Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku üheksanda märtsi, stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Täna möödub 64 aastat Tallinna suur pommitamisest, milles hukkus 463 inimest ning hävis 40 protsenti kõikidest hoonetest. Eesti muinsuskaitse seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul ei tohi tsiviilisikute vastu suunatud rünnaku päeva kunagi unustada. Hollandis Iraagis toimub linnas elavatele eestlastele mõeldud eesti keele päev. Keele päevade mõte on hoida väliseestlasi kursis eesti keele arengusuundade ja eesti keelepoliitikaga riikides on keelepäevade eesmärgid erinevad. Hispaania valimised on möödunud rahulikult, valimisi varjutab aga endiselt terrorism, sest reedel tappis ETA terrorirühmitus valitsevate sotsialistide partei ühe liidri Baskimaal Pakistani endise peaministri Navas Sharif. Partei otsustas luua ühise koalitsioonivalitsuse üldvalimised võitnud Buddha Rahvaparteiga. Ilm on meil pilves selgimistega, kohati võib vihma sadada, öösel langeb õhutemperatuur miinus ühe kraadini, homme hakkan oodata kuni üheksa kraadi sooja. Täna möödub 64 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. Neil minuteil algab Niguliste kirikus kontsert-jumalateenistus 19 15, kui algas esimene pommituslaine, hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Narva linnapeaaegu täieliku purustamise järel kuuendal märtsil oli suurim Tallinna pommitamine üheksanda märtsi õhtul ja sellele järgnenu tööl. Kahes laines heitsid Nõukogude pommitajad Tallinnale umbes 2000 lõhkeja 1500 süütepommirünnakutes hukkus 463 inimest. Üle 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Jätkame meenutustega inimestelt, kes rääkisid Vikerhommikus. Vend, siis emad ei olnud seekord kodu, ema oli vanaemaga ära, kui hakkas õhurünnak peale, et ja kui me siis lõpuks välja hakkasime tulema, siis kas te teate, et Lembitu tänaval põlesid peaaegu kõik majad, terviseks. Rajoon. Aga seal olid vanad majad, vanad aiad, inimesed lõhkusid, leid aedas ja nende aedade vahelt kuidagimoodi siis niimoodi läbi aedades saim üldse välja. Tänava tänav põles, asfalt põles ja lennuki pealt andis koolile, et peale nii et ma klirisesid terve see tee, kus me alguses Lembitu tänavalt välja tulime. Lõpuks me ei saanudki muud moodi välja. Me tahtsime minna edasi Piritale vanema juurde aga meil on muud moodi välja, kui me tulime Kadrioru kaudu. See oli kohutav. Seal plahvatasid need suurepagi sadamas. Linn. No ei ole rääkida midagi, õnneks me jäime tollel ajal elanud inimesed oli see õudne sündmus, nähtav poole Eesti ulatuses, vähemalt mina ise ei olnud veel viie aastane, aga isa ütlustest ma mäletan, et, et see oli aga Järvamaa lõunaosas kaardi pealt võetes võttes on see 85 kilomeetrit kus oli nähtav veel õudne tulekuma. Tol ajal neljateistaastane, kui see õudne öö oli. Mina elasin elektrijaamas ja seda nagu näha, taheti vist väga tabada, sest ristmikul rannamäe tee ja pika tänava nurgal lasti kogu aeg üles rakette ja siis oli ümberringi ainult tulemeri näha oli, kuidas Niguliste kirikut torn põles, see alla kukkus, see oli midagi õudne, meie maja katus, väri ja lagi vajus sisse ja siis järgmine hommiku tuli minu isamaalt hobusega meile järel meid maale viia, kuna neil poolsel on kusagil elada. Ja siis mööda raudalu maanteed läksid inimesed, kellel olid kas ainult suppi, kui mõnel väike kelgukine järel. Olin sel ajal üheksa aastane, elasin lillekülas üle raudtee tähendab rohkem seal praegu praegused, võib-olla taksopargi vastas ja üle raudtee oli tohutu pommitamine ja mul on muidugi väga selgelt meeles sest sel hommikul haige kooli ei läinud ja õnneks selle tõttu, et ma haige olin, jäi minu ema ellu, sest tema oli plaaninud peale tööd minna Harju tänaval Amori kinosse mis peaaegu kõik kõik inimesed hukkusid. Ja igatahes lapsel on see väga raske mälestus ja midagi hullemat ei tahaks enam kunagi meie lapsed läbi elaksid. Sündmustest 64 aastat tagasi räägib nüüd Eesti muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste. Kannatada sai tegelikult ikka Tallinna südalinn väga laiadele aladel, ka Estonia teatri ümbrus, tänane Liivalaia tänava ümbrus, see piirkond, mis ikka kannatada sai, oli väga suur, aga vanalinnast poolest just Harju tänava piirkond, mis oli Harju tänav, oli tol ajal üks vanalinna peatänavaid, seal oli muidugi see kuulus hotell Kuld Lõvi, räägitakse legendi, et seda pommitati just just seal oleks olnud justnagu oleks olnud objekt, mida eriti pommitada, Lõvi aga noh, andmed ei kinnita, et oleks venelastel midagi väga olulist seal Bobikaga olnud. Oluline on märkida seda, et Saksa sõjavägi peaaegu ei kaenudki mingeid märkimisväärseid. Mõtlesin, et see oli rünnak puhtalt tsiviilelanikku või ütleme, eesti rahva vastu ja see oli ka kahtlemata kättemaksu aktsioon nõukogude valitsuse poolt, sellepärast et eestlased olid kasutanud meeleheitlikku vastupanu Narva jõe joonel. Punaarmeel ei õnnestunud jaanuaris juba läbi murda. Kuidas teile tundub praeguse Eesti vabariigi 90. aastapäevavalguses, et kas seda sündmust on piisavalt meeles peetud ja kas sellest on väga palju räägitud? No Eesti muinsuskaitse selts alustas selle sündmuse mälestamist juba 1989. Ta on sellest ajast peale on muinsuskaitse selts küll igal aastal kutsunud inimesi seda kurba sündmust mälestama ja igal aastal on on seda ka tehtud. Ma arvan, et seda on tehtud päris palju. Ma ei, ma ei tea, kas see peabki olema mingisugune selline ettevõtmine, kus oleks tuhandeid ja tuhandeid inimesi, aga sadade kaupa on inimesi alati olnud ja, ja on muidugi ka tunda olnud, et need on need inimesed, kellel mõni sugulane või, või tuttav või lähedane sai kannatada. Kas saaks kuidagi seda sündmust ka noortele rohkem teadvustada? No ma arvan, et kõige suurem roll on siin Eesti meedial ja, ja rahvusringhäälingul esi esijoones ja ma usun, et seda on ka siiski mingil määral tehtud ja igal juhul muinsuskaitse selts on alati teinud vastava pressiteate, üleskutse ja seltsi noored löövad sellistes ettevõtmistes kaasa, aga kindlasti on meedial otsustav sõna, kui seda teeksid noh, kõik olulised meediakanalid lahendaksid meie üleskutseid, siis jõuaks ju ka tuhandete või isegi kümnete tuhandete noortel. Ma usun, et ajakirjanduse roll suur üldiselt on ju, kipub olema nii, et ajakirjandus eelistab sellist kõmulist. Aga mina ka kui kunagine pikaajaline ajakirjanike olen küll arvamusel, et uudiskünnist võiksid ületada ka teistsugused asjad. Täna toimub haagis eesti keele päev kohalikele eestlastele ennekõike eesti kogukonnad välismaal huvitatud kõigest, mis on seotud lastekeelega, jätkab Mall Mälberg. Haagis on keelepäeva üldnimetaja lastekeel, et teil on mitu haridusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Reinthal, räägime näiteks õigusruumist eesti keele õpetamise seisukohast ja sellest, kuidas on essis lahendatud see probleem, et kui lapse emakeel ja kooli õppekeel ei lange kokku, mis Isab Probleem on selles, et need noored pered, kes lähevad välismaale, elavad seal ja ei suuda tegelikult täpsemalt öeldes otsustada ja mis oleks siis lapsele parem, et kas see, et nendega räägitakse kodus eesti keelt või seda keelt, milles nad koolis õpivad ja ja kuidas neid asju lahendada, et kas, kas on ikka hea mõte, kui see noor pere tuleb Eestisse ja laps ei suuda vanaemaga suhelda, kes on eestlane? Taimukamatel on tulnud, et äkki ei peagi lapsi, kas siis ingliskeelseks või prantsuskeelseks kasvatama, kui lapsed koolis käivad, hakkavad käskima inglise keeles ja nendega kodus ka räägitakse ükskõik, kas siis inglise, saksa või prantsuse või mis iganes keel, see laps on ju tegelikult Eesti jaoks kaduma läinud. See on see lugu, miks need kohalikud kogukonnad väliseesti kogukonnad tahavad just nimelt lastekeele seisukohast selliseid erinevaid lähenemisi. Teema puudutab ka seda, et no mis saab neist lastest näiteks, kes on seal viis-kuus aastat olnud teise õppekeelega koolis, ütleme välismaal, et mis temast saab, kui vanemad otsustavad ühel hetkel Eestisse tagasi tulla. Selle aasta keelepäevad väliseestlastele avati veebruaris Torontos, seal on probleemid teistsugused, sealne vanemapoolne eesti kogukond tahab hoida keele kaudu oma juuri. Turundusettekande teinud haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge kinnitas, et nende pakutu nii ettekanded kui raamatut võeti väga hästi vastu. See võeti vastu päris kindlasti ja jäeti ka alles. Me võtame seda väga tõsiselt, muidugi mitte ainult Haridus-Teadusministeerium, vaid ka emakeele selts. Kõiki neid päevi on tehtud sõbralikus koostöös. Sisuline pool rohkem emakeele seltsi poolt ja finantseerimine meelt. Järgmised keelepäevad väliseestlastele toimuvad Venemaal, Peterburis ja Leedus, Vilniuses. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekteerimist riigihanke võitis aktsiaselts EA areng. Muuseumi direktor Krista Aru ütles, et peaprojekteerija vastutada ja projekteerida jäävad ka kõik hoone eri osad, näiteks ventilatsioon, konstruktsioonid, nõrk vool ja elektrilahendused. Tartusse Raadi piirkonda rajatava muuseumi muuseumihoone ehitust rahastatakse hasartmängumaksust riigieelarvest ja Euroopa Liidu tõukefondidest. Harju maavanem Verner Lootsmann kutsub elanikke mitte minema Pakri poolsaare tipus olevale laguneval alale ning järgima Paldiski linnavalitsuse kehtestatud tõkendid. Pankrannik on hetkel äärmiselt varisemisohtlik. Nädal aega tagasi varises Pakri panga küljest alla 40 meetri laiune pangaserv ning 10 meetrit uuest servast tekkis meetri laiune pragu. Paari päeva jooksul võib merre variseda sama suur tükk Pakri poolsaare pankrannikust, teatas Harju maavanem. Prantsuse keeles, see on maailma mõjukamaid liberaalseid. Mõttekodasid Türgo instituut Pariisis, omistas Mart Laarile Türko Vabaduse auhinna. Marile antakse autasu Eestis teostatud radikaalsete ja edukate majandusreformide eest, mida niiskujus eeskujuna kasutatud ka teistes üleminekuriikides. Türgo instituudil saavad tänavu auhinna muuhulgas ka Prantsusmaa endine peaminister Eduard balla Tüür. Ja jätkame välismaal. Alt-Hispaanias toimuvad üldvalimised, mida varjutab nii nagu 2004. aasta valimisi terrorism. Teemat jätkab Anna-Maria Penu. Hispaania üldvalimistel pühapäeval praeguseks hetkeks möödunud rahulikult valimas käinute arv ulatus kella poole kolme ajal päeval 41 protsendini kuigi mõndades Hispaania piirkondades, nagu näiteks Baskimaal, Kataloonias, Andaluusias on osavõtu protsent oodatust väiksem. Kaugeleulatuvaid järeldusi nende piirkondade vähese aktiivsuse üle on veel vara teha kuid paljud eksperdid viitavad asjaolule, et selle aasta Hispaania üldvalimisi varjutab taas kord terrorist nagu neli aastat tagasigi möödunud reedel viimasele kampaaniale Päeval tappis baski terrorirühmituse ETA viie püstolilasuga kuklasse endise sotsialistid nõuniku isa IFK rasku jättis 10 kuuest aktiivselt poliitika sest ei kannatanud enam eeta pidevaid tapmisähvardusi, seda piiratud vabadusega elu, millesse terroristid sunnivad kõiki baskima teisitimõtlejaid. Poliitikast loobumine aga kaitsetu mehel või päästnud kuigi kõik parteid teatasid ühiselt, et EPA terrorismile ei tohi anda seda, mida nad taotlevad, ehk poliitilist tähtsust poliitikutes raamatut põhjustanud täpselt vastupidise efekti. Terroriakt hiljutena musta pilvede valijate kohalt, et poolteist päeva enne valimisi pole meediakanalites praktiliselt muust juttu olnud kui eta verisest katset valimistesse sekkuda ja seda ta teebki. Kui sotsialistid innustavad kõiki hääletama, tõestamaks, et terroristidel pole demokraatliku riigikorra vabade kodanike häälele mingit mõju, siis parempoolne Rahvapartei ütleb sedasama. Kui päikese alltekstiga teda purustada, tuleb hääletada just neid lõpliku analüüsi, kas ja kuidas Hedda viimane mõrv Hispaania üldvalimiste tulemusi mõjutab, saab teha alles pärast valimistulemuste avalikustamist. Sest Hispaania valimisseadus keelab päeva enne valimispäeva igasuguste küsitlustulemuste avaldamise kohalikes väljaannetes. Internetti ajastul on sellest keelust aga vähe kasu. Andorras ilmuv ajaleht periooditi Norra hilisõhtul pool tundi enne keskööd oma internetilehelt kõige värskem arvamusküsitluse, kust selgus, et osavõtu protsent peaks küündima ligi 72 protsendini. Sama küsitlus andis valitsevale peaministrile ase vaid riigest pateerule viimasel hetkel 5,3 protsendipunkti edumaarahvapartei kandidaadi ees. Pisut enam, kui olid ennustanud viimased küsitlused enne verist reedet hetkel Hispaania demokraatia tasavägisem vaid üldvalimised täies hoos ja seda kella kaheksani õhtul. Täna enne keskööd, saab Hispaania teada, kas jätkatakse viimase nelja aasta kurssi või toimub suunamuutus. Ja valik teisi välisuudiseid. Gruusia opositsioon teatas kuue vaata kaaslase näljastreigi algusest ning kahe uue nõudmise esitamisest võimudele. Opositsiooniliider kooba David Nashville ütles, et tegemist on tähtajatu näljastreigiga ning seda ei lõpetada enne, kuni võimud kõik nõudmised täidavad. Opositsiooni nõudmiste hulgas on siis gruusia Lahkumine, SRÜ ning vene rahuvalvajate lahkumine Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast. Varem nõudis opositsioon viienda jaanuari ennetähtaegsete presidendivalimiste häälte ülelugemist. Pakistani endine valitsusjuht Rift teatas, et tema partei moodustab koos mõrvatud ekspeaministri pena sir puuto erakonnaga koalitsioonivalitsuse. Puuto Pakistani Rahvapartei sai 18. veebruari üldvalimistel uues parlamendis enim kohti, millest aga ei piisa üksi valitsuse moodustamiseks. Sharif Pakistani moslemiliiga saavutas valimistel teise tulemuse. Ehkki sherifi partei on ka varem lubanud rahvaparteid toetada, pole sherif seni kinnitanud koalitsioonivalitsusse mineku valmisolekut. Läti ühinemine Schengeni viisaruumiga ei ole kaasa toonud kuritegevuse kasvu piirialadel, teatas Läti piirivalve. Piirivalve kriminaaluurimisvalitsus võrdles registreeritud kuritegude hulka ajavahemikes esimesest novembrist kuni 21. detsembrini aastal 2007 ning 21.-st detsembrist kuni 31. jaanuarini 2008. Sagedamini esineb selliseid rikkumisi nagu piiriületus ilma isikut tõendava dokumendita. Valikulise kontroll oli käigus. Eesti ja Leedu piirialadel avastati 115 rikkujat, kellest 59 olid Leedu kodanikud ning 38 Eesti kodanikud. Aastal 2007 tabati piiriületuspunktides igas kuus umbes 15 kuni 30 dokumentideta inimest. Ja lõpetame nüüd saate ilmateatega ja öösel on Lääne-Eestis pilves selgimistega ilm ning kohati sajab veidi vihma. Kesk- ja Ida-Eestis on muutliku pilvisusega ja peamiselt sajuta ilm, kuid kohati on udu ja jäidet. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, rannikul 10 kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Homme päeval püsib Lääne-Eestis pilves selgimistega ning kerge vihma võimalusega ilm, Ida-Eestis pilvi vähem ja ilm peamiselt sajuta. Puhub lõunast kagutuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 12, saartel kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on homme ilmajaama teatel neli kuni üheksa kraadi. Aitäh, et kuulasite Päevakaja ning kuulmiseni.