Unustamatut. Järskude. Mina olen Olavi pihlamägi ja nagu pühapäeviti kombeks, kutsun teid järgnevaks tunniks unustamatut meloodiate lainele. Meie tänase saate kangelaseks on ansambel, kes 74. aastal jaanuaris sööstis meteoriidi popmuusika taevasse. Säras seal viis-kuus aastat. Ei oleks võib-olla täna juba unustatud, kui poleks olnud seda nende esimest ja ainsamat number üks laulu, mille kaudu maailm neid mäletab. Võin päris kindlasti väita, et vähemasti Euroopas on nende minu laule igas raadiojaamas leierdatud ja ilmselt ka kohalikes keeltes esitatud eestimaise tõlgenduse. Nende tipplaulust pakkus meile Ivo Linna säravate 70.-te. Nii laulis Ivo Linna koos Reedaga ja falsetti samuti. Kuid tänane saade ei ole mitte Ivost Reedast, vaid meestest, kelle kaudu laul Zucker beebi lav 1974. aastal maailma rändas. Britid on saanud rubets, kes muide tegutseb tänaseni. Alustama peame ka seekord õige õige kaugelt enne kui jõuame rubetsi juurde. Algas see lugu õigupoolest biitlite ühest otsusest 1962. aasta augustis pärast esimese loo plaadistamist, millega nad oma kolmanda trummari biit pesti, Ringo Starr vastu välja vahetasid. Millegipärast ei suutnud biitlite kolmik kuidagi leida endale sobivat trummarit. Ja ringugi võeti algul veidi kõhklevalt vastu. Tema eelkäija biit. Pest polevat biitlite jaoks lavaliselt atraktiivne olnud. Ringo oma veiderdused aga sobis kloon trummariks ülihästi, kuigi liiga palju on talle ette heidetud tema vähest musikaalsust. Biitlite lugu teab iga muusikasõber ja seepärast vaatame, mida tegi biitlite poolt hüljatud trummar Piitest. Ei jäänud sugugi nurka nurutama Paidley kiiresti oma ansambli. Õigemini küll läks ansamblisse, mis peatselt võttis endale nimeks piitpest ool Stars. Selle grupiga tegutses biit pest nii kodusaarel kui hiljem ka USA-s ja Kanadas. Küsite, mis müüs õige vastus. Loomulikult pesti kunagine kuulumine pildite ridadesse. Piitest oli tohutu raiskaja ja seega alatises rahahädas. Eks seepärast pidigi ta välja nuputama järjest uusi nippe publiku peibutamiseks võiga petmiseks. Selliseks näiteks oli grupiturnee ja plaadi nimetamine vestov piiturs. Osav sõnademäng, milles ju tegelikult midagi valesti polnud, meelitas mitme aasta jooksul segarahvast ka ekspiitel testi kuulama. Kuigi muusika polnud üldsegi mitte biitlite mastist. Iga pettus saab kord otsa ja plaadifirma deka, kellega pid pesti ansambel oli seotud lõppendas lepingu. 1966. aastal. Solvunud Pitest lahkus jäädavalt muusika karusselilt. Ja siin võiks loole joone alla tõmmata. Kuid tema ansamblis mängisid laulsid kaks väga andekat poissi, kes pärast grupi laialisaatmist jätkasid plaadifirmadele laulude tootmist. Tony Wellington ja võin pikerton. Ongi mehed, kes 1973. aastal olid maha saanud järjekordse lauluga Šuker beibel lav milles plaadifirma haistis superhitti. Kuid kahjuks puudus ansambel, kes laulu esitaks. Kutsuti kokku stuudiomuusikud, et kaunis meloodia saaks linti tehtud. Muide, maailmas on piisavalt näiteid selle kohta, et mõnigi kord saab laul kuulsaks ilma esitajat tundmata. Üks selliseid superlaule oli näiteks Šuker Sugar aastast 1969 mille esitaja ansambli Aadžis koosseisu ei avalikustatud. Ki, kuna tegu oli multifilmis kõlanud lauluga. Ometi oli see 60.-te aastate üks kuulsamaid laule. Sama saatus ootas ka Donivadingtoni ja võinud pikerdoni laulu Šuker beibellaav mis oma ilmumisel tõusis kohe briti tabeli esikohale. Ja 1974. aastal müüdi selle lauluga üle kaheksa miljoni heliplaadi. Meie loos on hoopis tähtsam see, et ansambel otsustas pärast esilaulu fenomenaalset edu varjust välja tulla ja tööd jätkata. Tegelikult tegi karismaatiline trummar John Richardson ettepaneku singelplaadi tutvustamiseks lavale astuda ja seejärel konkuku jääda. 1974. aasta maist kuuma suveni valitses Euroopat Šuker beibil lav vaimustus. Muide, seda laulu kuuleme me oma saate lõpulauluna. Kuid ansambel koos plaadifirmaga pulgedor ei andnud heliloojate tandemile tooni Vedingtonile ja võinud pikalt Unile puhkust. Rahvas ootas uusi ja uusi laule. Kuumal 1994. aasta suvel tuligi välja rubetsi teine hitt, mis vastas küll üldistele ootustele, kuid edetabelites tõusis vaid 12.-ks. Selles loos on juttu kõigest, mis võib juhtuda just laupäevasel ööl. Selline oli siis laupäeva briti grupi rubets nägemuses. Meenutame, et 1974. aasta oli klemm rokiaasta kus võimutsesid kärgliiter Peisidele, Rolars, Maadsleid ja Suzi Quattro. Ometi jätkus ruumiga Lubetsile, kes säras alates sellest aastast teistega võrdselt. Kui nende klemm rukki iseloomustada, siis lisaks klemm rokiarsenalile kasutasid rubetsi laululoojad Wellingtoni. Pikalt on ka 50.-te aastate laululoomingu meloodilisust jah, mitmehäälsust Väita. Et õpetaja oli tuntav igas oma algusperioodi laulus. 1907 neljanda aasta novembris jõudis brittide tabelites kolmandale positsioonile laul plaadimasinast ehk Džiboksist ja moodsast tantsust. Tšaivist. Kes ja kuidas ansambli nime Rupert välja mõtles, ei tea. Olen ansambliga kaheksanda aastate lõpus Soomes kohtunud ning pikemalt kontserdijärgsel banketil vestelnud ja ka nemad ei osanud vastata, miks neil selline tõlkimatu nimi nagu Rupert Shan. Kui keegi nimetatud ütlemisega toime tuleb, oleks tore ka mind oma edusammudest teavitada. Edastan siis teie töö vilja Cambridge'i Ülikooli sõnastike kirjastusele, kes minu päringu peale sõna Rupetz uudissõnana paar päeva tagasi tänuga arvele võttis. Aga märtsis 1975 ründas taas briti edetabelite esikümmet ning seitsmendaks tõusis nende I can do it, nagu tõestamaks, et nad tõepoolest suudavad mehetegusid teha. Nagu mäletate, polnud ansambli muusikud show business i maailmas uustulnukad. Kui teised sel ajal ilma teinud esinejad lõid oma nooruse ja värskusega siis rubets oli rõhutatult täiskasvanud. Nende keskmine vanus lähenes 30-le ning nad kõik olid õnnelikult abielus olevad mehed ütleme otse, nende välimus ei müünud ning lootma pidi vaid nende magusalt meloodilise samas tugevalt rütmika muusika peale mis pidi publiku silmad sulgema, aga südamed jätma sulamiseks avatuks. Välise imago kujundamisel pöörati seetõttu erilist tähelepanu. Ansambli värviks sai valge valge korrektne ülikond. Pükse kaunistasid mustad Lampassid ja sel ajal moodi tulnud lahtise särgikrae kandmine. Pintsaku peal kuulus rubetsi imago juurde. Lõpuks kõige olulisem detaili valget nupuga sonimütsid millesti lahkutud ka lava tagant. Pisut imelik, kui mul nendega 80.-te aastate lõpus ühes lauas istuda ning vaadata, nagu viisakusest mööda hiilib, vaid veteran, muusikuid kes ka ruumis oma sonidest ei lahkunud. Kõik seni meie saates kõlanud laulud oli ansamblile Rupert loonud heliloojate produtsentide tandem, uuen, pikerton, toni, Wellington, nende käekiri oli tuntav ja kindlustas mitme aasta jooksul publikuedu. Ma olen mitmel korral rõhutanud, et ansambel Rupetz pandi kokku stuudio muusikutest, kes kõik omasid varasemat kogemust. Seega tegu oli välja kujunenud meestega, kellel muusika veres voolas. Ja otse loomulikult pidi ka nende oma soontes voolav muusika väljundi leidma. Ja juba 1975. aastast leiame ansambli omaloomingulisi laule. Kuid 76. aasta aprillis jõudis edetabelitesse esimene nende oma laul. Ivar Riisalu way. Positsioon oli küll mõnevõrra madalam, ainult 22., aga tähtis oli meestele, et see oli nende omaloodud laul. Ropetasi omad agarad laululoojad olid trummar John Richardson ja kitarrist, laulja häälenu Williams. Mõlemad mehed olid varemalt mänginud Londonis populaarsustamad grupis, meedium ja varasest noorusest oma elu ratastel elanud. Nagu nende oma loomingulistest lauludest võite kuulda, oli see aga hoopis teisest puust tehtud laulud kui ansamblile kuulsuse toonud produtsentide heliloojad. Pikerdoni Wellington olid klemm rocki, säärased sisubetsi omad poisid tundsid end hästi kantrit mängides. See oligi hämmastav, et ühes ansamblis olid kaks minu jaoks liiga erinevad stiiliklemm rock ja kantri teineteise kõrval. Aga veelgi üllatavam oli tõsiasi, et need erinevad stiilid ka ühe katuse alla mahtusid. Ilmselt oli selles laulus ansamblit Lubets lausa võimatu ära tunda kuid publik pidi harjuma, et neil on kaks täiesti erinevat nägu. Kontserditel mängiti küll kantrit segamini klemm rockiga kuid alates 1977.-st aastast oli koostöötandemiga pikaldane Wellington katkenud. Ansambel sai loota vaid enese talendile ning lõppude lõpuks said kõik grupi liikmed võimaluse endid laulu loojatena proovile panna. Tõele au andes oli järgnev laul ka rubetsi viimane edetabelite esikümnesse jõudnud hittlaul. Veebi Anu oli igati kaunis ja korralikult tehtud lugu, kus mitmehäälsus meenutas ikka seda varasemalt tuntud ansamblit. Õpetus on ametlikult muusika leksikunites kirjas kui kvintett kuigi neil oli ka kuues liige, aga temast tuleb juttu edaspidi. Ansambli alus tugedest on vaja rääkida veel basskitarrist miks Klaagist, kes enne rubetsi asutamist oli jõudnud mängida ansamblis Tremelous. Professionaalse muusikuna oli ta mänginud Clif Richardi ja Elton Johni saate ansamblites. Loomulikult oli Mikk Laak sealt midagi kaasa toonud. Ilmselt on tema loodud laul Amin lav või ju just selline muusikaliste meenutuste rida. Subetsi algkoosseisust on veel mainimata klahvpillide mängija pill, ööd ja kitarrist tonythort, mõlemad Londonis sündinud ja kasvanud mehed, kes tänaseks ansamblist lahkunud. Meenutamist väärib vahest Tony Torpi omaloominguline laul Movin mis valmis 1978. aasta septembris ja milles oli sulaselgeid muusikalisi tsitaate teistelt dollastelt iidoritelt. 1979.-ks aastaks oli rubetsi hoogu vaibumas ja vaid aeg-ajalt ilmutas gruppenud uudisloomingut tutvustades harva jõuti edetabelite alumise ääre lähedusse. Paraku oli saanud selgeks, et nende aeg oli läbi, sest klemm rokk oli tuhmunud ja ega selle kantriga ka paljalt midagi peale hakata, polnud Pille siiski kotti pandud. Kuna küpses eas mehed olid seotud oma peredega ja mida sa ikka peale muusika muud teha oskad? Õnneks on nende kunagine kuldne edu jäänud neid saatma tänaseni. Ning vaadates grupi novembrikuu esinemisgraafikut, siis nädalalõpud on kõik täidetud esinemistega küll Hollandis, Belgias, Saksamaal ja loomulikult ka kodusel Inglismaal. Ega tublisti üle viiekümneste meeste käest suurt enamat nõuda olekski patt. Ansambli Pesamuna laulja kitarrist Allan Williams alles tähistab tänavu 22. detsembril oma viiekümnendat juubelit. Ja omal ajal nendega rääkides jäi mul just selline nostalgiline mulje, et peamiselt toetutakse nendest mälestustest, mida nad ise omal ajal tootnud on. Võib öelda, et 1974.-st kuni 1979. aastani on Rupetz välja andnud kaheksak kauamängivat heliplaati ja 22 singelplaati, millest tosin jõudis ka edetabelitesse. Pakun nüüd kuulamiseks laulu jou, mis on selline kummardus oma suurele eelkäijale ansamblile The Beatles, mille kunagine trummar pid pest oli otseselt süüdi rubetsis sünnis. Ja kui nüüd on kõik räägitud, siis ometi rubetsianius, esilohakoha laul veel mängimata. Šuker beebilaev oli 1974. aastal briti edetabelite tipus täpselt kuu olles sealt mais kukutanud ABBA Eurovisiooni võiduloo Waterloo. Selles laulus, mis kohtas ka kriitikute ägedat vastuseisu, pingutas oma häält ka ansambli kuues kuid paraku väga lühiaegne liige, pool ta vintsi, kelle kõrge falset pani lauljaid kadedusest kahvatuma ja publiku vaimustuma andes laulule just selle vürtsi, mida üks õige tipplugu peab sisaldama. Ja tuletame meelde, et selles laulus ühildus kämbrok 50.-te aastate tuubopiga. Arvan, et kas või selle laulu tõttu võis ansambel rubets meie unustamatute saate tähtede seas särada. Kõike head ja kuulmiseni.