alles tõesti peale seda, kui läbi ratifitseeritud ükskõik puudutagu see siis nii-öelda kaadripoliitilisi küsimusi või ka näiteks Euroopa tulevase välisteenistuse kokku seadet, nii et selles protsessis, kus me tegelikult täna ka Me oleme näinud, et riigikogu fraktsioonide selline üldine hoiak Lissaboni leppe suhtes on sama positiivne, kui ta põhimõtteliselt oli ka põhiseadusliku lepingu ratifitseerimisega veel siis ma eeldaks, et peale seda, kui üheksandal aprillil on tõesti esimene lugemine Riigikogus toimunud tõenäoliselt võimalik, et juba aprillikuu jooksul ka teisel lugemisel, see leiab siis lõpliku heakskiitu Riigikogus. Aga ma saan aru Hoolimata sellest, et ta tõenäoliselt heaks kiidetakse, on siis terve rida punkte, mis peavad jääma nagu kontrolli alla ja nagu te ütlesite, tänase päeva seisuga Ka tuleb asju nende muutumises vaadata ja kindlasti, et tõepoolest noh, Lissaboni leping ennekõike ikkagi reguleerib Euroopa Liidu enda toimimise nüüd selles laienenud tekstis ja väga oluline on tõepoolest vaadata ka täna juba tulevikku selles osas, et kuidas siis ka näiteks aastal 2014, kus vastavalt Lissaboni lepingu järgi ka seatakse kokku uus komisjoni koosseis, kus ei jagu kohti mitte kõigile liikmesriikidele, vaid ainult kahele kolmandikule ja loomulikult mitmed teised positsioonid olulised ükskõik siis välispoliitika vallas või Euroopa Liidu juhtimise vallas. Teemad, mis kindlasti peaksid olema meil ka sisemiselt läbi vaieldud juba enne kui partneritega kompromisse tegema hakata, aga, aga praegu on tõesti ikkagi Euroopa kontekstis on tegemist ajaga, kus kohas lepe on ratifitseerimisel, tänase päeva seisuga on 27-st liikmesriigist ratifitseerinud leppe viis liikmesriiki pluss Euroopa parlament ja tõenäoliselt siis Eesti saab olema üks järgmise, kes leppe ratifitseerinud. Homme arutab riigikogu Villu Reiljanit saadikupuutumatuse äravõtmist. Enne otsustamist kohtus õiguskantsleriga ja arutas asja ka õiguskomisjon. Komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri kokkuvõte. Meie arutelu põhiline fookus oli just nimelt kindluse saamine õiguskantslerilt selle kohta, kas konkreetses Sis kriminaalasjas, milles täna on siis üheks süüdistatavaks ka riigikogu liige kasse kriminaal asi on läbi viidud korrektselt, vastavalt õigusriigi põhimõtetele ja samuti ja kas on arvestatud kõiki kriminaalmenetlusseadustiku nõudes, ma tooksin näiteks siinkohal, kas kaitseõigused olid tagatud kriminaalasja kohtueelses menetluses, samuti seda, millised on hinnangud jälitustegevusele. Õiguskantsler kinnitas, et tema hinnangul ja tema enda aga kontrolli tulemusena ja öelda, et kõik oli uurimisorganite, prokuratuuri poolt läbi viidud õigesti uurimisorganite, prokuratuuri peale. On olnud ka ühtegi kaebust selles konkreetses Rävala puiesteed puudutavas kriminaalasjas. Ja meie jaoks on see oluline, kuna õiguskomisjon on parlamentaarse kontrolli läbi viia eelkõige kriminaalasutuste ehk siis uurimisorganite ja prokuratuuri suhtes. Me tahtsime veenduda, et selles asjas, mis on ka kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all ei ole mitmedki avalikkuse ette võib-olla visatud sellised kahtlustused. Süüdistused vastavad tõele eelkõige, mis puudutab just nimelt kriminaalmenetluse käigus tehtud toiminguid nii prokuratuuri kui politsei poolt. Et see kindlus, mida õiguskantsler annab homme ka riigikogu täiskogu ees on ma arvan, igal juhul õigusriigis tähtis parlamendile, kui ta läheb niivõrd olulist otsust tegema, nagu see on saadikupuutumatuse ära võtmine. Ma kujutaks küll ette, et siin ei tohiks täna olla mingid arvamusi, ma samas tuletan meelde, et viimane saadikupuutumatuse ära võtmine sai küll 55 riigikogu poolthääle, nii et enamus oli küll olemas, aga, aga mitte niivõrd kaalukas. Siiamaani on kõik esitatud ette panema kud riigi peaprokuröri poolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ka õiguskantsleri poolt aktsepti leidnud. Ehk see tähendab, et õiguskantsler on justkui nii-öelda riigikogule abimees, kes kinnitab, et jah, kriminaalasja kohtueelne uurimine läbi viidud korrektselt saadikupuutumatuse äravõtmisega saab minna edasi ja sellest lähtuvalt ma arvan, et väga suuri vaidlusi homme ei tohiks olla. Kuigi ma ei välista debatti. President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna mitmete kultuurielu esindajatega, et arutada vabadussõja mälestusmärgi püstitamisega seotud vastuolusid. Vabadussõda oli sõda, mille võita ja Eesti rahvale iseseisvuse ja vabaduse. See sõda ja võit selles sõjas väärivad mälestusmärki, nagu on otsustanud ka meie riigikogu, ütles riigipea. Kohtumisel presidendiga kõlasid argumendid nii vabadussõja mälestusmärgi praeguse kavandi poolt kui ka vastu. Samuti väljendati muret, et otsustamisprotsess on läbipaistmatu. Need on need vabadussõja võidu mälestusmärgi püstitajat võtavad arvesse võimalikult palju kunstiringkondade asjalikke ettepanekuid ilmutades demokraatlikule poliitilise kultuurile kohustuslik lugupidamist, ütles president Ilves, kutsudes erinevaid pooli koostööle. Loodan, et ka kunstiringkonnad on konstruktiivsed ja valmis mälestusmärgi rajajatega sisuliseks koostööks. Riigipea sõnul usub ta, praegune olukord on heaks õppetunniks, kuidas tulevikus inimestele oluliste mälestusmärkide rajamisel tegutseda viisil, mis väldiks teravat vastasseisu. Ja jätkame Päevakaja välisuudistega, Margitta otsmaa. Horvaatia tunnustas täna ametlikult Kosovo iseseisvumist. Ungari tunnustab Kosovot ametlikult pärast tänast valitsuse istungit ja Bulgaaria kavatseb seda teha homme. Need kolm riiki on esimesed Serbia naaberriigid, kes sellest lahku löönud. Kosovot tunnustavad oma tänahommikuses. Ühisavalduses kinnitatakse, et otsus sündis pärast hoolikat palumist. Serbia välisminister Jeremy hoiatas seeriale naabreid suhete halvenemise eest. Kolmik rõhutas ka vajadust tagada Balkanil rahu ja pakkuda veel gradile ja teistele riikidele väljavaade ühineda Euroopa Liiduga. Valdavalt albaanlaste asustatud Kosovo kuulutas end iseseisvaks seitsmeteistkümnendal veebruaril. Piirkonna sõltumatust on tunnustanud nüüdseks 32 riiki. Sellele on jätkuvalt ja kindlalt vastu Hispaania, Küpros, Rumeenia, Slovakkia, Hiina ja Venemaa. Paguluses elav Tiibeti vaimne juht dalai-laama soovib jätkata kõnelusi Hiinaga ja lahendada Tiibeti küsimus rahumeelselt. Nii kinnitas täna üks tema abidest. Peaministri mänghabao sõnul on ka Peking valmis pidama rääkimisi, kuid seda vaid juhul, kui dalai-laama lõpetab väidetavad iseseisvuspüüdlused. Tiibeti eksjuht peab kinni oma kesktee poliitikast. See on iseseisvusest loobumine laialdase autonoomia ja kasuks ehk et dalai-laama pooldab Tiibeti autonoomiat Hiina koosseisus. Tiibetist puhkasid eelmisena nädalal Hiina-vastased rahutused, mille Peking on karmilt maha surunud. Rahutustes on hukkunud 99 inimest ning vahistatud on sadu inimesi. Inimõigusorganisatsioonide teatel võidakse kinnipeetuid kohelda jõhkralt Soome kutsustena välja Hiina suursaadikumaaki kingi. Nimelt peeti sündmuste käigus kinni ka Soome teleajakirjanik Katrin Makkonen. Politsei pidas maakoneni kinni provintsis, kus buda mungad on avaldanud meelt olukorra pärast Tiibetis. USA allkirjastas kokkuleppe, millega antakse Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasi läänekalda valitsusele 150 miljonit dollarit. See summa on esimene osa rahast, mis doonorid möödunud aasta lõpus Pariisi konverentsil Palestiina omavalitsuse ja äsja taaskäivitatud rahuprotsessi toetuseks lubasid. Kogusumma on 555 miljonit dollarit. Raha läheb otse Palestiina valitsuse eelarvesse, et leevendada tohutut puudujat ja aidata majandust reformida. Möödub viis aastat Iraagi sõja algusest. USA president George Bush pidas täna sel puhul Pentagonis pika kõne, milles kinnitas, et ta ei kahetse otsust seda ebapopulaarset sõda alustada. See otsus oli ainuõige, hoolimata sellest, et sõda maksnud ligi 4000 Ameerika ja tema liitlase sõduri elu. See on Bushi sõnul võidu hind. Sõda on USA valitsusele maksma läinud 500 miljardit dollarit. Kümned tuhanded sakslased on hukkunud ja miljonid kodudest põgenenud. Bushi sõnul oli sõja kõrghetk ja vältimatu samm Saddam Husseini võimult kõrvaldamine. Ameerika võitleb Lähis-Ida rahu nimel. USA avaliku arvamuse küsitluste järgi on 61 protsenti inimestest selle poolt, et väed tuleb Iraagist välja tuua. Üle Ameerika on homseks kavandatud mitmeid sõjavastaseid meeleavaldusi. Unisse fondis täna Ida-Tallinna keskhaiglale üle beebisõbraliku haigla sertifikaadi. Marta Grauberg käis tseremoonial beebisõbraliku haigla põhimõtted on lihtsad. Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe selgitas, millest on viimase 10 aasta jooksul oma töös lähtutud. Ema ja last ilma mõjuva põhjuseta teineteisest ei eraldata, et neil võimaldatakse olla kogu haiglaperioodil. Koos toetatakse imetust, rinnaga toitmist, abistatakse last kohe peale sündi rinnale ilma mõjuva põhjuseta kunsttoitu lapsele ei anta. Kui peaks tekkima vajadus lapse tervisest lähtuvalt lisatoidu andmiseks siis tehakse seda mitte lutipudelist paid, antakse lusi kast või antakse tassist, et mitte õpetada vastsündinule valesid imemisvõtteid, sest lutist imemise tehnika on hoopis teistsugune kui rinnast imemiseks. Beebisõbraliku haiglaprogramm algas 90. aastal Unitseeeffi algatusel, kui oli selge, et rinnapiim on lapse arengule ja tervisele tähtis. Sammas oli rinnaga toitjad järjest vähem Ni Eestiski. Lee Tammemäe. Puudus gene, ühiskondlik positiivne hoiak selle suhtes ja häiris seda ka see reklaam, mida tegid need kunsttoidutootjat üle kolme kuu imetavaid emasid oli väga vähe. Nüüd on see suhtumine muutunud rinnaga toitmine on populaarne ja järjest rohkem on neid naisi, kes imetavad oma last kuni poolteist aastat. Lastearst ja beebisõbraliku haigla hindamiskomisjoni esimees Tiina Talvik. Ma arvan, et Eesti emad on eurooplased, tublimad nemad üldse ja kindlasti neile meeldib rinnaga toitmine. Siiski on teatud hulk naisi, kelle piima jääb väheseks ja seetõttu me ei saa nemad, halvad emad, nemad on sama head emad kui need teised emad, kes suudavad oma lapsi toita. Ida-Tallinna keskhaigla on teine beebisõbralik haigla Eestis, esimesena sai sertifikaadi erakliinik Fertiilitas. Kui palju on selliseid haiglaid Euroopas? Tiina Talvik. Rootsi on kõik sünnitusosakonnad, beebisõbralikud, haiglad, varas on umbes 80 protsenti, Soomes on umbes 20 30 protsenti, kitsas on ka teatud ettevõtmine selle protsessi läbi teed siis kõiki eksamineeritaks, haigu suhteliselt kontrollitakse emadega vesteldakse põhise sõbraliku haigla nimi on antud sõnuga kohustused asjaga edasi teha ja aeg-ajalt kontrollitakse ikkagi loomulikult. Hunnid Tšehhi Eesti presidendi Elle kulli sõnul on väga oluline, et meie haiglad oleksid lapsesõbralikud. Sest eks lapsest hakkab elu pihta ja see, kui hästi üks laps ennast ja ema, kes on selle lapse sünnitanud, tunnevad, see on üks oluline algus, kõik hakkab pihta arstidest inimestest, sest isegi vaadates Tartul lastehaiglat see maja võib-olla isegi remontimata, kohati, aga ilmselt kõige olulisem on sisu, mida laps või ka ema vajab. Renate Valma tantsuetendusega idule algas kell kuus Tartu sadamateatris uue tantsunädal. Taavi Libe käis rääkimas projektijuht Maarja Männiga. Seekordse tantsunädalat pidi tegelikult avama kaja kannija juha valge habe, koostöös valminud etendus difti lauluvõistluse etenduslikkusega Ateena keskuses tekkinud segaduse tõttu edasi ning toimub kell 10 õhtul. Uue tantsunädala projektijuhi Maarja Männi sõnul on just fifty Lavly võistutai nädala huvi pakkuma etendus. Sanjuha valge habe ja Kaja Kannu projekt ja see on erakordne, sellepärast et selles projektis osalevad tavalised Tartu inimesed, see on kokku pandud siis mitteprofessionaalsetest tantsijatest professionaalsete tantsijate juhendamisel. Ma arvan, et sellest kujuneb tõeline vaatemäng. Tartu on nii väike, nagu ta on, et siis kõik võivad oma tuttavaid inimesi näha laval tantsimas või mitte tantsimas. Kuidas proovide käigus nüüd mitte professionaalid on rahule jäänud? Käisin eile vaatamas sellist eelläbi mängu ja nad tundusid väga õnnelikud partistid ise ütlesid, et Tartu inimesed on väga toredad ja nendega on väga tore koos töötada, et kuna see on ühekordne projekt, siis gruperam kokku ei tule. Et see juhtubki ainult täna õhtul kell 10, et olen kuulnud, et sellest on juba kahju. Et see on ühekordne projekt. Homme toimub festivali raames ka nüüdisaegse tantsuteemaline arutelu, veel kord Maarja Mänd. Eelmine aasta tegime seda arutelu kuidagi niimoodi omal käel, aga nüüd me üritasime ikkagi professionaal, oleme kaasata, et tantsu arutelu moderaator on eesti tantsukriitik Tiit Tuumalu, kes mõtleb siis välja ka suunad, mis viisid ta arutlema hakkab ja arutelul osalevad tantsu artistid, kes praegu Tartus ja ehk mõned tulevad spetsiaalselt kohale, kes festivali programmis ise ei osale, me kindlasti võiks osaleda ka Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli tudengid. Mänd, lisades. Tartus toimuv festival aitab muidu Eesti küllaltki Tallinna-keskset kaasaegset tantsu tutvustada ka Lõuna-Eestile. Festivali etendusi mängitakse Lutsu teatrimajas, Ateena keskuses ja sadamateatris Eesti Raadio uudistele Tartust. Taavi Libe. Ja veel üks huvitav uudis Šveitsi panga UBS äsja avaldatud uuringu kohaselt on Baltimaade kalleim linn elamiseks Tallinn odavaim Vilnius jubeeess hindas 71 maailma linna elukallidust ning Tallinn on loetelus 43. uuringu. Seal on maailma kallimad linnad elamiseks Oslo, Kopenhaagen, London. Odavaimad on Kuala Lumpuri, Buenos Aires ja Mumbais ja ilmateade. Samal ajal on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Puhub põhja- ja loodetuul kolm kuni üheksa, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhu tuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Puhub loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17125. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.