Pilemise sisu on saade sisukatest inimestest. Tervist, mina olen Urmas modi. Selles saates proovime tabada Tartu kunstniku Albert kuldi sisu. Kulka on Võrumaalt pärit ja teeb igavesti vägevaid, suuri, aga ka väikeseid ulmelisi pliiatsi joonistusid. Peale kulgi räägivad saates Kunstiteadlane heie Treier ja kunstnik Peeter Allik. Kui ma suvel Alberti ateljee uksele koputasin, et temaga juttu ajada ilmus kõrval ateljeest välja kulgi kursi koolkonna kaaslane Ilmar Kruusamäe. Ja siis ütles, et juu Albert joonistas kolm meetrit täis, nagu lubas, läks Viljandi folgil. Järgmise katse Kulki tabada, tegin nädal hiljem. Kulg kükitas põrandal, tema ees laius mitmemeetrine paberirull, millest osa oli täis joonistatud ja millest osa veel ootas täitmist. Ühes käes oli tal pliiats, teises aga käterätt, millega Pühtlast siis samal ajal proovis vanajumal kuumarekordeid püstitada. Albert, sa oled võrust pärit, aga praegu elad ja elad ja töötad Tartus, aga kui sa mõtled selle peale, et sa ei oleks võrust pärit, et olekski siin Tartus või näiteks Tallinnas sündinud või ükskõik kus? Et kuivõrd see päritolu mõjutab seda, mida sa teed ja kuidas sa teed? Võrumaa loodus hommiks, mõjutanu kunstiloomingut et kuma oli maapoiss, kena siis mulle näide mängukaaslasi olla. Väga vähe oli seal matsu keskele. Ja tuubrast Mobydi tihtipeale üksi olema, joonistama seal. Ja muidugi ma joonisti juba väiksest peale üles kõik asjad, mis ma näi igal puula, noh, mänguasju oli mul kah palju, aga vot näitemänguga kaaslasel aha Kumolest torton, Elena näituses. Anna liin on, seal oleksin ma kindlasti ega suutsite poiskisi tütrele otsi löödne ja, ja seal Camponelane ja võib-olla oleks hoopis midagi muud. Ja hoopis Tõse mängu oleks olnud. Aga noh, ei tea Su elu üldse latsest pääle oma mu ellusuhtumisega kuigi sealses üksildases, Sten, noh nüüd ma olen küll, elasin Tartuma sõpru on mul väga palju siin. Et tihtipeale ma tunnen, et, et mul tule deta õigite valikita, et kas ma peapilti tegema noh, joonistama võima, pea seal sõpru ka linna peal ja pidudel pulli tegema. Aga kui sa lapsest peale joonistasid seda, mida sa nägid õhtul õlas, mida vanemad tegid, siis tegelikult olen sind ka üsna tihti näinud mingitel väiksematel üritustel või mingitel seminaridel või muidu koosviibimistel ja sul olete olnud selline joonistusmapp ja harilik pliiats ja sa oled kõiki üles joonistanud ja teinud, selliseid portreid ja joonistamine käib seal nagu kaasas. Kui noh, ütleme, mingisugune kingad jalas või kuis? Olembusi kämbeda lokke püttena. Aga nüüd, kui ma kae seda seltsiellu, siis mulle tundus tihtipeale mopu, mõtlen aga ta nagu Rüütlil molka vee peal, et ega ta iga päev ei pea seal mõõgaga vehkima, et aga noh, mu looda kogu õige, et OSCE lõdvamuna huvitava Inemise või huvitava näo, keda üles maali või aga tihtipeale oma neid inimesi väga palju ja pea kõigiga korraga kõnelema ja tuubrest mul ja see palju pildi joonistada. Räägib kulgi kursi koolkonna kaaslane Peeter Allik. Mina olen 87. aastal, õppisin kunstikoolis Tartu kunstikoolis Läksin siis elama nooruse viis ühiselamusse ja seal siis sandid Alver kuliga tuttavaks toolis on praegu või saine suhteliselt lühike mees, aga hästi vilgas käib pikkade ja kiirete sammudega sest ta elas minu naabertoas ja ta oli niisugune mees, kes käis kogu aeg toast tuppa ja ajas kõigiga pikalt juttu, küsis, et kust sa pärit oled ja mis sa teed ja selline rahva ees. Kuskil elasime seal ära ja nagu ikka ühiselamu elu käiga ja siis mingil momendil kuskil kevade paiku 88. aasta kevadel tuli siis selline mõte, et mis me siin niisama kunstikoolis käime, hakkaks õige kunstiga tegema. Siis tegimegi sellise rühmituse, panime nimeks söökla, edu järgi rühmituse edu punasöökla edu oli siis selle kunstikooli peahoone vastas, noh Albert Sis joonistas jaoks, üllatav ongi see, et need joonistused juba juba siis olid tal sellised suhteliselt küpsed nagu praegune isegi need kõige esimesed joonistused. Ja noh, me olime siis vaimustatud sellisest fantastilisest realismist laul, noh, väike traditsioon on Eestis ka olemas, võib-olla Wiiralti näol nii. Mina tegin siis rohkem sihukest realismi poolset asjapulk tegi rohkem siis fantastikapoolseid asju, noh, põhimõtteliselt teeme siiamaani enam-vähem nagu samas suunas, kuigi vahepeal oleme mõlemad katsetanud igasuguseid muid asju ka sellest ajast, siis tegime siis näitusi kunstikooli koridoris, kellegi käest luba ei küsinud. Aega meil seal saigi, selle vastu ka midagi ei olnud, lõime pildid seina ülesse, kleepisime linna kuulutusi. Võib-olla siis 88. aasta sügisel tegime kohe vinge performance'i seal diaatrialistida klubis, seal käisid koos filatelistidele oma marke müümas ja siis lapsepõlves elasin mu Puurmanis ja tahtsin kangesti marke koguda. Kuna Puurmanis marke ei müüdud, siis ma tegin neid ise. Tegin mitu albumitäit, kus sõbrad sundisin ka tegema kusjuures nende kohta kataloogid ja siis meil tuli Albertiga siis juba 88. aasta sügisel niisugune hea mõte, et teeks siukse perfomance, läheks sinna tõsise näoga sinna klubisse akordionid marke müüma. Ja siis me kutsusime kaameramehe ja mul oli see kaheksamillimeetrine kaamera, kuna kaameramees ei tulnud, siis mina pidin ise filmima. Albert siis hakkas müüma, läks siis sinna sisse Need albumid, pääsia ostsime ilusti piletid selle lauakoha ja hakkas siis seal tõsisena avaraid, Varkad müü vaja. Noh, alguses siis filatelistidele. Läksid muidugi järjest vihasemaks ja filmisid ja hirv oli. Nüüd annavad halvertile tappa. Albert on sellised nii siiras ees, et nagu tema peale ei suuda mitte keegi kunagi vihast laes, lõpuks vilatalistituid mulle kaamera. Noh, Albert on eluaegne Võrus elanud ja siis saabus kevad ja mul sai ka, sest kunstikoolist villand seal teistest. Ma olen, ma tahtsin juba tõsiselt kunsti tegema hakata, mõtlesin, siis lähen astun Tallinnasse helkisse. Albert ka, et ah et tema ei saa ikka tema ei taha ikka sinna tulla, et et see on nagunii kaugel ja bussipilet maksab nii palju sinna võrust. Tallinna. Selguski, et ta ei olnud kunagi rohkem Tallinnas käinud, kui teises klassis ekskursioonil loomaaias Tallinnas käis siis ta oli juba 18. Ja siis tuli mingi Tallinna kevadnäitus ja siis oma rühmitusega kahekesi. Mõtlesin, et viime oma pildid ka siis sinna näitusele siis halvertlaga läksime siis teist korda Tallinnas, seal juhtus ka igasuguseid veidraid. Teist korda eluseks Albert Tallinnasse ja noh, siis oli selline tore aeg, 88. aasta lõik mäletavad, noh igasugused institutsioonid ja värgid ja muidugi hästi palju räägid sellest hotell virust, et seal on igasuguseid prostituudid ja ärikad ja värgid ja noh, peaksime siis trammiga sinna maneeži peatuses bussijaamast ja pillid selja sappamasi siis mööda seda, mis ta on Narva maanteed mööda sinna kunsti hoone poole minema, hotell virust mööda, Albert muudkui vaatab ja vaatad sinna viru poole viru krahvi, ülalt kaugele seal 50 meetrit õues, vaatab üles vaatava alla. Noh, las vaatab ja kõnnime siis virust mööda. Kõnnib mõtlikult edasi, ütleb, et mina ei näinud seal küll ühtegi ärikatega prostituut. Mul on selline tunne või mõte jäänud sinu pilte vaadates või et kui praegu istume sinu ateljees, siis sul on siin ka üks, viie meetrine paberirull Lohti, mis on pooleldi täis joonistatud. Mul on selline tunne, et sa joonistad täpselt nii palju, kui paberit on. Kus kunagi mu või joonistada rohkemgi, aga sõsma, pea, Poport nakkama kopuliima, aga mulle meeldis, eks joonistada terve popule peale, mitte kokku lapitud vapra pääle. Sõber ütel küll, et seal Itaalia on Prantsusmaal oma seal suured papra, vabriku öko sealsest kata meetri kõrgust paport ja no ma kohe mitu kilomeetrite pike, see on siin hästi suurtel rullema. Et vahest oleks mõistlikum, Akva telli sealt ja noh, mis s kui naha palju kulusse, raha, eks lõudes, kas see kultuurkapitalile ja sesse terve rulli siia ateljeed ja lakka pihta. Sest Timo, kolm maa kõige pikem joonistuse tunned, et ma eluaeg tööd tegema. Elutööasi. Ma mõtlesin selle all seda, et sa joonistad, niipalju kui seal paberit on. Sinu pildid on igalt poolt äärest ääreni täis joonistatud. Nagu sa praegugi tunnistad, hakkad ühest servast pihta ja lõpetad kusagil ära. Kuidas need pildid võiksid ka veel kuskile edasi minna, ütleme, kui paber lõpeb otsaga pilt võiks edasi minna, kui paberit oleks või pildi. Oma sealset protsessi pildile ja ma toodete pilte nagu muusikata, aga see on sääne muusika, Mumudu kui see kellelegi meelsus on, täna asi ei tee. Aga kui võtta näitusesse väiksema pildi nagu noh 60 korda ütleskümmend sentimeetrit, noh, tavaline plakati formaate, seal on küll niimoodi, et sõrm rohke, kindla kompositsioon väga kindlasti see, mida ma esiTiia Nuubildi ei ole. See on see protsessi pildid nagu näites so viie meetriline pilte. Seal ma mõtteks kompositsiooni ja mõte või idee parempidi välja. Sa ennem ütlesid seda, et sa oled saanud hästi palju sellest ainest lobiseb Põlvast Võrumaalt. Aga need pillid, kui nüüd vaadata, siis need on nagu sellised ulmelised, mingisugused vee-elukaid ja pool tulnukaid ja jumal teab, et, et mis maailm see on või mis tegevus selle pilli peal toimub, mis hetk see on või mis maailm, see on? Kooli lätsi lõõts Opmise Rammutide seest igasuguseid imelikke pilte nagu ega see kutse, draakoni ja Rüütli ja igasuguse masina ja ja esimest korda näinaid ja väga huvitav olla. Tõnasollid väikse poisikesena Kaiate teadusliku ajakirja Horisont ja seal oli raekoja imeliku pildi peal ja Seena mass, mõistan Luke küsse ema ja isa käest sedda, noh, mis asi oli ammu aja KUS NEID üteldes naes tee midagi. Aga monokassi naid kah üles joonistama. Pärast sai Teedajad, et nooli, dinosaurused praegu juba omma suur muudate, igal pool mänguasju, pooden, möödas, dinosaurus ja igasuguseid asju. Aga tookord selliseid asju. Nüüd ma kombineeri neid uma muudu, ma ei tea, kus, mis mõtlase Kursti teadlasena Nikes mõtlevate pead tegema neid perfoomassetia videoinstallatsioone ja sealset asju ja, ja pead olema mäegi teaduslik kontseptsioon, mis on nagu filosoofia, Arp põhjendatud, aga Muubildena oma ainult säänse, imeliku, Ladze põlve nägemuse, mis painas minu Praeguseni mõnikord vonoima ykse kõnel ka imelikke hirmulugusid põssa fantastilisest asjust ja noh, muidugi Koivuess tohi ohte seal pidi kah mägi näki elama. Ja vot säänse asja. Huvitav. Aga sul on näkid nagu nende piltide pealegi olemas, et neid pilte vaadates hakkab silma kohe see, et ta kuidagi sellisest veealusest riigist või mingi muu maailm kokku segatud asjad, mingi müstika ja ulme. Aga kui vaadata neid detaile lähemalt, siis seal on selliseid hästi väikseid, hästi armsaid ja naljakaid detaile, mis minule isiklikult väga meeldivad, näiteks on ka üks piltsul hästi suur, joonistas, kus on ka mingisugused mereelukad ja mingid näkid ja ja siis on üks tigu ja selle teo seljas on üks päkapikk, kes kirkaga toob selle kojale selga, et ta nagu otsib sealt mingisugust kulda Theo seljast või, või siis eks pilt, kus on kaks väikest mingi homseid, kes kallistavad 11 või kuidagi sellised hästi väikesed ja naljakad, aga arvestada asjad selles maailmas, mis alguses tundub kuidagi hästi võõras ja külm. Et need asjad on nagu olemas. Mõtled tões ei ole öko päris veealune maailm, aga ma võin ütelda, et, et on selline maailma, kus on ainult sõna kus õhku ei oledki. Ta on sõne metafüüsiline kujundide maailma. Et kus elas ainult säänse vormid, seal see nägemused. Ja ma pole neid omavahel kokku kovitum seal muidugi poisikesena meeldumul jõkke vahtiga. Minu huvitav seal galakaga rohkem petta, et huvitavad mäe sõnu kala oma moes mõista, väiksena üldse kallu jõel näta. Ma kogu aeg mõttelised, et noh, et kui tuleksime suur haug siis OP tulemiks väga suur, üle meetri pikk ja pead seisma hakko Moueen ved särama seal. Aga seal noh, oli ainult vetika. Aga nüüd ma, sa küll Nate ega karda kõiki majanduse jõe veeren Mola et libises väikse sealse kalakesed siia-sinna muna oma leppe ja muna oma forell ja seal Kesnasel omma voi ahvena ja oma eski päris väiksena suure elaseks õega, sügav on viin. Ja kui väljatuleva, siis pist ööse. Niipalju kui Molatud psühholoogiat kah lugenud. Seal ütles ka, et, et hauaoma sealse varitseja kala, kes omakesele vetika puhmasem illust, ärkki akna ja Sänna uutva väiksemaid lolle kallu Kedarssuda. Albert kulgile on sellised hästi suured ja võimsad pliiatsijoonistused, mida ta teeb, ta teeb küll kamoon kahvaga, peamiselt pliiatsijoonistusi ja need on sellised kummalised joonistused, tegevus toimub nagu kuskil veealuses maailmas näkid ja kalad ja mingisugused ufod. Ta ise nimetab seda maailma metafüüsilise excuse õhku ei olegi? Heie Treier, mida teie arvate, on see mingisugune fantasy või ulme, mida ta teeb? Miks ta jah, sinnapoole kaldub küll. Ja kui ma nüüd mõtlema hakkan silme eest läbi lasen kogu eesti kunstnike paraadi, siis ega ma ei oskagi kedagi teist nimetada, kes teeb sellist paduulmet? Kulkongi ainukene ja võib-olla sellepärast ta kuidagi võõrkeha siin eesti kunstis või noh, et keegi ei oska nagu midagi peale hakata. Et noh, et kuidas temast kirjutada või kuidas temast aru saada. Ja võib-olla seal on isegi midagi küsida, aga noh, löövad pahviks esimesel pilgul just selle poolest, et nad on esiteks pliiatsijoonistused pliiatsiga joonistatakse tavaliselt selliseid väikesele paberilehtedele, aga tema teeb hiigelsuuri pannoosid, mis jooksevad mööda seina, katavad terve seina. Seal on metsikult palju detaile, nii et tegelikult neid tema pannoosid, noh, seal on ka see vastuolu, et tavaliselt Panoosid tehakse nagu kaugelt vaatamiseks, et ahah, haarab siin mingi suure kujundiga ja mõjub Maide dekoratiivselt või kuidas iganes. Aga tema puhul nagu kaugelt vaadates on ainult üks kribu-krabu ja siis tuleb minna väga ligidale nii-öelda nina vastu lina ja vaadata detail detaili haaval. Ja siis me näeme, kui hiigeltöö seal taga on. Ja kui ulmejutustused, mis ilmselt tema enda peas on paigas. Aga Ma heledalt küsinud iial, kas ta loeb näiteks ulmekirjandust või kust ta võtab kõik need ulmekad kas seal leidub motiive, mis viitavad mingitele raamatutele või ta nagu keerab kogu selle nähtava maailma selliseks ulmekaks, et puhtvisuaalselt, see, mis ta näeb, ta lihtsalt järsku lööb endale sellise ulmefiltri ette ja siis kõik muutuvad, noh, ma ei tea, mingid kaunid modellid või pornomodellid muutuvad järsku mingiteks kosmosetulnukate, eks, ja, ja siis mingid konnad ja loomad muutuvad ka sellisteks kosmosetulnukate, eks, või ta näebki siis kõike sellise kosmilise tolmu nagu seda meie ümbritsevat reaalsust. Ma küsisin talt seda, mis tegelased need on või et kust ta neid näinud on. Siis ta ütles, et ta lapsena joonistas kõik üles, nägi mängukaaslasi, tal ei olnud ja siis ta joonistas kõike üles, vaatas vet kalu ja joonistas teda. Inspireerisid mingisugused loogia bioloogia õpikut ja ajakiri Horisont, kus ta nägi dinosauruseid, aga ta ise ei teadnud, et need on dinosaurused. Ja siis mis puutub nendesse tekstidesse, mis ta ütles, et teda on inspireerinud Kreutzwaldi, Eesti rahva ennemuistsed jutud ja muidugi Juhan joig No vot, see ongi hästi huvitav, et siis need niidid lähevad tagasi rahvaluulesse hoopis, nii nagu Kauksi Ülle on selline teooria, et need noored võru poeedid nagu kontrajev Ta paneb sinna ka Kivisildniku otsapidi noh, selline moodne, postmodernistlik luule. Et kui Kauksi Ülle on teooria, et nad toovad sellise meesterahvalaulu tänapäeva luulesse, aga jäljed Ta on ära kustutatud, et nad nagu saavad sealt võtavad sealt mingi printsiibi ja siis hakkavad selle järgi tegema mingid postmodernsed luulet. Et siis võib-olla siis selle kolgi puhul lähevad Caniidid tagasi kuskile rahvaluulesse hoopis ainult tema kajastab seda visuaalselt. Võib-olla neid Kreutzwaldi ennemuistseid juttusid, kus olid ka mingid kollid ja et võib-olla ta ongi selline isoleeritud hermeetilisest keskkonnas üles kasvanud poiss, kes lihtsalt pole kokku puutunud sellise kunstiga, et kuidas nii-öelda jutumärkides, kuidas peab kunsti tegema ja siis kuna tal ei ole ühtegi eeskuju, siis ta areneb täiesti muide, pääseda igasugustest eeskujudest ja neid püüavad iga kunstniku kohe oma võrku võimsad kunstnikud, kes varem elanud ja nende nende looming. Et siis tema on sellisest, kuidas öelda harukordselt hermeetilisest keskkonnast pärit, järelikult aga kunagi etnoturismikonverentsil Albert kulg kinkis mulle ühe väikese joonistuse sellisel A4 formaadis ja siis seal oli ka mingid kangelannad ja kosmilised märgid siis, et kui ma olin ühes hotellitoas murdi kunstnikuga, siis murt hakkas seal kohe nägema mingeid ennustusi ja siis mingeid sõnumeid ja noh, tema hakkas kohe dekodeerima neid kulgi sõnumeid, mina vaatasin kõrval, et no ei või olla, et leidub inimesi siis, kes vaatavad peale ja kohe ütlevad, mida see pilt tähendab, et et võib-olla see nõuab mingisugust. Ma ei tea koodi, kuidas neid pilte lugeda. See ongi huvitav, et kuidas sealt Lõuna-Eestist tulevad sellised hingelised kunstnikud, et me näeme, kuidas võib-olla Põhja-Eestis tehakse kunsti rohkem mõistusega, ütleme Tallinnas noh, selline kunstimaailma aktsepteeritav kunsti, et see on enamasti läbi teooriate teadmiste, intellekti ja seal hinnatakse sinu lugemust, seal hinnatakse sinu noh, ma ei tea, kursisolekut kaasaegsemat, kõige viimasemad trendidega ja siis nagu kaasarääkimist sellistele intellektuaalsetel teemadel, et et siis Lõuna-Eesti Kunstnike iseloomustab kõigi hingelisus ja hingestatud ja nagu rohkem tunnetega apelleerimine ja mitte niivõrd läbi mõistuse Albert, sa oled lõpetanud Tartu kunstikooli ja Tartu Ülikoolis maali eriala. Kas ülikooliõpetus sinu loovust kuidagi rikkunud kah on või oled ikka targemaks saanud? Ma tunnen, et ma kuigi peassegi siin ülikoolil ma ei või ütelda, et ta nüüd nii mõtlen oma. Aga ma tõesti segadus, õnneta mulle igasuguseid filosoofilisi usulisi, igasuguseid teooriaid, igasuguseid jutte Lannu ja, ja lugevnuja ja ses mulle võistlused. Mu ellusuhtumine nagu manselgil ristteel. Et kas sa pead muutuma intelligentsete teadvusele mees või hoopis lõbusasse. Tusane kunstniku värk meeldis mulle rohkem. Eks mõtlen küll, et äkki pead kah nagu rohkem tõsisemalt võtma kõiki neid igasuguseid. Teooriaid, mis seal ülikoolil ütelda, saga mulle postitused. Muu kunstiloomingul tule mingis Tula, mis Tõse, mõtle see, nende oma asi. Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Selles saates räägime Albert kulgist. Sa ütlesid enne, et Sully Albertil on selline ühine joon kogu aeg olnud, et sellised erinevused asjad ka. Aga kuidas sa, kui sa prooviksid võtta tema kunsti kokku või seda, mida ta teeb, et millega sa iseloomustaksid seda? Albert on võib-olla eesti kunstis suhteliselt erandlik, A Öeldakse küll, et Eesti parim joonistaja ja kõige rohkem pliiatseid kulutanud kilode kaupa, aga võib-olla tegelikult on tema selline nagu tänapäeva kunstiliin ongi selline kõrvalliin. Et võib-olla meil on see vähelevinud, selline koomiksiharrastus ja fantastilise kunsti haaraldased võib olla ajakirjanduses on fantasy ja, ja on ka samasugune asi on kunstis olemas, mis käib sellest kunsti põhiliinist, ütleme maalikunstist traditsioonilisest galeriides, näidatavast maalikunstist natukene nagu kõrval tema maailm ongi selline puhas fantasy-maailm selles suhtes ta võib olla niivõrd, ei haaku siukse Eesti sisese väikse kõrval kunstimaailma, mis kah tegelikult võib olla maailmakunstist on suhteliselt eraldatud. Aga Albert on nagu omakorda sellest Eesti kunstimaailmast ka see nagu omapäi käia. Kõik teavad, et ta veel teeb seda pliiatsijoonistused võib olla tegelikult selline fantaasia kunsti, et see on siiski selline värviline ja mõned peavad seda puhtaks kiitšiks, onju, aga samal ajal noh, need inimesed, kes sellega tegelevad, et nad on noh, niivõrd selle sees, et nende jaoks selline mõiste nagu kits, et sellist asja ei ole üldse olemaski, noh seal on kah oma, kui äärmustesse viidud on just maitse seisukohalt. Aga noh, ega Albert nagu eriti ei olegi huvitav ostetud või noh, ta ei teadvustagi endale seda kunstimaailma olemasolu, et selles suhtes tal igasugused kompleksid puuduvad, nagu ta ise ütleb, et see on tema maailm ja lihtsalt ema teeb seda ja teeb oma fantaasia maailma. Mõnikord isegi Novosin, Enriko Talvistu, kunagi väitis siin eravestluses, et see, kes võõras inimene tuleb, vaatab, et talle jääb selline mulje, et Albert on selline mees, kes kogu aeg päevad läbi mängib mingisuguseid arvutimänge. Et siis öösel joonistab kõiki ülesse. Aga noh, tegelikult altarit ei ole üldse ühtegi arvutimängu kunagi mänginud ja ei ole nagu selle asjaga üldse tuttav ta on kõik selle ise välja mõtlen et nagu kohati need kujundid võib-olla kattuvad, aga see ei olegi tähtis, tähtis on see tema noh, nagu eneseväljendus või see, nagu ta ise ütleb, et see on tema maailm algusest peale olnud ja nii ta jääb. Noh, pliiatsijoonistused, mis ta oled, et me oleme siin nagu ärgitanud kah kursi koolkonnas, et nüüd ta on maalima hakanud, võib-olla maalimine tal esialgu nii võimsaid tulemusi ei ole saavutanud nagu pliiatsi märkega seega läheb järjest paremaks muidugi. Et ta võiks seda mustvalget liini, noh me oleme niimoodi, noh, siin nagu ikka admise koolkondade rühmitus muud on, kui ikka vahel arutatakse ja öeldakse, et kes, mida nagu halvasti paremini võiks teha, aidatakse 11, et astun mingisse graafikatehnikasse viia, aga noh, siin on vahaldartil ikka see selline nagu võluv jäärapäisus lähevad välja, et ega ta eriti kedagi ei kuula. TTK pliiatsi, istuste elasi. Sina ei ole just, tegelikult ei ole üldse selline ärimees, sa teed enda pilte, teed viie meetriseid, kuue meetriseid, kahe meetri laiused ja aga siin vist väga ei huvita või võib-olla ma lihtsalt ei tea, et kuidas seda pilti müüa või nii edasi, aga mõned kunstnikud nagu igal pool kirjanikud ja muusikud ja suudavad enda kunsti siis kuidagi väga osavalt müüa ja sellest elada, et kuidas sul sellega lood on? Mu ellusuhtumine homsena naljakas, siiamaani saama, eks elada vahepeal ma keevee eskit tööl Saale psühhiaatriahaigla on ja mina võin aasta oli, ütlesime meistri eski Tartu kunstikoolil Antsu orika ainet, aga pilte, müümise kom Nimuda, et pilte osata siis rohkem too pärast teed asja. Et ma seal kursi koolkonna ole, et muidu küll vajutad, et mu nime Tiida, aga noh ma pole mõnikord yks ajalehe pildi peal olnud, aga ma ei ole sõne, mütsike õlitaja, kes õudselt tohtinud reklaamideta. KuMul eks pilte meile siis sõpru kaudu, aga vaha täpselt nii palju, et kuigi süvajõua ja veidikene materjali ostu ja no arva kah kinni, Massa. Aga miks sa ei taha ikkagi sellist äri ajada, kas see kuidagi on sellest kunsti tegemisest kaugel või sa lihtsalt ei oska? Ma vist ei mõista ja Esidki seosta siin pole päris mitu näitust ärritunud too pärast, et et mult oodatas eski näitusele pilte ja Ma olen kuskil Ärcoon, nagu seal Viljandil olla suvel, et võistlus, et ma väga õitš, kõikne inimene ei tee, kuna must täiskasvanu inemine saa täna probleem komisjooniad et mu pildile oma kogu aeg ilma raamata ja sest kui manegi näitus tulem on. Sest see igavene häda, et mul ei ole pildiraam, Mullele klaase ja siis eks lolli näoga ja siis nakatas muuseum on otsima mulle roomaja klaase. Eski sõbrad ütles, et et tegelikult kui ma korralikult oma pildiraami ja klaasi eta, eks kõraliku kalli raami ses samu ummi pilte, parambusi, et, et nemad päris ilusa pildita. Aga laisk olla kogu aeg poisse küll. Et mul pead vist manegi mälesel olema või. Aga ma ei tea, ma arvan, male naguniitüll, tuubers, Mogauniste jälki kunagi ja ei ole vist helki õigel ajal õige kotuse pääl. Aga miks sa lähed tänava peale, ei meeldiks joonistada noh, ütleme mingit portreida. Mulle meeldib eriti tähelepanu keskpunktis olla. Mulle meeldis olla niimoodi, et sõbrama ümberringi ja ja nii, esimene tunneme hinnast väga vabalt, aga tänaval istmine ja raadimine homsele töö tegemise tunne. Et nagu mingi õudne kohustus Salaneta võimu pealaega täpse portree joonistama ja äkki nüüd solvus, võib-olla annab molli võib-olla või midagi Nimuda kehva portrees istuma aga lihtsalt niimoodi vaba käega tasuta mõnest kuskil Kambon või kõrtsuna too tuleb palju parem välja. Mõnikord oli ka see asi, et olukord, et mõni aasta tagasi mati miilisega legendile mati meelus Olsis legendil galeristi ja aga Mati viis nägi minu kutselauda ja mul ike valla raha eest õlut osta, nakas lumi, imevigurite Juulistumusel, motiviirus, ökoköied. Et keegi teeb mulle. Noh, eks ma siis Kingsegi, aga Matti miilus Sols omics kuulus meisse kõike, no kõrtsu, kliendi kõik tolli väikse mati miiluse lauda ja nägime, et kunstnik oma lauale. Ja noh, seal oli rikkid Kundas, et kuigi ma oli tookord Buron, aga ütlelised maid A joonistada maid näopilte, et mul ei tule no üldse hästi välja ei ole midagi, hakka aga pihta ja ja kui ma eski vulsin, tegi mitu pilti ses Nikese mõnikord viskleva, kas eskord jah, visati mulis saalina, aga ennem padi deti mulle õlut välja, niimoodi laudol kõike õllesid tõusja. Ja kui muna sõbraka mööde läks säält nägivad, oh Alberta Mati Niilus sõjale ja laua peal, kui palju võltsi öko tulliva sinna lauda mõnuja avitava seal õlut juba noh, homme igasuguseid asju olnud. Albert oli Lätis sõjaväes, mingi kartograaf oli balti sõjaväeringkonna ülem, suur kindralpolkovnik või polkovnik kindral või kes ta oli mingi hästi kuri mees, kes siin Eesti vabadusele vastu oli soomlaste, ma ei mäleta seda nime. Albert on siis temaga isiklikult. Suhe oli olnud lingis Buss nagu ikka, sõdurit lüüakse kuskile välja peale välja, pannakse telgid üles. Kulk oli seal siis ühes telgis pidanud need riiulid üles panema ja need siis igasugust sõduri varustust täis laadima, et noh, selline õppused, kui nüüd reservistid kutsutakse sõjaväkke, et siis peab olema oma, siis mingi väeosa neile, siis need kõik selle varustuse kätte avahulk oli seal siis neid riiuleid komplekteerindaga nagu vene sõjaväe ikka nagu midagi oli puudu olnud ja siis, kui need pohmellis kindralid tulid sinna kulgi telki ja siis leidsid seal muidugi Taaviga kukkusid. Kõva nagu ikka matja siis Kulkis õie, avalda väikeselt halvertit. Haldot kirjutada. Tasud mulle sedasi neutraalsel vaev, mis temaga oli juhtunud, ses sõimalt teda pool tundi ja siis nagu mõtlesin, mis ta vene keele, kas vabanduseks üteldes, ta oli öelnud neile, et mis te pabistate, et see ei ole ju päris sõda. Vaata siin siiras ja siis omamoodi mees, et näiteks käisime kursi koolkonnaga 95. aastal Veneetsia biennaalil suur kunstisündmus vaatamas. Veneetsia biennaal Taali Veneetsias ja salveti oli kaasaseks üks raamat, see oli siis tuli Uku Masingu budismist. Nagu ikka suhteliselt kalli raha eest, ostsime piletid. Alberti tuli niisugune veider tuju võtta, istus hotellis üldse hotellist välja ei tulnud ja seda me siis küsisime küll, et noh, et mis sa, mees vaadeta maksid palju raha, aia tulid siia Veneetsiasse. Vaata vähemalt linna või mida, Valdot. Ei, ma pean selle raamatu siin läbi lugema. New Yorgis noh nagu ikka teatud pilvelõhkujad ümberringi, jäime sealt mööda mingisuguseid omanüüsitia ja igavene suurlinna elu keeb. Seal neljakesi käisime, mina Bankseb kruusamäe algataja kõnnime mööda menüüsid ja kes seal vahitad, mingeid raamatu voodisid värke Teale alget nutuga läheb sihikindla pika sammuga eest ära ja vaataks kuskile taevasse niimoodi ja üldse nagu teised ja kogu aeg. Ma küsin siis, et noh, et kus sa jooksed haldakset, vaata, naudi, elu tulid, suurlinna pole enne käinud ja. Ei, ma lihtsalt kõnnin. Ja loen pilvelõhkuja korrused üle, vaatan, et kui palju Võrumaal on veel üks teinegi kunstnik Navitrolla. Tunned sa temaga mingisugust lähedust või erisust? Mis mees see Navitrolla on? Kui ma Navitrolla pilte ka oma mõtte, et see on see fantaasiamaastikku ja, ja imeliku looma aga ta looma pehmende nagu no kaisukaru maastiku omadel palju huvitavam. Jah, muidugi. X vormistades pildi ilusti ärka, veelustaja raamituja, et Inemise tahtva sentsite pilte osta. Ma jah, Navitrolla ka Esidki ütel koolina, okkana viimasel ajal ma ole kuulad, Navitrolla on seal Tallinn on, et tänu eski tallinlanna galerii. Ma mõtlengi, et Navitrolla on ka ühtse oma mudu fantasta. Aga nüüd ma ei teie, eks ta mõttes elu peale teistmoodi, kui ma mõtla mõttes ka materjal reaalse elu poole. Aga ma elan nagu unenäol. Aga mulle tundus, et see on ilus sulanägu. Te kuulsite saadet Võru kunstnik Albert kulgist rääkisid Albert kult heie Treier ja Peeter Allik. Saates on kasutatud ansambel uni ja pastaka muusikat. Järgmise Inemise sisu toimetab Jaan Tootsen, kelle külaliseks on kunstnik Navitrolla. Sarja toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Albert külgi. Sisu proovisid vaata Külli tüli, Urmas Vadi. Kõike hääd. Hiljem ise sisu. Saade sisukatest inimestest.