Tere kõigile jälle on uudishimulikele saabunud aeg siseneda meie kõrval olevasse maailma sellesse samasse, mis on mõistagi pidevalt päevaselt, mida paljud meie igapäevarutus unustama kipuvad. Tänu saame kaasa elada palverännakutele ja palveränduritele nende aukartust äratava eile traditsioonidele ja rituaali telestuudios on orientalist Martti Kalda ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Martti Kalda alustuseks võib-olla niisugune väike uitmõte, et kui palverännakut on nimetatud ka teekonnaks iseenda juurde, siis no mis keelab, kellel iganes meist seda aeg-ajalt ette võtma. Ta kasvõi oma kodu nelja seina vahel ilma tuhandeid kilomeetreid läbimata. Seda loomulikult. Eks palverännaku puhul olegi üks tähtsamaid momente, nii-öelda sisemine tunne või inimese enda enda kavatsus seda teha. Samas inimesed on ikkagi armastanud seda oma sisemist sundi või võitungi, räägime me siis praegu religioossest, palverännakust või palverännakut, võib-olla ka mingisugust muud tüüpi. Selle taga on olnud kindlasti soov nagu ka füüsiliselt läbi viia. Nii et palverännak, kus võikski siis ühenduda Se vaimsuse otsing mingisuguse teekonna läbi. Aga loomulikult ei ole välistatud, et seda vaimus sooritada. Ma tean hulgaliselt, et Eesti inimesi, kes armastavad sügavalt raamatuid palverännupaiku pikkadest pühadest kohtadest, olgu siis Eestis või üle üle maailma. Ja niimoodi raamatute kaudu näiteks rännata ühte või teise kohta ja, ja ainult võib-olla üksikuid selliseid rännakuid füüsiliselt läbi viia. No raamatutega on alati mugavam ja televiisori ees istumisest rääkimata, aga Martidel oli plaanis meile täna paljugi huvitavat palverännakutest ja palverändurite st rääkida ja seda läbi erinevate usundite, nagu ikka. Millest alustate? No kõigepealt me peaks mõtlema, et kust see palve rännak tuleb, mis see niisugune on ja me peaks laiendama palvel nagu mõtet, võib-olla tavapärasest nagu eesti keeles me ütleme, palverännak, siis siis tavaliselt mõeldakse, et sinna see on religioosne tegevus. Ja tavaliselt on tähtis, et see on kuhugi ühte konkreetsesse nii-öelda punkti suunatud minek, füüsiline minek, seda ta tõepoolest väga paljuski on, aga tuleb kohe rõhutada, et et kohale jõudmine sinna ühte konkreetsesse kohta ei ole oluline, vaid on oluline see teelolek, see kulgemine, see kulgemine. Ja ma tooksin siin sellise, sellise julge võrdluse. Et tõenäoliselt on see ajast, kus inimesed ei elanud vaikselt ühes kohas rändasid ringi kiviajal või veelgi varem ja, ja see palverännak on teatud selline soov sellest vaiksest elust lahti öelda. Sellega öeldakse mõnes mõttes lahti kas siis ajutiselt või ka päriseks sellest traditsioonilisest ühiskonnast ja sellest ümbrusest, kus, kus elatakse liigutakse ringi, nii et see on omamoodi selline religioosne nomaadlus. Sest on ju olemas hulk isikuid vähemalt idamaadel, kes, kes pidevalt ringi rändavad. Ja ma ei räägi nüüd siis siin nii-öelda stepirahvastest või nomaatsetest rahvastest, vaid konkreetsetest askeetidest isikutest munkade-nunnade, kes on valinudki sellise teeloleku Elureligioosne nomaadlus on siis religioosne rändamine? Ma ei tea, kui religioosne või mittereligioosne, aga kuulda on olnud, et ka päris paljude eesti noorte inimeste hulgas on see üpriski moes. Minnakse ja rannas takse. Olen lugenud selliseid nii-öelda reisikirju sellest, kui see sõna siia küll. Ja mitte ainult noorte inimeste hulgas, et tegelikult võib öelda, et Aasiasse just vaimsuse otsingutel on, on väga palju inimesi sattunud eraldi küsimus on siis see, et kes nad siis selle leiavad sealt või, või mitte, aga, aga taas see eneseleidmine võib olla olla pigem noh, nii-öelda iseendas, mitte selles konkreetses konkreetses kohas. On väidetud, et kui keha on tohutust pikast rändamisest väga kurnatud, et siis mõistus hakkab teistmoodi tööle. Seda ka kindlasti ja siin tuleb palverännaku teine aspekt, et, et see on omamoodi nagu askeesi või liha suretamise vorm. Ja seetõttu too ka paljud religioonid just nimelt munga ja nunnaordut näiteks või, või mingid ankeedid on seda seda harrastanud. Sest seal on ka füüsiliselt kurnav. Rääkimata sellest, et mõned religioonid on selle lausa omale kohustusena sisse kirjutanud. Kui me mõtleme näiteks moslemite palverännakule mekasse. Et see on usukohustusena igal moslemile, kellel vähegi võimalik kord elus, see sooritada selle islami põhisammaste hulgas ja seal islami vaeste hulgas. Ja samamoodi kirjutas Budama munkadele Nurnadele Te ju tegelikult selle, et nad peavad pidevalt ringi liikuma, nad ei tohi ühes paigas olla kauem kui kolm ööd. Et tõepoolest, budism vähemalt osaliselt ja mõningates piirkondades on sellest nii-öelda lahti öelnud kloostri reeglina, aga algselt oli see seal sees ja ega ka risti ususki on, on palverännak omal kohal, olgu siis pühasse paika või meenutame, et näiteks katoliiklastel on kasvõi kannatusnädalal on kirikus endas sisse nii-öelda Jeesus Kristuse kannatusi meenutav ristikäik, et see on ka omamoodi palverännaku vorm. Nii et kõik need asjad on siin olemas. Aga ma tahaksin tegelikult veel seda mõtet seda palverännaku definitsiooni laiendada ja öelda, et ei ole olemas ainult religioosne palverännak, on olemas lugematul arvul erinevaid palverännakuid. Tänapäeval räägitakse kultuuri palverännakutest näiteks mingisugusesse, kultuuriliselt olulisse kohta või, või kasvõi inimeste kogunemine ühele või teisele muusika või teatrifestivalile filmifestivalile. Miks mitte seegi omamoodi palverännak absoluutselt, näiteks Iisraeli juutidel väga levinud Euroopa koonduslaagrite muuseumite külastamine, ka see on omamoodi. Palverändpesapallijalgpallivormelifännid sõidavad võistluste järel üle terve maailma. Ma olen seda ise näinud, näiteks Malaisias kus selle koha nägemine ja selle kasvõi see eelharjutuste nägemine on religiooniga võrreldav tegevus, seal on kõik religiooni atribuudid olemas. Me mäletame nõukogude ajast, kuidas olid olulised Leniniga seotud paigad. Et need selles mõttes ei erine mitte mitte millegi poolest, näiteks Budaga seotud paikadest. Et ta on ikkagi mingisugune karismaatiline iidol, kellega nad on seotud. On üle maailma hulk diktaatorite Mauzelame, mida inimestele meeldib külastada. Ameerikas on Elvise farm Kreeslandis, mis on suur palverännupaik. Pariisis on Perlašeesi kalmistu, kuhu on maetud hulka prantsuse kultuuritegelasi aga ka näiteks kuulus popmuusik. Morrison, mille hauale viitavad sildid on kleebitud teiste haudade peale või joonistatud lausega värviga sinna. John Lennoni-ga seotud paigad. Absoluutselt nii, et need on, need on täpselt samasugused palverännak kui paigad kui mistahes religioossed paigad või meka. Võib-olla nad erinevad ainult Nende külastajate arvu poolest, aga tihti mitte sedagi. Tuleme siis nüüd vast klassikalises mõttes religioossete palverännakukohtade juurde ja ja räägime neist pisut põhjalikumalt. No mina eelkõige mõtlesin siin kõnelda Aasiaga seotud palverännupaikadest ja üritada neid kuidagi ühelt poolt klassifitseerida ja teiselt poolt ka ka erinevate religioonide kaupa neist kõnelda. Tõenäoliselt üks varasemaid Aasia religioonid, kui me nüüd jätame Lähis-Ida vanad religioonid kõrvale, kuigi ka neis oli olid palverännakud väga tavalised näiteks Jeruusalemma templisse või tänapäeval Liibanonis asuvasse Baalbeck'i siis üks varasemaid sellise pühanomaadluse harrastajaid olid budistid. Just nimelt sellel samal põhjusel, mis ma enne mainisin, buda kirjutas selle oma kloostrireeglistiku sisse, kõik mungad pidid ringi liikuma ja almuseid paluma, nii et halvuste palumine seostub ka sellega ja loomulikult pärast seda, kui buda oli ise ära surnud, siis temaga seotud kohad muutusid eriti pühadeks tänapäevalgi. Budistid käivad põhiliselt Indias. Osa on ka Nepaalis just nimelt buda enda eluga seotud paikades. Olen mitte kõigis, aga paljudes neist ka ise viibinud ja tuleb tegelikult öelda, et ega seal midagi füüsiliselt nii väga enam järele ei ole. Aga siin tulebki mängu see, see moment, et see legend sealjuures see palverännunii-öelda vaimne sisu, mis on, mis on seal kohapeal toimunud, on see, mis teeb selle koha pühaks. Uhke tempel või kullatud karratud paigad seal vaid see kunagine ajalooline või siis ka noh, nii-öelda välja mõeldud sündmus selle koha peal seetõttu siis buda sünnipaik koht, kus ta kirgastus, koht, kus ta esimese jutluse pidas, ja koht, kus ta suri. Aga ka Need paigad, kus tal olid mingisugused kloostrid või peatuspaigad, on siis äärmiselt olulised. Ja üldse budismiga seotud paigad on ju noh, Eesti inimestele külastamiseks Aasias väga populaarsed olnud. Ja üks põhjus on siis muidugi eesti idateadlaste huvi budismi vastu aga teiselt poolt ka see, et nendesse paikadesse saab hõlpsamalt ligi kui näiteks islamiga seotud paikadesse loogilistel loogilistel põhjustel nad ise ise lubavad, panin enamuse neist kohtadest endale siia ka kirja ja, ja vaatasin kohe, et enamuses on, on siis ka nagu iseendale ära käidud. Nendest lähtudes mitte küll kõikides, aga siiski väga paljudes. Ja siin tuleb kohe öelda seda, et neid on väga mitut erinevat sorti. Siin on noh, nii-öelda tegelikel alustel palverännupaiku kui siin on lihtsalt ka väljamõeldud kohti ja budistliku palverännaku puhul ütleksin kindlasti ka seda, et budistid on väga selgelt välja mõelnud selle, selle budistliku palverännusisu või tähtsuse või selle selle kandva ideoloogia. Tegelikult sai siin mainitud hulgaliselt palverännu Kohti budismis see koht ise ei olegi oluline vaid palverännak on ikkagi nii-öelda vaimne teekond sinna sinna nirvaana poole vähemalt katse sinna jõuda. Sest noh, kõik kohad ja, ja tegelikult ju maailm on budismi õpetuse kohaselt illusoorseid. Nii et pigem on siis selline teekond, kus, kus nagu mina peab kaduma seda siis nii-öelda füüsilise pingutuse kui ka teatud meditatsiooni läbi ja sealjuures on siis loomulikult kannatused, almuste palumine omamoodi omamoodi selline sein askees. Aga see mina, mis mõttesse mina peab kaduma, sest kui teisest küljest nimetatakse seda ka ju nagu me rääkisimegi teekonnaks iseenda juurde. Budism üldse usub, et mina kui niisugune või minateadvus on illusoorne nähtus, et sellist asja ei ole olemas. Et lihtsalt sellest mina tunnetusest tuleb lahti saada, siis isekuse mõistes võib-olla natuke isekuse mõistes, aga ka reaalselt, et ei olegi mingisugust mina olemas, et tuleb, tuleb aru saada sellest, et kõik on olemuslikult tühi, sellest räägib budismist eelkõige muidugi palverännaku avaldumise vormid. Budismis on tihti päris päris Impazanced. Et eriti kui me mõtleme näiteks tiibetlast, tele või me mõtleme Himaalaja regioonile, siis palverännakud seal on omandanud noh, väga-väga tähtsa rolli budismis sealses budismis juba vanal ajal. Tiibetlased sooritasid palverännakuid Tiibeti pealinnas lasse tihti niimoodi, et nad kogu teekonna vältel teekonnad võisid tihti olla tuhandeid kilomeetreid heitsid selle teepikkuses kogu aeg pidevalt pikali, tõusid püsti, tegid kummarduse ja uuesti pikali ja niimoodi nagu väikeste jaani ussidena liikusid mööda teed. Selleks tiibeti palverändurit olid lausa spetsiaalset nahast põlled. Et oma riideid mitte noh, nii-öelda ühe päevaga seljast räbalatakse kanda spetsiaalset käte, jalgade põlvede külge kinnitatud puidust klotsid. Ja võib-olla mõni on, on nii-öelda vanades dokumentaalfilmides seda seda näinud. Huvitav on see, et kaugemates Himaalaja regioonides näiteks ka India poole peal või Nepaalis võib seda siiamaani näha, kuidas tiibetlased ühe või teise templi või kloostri poole sellist palverännakut siis siis sooritavad, tähendab, näed natuke siis liiguvad ka vahepeal seisaksid paigal, nad liiguvad, aga kujutate ette, kui näiteks Lääne Tiibetist lasse ust teekond on umbes 1000 500600 kilomeetrit nagu kogu selle tee vält pidevalt heidetakse nagu täies pikkuses pikali siis tõustakse jälle püsti, et jälle niimoodi inimese pikkuse roomamise kaudu jälle nii-öelda sammuke või väikene maa edasi liikuda. Ja noh, loomulikult aeg, mis sellele kulub, on, eks ole kuudepikkune. Ja noh, alati ei ole muidugi palverännak nii, nii radikaalne. Tiibeti kloostrites on enamusel olemas asi, mida kutsutakse koraaks. See on siis spetsiaalne ring kas kloostri territooriumil endal sees või ka sellesama kloostri territooriumi ümber, tihti on neid lausa üks nii-öelda sisemine kloostrist sees, välimine kloostrist väljas, kus siis seda palverännakut noh, sellist igapäevast palverännakut saab, saab sooritada. Ja tuleb öelda, et. Ma olen sadadel kordadel näinud, kuidas inimesed tõepoolest noh, nii-öelda veendunult iga hommiku astuvad sellest kloostrist läbi teevad kolm ringi selle kloostri ümber. Vahest on, see on mitu kilomeetrit, vahest on see tõepoolest ainult kloostri sees paarkümmend meetrit. Palvehelmed on, on ühes käes, palveveski on teises käes ja päripäeva seda seda seda korralikult liiguvad. Aga noh, lühem või pikem, et tähtis on ikkagi see, see mõte selle juures. Täna räägime palverännakutest, stuudios on orientalist Martti Kalda. Et äsja kuulsime, siis kuidas nägi välja budistide palverännak, aga kuidas näeb ta välja hindudel? Hindudel ei saa öelda, et oleks teada väga vanast ajast hindude palverännakuid, et see, see palverännaku ideoloogia või see, et üldse palverännak on vajalik või mingisuguseid pühad paigad, see tekib ikkagi hiljem pärast budismi sündi induismis ennem ei ole sellest sellest konkreetseid märke. Aga põhjus on ilmselt selles, et hinduismi noh, nii-öelda rajanud aarialased ise olite kunagi nomaadid teguly rändrahvaga, nad tulid, tulid Indiasse ja sellisel kombel ei olnud neil vaja nii-öelda konkreetset kohta fikseerida selle pühaduse jaoks. Et see on ikkagi seotud paikseks jäämisega ja Indias mingisuguste kohtade väljakujunemisega. Selliste pühade paikade noh, võiks öelda isegi tekitamisega. Kui paljudesse aastatesse tagasi, siis võiks ulatuda nüüd see. Palverännaku algus siin turismis, hinduismi palverännaku algus võiks, võiks jääda kuhugi sinna 2000 võib-olla natukene kaugemasse aega, aga umbes sinna Jeesus Kristuse sünnipaiku, kus siis on esimesed märgid sellest tõepoolest mingisuguseid rännakuid sooritatakse ja, ja nagu ma ütlesin, see tõenäoliselt sünnib koos budismi ja teiste askeetlik liikumiste sünniga, mis, mis just nimelt sellist rändamist soosisid. Ja hinduism lihtsalt võtab selle üle muidugi palverännaku paiku üle terve India on tohutul hulgal. Neid on väga mitut erinevat sorti, need on. On nii templid, terved, templilinnad, aga on ka selliseid huvitavaid graafilisi paiku. No näiteks kailasi mägi, mis küll asub väljaspool Indiat, Tiibetis, mis on püha nii hindudele kui, kui budistidele üheväärselt. Hindud usuvad, et selle mäe otsas elab jumal Shiva, seal on tema kodu ja seetõttu hindu palverändurid on siis pikka aega sooritanud palverännakuid sinna samamoodi erinevad pühad jõed. Me teame kõik kangest, aga tegelikult üle India neid pühasid jõgesid lugematul arvul, eriti pühadeks peetakse paiku, kus kaks jõge kokku saavad ehk siis lisajõgi suubub mingisugusesse suuremasse jõkke. Kõige kuulsam paik nendest on seal, kus kangelase lisajõgi jaamuna kangelasest voolab tänapäeva Uther prodeshi territooriumil Põhja-Indias kus tänapäeval asub siis sellise islamimoodi nimega linn nagu alla Habaad. Aga teada on see, et noh, palverännupaik oli ta juba muistsel ajal ja märkimisväärne on see, et, et just nimelt seal all Habaadis toimub tegelikult maailma kõige suurem palverännakuga seotud ürik. Regulaarselt tegu on hindude palverännakupaigaga ja teada on esimesed korrad, kui selline palverännak ette võeti sealt kuuendast seitsmendast sajandist, nii et siis umbes 1500 aasta jooksul on palverännakut sinna sooritatud. Selle palverännakuga seotud rituaal on see võib-olla isegi selle nimi paljudele on tuttav, on siis kumb Hamela kumb Hamela, mis siis väiksemal kujul toimub. Neljas erinevas india, india paigas see suur täielik riitus toimub iga 12 aasta tagant alla Habaadis, aga noh, nii-öelda pooliku ja jäi veerandriitused siis vastavalt kas siis kuue või kolme aasta tagant ja siis selline tohutu suur kumb hammela toimub siis alla Habaadis iga 144 aasta tagant viimane selline oli aastal 2001? Nii-öelda meie eluajal on, on selline huvitav huvitav riitus aset ei leidnud, sellest on ka palju nii-öelda dokumentaalfilme tehtud riituse all, ma pean silmas siis seda palverännaku noh, nii-öelda kulminatsiooni üle India on tulnud pühamehed, palverändurid kokku ja siis leiab aset riitus, mis seisneb valdavalt selles, et kõik inimesed ühel astroloogiliselt kindlaks määratud hetkel ühel konkreetsel kuupäeval päikesetõusul korraga lähevad. Ja kuigi inimeste lugemine sellel 2001 toimunud üritusel oli väga keerukas, siis loeti üles 60 miljonit inimest, kes korraga astus siis kangelase jaamuna ristumiskohas vette ja seetõttu on ka seda nimetatud maailma suurimaks noh, nii-öelda palverännakuga seotud liituseks. Me jõudsime jälle vee juurde tagasi, et mis mõttes siis on see jõgede vesi eriti kanges ja mis siin on niisugused tuntumad nimed ka meie jaoks mille poolest on püha ja mille poolest on eriti pühad need kohad, kus Kaksjade ristuvad Tegelikult seda pühadust nendes palverännaku paikades isegi väga, väga keerukas seletada. Hindu mütoloogia kohaselt kanges saab alguse otse taevast. Et ja mõnes mõttes ta isegi saab, sest kangelase lätted asuvad tänapäeva nii-öelda Lääne-Tiibetis päris kõrgelt mägedes ta tuleb. Nii et ta on jumalik jõgi ja lisaks sellele see jõgi ise on ka jumalanna ja usutakse, et ta puhastab kõikidest pattudest. Indias on isegi üks muinasjutt, et mis räägib sellest, kuidas ühte varast hakati hukkama ja, ja tal oli viimane soov, et ta, ta korraks saaks ennast kangesesse kastaja pärast seda, kui ta oli ennast sinna sisse kastnud, siis ei olnud põhjustada enam hukatusest. Kanges vabastab teatavasti kõikidest pattudest, olgu siis nii-öelda maistest, pattudest või ka siis nii-öelda teispoolsuse jaoks nendest pattudest. Nii et jah, kange see kangelase tähendus on selline, aga, aga mitu jõge kokku seal lihtsalt nii-öelda pühaduse hulk on selle võrra suurem. Vesi ise on, on, on püha. Nüüd kumba meela ise seda riitust peetakse mälestamaks kunagi maailma loomisel toimunud sellist müütilist sündmus, kus jumalad ja deemonid koos segasid ookeanis kokku erinevaid aineid, et saada surematuse jooki. Nii et see on siis kumb hammela taustaks. Ja noh, muidugi sellistel rahvakogunemistel on tihti ka ka selliseid negatiivseid külgi, et kumb hammelade käigus on aegade jooksul sadu aga ka tuhandeid inimesi surnuks trambitud siin sellel juba juba kirjeldatud riituse käigus oli vist 11000 oli, kes lihtsalt lihtsalt jalgade alla trambiti kahjuks. See on jah, selline kummaline asi, et kõik palverändurid, et nad on nagu vabad sellistest, kas või maistest, hirmudest või, või ohutunnetest, et neil mingil hetkel lakkab töötamast kaitserefleks nad lähevad ainult selle püha ürituse nimel, eks sadade tuhandete miljonite kohale ja noh, nad ei hooli sellest, et see teekond võib nende jaoks halvasti lõppeda. Absoluutselt, ja noh, me võime seda nimetada kas või pühaks hulluseks, et samasuguseid trumpimisi ja, ja tegelikult ka religioosses ekstaasis toimunud noh, nii-öelda veretöid juhtub näiteks ka palverännakul mekasse, et kui inimesed loobivad kividega noh, nii-öelda piltlikult saatanat, siis vahest võib juhtuda, et saavad ka tegelikult inimesed pihta ja, ja selles selles nii-öelda palverännaku ja riituse ekstaasis ei märgatagi, seda tegelikult Indias on palverännaku paiku, nagu ma ütlesin, siis siis tohutul hulgal isenesest mõne nende külastamine on küll väga huvitav. Kui nüüd keegi mõtleb, et peaks minema mõnda hindu palverännaku paika. Aga ma pean isiklikust kogemusest ütlema, et tegelikult sellise palverännakupaiga külastamine kõigepealt, mitte hindule on võimatu, nendesse templites ei lasta sisse, et te võite jahe sinna kohale minna, templi ümber tiiru teha. Ja teiselt poolt on see äärmiselt närvesööv palverännupaikadesse Indias, minul on isiklikult kogemusi idarannikul asuvast Puriist mis on üks neljast kõige olulisemast kohast on tihti kogunenud tohutul hulgal vaeseid, kerjuseid, vigaseid haigeid, et sel hetkel, kui mina poriit külastasin, siis ühe, mitte eriti suure templikompleksi ümber oli umbes kaks ja pool miljonit jalutud kättetut, leeprahaiget, Elephantismi põdevat ja nii edasi, nii edasi isikut siis, kes kõikide nende isikute poole oma käsi sirutasid. Et see võib olla üsnagi üsnagi närvesööv. Rääkimata sellest, et, et nagu ma ütlesin, sinna sinna nii-öelda kõige pühamasse mitte hindusid niikuinii ei lubata. Kuigi aegade jooksul on mõningad isikud üritanud ja neile on see lõppenud. Suhteliselt halvast poriis oli üks vahejuhtum, kümmekond aastat tagasi, kus lääne noormees riietus hinduks ja üritas templisse sisse minna, jõudis templisse päris kaugele, enne kui ta siis avastati, poolsurnuks peksti ja ainult templit valvab sõjavägi suutis ta päästa vihase rahvahulga käest. Ent kuna templis oli käinud mitte püha noh, nii-öelda räpane inimene selles mõttes rituaalselt räpane, siis sellel päeval seal templis valmistatakse iga päev kõikidele nendele vaestele, kahele ja poolele miljonile, kes elab ja elutseb seal ümber süüa tasuta jagamiseks, sel päeval visata dise 12 tonni toitu lihtsalt ära. Vaesed jäid söömata selle pärast, et see toit oli muutunud siis valge inimese templis käigu tõttu ebapuhtaks kõlvanutena. Selliseid juhtumeid teada, näiteks meenub kohe teatavasti mitte moslemid ei pääse ju ka mekasse. Aga juba 19. sajandi alguses mees nimega pöördel Süürias elanud ja tegutsenud inglise kaupmees hiilis sinna ja kirjeldas seda meile tegi selle nii-öelda palverännaku kaasa. Moslemid ja nende kuulus meka. Nojah, ma alustasime just nagu sealt ida poolt liigume, liigume Euroopale lähemale, tegelikult ma enne mainisin, et Lähis-Idas oli see palverännakukombestik olemas juba juba väga vanal ajal, et enne enne kristluse ja islami sündi ja eks mõlemad nendest religioonidest on, on sealt oma oma palverännaku traditsioonid saanud. Nüüd Lähis-Idas loomulikult kõige kuulsam palverännak on siis moslemite külaskäik mekasse. Paljudele tuleb üllatuseks, et päike asub tänapäeval Saudi Araabias. Paljudele võib-olla isegi tuleb üllatusena see, et, et see on moslemite jaoks usu kohustus. See ei ole, see ei ole niisama võimalus nagu, nagu väga paljudes religioonides palverännakule minna, vaid see on iga füüsiliselt ja kellele vähegi finantsiliselt võimalik peab, seal peab seal käima. Eks islami viiest põhis endast on see kohustus ja, ja samamoodi, et see ei toimu noh, nii-öelda suvalisel hetkel vaid see toimub islami kalendri, mis on siis Lunaarne ehk siis kuukalender 12. kuu nelja päeva jooksul kaheksas kuni 12. päev. Mis muudab siis Saudi Araabia, noh, tegelikult ühe pisikese linna mekas ei ole väga palju elanikke selleks neljaks päevaks, ütleme siis nädalaks aastas maailma üheks rahvarohkemaks paigaks. Teatavasti seal lähedal on siis isegi spetsiaalne lennuväli, et vastu võtta kõiki neid palverändureid, kes tänab, loomulikult ei tule enam üle maismaa rännanud vankrite ja, ja jala nii nagu vanasti, vaid sõidavad tšarteritega kohale. Huvitav on teada, et enamuses islamimaades on olemas lausa eraldi lennujaamad, Hadži lennujaamad, et näiteks Kuala Lumpuris või Teelis näete te lennujaama sõites kolmesilt kodumaised lennud, rahvusvahelised lennud, Hatcher, lennueli, Sotši lennuväli on ülejäänud osa aastast täiesti tühi, aga vaat selle nädala jooksul siis tõusevad lennukeid pidevalt õhku, et viia enna meka lähedasse Cheda lennuväljale, kõiki neid kõiki neid palverändureid. Iseenesest on päris huvitav see, et selline religioon nagu islam, mis räägib ainujumalast ja jumala pidevast ja kõikjal kohalolekust, noh, on, on, on traditsioonilise, taustab mingisugust ühte kohta. Kui me mõtleme, et mis see meka iseenesest on või mis see Kaaba tempel on, siis see on islamieelne pühamu, mille Muhamedi küll puhastas nii-öelda paljudest jumalatest. Aga tegelikkuses noh, see see füüsiliselt ei muuda seda tõdemust, et see ei ole peaaegu kuidagi seotud monoteismi, see on pigem seotud vana ebausuga. Sest mis on see põhiline objekt, mida seal templis kummardatakse, son must meteoriidikivid. Kunagi taevast langenud, seetõttu inimeste poolt pühaks peetud templisse asetatud, nii et religioon, mis, mis räägib, igasuguse ebausu vastu, kummardab noh, sisuliselt selle kõige nii-öelda südames on, on üks selline selline ebausk, religioonid on täis selliseid. Las ta rääkis selliseid vasturääkivusi just. Ja tegelikult see, mis siis toimub seal seal mekas see on siis noh, religioonidele omasel kombel selles tegevuses korratakse Muhamedi elus aset leidnud sündmusi ja ka nii-öelda muhamedi eelseid, islamiusu jaoks oluliste isikutega seotud sündmusi. Teatavasti moslemid usuvad, et just nimelt selles kohas ka Aabraham või Ibrahim, nii nagu araabia keeles esimene inimene, kes üldse ühte jumalata siis Allahi kummardas, näed, tema seal seda tegi. Aga näiteks sündmused, moslemid jooksevad seal kahe mäe vahel. Põhjuseks on see, et Aabraham jättis oma naise sinna maha ja tema hullunult otsis oma väiksele lapsele vett, et siis on seal allikas, mis väidetavasti nii-öelda peaingel Gaabriel olevat kõrbesse teinud just nimelt selleks, et see laps vett saaks. On paigad, mis on seotud sellega, et Muhamed käis seal mägedes, palvetamas on need kohad, kus, kus saatan olevat kiusanud teda, nii et mõnes mõttes on see palverännak ka selle religiooni asutaja tegevuse nii-öelda rituaalne kordamine, omamoodi religioosse näitemänguga on tegu, et see on ka omamoodi rituaal, et varem me oleme rääkinud sellest, et see teekond sinna on oluline. Aga, aga mekkamisele Hanschi palverännaku juures see teekonna raskus on tänapäeval juba ära võetud. Pops lennukiga oled sa seal kohal ja, ja palju tähtsam on sisse. See kohapeal toimub tegevus, et kumba meela puhul Moody, et tihti unustatakse ära, et seal on paljude inimeste jaoks taga tuhandeid kilomeetreid retke sinna, vaid see, see rituaal muutab kõige tähtsamaks. No täna me rääkisime valdavalt idamaistest religioonidest ja idamaisest palverännakust, aga loomulikult on olemas palverännak ka nii-öelda läänemaailmas kristlaste jaoks. Ja nagu me enne tegime vihje, siis palverännak ei ole ainult religioosne tegevus, et igaühe jaoks võib-olla palverännak täpselt seesama, mida ta soovib ka Eesti kaunitesse kultuurilistesse paikadesse. Nii et soovitaksin võtta seda palverändur kõikidel teatud teatud allegooriana mida on kristlikus maailmas juba juba sajandeid tehtud. Et see on vaimne rännak, see on eneseotsimine ja see, millised pingutused seal tehakse ja kuhu minnakse. See on igaühe vaba valik. Selline oli tänane saade sarjast veel üks maailm ja tõepoolest kindlasti tasub mõelda, kui mitte enamale Sis pisikestele palverännakutele, vähemalt meie eneste hinges. Aga stuudios olid Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissööritöö tegi Maristombach nädala pärast koht. Folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.