Selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Linnale pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on ema. Selge tähele paro köik Nardavad hernesupp modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu ja lets. Tere, head perepildi, kuule minu nimi. Telemöödunud pühapäeval tähistati vanavanemate päeva ja see oli ka ajendiks tänase saatekülalise kutsumiseks. Tänapäeval on üha rohkem neid niinimetatud moodsaid vana emaid, kes reisivad mööda maailma ringi ning keeli veel kirglikult. Töö karjääri teevad Eve Viilup see naine, kelle nimi seostub alati Lasteaia muusikaga ja ma ei tea ühtegi teist inimest, kes oleks nii väga tahtnud vanaemaks saada. Ja nüüd on tal see staatus lõpuks ometi käest. Sinul on kolm last, sul on praeguseks hetkeks üks lapselapseks, jah, ainult üks ainult ja ainult üks ehe, kui kaua ja kuidas sina oma lapselast ootasid? Ma arvan, et ma hakkasin teda kohe ootama, kui viimane enda oma kodust välja lendas, ehk siis kui yle läks oma elu peale, siis siis hakkasid mul need jutud juba varsti nagu poiste suunas pihta, et loeng oli umbes sellisel teemal, et kallis laps, kui mina olin nii vana, kui sina, siis oleksid juba võib-olla esimesse klassi või midagi sellist, aga ma sain õige ruttu aru, et need jutud ei vii tänapäeval mitte kusagile. Et see aeg, mis meil oli, et kui ülikooli lõpetasid ja et siis kui keegi oleks mulle veel öelnud, et ma pean selle lapsesaamisega ootama, et siis siis sellega ei aidanud küll sellel hetkel enam oodata, et elu on nagu teiseks pööranud ja neil peab aega, on ta nagu teises mõttes suureks kasvada. Kuigi neil kõigil on ju ülikoolid läbi ja omad elud ja toredad elukaaslased ja kõik, aga no millegipärast jah, on mul üks Miaatriana praegu ainult mis sinu peas ja hinges sel hetkel toimus, kui kõik lapsed olid ühtäkki suureks kasvanud, neil olid oma suhted ja armastuse ja ema justkui selles rollis enam vaja ei läinud, et kas kodu jäi tühjaks, kuidagi kodu jäi selles mõttes jah, muidugi tühjaks, et kui sul on nagu neli tuba ja oled seal. D see koer nagu nagu kolmekesi, et siis oli meil ruumi nagu laiali, aga sisuliselt ei ole see kodu ju kunagi tühjaks jäänud, et me suhtleme ikka üsna üsna sageli, võib-olla sellises füüsilises külaskäimise, kordade arvus võib-olla isegi mitte, aga selline selline side ja üksteise jaoks olemasolemine on küll täiesti kogu aeg olemas ja jube popp on mõningaid asju inglise keeles öelda, mille kohta siis noored ütlevad, et mast, piinad ise kasutavad seda sõna, et kõige tähtsam on ikkagi see jõululaupäeva õhtu, kus on nagu selline traditsioon, et mul on nagu selles mõttes ja õnnelikud lapsed, et nende elukaaslaste Nemad on ka kõik juba väga pikalt nagu abielus olnud, et meil on ümberringi selliseid väga toredaid kodusid, kus siis peab käima ka jõululaupäeva õhtul, et kõik kodutuleb ju ära käia, aga siis viimasena jõutakse sinna meie juurde. Herman, lihtsalt see on nagu selline koht, kus siis see meie pesakond alati nagu kokku saab ja teine väga tähtis asi on siis vanaema sünnipäev, sest selles mõttes ei ole minu lastel vedanud, et, et neil on ainult üks vanaema veel praegu elus, kes elab Võru linnas. Et meie suvekodu on seal Haanjas siis alati vanaema sünnipäev, augusti alguses on see koht, kus siis see nagu me nimetame pesakond, seal Võrumaa metsas kokku saab, need on sellised niuksed, suured kokkusaamised, aga aga muidu on üsna tavaline seegi, et noh, kas siis Toomas eriti vahel lihtsalt suur täiskasvanud mees ja ja kõik asjad elus väga hästi helistab, kolentsed, süüa tahaks. Noh, see tähendab, et tuleb nagu varem koju uudide ja ja meil on jälle mingid kindlad asjad, mida pole vaja küsida, mida näiteks kindlasti tuleb teha siis frikadellisupikukeseene kastet ja noh, kui juhtub, püha peab olema, no siis pannkoogid limatud, kas sa võtad seda kuidagi lihtsalt ja kergelt, kui sul tõesti telefon töö juures heliseb, et kuule emps süüa tahaks ja täiskasvanud suur mees tegelikult poeg helistab ja ütleb sulle, kas sa viskad siis kõik oma asjad sinna, kus jääb, et seal on kõige tähtsam ikkagi olla ema oma laste jaoks olemas ja seda kindlasti, et kui ma saan midagi visata, kui mul siin nende omad sajad telelaululapsed tunnis on või ma pean nendega askeldama, siis ma ikka vahel olen sunnitud ütlema ka, et selle kiire asjaga ehk kannatab nüüd nagu pisut oodata. Aga et see on küll hea tunne, et kuigi neil omad need elukaaslased teevad maru hästi süüa ja 1000 korda põnevamaid asju, kui mina elus olev välja mõtelnud, siis see niuke mõnus asi, et kuule, tõesti seep süüa tahaks seal niuke teatud märk rohkem kui see söömise tarvast füüsilises mõttes. Kas seal laste jaoks olemasolemine, kas see on sinu jaoks ka mingisugune ohverdas, et kas sa ei tundnud teistpidi just kergendust, et nad lõpuks on ometi suured, et ma ei pea enam jälgima toetama ehk nii palju, et nad saavad ise hakkama? Tead, mis sellega on nüüd niimoodi, et olema ja toetama pead sa neid ilmselt niikaua kui sa siin ilmas elada jaksad. Vaat see oli see üks põhjus ka, miks ma nagu muretsen, et, et suhteliselt hilja hakatakse ja selle lapse saamise peale nagu mõtlema. Kui saatus tahab ja annab sulle tervist ja elupäevi. Noh, olla nii-öelda noor vanaema, eks ole, selle vankriga siin mööda vanalinna üles-alla tundide kaupa virutada, siis on ju kõik väga hästi, eks. Et see on ainult see koht, ega, ega muus mõttes selle lapse tegemisega ei peagi kiirustama. Jah, et mina arvan küll, et ma pean ikka veel olemas olema näiteks. Teile ka ikka mõnigi kord on üks teine tore selline kokkusaamise põhjused, kurat jälle, et emad, et kas sul muidu aega on või et ma vaatasin ühed sellised saapad välja ka, et mul oleks ikka vaja ma vaadata, et kas need sulle ka meeldivad, siis on tegelikult teada, et võib-olla oleks pisut pisut vajab muus mõttes ka abiks olla, et see on ka hirmus armas, et noh, et selles mõttes tunda, et sind nagu vajatakse, niisiis selles kui teises mõttes on ikka üks tore tunne. Sagedased on lihtsalt sellised kõned, et mitte, et ma siin tõin paar näidet, et kas ma tahaks süüa sauna või midagi muud kolmandat vaid vaid lihtsalt, et äkki nagu keset päeva selliste kiirete askelduste vahet, et kuule, kuidas sul muidu ka läheb, eks ju ongi tore, et endal ka võib-olla kirjutatud väga hästi, et minul kipub siis ikka tulema, et kuule, et oli, oli sul veel nagu midagi? Ei olnud okei, et ma lihtsalt mõtlesin küsida, et kuidas, kuidas läheb ja noh, muidugi siis kui vahel on olnud selline ka tuleb elus ette, et kui sa nagu ei, ei naerata ta siis, kui sa naeratama pead, et siis noh, see mure, foon on ikka noh, niisugune, mis pärast jälle mõeldes on ka tore, et mõtle, kui tore, kui sinu pärast keegi niimoodi nagu muretseb või hoolib või, või, või ei taha, et sa siis ei ole naeratavaid, oled natuke kurb või ise mures millegipärast. Noh, ma ütlen, et meil oli see suvi oli ju 10 35 aastat nagu abielu, et ma arvan, et see on ikka üks õnn tegelikult, et tänapäeval jälle ja abiellute, et see on üks asi, millega tuli tükk aega nagu abi abielluda, tuli tükk aega harjuda, aga meie ei ole kunagi mehega sekkunud oma laste, nendesse valikutesse ja elamise viisidest asjadesse, et see tänapäeval on nii ja noh, tegelikult mida see paber siis nagu, nagu ikka annab, eks, et oli, selline pulma tahaks ikka saada. Nojah, et see oli ka üks unistustest, mõtlesin ka, kuidas Kaarli kirikus muudkui tulevad ja tulevad viiakse altari ette selle pika valge kleidiga. Aga meil endal oli selline pulm hetkel mitte kiriklik laulatus, aga noh, ikka pikk kleit ja ja pikk loor ja kõik need asjad sinna juurde. Ja siis ma pärast mõtlesin, kas ma tahan seda sellepärast, et on nagu ilus fotoalbumis pilte vaadata või tahan ma seda tegelikult? Ja ma tegelikult jään vastuse võlgu, et on asju, mis on nagu noh, oleks ilus nagu välja panna või väljanäitusele ma olen üldse nagu biidi hull inimene. Jah, mulle meeldiks kindlasti, kui oleks selline album, eks. Aga, ega see nende elus ja nende suhetes midagi midagi paremaks ei tee, kui neil on praegu hästi ja nad on nii otsustanud, siis on siis on nagu on ja meil on nagu võimalus sellega lihtsalt naerusui leppida, et siin ei ole kellelgi ühelgi emal ja isal ei ole õigus hakata oma lasteaiast elu elama või nende elu korraldama isegi siis, kui sulle nende valikud ei meeldi. Räägi sündinud jumal on säästnud mind nendest ekstreemsematest asjadest, eks ju, et me ei tea neid muresid, mis tähendab, et kui ollakse sõltlased teises-kolmandas asjas või ei viitsita õppida või või ma ei tea, mida tehakse, et, et selles mõttes puhtalt uhas kutsus mind hoidnud aga kõik muud asjad lihtsalt seal nende elu saavad suureks ja peavad ise oma valikuid tegema ja meil on vedanud, sest kõik nende valikud sobivad meile väga hästi. Et lihtsalt lihtsalt nii on läinud. Kas seal ainult andmise rõõm pidevalt teise ikka saamise rõõm ka, kuigi minu meeles andmise rõõm elus on palju, palju suurem kui saamise rõõm kasvõi kasvõi pisikesi kingitusi tehes või näiteks kui seesama jõululaupäeva õhtut meil see kingitus siis kuuse alla päkapikkude või kelle iganes poolt tuuakse, see on väga läbimõeldud, pakitud ja siis sellest hetkest juba kõik Sist jäävad, kelle päkapikud, mis kingitus on siis juba see, et noh, kuidas kõik hakkavad nagu jälgima, et kus see salm on loetud või laul lauldud, et mis näoga ta nüüd seda. Et mis on nagu oluline, mõtlesin, teinud selle kingituste näitaja tundub natuke niuke naljakalt materiaalne, aga sealt edasi nagu mingite asjade vormistamisel üldse elus, et kuidas näiteks mingeid asju nagu teatatakse, et kuidas myya uudis meie peresse siis tuli, et, et see oli jälle jõululaupäeval Toomase ja Maarja peres on kassiline. Ei saa mulle ja see tõuk kunagi meelde, samas on seal siis vanem poeg, vanem, vanem poeg ja ja, ja see on see pika sabaga hirmus peen kassi Spings just, just ja tema nimi on Hässija. On väga tore, kas tal on riided ja beebitekk ja kõik puhasest, kui talvel temaga külla tullakse, siis tema ei tohi külmetada, eksju ja siis oleme seal õhtusöögilauas kingituste avamise aeg hakkab kätte tulema ja siis äkki niimoodi söömise vahele. Toivo ütleb, et see on siis keskmine keskmine number kaks noori ütleb, et tead, et jah, et meie siin megaanniga analinn on tegelikult siis tema elukaaslase nimi, et me siin mõtlesime ka, et me, me võtame koera iseendale, neil on sihuke riist teise järel ja noh, aga kui ühel kas teisel koer, endal ka koer vaatame Lembituga otsa kihid, siis mina hakkasin nagu küsima, et mis tõugu siis või siis nad ei pidanud muidugi enam vastu ja siis ütles, et jah, et, et neist saavad vanaema ja vanaisa ema siis oli muidugi kõik nutsid seal läbisegi, see oli niisugune ilus hetkes, jõuluõhtul läks veel ilusamaks. Vaata kui hästi ajastatud see ütlemine, jah, jah, ja noh, selline noh, nagu selline hell ja tundlik aeg üldse, et aga noh, seda oleks saanud jälle ju väga mitut moodi öelda, eks ole, et noh, telefoni teel teatada, et kuule, mu naine on rase, midagi sellist mis teeb igasuguseid variante. Aga ma tahtsin sinna lapseootuse aega veel tagasi minna, et kui see uudis teatavaks tehti, et nüüd on tulemas esimene lapselaps, teie perekonna, milliseid plaane sina ise tegema hakkasid, kas saad, tormasid kohe sipu pükste poodi või või vaatasid astroloogiline abimehest järgi, et mis tähtkujust sünni või mis need mõtted, see oli ikka peaaegu läks sinna isaga kokku, et kuna ta on ju 17 juuli sündinud, Toivo sünnib, on 31 juuli, et siis sinna Lõvi poole ta nagu oma olemuselt ju ära kisub ja tüdruk, see oli siis ju ka juba teada, eksju. Ja siis noh, ilmselt see sinu küsimust niimoodi ette arvata siis Toivo ja niimoodi pärast muid pisikesi jutte ütles, et nojah, emad, palun ära siis selle roosaga hulluks, eks ole. Aga ise jah, et eks ükskõik kuhu täna lastepoodi minna, et ma arvan küll, et kui ütled nime Viilup siis sa oled püsiklient. No midagi teha, et see teelega mänguaeg jäi mul vist lühikeseks, et see aeg on nii palju edasi läinud ja, ja noh, kõik võimalused ja, ja, ja kogu see beebiga garderoob ja kõik see noh, et ma ju vahepeal siin jõudnud neid lapselapsi hoides ma käisin ikka beebipoes, aga teelel olid need beebinukud, toona olid need suured nagu need hästi hästi päris beebi sarnased ja siis siis ma ostsin lihtsalt nendele nukkudele riideid. Kuidagi noh, kas endal oleks pidanud veel neljas laps olema või miskit, et igal juhul mäng oli vaja nüüd veel edasi mängida ja kõik see poeskäimise mänguasjade kogu see maailm oli, oli selline suur ja huvitav. Mina olin ju muidugi ei suutnud seda lapse sündimist aga oodata, nagu ikka ta pidi neljas juuli sündi, lõik nagu plaanid tehtud, 10. juuli istusime oma laululastega lennukisse Hiinasse lennata ja midagi ei olnud ja siis ma mõtlesin küll, et ma olin täiesti ahastuses ausalt, et Jumpsuse Juulad nagunii ei ole mind olnud kodus ei ühelegi pulmaaastapäevale kuskil ega miskit kogu aeg nagu teiste lastega mööda ilma. Nüüd siis noh, sellel hetkel ei ole mind ka ja ka see oli jälle jälle teisalt väga tore, sellepärast et siis kõik ju teadsid kogu see meie mudilaskoorid, et kohe-kohe ma pean vanaemaks saama ja siis noh, kõik need hommikud algasid selle 40 lapse poolt, kuulekas on juba, keegi ei vaata. Ja siis oli jälle, et nad olid nagu me olime bussis, keegi unustas midagi tuppa, nii et ma pidin seal lapsega nagu hotelli tagasi jooksma ja ja, ja sõnumid tulid seal kuidagi nagu, nagu sellise suure nihkega, et ta oli väga vara hommikul ju sündinud oma tuppa jõudsin seda sõnumit nägin, et et Toivo saatis sõnumi, et, et pliks käes, et ilus nagu emme, eks ju. Siis muidugi pisarad jooksid ja kõiki siis telefon käes ning vussi läksid kõik laulsid mulle seda palju õnne, vanaema, et see oli väga tore, kui sa Hiinast tagasi jõudsid, millal sa esimest korda oma lapselast nägid? No see oligi niimoodi, et kuna ma jäin seal lennukis haigeks, mind naljalt ei juhtu, sellist asja, et mingid palavikud ja asjad ja värgid siis ma saatsin veel sõnumit. Et ärge te ühelgi juhul nagu nagu vastu tulge, et noh, mul on mingi Pohlak ja katsu teda siis mitte sülle võtta, eks ju. Tulimegi lendasime Riiga ja Riiast tulime bussiga, mina muidugi ikka laululapsed trepi peale ritta ja emadele-isadele, tere jagaksena, kuidas läks ja tervituslaul ja nagu meil reisides liin äkki niimoodi koputab mulle õla peale, niimoodi vaikselt näitab, eks ole. Nad olid kõik see aeg seisnud seal siis Toivo on ja siis Miia süles kümnepäevane vastu selline, aga ilus roosa kleit oli tikk seljas, nii et Toivo roosa jutte pidanud sellel hetkel ikka said sa kiusatusele vastu panna ja võtta selle ikka võtsime sülle ja ei jäänud see beebi haigeks ega midagi. Kus sa siis said, oli armas küll ise noh, sealjuures sellised sellised õnnelikud ja säravad, et hästi hästi tore. Mis sa nüüd enda jaoks valmis mõelnud, missugune saab olema ühe vanaema roll, sest sinust sai sel hetkel vanaema, vaata, kuidas need asjad elus ikkagi kokku käivad, et siin oli, siin oli see 35 aastat abielu, esimene august oli mul 35 aastat siis seda televisiooniga seotust ja, ja tegelikult on mul esimene hooaeg, kus mul ei ole nagu telesaateid, aga see tähendab seda, et enne, kui see muusikastuudio alustab iga päev kuskil kella kolmest on mul see aeg ju suhteliselt vaba, noh, siin on küll mõned asjad, mis, mis vajavad tegemist, aga tegelikult see oligi nii et ilmselt seda lapselast ei saanud varem tulla, sest varem mul poleks olnud aega teda hoida. Ja nüüd ma saan ikka temaga noh, väga palju koos olla. Tänapäeval ju kiputakse ka vara tööle, nii nagu, nagu minagi omal ajal, et eile oli vist paarinädalane, kui ta oli juba selle kandekotiga siin stuudio ukse taga, sest kõik saated tahtsite tegemist. Täna kiputakse tööle teistel põhjustel, et kõigil nagu head ja huvitavat töökohad, kus tahaks ju edasi töötada, et seetõttu oleme selle myya hoidmise jah, niimoodi üle hulga ära jaganud. Ta Hanna-Liina vanemad saavad teda võtta ja meie saame võtta ja kui ma olin Prantsusmaal nende suuremate lastega, siis üritati vanaisa Lembitut ka nagu sellesse lapsehoidja rolli nagu panna, aga siis ta juba oli selline liikuv laps ja Lembit ütles küll, et temal tema püüdmiseks oli igal juhul tõsine tegu. Ta läheb lupsti niimoodi kusagil alla, tal on nagu peitusemänguvajadused ja Lembit väga kergelt nagu keskkohast kokku ei käi. Jõudsin sinna järele sukelduda. Aga ei, ta on jah, meil jah, ikka meil matkavoodit saab ööseks jääda ja kõik muu varustus sai ka kohe muretsetud, et vannid ja pissipotid ja söögitoolid, et ei peaks nagu vedama ja varustus on Anni, vanematel Kallaveres ja ja siis veel, kuna peres noh, et ükskõik, kuhu ta siis maandub, seal on ta väga oodatud ja rõõmuga nagu nagu lasevad hoidudega, mis on ka väga tore. Kas lapselast hoida ja vaadata ja kasvatada on teistmoodi kui oma lapsi? Puitajal ma olin nii noor, eks ju, neid kaks tükki järjest üks oli. 23, eks ole, kui, kui Toomas sündis aasta kolm kuud tuli Toivo ja kui ma praegu neid pilte vaatan, eks ole, kus üks on siis selles suures vankris ja siis Toivo ajaks tulid juba need kokku käivad vihmavarjud niukseid hästi, kus laps oli hästi kössis ja tom siis, eks ole, oli tagurpidi selle suure vankri sanga küljes selle teise käruga, niimoodi ma käisin, polnud autot ega midagi. Et seda ma vaatan pildi pealt, mäletan, et ma päriselt seda oleksin teinud, vett üldse mingi raskus oleks olnud ja me hoidsime neid ju kahe peale, et need tööd olid niimoodi, et üks sai õhtupoole, teine hommikupoole ja, ja igati moodi, kui teele sündis siis ju suuresti Nad hoidsid teda, kes siis õhtupoole kooli läksid, et et me kuidagi oleme nagu, nagu suhteliselt ise nende oma lastega hakkama saanud, sellepärast et selliseid linnahoidjaid ei olnud ja kuhugi kaugele maale ju äripäeva ikkagi ei saa neid lapsi viia. Mäletate sellest ajast, et näiteks tundsin puudust, et võiks ju olla, keegi küll oleks, kui oma ema näiteks saaks hoida, tead, mis siis minu viga on, et mina mäletan kogu aeg kõiki teisi lapsi, ma võin sulle väga täpselt rääkida, kes, mis aastal, mis laulu kuskil laulis, eks ju, ja ma mäletan suhteliselt halvasti nagu oma lasteaia samaaegset kasvamist, mis on jumalast kurb tegelikult, eks, õnneks on väga palju pilte, kui fotosid vaatad, siis, siis nagu näed, mis moodi oli, eksju, aga niimoodi, et ma võiksin nagu oma laste kasvamisest praegu mingit lugu jutustada, raamatut kirjutada, lihtsalt lihtsalt ei mäleta lapselapse kasvamist. Mäletate aega seda aasta aega? Lapselapsega on jah nagu lihtsam, et tema on kogu aeg praegu silma all ja ma räägin, et see teine, teine pool on nagu natukene kaugemale näinud, et sellist ühiskondliku tööalast rähklemisest nagu ei ole selline 24 tundi ööpäevas, et tema jaoks on aeg olemas, et selles mõttes oma, kuidas te omavahel need asjad olete otsustanud, et kes lapse suhtes otsuseid vastu võtab ja kus maale alates sellest, mis selga läheb? Ma ei tea, millistes huviringides laps käima hakkab, kellega ta suhtleb, millisel mänguväljakul ja nii edasi. Et see on ikka lapsevanemate ainuõigused, siin ei ole midagi, et kui siin nagu mõtted tulevad, et jah, meie hakkasime nüüd Miiaga käima beebikoolis ja esimene tund oli meil väga-väga tore, et on selline sotsiaalne laps ja hästi-hästi hooliv. Aga noh, ma arvan, et küll ei tea, et vaat mina ju oma poistega selle kogemuse võrra sain rikkamaks, et üritasin neid ka ihust ja hingest nagu muusika juurde tuua, aga kuna isa mängis korvpalli, siis võeti need kaks poissi mingi korvpallitrenni ja niipalju siis laulmisest ja kogu sellest asjast lihtsalt praegu nii noorelt tennise või korvpallitrenni lapsi. Vaata, ma arvan, ma pole küll uurinud, et, et see oli minu eelis. Ei, ikka nende, nende otsused on kindlasti. Kui sa vaatad kõrvalt, kuidas lapselast kasvatatakse, mingeid otsuseid vastu võetakse, et sul on eriarvamus, mõtled, et sina teeksid teistmoodi. Kas sa jätad selle teadmise enne teada või sa väljendad seda, et minu meelest peaks tegema teistmoodi? Ei, mul ei ole seda nende puhul veel silma hakanudki veel sellepärast, et ma räägin, nad on pealt kolmekümnesed, inimesed mõlemad, et nad ja Anna-Liina ja noh, selline lastetuba on lihtsalt ülivõrdes ja ma arvan, et Toivo kasvatusel ei ole ka midagi ette heita, et see nende enda isiklik kasvamiseks kogemus on nüüd nagu vanemate rollis kokku saanud ja mulle meeldib vaadata, mulle meeldib vaadata oma poega selles rollis ja mulle meeldib vaadata tema naist selles rollis. Ja nüüd vist ütlesin, neile on detsembrikuus üks pikk sõit. Ei, ma mõtlesin, et selle lapsega oodatakse sellepärast nii palju kõikide kolme puhul, et nad hirmsasti reisivad ja et noh, et siis saavad kõik reisid reisitud kaugetel maadel, et mis mulle ei ole meeldinud, kuna ma ise sõidan lastega, kes peavad ka pikad üle ookeani lennud, öised lennud, kus nad peavad magama ja siis on reisil üks või kaks imikut, kes otsustavad karjuma hakata. Nad karjuvad teinekord mitu tundi järjest, sellepärast et mõnel vanemal on lihtsalt klapid peas ja veiniklaasi, seda ei viitsigi selle imikuga tegeleda ja, ja teine laps lihtsalt muidugi seda, seda pikka lennureisi ja siis ma mõtlesin, et noh, et see asi on nüüd nagu hästi, et nemad nagu väike väikese inimesega kohe reisile ei lähe, aga lähevad ikka ja noh, mis siin siis ikka teha, et minnakse detsembrikuus reisima, aga noh, nüüd ta on juba ju noh, selles mõttes juba suur, aga noh, väga aktiivne, et näis, kuidas ta, selle siis ma küll ütlesin, kas te siia ei tahaks jätta, aga vastus oli väga lihtne, ei raatsi ja see on ka kõik on ju. Et, aga mujal ei ole küll olnud ühtegi ühtegi põhjust hääldad lihtsalt nii, nii targad ja ilmselt 1000 korda teadlikumad lapsevanemad kui mina, nagu eales olen olnud selles vanuses ja oma lastega. Tal on nii palju näinud enda ümber lapsi ja lapsevanemaid erinevaid jaga vanavanemaid kui sa kõrvaltvaatajana ühiskonnas üldse niimoodi jälgid ja mõtled, et kui palju on vanavanemate õigust või vajadust sekkuda oma laste kasvatamisest, ilmselgelt lapsevanematel on tavaliselt kiirem ja neile on aega vähem kui vanavanematel, kuid ma ei tea ka seal vanavanemad töötavad ka üsna kõrge vanuseni. Ma ei oska seda öelda, see on see seesama asi noh, see sekkumine oma laste elusse valikutesse, et kui nad lähevad nagu noh, nagu seda teed pidi, mis on loomulik ja normaalne, siis nad seda teevad ja, ja kasvatavad oma lapsi ka mõtlen puhtalt Ohma. Mul puuduvad kogemused teatud äärmustega selles küsimuses. Kindlasti peab sekkuma, kui sa näed, et su laps või lapselaps satub mingisse sellisesse sõpruskonda tänapäeval eriti kõik need ohud ja asjad, kuidas seda küll teha, noh, seda, seda ma jälle ei oska mõelda ega nõuga anda, aga seda peab jälgima jah, et, et meil on siin endal ka just praegu tegelen siin muusikastuudios ühe sellise asjaga, et noh, nii-öelda laps ütleb, et ta läheb kuhugi, eks ju. Nii palju aega peavad, iga, iga vanem peaks leidma, et pärast kui ta, kas ta siis tuleb koolist, huviringist, muusikakoolist sõbraga, kinost, sellise lihtsa küsimuse, kui ta elab kodus sinu juures ja on veel nagu alaealine Kuleta, kuidas sul läks, mis film see oli, mida sa vaatasid, mis te täna muidu seal laulutunnis õppisite, kas sa koolis mõne hindega said sellepärast et hoopis halvem küsimus on see, et kuule, kas sa ikka seal käisid, aga et sellist noh, esiteks sa tunned huvi selle vastu, millega su laps nagu tegeleb ja teisalt üksiti on sul see kontroll ka olemas peab tänapäeval jälgima see maailma avatus nagu paraku selles vanuses 10 pluss ma julgen juba ütelda, noh, hakkab neid nagu igasuguste imelike asjade peale ajama, eks ju. Ja teinekord minu käest küsitakse, et noh, kuidas siis selles olukorras võtad need 40 nagu kas siis teismelist või veel nooremat ja lähed kuhugi kuhugi ilma otsa. Vaata, kui mul oleks nagunii paljugi üks millimeeter kõhklust, et nad otsustavad mind alt vedada, siis ei toimuks ühtegi minemist mitte kusagil, mitte kunagi, et sama nagu isiklike lastega, et see usaldus peab olema mitte 100 protsenti, vaid kõvasti üle 100, et siis siis nagu toimib. Kas tänapäeva lapsed on kuidagi teistsugusemad kui lapsed, siis kui sinu lapsed väikesed olid? Kui ma mõtlen selle peale, mis neile nagu meeldib, et missugune on ilus lasteraamat või missugune ilus teatrietendus või missugune on ilus lastelaul, siis ei ole, et need põhiväärtused on minu meelest läbi aegade samad. Aga kui me räägime nüüd sellest ühiskondlikust olemisest ja sellest sotsiaalsest foonist, et siis, siis see on kindlasti täiesti erinev, et lihtsalt väga lihtsalt väljendudes ongi see, et tänapäeval lapsel suureks kasvada noh, läbi selle teismelise ja poole keerulisem, mis siis, et võimalusi on palju rohkem, aga see võimaluste paljusus omakorda tingib kõik need muud ohud. Noh, kogu see arvuti pool, millest palju on räägitud, et, et sul on nagu sõbrad, kes on kuskil ja sa ei tea, kes nad on ja ja kõik need muud dominendid missina aeg-ajalt esile kerkivad, et okei, et sul ei olegi tiigideksast, mis mees sa siis muidu oled ja et need asjad teevad lapsevanema elu keerulisemaks, sellepärast et sa pead nagu mõtlema lihtsalt sellepärast, et ühiskondlik suundumus on selline paljude selliste asjade peale mille peale sa muidu ei mõtleks, eks ju. Ja teisalt noh, see ka, et elus püsida, siis, siis vanemad peavad ikka ikka meeletult tööd tegema, et meie ajal seda nagu ei olnud lapsed sündisid siis Lembit oli aspirantuuris, eks kuidagi see raha nagu oli, elu oli lihtne igas mõttes, eks ole, seal olid nagu lihtsad riided, lihtne toit, koolikott kõik asjad olid lihtsalt jah, välismaale ei pääsenud, eks see oli see hädaga, aga lihtsam oli nagu elu alustada ja lapsi saada ja neid kasvada lasta. Kas lapsevanemad on kuidagi teistsugusemad ka? Neid ju väga palju, ma arvan, et eks, eks seesama jutt tuleb nende nendega kaasa, millest me siin praegu rääkisime selles mõttes ma ei ole tükk aega nagu koolis olnud ei oma laste kaudu ega, ega ka õpetajana mitte, et siia lasteekraani muusikastuudiosse tulevad ju ikkagi need lapsed, kelle vanemad on otsustanud, et neil on aega ja võimalusi, et nad areneksid siis siin majas siis nagu läbi muusika kuhugi ja me oleme viimased paar aastat nagu praktiseerinud ka seda, et koos sooviavaldusega ma olen palunud sellist motivatsioonikirja miks, miks ta, sest et kui vanemal ei ole motivatsiooni noh, väike inimene ei tule siia, see on kohutav koormus, tuua neid siia laulma kaks korda nädalas, eks ju. Tunnid algavad pool viis kõik koguma, elu nagu ära sättima siin osadel gruppidel ja need vanemad, kes selle nagu ette võtavad, noh need on selle läbi mõtelnud ja teavad ja teevad. Ja noh, eks mul on oma oma lemmiklause ka neile öelda oma laste kogemuse pealt, et et kõik see jooksmine ja vaev nende lastega siis trennidest, teatrites, kinodes, kontsertidel, raamatute lugemine ja kõik need muud asjad, need õigustavad ennast ära need, need lasevadki sulle öelda siis kui nad on kõik kuskil 30 tuuris, et jess, et elus põhiline on saavutatud, kõik, nad on inimesed. Tagasi vanavanemaks olemise juurde oled sa siis vanaema? Meil ongi see, et küll me oleme mõtelnud, et kuidas näiteks kutsuma, ilmselt see läheb selle peale, et Eve, nagu ma siin kõikide teiste laste jaoks ei ole need niisugune lihtne nimi ja kõik, et ei, kui sa küsid seda, et kas ma mõtlen, kui pikka seelikut ma selga panen, kui ma vankriga välja lähen, siis kindlasti mitte selles küsimuses, mind ei paranda miski. Ja, ja siin noh, on sellist niuksed naljaka Televustki see asi tekitanud, et kuna veel Miia tahab öelda ka hea lihtne nimi, et emme ja anna ja enne ja noh, need on kõik suhteliselt sarnased, et siis noh sealsamas beebikooliski siis nagu noh, otsesõnu ei küsitudki, et aga noh, ilmselt inimesed vaatavad vahel näkku ka enne kui küsimusi küsivad, et noh, et kes te siis nüüd nagu olete, eks ole? Ei, muidugi, ma olen vanaemat, loomulikult võin roosad prillid ka ette panna, ma kuskil olemas ümmargused, aga aga vaevalt see, seda, seda vanemaks olemise sisu muudab aga tiitel kui selline nimetus. Vanaema, naised naistele ei meeldi väga, kui neile öeldakse sõna vana, ükskõik millise tiitli jätta, minule küll meeldib ja vaata, see on jälle, kuidas sa ennast ise tunnete, kuidas see loodus sind hoidnud on, et noh, kui keegi ju passi küsilisi aru saab, kui vana ma olen, see noh, see minu puhul, see pole mingi teema ja ma saan sellest ise aru ja ma olen selle üle õnnelik. Aga vanaema on väga vägev olla, siin ei ole üldse mitte mingit küsimust. Jõuaks veel vanavanaemaks olemiseks ära oodata, see oleks eriti kihvt. Kui palju neid lapselapsi jõuaksid ära kantseldada, vaata, ma ei tea, mulle pole, mul on need siin ju teinekord kantseldada mõnel kontserdil kuskil pealt kolmesadat, sellega ma tulen toime. Aga isiklikus plaanis vastu? See nagu jah, nii palju ei tahaks, aga nagu igaüks kolm lapselast ilmale toob, see on siis kokkuhoid, tuleks siis üheksas jah, läks ära käia ja ei, ma arvan küll, et ka siin siis seda oska kunagi midagi ütelda, et peaasi, et nüüd ikka lähema 30 aasta jooksul juhtunud. Et siin naguniimoodi üle 100 väga pikalt endal lastakse olla, ma mõtlesingi, et tegelikult see ongi mehega just rääkisime egoistlik soov, et et Nendel on ju aega küll, noh, jonksus, neil on kõik ju alles ees, aga et vaata ise nagu tahaks ikka kõik nad ära näha, et ega, ega muud ei olegi tegelikult niuksed, isekas tahtmine lapselapsi muudkui saada tähele, palun. Aitäh Eve Viilup pile ning rõõmsaid vanaemaks olemise päevi talle. Tänase perepildi toimetas Grete lõbu ja helirežissöör oli Maristomba perepilte uute juttudega eetris juba nädala pärast. Kaunist päeva.