Tervist, mina olen Urmas Vadi uus maailm, see kõlab utoopilised. Aga mis siis? Ühest kinost ideest, ühest linnaosast nendest inimestest, kes on nende ideede, aga sest neil on ju tunded ja suhted. Jaan Tootsen arvas, et sellest saab filmi ja tal oli õigus. Kivisildnik mõtleb rikastele ja vaestele. Peeter Rästas peab päevikut. No selle saatega paneme ka punkti küsimusele, mis on meiega toimunud viimase 20 aastaga. Sellele vastab Valle-Sten Maiste. Head kuulamist. Valle-Sten Maiste ja ma tahtsin sinu käest küsida, mis on muutunud selle 20 aastaga Meie Eesti mõtlemises ja, ja mis on tegelikult mujal maailmas ka muutunud, ma mõtlen just seda laiemalt ühiskonnaga seotud asja, aga samas ka seda, et et noh, kuna sa tegeled filosoofia ja esseistika ka, et, et mis, mis on sinu jaoks need kõige suuremad mingid muutused või on mingisugune konkreetne mõte? See on hästi lihtne ja selge või vähese, ühest asjast on hästi lihtne rääkida, see asi on puht kvantitatiivne tõlgete hulk, mis on viimase 20 aastaga ju vahetult tohutu, et kui noh, avatud Eesti Fondi sari kunagi alustas, siis eks nad tunnistasid käesolevast 100-st 100-st raamatus, nüüd on see 100 100 siis filosoofia raamatut juba ületatud ja selle kõrval on ju mitmeid teisi sarju. Ja praegu ma olen aru saanud, et ta on isegi materiaalseid ressursse juurde tulnud ja plaanitakse veel sellesama avatud Eesti raamatu egiidi alt vist vist mingeid konkureerivaid või pisut teise dominandiga sarju algatada, et neid, neid tõlkeid on, on tohutult palju juurde tulnud. Ja mäletan kunagi kirjutas Joel Sang Vikerkaares arvustuse, mille pealkiri oli lätil oma aatompomm ja see rääkis nagu kadedalt sellest, kuivõrd palju on Lätis filosoofia tõlkeid. See oli 80.-te lõpus arvustus ja Ma küll ei mäleta enam selle sisu ja käega ei tea, kuidas on asjaolu, et Lätis kuigi ma olen vajalike Riias vaatanud ka, mida nad ka raamatupoes lihtsalt, et mis seal, mida nemad nagu läti keelde tõlkinud, aga Ma arvan, et ega paremini ei, ei oleks saanud edeneda see filosoofia ja esseistika noh, ütleme siis just vahendamine ja nende tõlkijate ja, ja asja ele mõtlejate koolitamine siin Eestis kuidagi, et, et ma arvan, et see, kui palju on olnud isegi mitte niivõrd nagu tõlkimise jõudlust, aga lugemise ja vastuvõtmise jõudlust, et selle piiril on ikkagi täiesti täiesti tegutsetud ja 20 aastaga on toimunud täiesti müstiline ikkagi nihe võrreldes on olukorraga kaheksakümnendatel, seitsmekümnendatel, mida. Meil on hästi huvitavalt mõtisklenud Madis Kõiv, et küsimusega, et kas Eestis on filosoofilist kult tuuri ja kui tema selle küsimuse üle mõtiskles akadeemias 90.-te aastate päris algul siis tema tugines Tõnu Luige filosoofia kuulajatele ja et noh, et, et need on kuidagi pisikese pisiku saanud või mingisuguse nakatuse saanud pidas silmas siis inimesi, kes on lihtsalt ülikoolis noh, ühe filosoofialoengu küll väga healt õppejõult aga ära kuulanud ja, ja siis noh, rääkis sellistest tõlgetest, mis meil siin olid, et üks pisike kanti see prolegomeen, aeg eessõna ja pihta ja, ja, ja, ja noh, see oligi kõik, et ja ütles, et noh, selle selles filosoofilise kultuuri kündmises ikka on veel tohutult palju maad minna, et noh, isegi kanti suured teosed on praegu tõlkimisel ja mis lähiaastal välja tulemas. Et, et võib-olla noh, et ütleme, kant ei ole veel väljas, et selles mõttes võib-olla ei ole Madis Kõivu kõik nägemused täitunud, aga, aga tegelikult ma arvan, et, et kui puht kvantitatiivselt rääkida, siis, siis on toimunud ikkagi meeletu hüppe ja ma arvan, et see hüpe on toimunud nagu kuidas seda võiks väljendada, et eesti intelligentsi vastuvõtte vastuvõtuvõime piirillujatega kui oleks ka 10 korda rohkem tõlgitud, et ega see mõju ei, ei oleks, ei saaks kuidagi suurem olla, et ma arvan, siis nagu marginaliseeruks üritus nagu veelgi ja et iga asja nagu sättimiseks on oma aega. Et see on nagu hästi selge selline asi, millest saab rääkida, aga. Vallastan mõistega, mis noh, on see selline sisuline asi, et on midagi konkreetset, mida sa oled nagu vaadanud, et mis on nagu selles mõtlemises nagu muutunud. Noh, sisuliselt need seda, seda toimunut analüüsida kindlasti tohutult keerulisem või et mida seal nüüd nagu tähele panna ja, ja kus üldse näha seda filosoofia sisulist mõju, et filosoofide ja ja noh, selliste humanitaar, Harresseistide hulgas on väga palju neid, kes väga selgelt annavad mõista, et filosoofial ei saagi olla vahetut mõju ja isegi täitsa sõjakalt kohe võitlevad selle eest. Et kui keegi nõuab filosoofial, taunivad seda, kui keegi nõuab filosoofialt vahetut mõju, noh, kui ma meenutan näiteks Ülo Matjus, kes on meil ju näiteks Martin Heideggeri tõlkinud, siis tema, tema nagu seisukoht on küll see, et on seal lausa hukatuslik filosoofiale nõuda temalt mingisugust toimet ja heegeli Minerva öökulli selline metafoor kõneleb, kõneleb sellest, et filosoofia nahklaselt avaldab mõju alles hiljem ja Gauteid kaudu ja, ja nii edasi, et üks üks seisukoht on nagu selline, et, et filosoofial ei tohikski ei tohikski olla nagu sellist otsest mõju või et filosoofial nagu 20 aasta nii lühikeses ajalises perspektiivis nagu mingit toimet eeldada, et, et noh, on ebaõige ja isegi nagu nagu taunitav, et ma ei oska, mina ei ole päris päris seda meelt või mina arvan, et eks tal ikka mingi, et filosoofiat on erinevad ja, ja erinev filosoofia erinev mõtlemine nagu toimib erinevalt, et ka aga noh, kui kui seda kuidagi üldise loomustada, siis mulle tundub, et et see filosoofiline seistlikultuur vähemasti niisugusel kujul nagu teda siin meil vahendatud, et ta on ikkagi nagu sellise ütleme siis noh, kuidas ütelda, patriarh kunagi kirjutas, et mis sa teed pärast orgiat ühesõnaga, et kuskil kuuekümnendatel oli selline kõikelubatavuse orgia ja siis kerkis küsimus, et kuidas, nagu sealt noh, ütleme, vaimselt edasi minna või kuidas õhtuma jaa, olu, kapitalism sealt vaimselt edasi läheb. Ja ega tegelikult ma arvan, et ei ole lääs leidnud neid vastuseid, vaat et lääs on ikkagi selles samas orgias ja sealt edasimineku raskustes nagu kinni. Ja kas läänemõtlemine seal ei ole nagu kerkinud esile sellist otsustavat otsustavate tugeva toimega uut tasandit, mis sellele sellele sellisele noh, kuidas ütelda 60.-te mõtlemisele, selle, mida, mida, mida ühesõnaga võime nimetada korgiaks muidugi võib ka igat mingit teistmoodi nimetada. Et sellega selle suhtes ei ole leitud mingit uut tasandit ja tegelikult see, mis meil tehtud on loomulikult äärealasid erandeid, teistsuguse vaimu esin esindajaid ka tõlgitud, aga suures joones on see esseistika filosoofia üritus olnud siiski ka selle orgia tuumtekstide ja mingisuguste eel eeltekstide vahendamine ja, ja noh, mingis mõttes on see selline kapitalistlik kõikelubav vaim lihtsalt ka Eestisse. Nüüd selles mõttes noh, ka filosoof põhiliste tuumtekstide näol sisse toodud ja ma ei taha öelda, et meie kuidas ütelda, kapitalism oleks teistsugune, kui neid tekste ei oleks, aga, aga mulle tundub tegelikult, et mingis mõttes kuigi noh, niisugune eelarvamus või eelhoiak filosoofia kohta sageli on see, et ta peaks nagu kõndima noh, ajast ees või olema isegi aja suhtes nagu kriitiline, siis mulle tundub tegelikult, et väga paljuski paljuski see ka selline filosoofiline veetseestlik vaim tegelikult astub ikkagi sellega realismiga ühte jalga, et, et noh, kui me mõtleme näiteks noh, niisugused autorid nagu Michel Fukoogiasse on tõenäoliselt selles avatud Eestis aarias üks viimaseid tõlkeid ja keda seal tõlgitud vähemalt oh, no kolm raamatut seal säärest kindlasti tõlgitud, kui mitte rohkem ja mingites teistes sarjades ja, ja väljaandjate poolt veel neid tõlkeid tuleb, et, et noh, mis, mis seal Fuko, tema niisugused maksiimid, et mind ei. Ma ei taha mitte teada saada, kes ma olen, vaid keelduda sellest, kes ma olen või, või noh, ikka ja alati identiteedist keelduda, et, et kui vaadata selliseid maks, inimene, siis ega need vaktsiinid tegelikult väga ei erine, noh ütleme kui me vaatame telesarja seal mingit seks ja linn, siis nüüd need tegelased ka tahavad tahavad keelduda, sellist isendit miteedistunud ei, ei taha nagu kuidagi leida, seda nad küll deklareerivad, justkui, et nad otsivad oma mingit tõelist mina, aga nad jäävadki õhtust õhtusse erinevad nendes erinevates kontekstides seda tõelist mina otsima ja tegelikult mulle tundub, et see identiteedist keeldumine, mis on senise 60.-te aastate orgia, üks selliseid vabastus loosungeid tse identiteedist keeldumine on tegelikult sellise kaasaegse kapitalismi keskne keskne joon, et kõik noh, see, et inimesed ikka, ma ei tea, kui tihti tuleb teksapükse vahetada, nad lähevad ruttu katki ja, ja vana mudelit ei saa enam osta, sest uued noh, enam ei ole vanu, vanu mudeleid ja nii on ju tegelikult kõikide kõikide nende tarbekaupadega, et ka noh, autod võiksid pikemini vastu pidada, aga nad lähevad ka ja juba ma ei tea, öeldakse, et üle viie aasta keegi ei sõida ja disainitakse uut kere, et kellelegi ei olegi nii, võib-olla minu minul ei ole nii suurt igatsust, et nii kiiresti peaksid need mudelid vahelduma, aga see ongi see, selline identity peedist keeldumine ja kuidas ütelda uute uutele ihadele pidevalt andumine lihtsalt nende Nende uudsuse pärast mulle kui väga rohmakalt vaadata ja väga laias joones, siis mul isegi tundub, et nagu selline noh, ütleme filosoofilis essistliku mõtte dominant ja, ja selline kaasaegse kapitalismi dominant, et nad ei oleks väga julge öelda, et üks on teisest tingitud või üksteise lause otse esile kutsunud, aga nad käivad mingis mõttes nagu ühte jalga. Et valesti mõista, praegu seda sime juttu kuulates tuli mulle meelde üks raadio kommentaar, mida tegi Barn nädalat tagasi Berk Vaher. Ja ta ütles seda, et on kadunud viimasel ajal noh, võime nagu unistada või kõik unistused on nagu kadunud. Postmodernismi sellise ja tema taga oleva, sellisena suhteliselt relatiivse või paljulubava mõtlemise postulaate on selliste noh, kuidas ütelda suurte lugude taandumine, et need suured lood on sageli olnud ka kaunistused, et noh, mingisugused mingisugustest niisugustest ilmakordadest mõtlemine, mis justkui tooks, tooks kohe massiivselt kergendust või viiks inimolu kuidagi massiivselt teistele alustele, et kindlasti noh, niisugusi ehk et kui eestlastele railise, kuidas ütelda, ühine nagu rahvusliku vabanemise projekt, siis niisugusi suuri projekte kardetavasti ei tule enam eestlaste jaoks ja ei ole teda ka praeguses Lääne vaimsuses. Ei, ei, ei paista, et sellele võib ju vastu vaielda, rääkides kõikidest Euroopa ühisrahadest ja Euroopa liikumistest, aga noh, mulle tundub kaetud seemned, Euroopa liikumised ei ole vaimselt väga, väga selgelt või väga üheselt motiivid, mille pärast on, on liitunud sakslased, inglased, eestlased, need on ääretult erinevad, et see ei ole mingi mingi mingi ühtne liikumine, et selles osas võib öelda küll, et noh, ei unistada sellistest suurtest-suurtest massiivsetes nagu ideoloogilistest teisenemistest või ei isegi ei mõelda nendele ja noh, selles mõttes võib-olla ka on õnnistused kadunud, et mõningatel aegadel, näiteks keskajal on on inimesed palju rohkem elanudki selliste noh, kuidas ütelda täitumatute vaimsete kujutelmad nimel. Ühesõnaga tihasi on tagasihoitud, inimesed on tundnud naudingut sellest, et et ihad ei tule kohe kätte või noh, näiteks käes 20 kortaasne armastus on tüüpiline näide sellest, et valitakse Nahkuda vaimselt selline iha objekt, kelleni jõudmisel ongi piisavalt palju takistusi ja nauditakse seda, et see iha objekt ära ei kao ja ei saada kohe kätte, et siis nagu tänapäeva inimesel on jah, selles mõttes võib olla keerukas, et ta on väga palju asju väga, väga. Ta on nagu kätte saanud, sellises situatsioonis võib tekkida nagu vastupidine, vastupidine mure, et mitte ei ole nagu mure millegi kättesaamiseks, vaid tõesti see, et kui nii palju on korraga kätte saadud, siis raske milleskist unistada. Kui sa mõtled konkreetset Eesti peale selle viimase kahe kümnendi peale, et kus ikkagi on ühiskonnas hästi olulised suured muutused toimunud et kui palju see ütleme ikkagi meie mõtlemist, on see see väline muutnud. Siin on jah, nagu erinevad erinevad tasandit, et ma arvan, et, et selline paljulubav kapitalism, mida on Jonah toestatud tegelikult kõikidest külgedest seda on toetanud noh, kuidas ütelda valitsevat valitsevat poliitikat ja seda, nagu me alustasime, ikkagi minu arvates on natuke toetanud ka selline noh, kuidas ütelda vaimukultuur või vaimumentaliteet, et ega vaimumentaliteet ei ole olnud ikkagi konservatiivne, vaid ta on ikkagi olnud 90.-te algusest või isegi 80.-te juba teisest naha lõpust viimastest aastatest peale selline ikkagi pigem kõike kõikelubavalt liberaalne. Et, et see on, nagu ma arvan, ikkagi väga palju muutnud ka noh, kuidas ütelda siis niisukest keskmiste inimeste vaimu, et küllap ikkagi inimesed on ääretult palju vabamad oma kõikides mentaliteeti siis võrreldes 80.-te aastatega ja kindlasti siin on palju toredat ja kindlasti siin on ka palju, mis, mis toob endaga kaasa probleeme, aga võib-olla, kui tulla tagasi nende jällegi filosoofia ja esseistika mõjude juurde, siis tegelikult noh, ikkagi hästi huvitavat muutused ei ole toimunud mitte niivõrd argitasandil, kuivõrd noh, ütleme siis mõju kunstiinimeste humanitaaridele sea asetatud kunstiinimeste humanitaarde seas on ikkagi ka mõtlemine ikkagi tohutult teisenenud, et see, see ei tähenda ju nüüd küll tingimata seda, et et noh, kui me võtame jällegi lähtepunktiks need esseistika ja filosoofia tekstid, kõik neid hirmsasti loeksid. Aga noh, ütleme kasvõi niisugune lihtne asi, et noh, tänapäeval on ju võimalik näiteks Youtube'is võtad ühe õhtuga ja vaatad, aga noh, ühe õhtuga jõua kahe nädalaga juba võib näiteks spinderi filmid ära vaadata. Ta ja, ja noh, selle põhjalt siis luua oma kunstiteatris kirjanduses, filmis ja sealt tulevad mingisugused mõtted sisse ja teiselt poolt noh, kui inimese nii-ütelda kriitik ka hakkab seda tõlgendama, siis kriitikud on jälle lugenud mingisuguseid neid filosoofia tekste ja tõlgendused on hoopis teistmoodi veetud kui võrrelda loomulikult praegu väga palju sellist noh, kuidas ütleme, mulje põhist mõtestamist, kultuuriprotsesside mulje, põhist mõtestamist, aga aga tegelikult ikkagi sellise noh, millegile mingite Est vahendatud kultuuritekstidest õpitud nagu mõttekonstruktsioonide abil millegi siin toimuva seletamine on ikkagi oluliselt teisel teisel nivool, kui see oli näiteks kaheksakümnendatel aastatel, et noh kindlasti on ka noh, ütleme niimoodi otseselt mõjutatud kultuuritegijaid rohkem kui kaheksakümnendatel aastatel seal Madis Kõivu vahingu sensbil oli ikkagi ime, niivõrd raske filosoofiline raamat on siis tänapäeval ju kindlasti on meil seal Õnnepalu, Undus, Klauri pilte, no kasvõi kadunud Jüri Ilvest, kellega sa hästi läbisid, Jüri Ehlvest käis igal pool võttis siit-sealt intellektuaalseid konstruktsioone ja miks siis neid oma oma mõttes ümber? Ühelt poolt on selliseid kultuuritegijaid, kes ka noh, väga niimoodi loovalt ja see ongi hästi tore, et väga loovalt kasutavad sellist noh, mõtte mõtte looja esseistika konteksti ära, aga teiselt poolt ikkagi ka noh, kuidas me seda nimetame, retseptsioon on, või kultuuritekstide nagu mõtestamine siis kriitikas või sellises sellises vastu kajade näol, et, et see on ikkagi täiesti täiesti öö ja päev, et kui on näiteks kaheksakümnendatel aastatel minu meelest oli ikkagi niimoodi jätta. Et kui noh, sensbil näiteks kirjutati siis tegelikult, et oli võimatu leida ühtegi kriitikut, kes sellele oleks üldse teoreetilise põhja pinnalt suutnud läheneda, siis praegu on nagu vastupidine olukord tegelikult kriitikud ennast segi lugenud ja umbes ei olegi, et kultuuriprotsess on täiesti tavaline kultuuriprotsess on võib-olla tehtud, et nagu sellistes täiesti elulistes Timp Põltsidest lähtuvalt ning sinna kirjutatakse teooria ja niivõrd palju juurde ja vägisi juurde, sest noh, paljud kultuuriprotsesside mõtestaja on sellest teooriast läbi imbunud ja niimoodi koolitatud ja, ja nii edasi, et, et see muutus, see muutus, et on ikkagi tohutult palju noori kirjutajaid, noh kasvõi, kui ma sirbis vaatan sirbi toimet. Ta ei anna, et, et kaheksakümnendatel Kristjanit tekste, kui, kui ikkagi otsida 80.-te kultuuriajakirjandust vikerkaar avaldas juba 80.-te keskpaigast, aga seal on ju näha ka, et nad ikkagi pidid otsima ja nad kasutasid mõtlejaid päevani meiega seas, aga keda nad noh, keda tänapäevani enam ei ei kasutata, et need lihtsalt kaheksakümnendatel aastatel ei olnud kusagil, siis praegu on ikkagi ääretult palju noh, kuidas ütelda kultuurimõtestajaid olgu tahtkonnad kirjutada niisama mingitesse teatrikriitikat, filmikriitikat kirjandusest arvamust avaldada, kes on tutvunud mingisuguste teoreetiliste baastekstide või tagamaadega ja tulevad selle just sellele tuginedes oma mõtetega välja, et jällegi noh, eks siin olla head ja halba, aga see, see muutus on küll nagu väga ilmne, et on väga-väga massiivselt tulnud selline noh, kuidas ütelda mingisugustele siis kriitilistele või kuskil kuskil mujal maailmas välja mõeldud mõttekonstruktsioonidele tuginev kultuuriprotsesside refleksioon, kultuuriprotsesside järgimine, et, et seda, seda. Ma arvan, et oli ikkagi enne enne seda kahtekümmend aastat mõttelugu ja filosoofia tekstide vahendamist oli märgatavalt vähem või siis ei siis ei olnud niisugustest Rikaste ja vaeste võrdne maksustamine on rikaste karistamine. Kas on, küsid oma akvaariumiklaasi tagant? Kivisildnik? Akvaarium 34, kena laupäeva teile kõigega harjunud vikerraadio kuulajad. Tänast akvaariumi alustame ülekuulamisega, ärge küsige, miks lihtsalt on vaja. Kas te olete paanikas? Kas te eile olite paanikas? Kas te olete iga päev paanikas? Kas teie pere on paanikas? Kas teie kolleegid on paanikas? Tõenäoliselt vastate te kõigile küsimustele eitavalt ja see on igati normaalne. Terve täiskasvanud inimene ei ole paanikas, kui maja parasjagu ei põle. Ometi võime me lehtedest lugeda, et rahaturgudel valitseb paanika et seal valitses paanika juba aegade algusest peale ja paanika rahaturgudel ainult süveneb. Mis ka ei juhtuks, rahaturu ainus ja aina valulisem reaktsioon on paanika. Suvel paanika talvel paanika. Toon mõned konkreetsed näited massimeediast. Paanika rahaturgudel muutis äärmiselt närviliseks ka poliitikud ehk jaapani pank süstib kuskile midagi, et hoida ära võimalikku paanikat rahaturgudel. Või esmaspäeval võis tundeid rahaturgudele iseloomustada juba sõnaga paanika ja nii edasi ja nii edasi. Pidev paanitsemine ei ole meditsiini seisukohalt normaalne olukord. Süstid oleks väga vaja selles olen jaapani pangaga ühel nõul. Aga süstid on vaja haigeid inimesi, mitte turgu, mille haiged inimesed on segi trampinud. Olukorda kirjeldab kogenud psühhiaater järgmiselt. See on klassikaline haiguspilt. Kuid mis puutub suhteliselt lähenevassic friisi Ja märatsemine kahekordistub. Kasv näitab talle poega. Seisata kunagi mõju avaldamata. Romaanides. Tapke ta. Tapke aga see loom. Karjub naine. Tahab puudus, et oleks lapsel kaela kahekorra käänanud. Sellest saadik vaheldub juh nõdrameelsus märatsemis hoogudega. Grafinnal on kõva kalduvus enesetapuks. Et teda raske uhkete viia, ollakse sunnitud kinni siduma. Tema kinnihoidmiseks on tarvis kolmelt usket naist. Mainitud asjakohane haiguslugu on pärit vikerraadio järjejutuks seatud klassikalisest novellist. Andke mu hääldus andeks, meri möllokis. Tõnu lambi ettekandes. Patsient on keegi leedu krahvinna kellele langes osaks inspireeriv vahekord karuga mille käigus murdus kannatanu jalaluu ning mille tagajärjel sündis väike armas tugeva kiiksuga krahvi poeg. Hetkel ei olegi niivõrd tähtis, kas rahaturu inimesed pöörasid ära pärast manud traumaatilist kogemust nagu meie krahvinna meri möllokis või sündisid nad juba tugeva puudega nagu väike armas krahvi poeg kes ronis öösel puude otsas, nii et rõõm vaadata, silmad põlemas peas hääletult täis tegemist, hästi valitsetud kirge. Asi poleks kõne väärtki kui kõigil filatelistidele või feministidel oleks korraga katus sõitma hakanud. Paraku on rahaturud tänu korrumpeerunud valitsustele saanud endale maailma naba positsiooni. Ja nüüd me siis elamegi kõik see kamp sellel planeedil juskui Idiamiini, kaliigula või verejanulised maniakki Trotski valitsemise all. Ma isiklikult pooldan teooriat, et rahaturutegelased pole midagi kohutavat läbi elanud peale nende enda, psühhopaatilise, maailma kiiksude ja paranoilise luulude raha inimesed ei ole normaalsed. Toon konkreetse näite juhtiva raha lehe globaaltoimetaja tegi väga haige avalduse selle peale, kui rikkaid taheti maksustama hakata. Jutuks ei olnud mitte astmeline tulumaks, millele on rajatud Põhjamaade sotsialistlikud paradiisid. Vaid idee oli lahendada majanduskriis rikaste taas maksustamise abil. Teatavasti tekkis kriis siis, kui valitsused olid rikkurid maksudest vabastanud, et saadabistiseid, kuid jätkasid võimul püsimiseks külluslike sotsiaalprogramme. Rahalehe globaalpaberimäärija leidis, et rikaste ja vaeste võrdne maksustamine on rikaste karistamine. Selline on raha, inimeste seisukoht. Kui sa pead rikaste endaga võrdseks ja nõuad võrdset kohtlemist siis sa solvad sellega Rockefelleri ja kõiki neid teisi. Ja mitte ainult ei solva, vaid ka mõistab nende üle omakohut, karistad neid. Kui ma võiksin toimida oma tahtmise järele, võib-olla teeksin ta siis terveks. Kuidasmoodi nipeldaksin tal läbi. Sel moel hakkisin terveks 20 talv naist ühes külas, kus teatati olevat see isevärki Fene meele sügedus. Ulgumist tõbi. Üks naine hakkab ulguma, siis hakkab teine. Kolme päeva pärast ulub kogu küla nüpeldamisega, sain neist jagu. Nüüd me teame, mis pankuritel investoritel fondi halduritel ja muudel rahaturueitede viga on. Selle pahameelehaiguse nimi on vene ulgumist tõbi. Teame, et tegemist on sügavalt feministliku haigusega ning teame ka seda, kuidas rahaturueitede ülemisi tšakraid avada. Kaigast on neile vaja. On vaja korralikult kere peale anda, nüpeldada ja veel kord nüpeldada. Mere ime lokkis on täiesti pädev rahaturuanalüüs ainult ühe väikese vahega. Kui Leedu krahvinna kaotas mõistuse pärast lühiajalist kokkupuudet karuga siis rahaturutegelased läksid lolliks sellest, et puutusid kokku omasuguste monstrumitega eelkõige iseendaga. Keskkorompeerivad valitsusi, rikad, kes valetavad, meedias, rikkad, kes korraldavad sõduja tapatalguid. Kad, kelle pärast valitseb nälg, rõhumine ja ülemaailmne loomastamine. See kõik on rikaste kätetöö. Miks on Kreekas enesetappude arv kahekordistunud? Pankurite alatute skeemide pärast? Kus on lahendus? Piraadiparteid koguvad populaarsust, aga sellest ei piisa. Vajame tugevat ja halastamatut, pangaröövlite parteid. Tere, Jaan Tootsen. Tere, Urmas. Ma ei hakkagi tegema nägu, et me saame siin esimest korda sinuga jaan stuudios kokku, me oleme head sõbrad, aga see põhjus ei ole üldsegi meie sõprus, miks me täna siin kokku saame vaid et see, et sul on valmis saanud täispikk dokumentaalfilm, uus maailm ja see uus maailm kohe viitab sellele Tallinna linnaosale, sellele liikumisele sellele seltsimajale, millega nüüd on nagu on, kui sa alguses jaan ütlesid mulle, et sa teed uuest maailmast filmi siis ma mõtlesin, et huvitav, miks sa nii igavest asjast filmi teed? Sest et noh, see kõik on ju väga tore, et on selline kodanikualgatus ja millegi sellise inimliku eest võitlemine ja oma keskkonda väärtustamine, aga aga noh, et aga siis See, millega ma nüüd peaaegu viimasel ajal tegelen, on ka seesama, et kui keegi küsib totot millest see siis ikkagi filmi teed ja kui keegi kuuleb, et ma teen filmi uuest maailmast, et siis esimene reaktsioon on inimestele, et oi kui armas, see nii nunnu, et see nii lahe, mis seal toimub ja. Ma ei tea, need, kes on filmi näinud, on seda liigitanud nagu selliseks ütleme, pigem on ta psühholoogiline draama. Noh, ma ise olen seda öelnud. See pealkiri võib hästi petlik olla. Just seesama asi, et kui keegi ütleks mulle, et ta teeb filmi näiteks kalamajast, et siis mina, kalamaja patrioodina, läheksin seda filmi vaatama, aga noh, teatud sellise eelarvamusega. Tore niisugune kodukandi kroonika blablabla. Aga selle filmi puhul ma olen täiesti kindel, et üks noh, me võime absoluutselt unustada ära kogu selle Seltsinduse uue maailma, et see on kuskil Tallinnas mingisuguses sellises linnaosas. Et see on ikkagi väga selgelt lugu inimestest, inimsuhetest, Nende suhete muutumisest aja jooksul, et see tegevus noh, ütleme see uus maailma nagu kulissid, eks et siis me võime selle sedasama ka keskkonnatõsta vabalt Amsterdami, Londonisse, mis tahes maailmapunkti. Olgem ausad, see film ikkagi algab selliselt, et on üks kamp radikaalseid tegelasi kes siis võitlevad autode vastu linnas ja uue maailma linnaosas. Film ongi üles ehitatud selliselt, et ta justkui tegeleb mingi selle ideega ja, ja selle maailma üles näitamisega mis on hästi huvitav, on see, et, et just nimelt see, mida sa ütlesid, et sinna tulevad sisse need inimsuhted ja kuidagi hästi peenelt võtab see film hoopis teise pöörde ja, ja see teebki sellest filmist minu jaoks nagu hästi huvitav filmi. Aga Jaan Tootsen, ma tahtsin su käest küsida, et et seal dokumentaalfilmide juures on alati kirjutatud stsenarist. Selle puhul oled sina ja Jaak Kilmi stsenaristid, et mida see tähendab tegelikult olla dokumentaal? Filmi stsenarist, et sa ei saa ju inimeste elusid ette kirjutada või? See on kohutavalt kummaline, aga vaadates ka ma olen teinud ennem kaks pooletunnist toki, et kui ma olen näiteks mõelnud välja mingisuguse tegelase noh, pannud kirja lihtsalt no ütleme, et ma kujutan ette. Ma tean nagu mingisuguseid noh, seda mängu välja ja siis ma kirjutades lahti oma ideed, ma mõtlen välja näiteks mingi tegelase näiteks sõna otseses mõttes mõtlen välja mingi tüübi ja panen selle näiteks kirja eelmiste asjade puhul on, on see nii olnud ja ka poole aasta pärast üllatades avastan, et kui ma olen kusagile pannud kirja mingisuguse karakteri mingi postiljon, kellel on külgkorviga mootorratas, koer siis ta mingil hetkel nelja kuu pärast minule teadmata ilmub nagu mängu. Ja nüüd selle uue maailma stsenaariumi puhul noh, mis siis sai nii-öelda rahataotluste algpõhjana välja kirjutatud. Et ma mäletan seal ühte lauset, see oli aeg, kui, kui kogu see tulevik või noh, ütleme see teadmatuse horisont oli nagu meeletult lai. Et siis ma mäletan, et ma kirjutasin ühe lause, et oma teel kohtame katkiseid, põlvi, murtud südameid, lilli ja politseid ja vist mingeid õlist mutrivõtit ka. Ja Nyyd elemente sel hetkel ei olnud. See oli, see oli toki stsenaarium, neid ei olnud, aga kes filmi nagu lõpuni vaatab, saab aru, et see on võib-olla üks killuke sellest mosaiigis on täiesti olemas. Ja jah, politsei käib seal ikka mitu korda ja igasuguseid muid asju, mida sa mainisid, on ka. Miks ma selle stsenaariumi kohta küsisin, sest mulle tundus kuidagi väga selge struktuuriga film. Ja mina vaatasin seda ühel hetkel juba kui mängufilmi. Kui mängufilm on selline, et seal nagu ongi välja mõeldud, siis dokumentaalfilmi puhul on väga kindel see, see tunne või teadmine, et, et need ongi need päris inimesed ja situatsioonid. Aga see filmikõver jookseb täpselt nagu mängufilm, mis sa selle peale ütled? Ma mäletan mingisuguses vestluses sinuga, et sa ütlesid ka, et oh, et sul on olnud nii palju õnne, et noh, mingid kiftid kohad, et, et see, see on kuidagi väga, et siin on see õnn ja noh, mulle meeldib ka see sõna, et dokumentalisti õnn, et see on nagu hästi-hästi oluline. Kuigi ma selle filmi puhul tunnen küll, et ma olen hästi palju. Et see on ikkagi meeletu, meeletu materjal, millest on see asi kokku pandud ja, ja see on nagu, ütleme, selle filmi suurimaks kiituseks või et kui ma ütlen, et see on üle 250 tunni materjali. C Ok, millest seda kuld on saanud sulatada, on olnud ikkagi noh, aukartust äratav ja vot seal tekibki see, et et kui seda noh, nii-öelda algpõhjust on nii palju, et sellest on võimalik väga hea asi kokku panna, nii et ta noh, ütleme loona noh, tõesti toimib ja seal ei ole, vaata, seal ei ole selliseid asju, et kusagil ei ole ka nagu kuidagi provotseeritud või et noh, ma tean, on täiesti dokumentaalfilmide puhul ju hästi palju neid tegijaid ja hetki, kui, kui sa tunned ära selle, et, et mis on nagu, et kes nagu niiti tõmbab. Et ma olengi nagu haigelt lollilt järjekindlalt olnud vaatleja ja oma üllatuseks noh, minu meelest on suurim kompliment, kui keegi ütleb, on selle kohta öeldud, et, et noh, et see on justkui mängufilm. Kuna sa oled teinud palju raadiosaateid, et siis sa alati mõelnud, et õudselt hea on kasutada mõnda filmilõiku raadiosaates ja ma hakkasin sinu filmist mõnda lõiku kui välja otsima ja noh, ju sealt oleks saanud tekstiliselt väga toredaid kohti. Aga mõtlesin, et ma tahaks ikka neid kõige paremaid kohti saada. Ja need kõige paremad kohad ei olnud tekstilised või ühesõnaga, nad olid tekstilised, aga nad olid samas ka pildilised ja mängulised. Nii et kui ma niimoodi selle pilguga toimetaja pilguga, kes otsib enda saatesse ühte lõiku, vaatasin siis ma avastasin, et see on väga filmilik film. Mis sa selle peale ütled ja kas sa sulle kompliment? Ma arvan küll, et on selliste pikkade, kes on läbi aastate filmitud materjali, mis on huvitav, ongi jälgida nende inimeste muutumist isegi nagu välimuse muutumist ja ja mingit mingit meelsust ja olekute muutumist ja samas mingit asjade kordust, kuidas, kuidas ühest võimsast ideest, et mis sellest nagu saab või kuidas mis saab ühest revolutsioonist? Need tegelased on samuti noh, ikkagi väga peenetesse. Erko Valk, kes on selle filmi peategelane, ma arvan, et ta on ikkagi selle filmi peategelane, on küll, jah, kindlasti jah, et kuidas tema muutub ja see on, see on ikkagi väga-väga selge ja jälgitav noh, muutumine, et, et see on täpselt nagu kellelgi läbi kirjutatud või kuivõrd palju sa, Jaan Tootsen seda materjali kokku pannes nende tegelaste käitumisvõi muutumiskõvera peale mõtlesid. No muidugi, see on seal sees ja see ongi ju kõige olulisem. Aga ma hakkasin mõtlema praegu selle peale, et kui palju seesama see filmi tegemine mind ennast on muutnud selle aja jooksul et on siis muutunud, see on muutnud, et ma, ma olen isegi mõelnud, et teatud mõttes see ongi nagu selline nagu zen-praktika tõsiselt, et see, et see. Ma olen endas ka nüüd mingisuguseid episoode oma elust hakanud vaatama nagu filmi see, kus ma olen sattunud, et on tekkinud nagu selline kõrvalpilk. Ja et ma jälgin ennast, et kuidas ma vihastan, kuidas ma olen rõõmus, kuidas ma olin ekstaasis, et, et see on kummaline muutus. Et varem seda kõrvalpilku öelnud, rääkimata sellest, et et olles noh, tõesti viis aastat on väga pikk aeg, eks ma ennem natuke olen ka filmi teinud. Et see pilk on läinud ju palju värskemaks noh, üldse ka elu suhtes, et ma, ma kõnnin mööda tänavat, et ma näen tegelasi, tüüpe näen kuskil ruumides valguse noh, et see on ka kaasa tulnud, aga just seesama asi, et et näen sedasama kui, kui, kui suur mölakas. Ma ise elus olen. Ja kui hea inimene ma näiteks elusale et ennem ma võib-olla ei osanud nagu sellise pilguga vaadata, aga noh, ma pean nagu oma nahaga turule tooma, et ma samas noh, et oleks aus mäng, eks, et kui ma jälgin teisi. Ma olen jälginud neid väga õrnade hetkedes või väga noh, et inimesed väga halvasti. Ja isegi noh, hästi palju on olnud mul endal selle aja jooksul seda, et noh, üldse näiteks dokument talismi eetika tehagi täiesti, kas või mõtlesin ööülikool seal, et nad, kui kaugel sa võid minna mingi asjaga. See vana nali, et, et üks režissöör lõpetab teatud hetkel filmimiseks alles sel hetkel paneb kaamera käima, aga mul on tunne, et kui ma, kuna ma iseloomu poolest olen nagu selline hea, soe ja sõbralik, siis mina olen endale seda ora nagu rohkem perse ajanud kui, kui ütleme normaal panna inimene. Võib-olla oleks mingitel hetkedel juba lõpetanud ära, et see, ma ei tea, et kas see on nagu kompliment või mitte, aga noh, et see et kas see on hea või halb, et seda ma ei oska öelda. Küll oskan minule selle filmi põhjal tundub, et sa ikkagi, et see, et sa ei pannud paaril hetkel kaamerat kinni, oli väga hea. Aga Jaan Tootsen, ütle, mis sellest filmist edasi saab, et kohe varsti on ta kinodes. Aga mis veel ja kus? Nüüd film jõuab kinodesse seitsmendal oktoobril. Hakatakse näitama seda Coca-Cola Plazas ja sõpruses. Ja hästi rõõmustav sõnum tuli eile, et film on ka valitud 2500 filmi hulgast islavasse, mis on nagu Kesk ja Ida-Euroopa filmide suurim festival. Selle nädala kultuurikoja päevik, pastakas oli Peeter Rästas käes, kes tegi ka pilte ja luges kõik oma koduarvutis sisse. Ja on kuulda, et Peeter Rästa arvutis on vist igasugu huvitavat kraami. Pildil vasakult. Annely Errni, Eili Tarvu, Üllar, Vello, Ülle, Eduard, Mait kõigil on silmad tekstiraamatus ja süvenemis kortsud otsa ees. Aga Erni nina nokkimine Eduardi rinnal ristatud käed, Velvo kõõrdpilk. Eilile annavad märku üleüldisest nõutusest. Esimene proov kaasa Varatu või tööle asunud ja aju hakkab käima, ei tähenda see mitte alati head. Tööta vajuvad ikka väga palju jampsi toota. Erni rääkis rõdul Cheugi. Lasnamäe on nagu olümpiaküla, kõik kannavad dressi räägivad võõras keeles. Ja siis helistas Urmas ja palun päevikut. Seitse päeva. Okei. 16. September reede. Tegin pildi teatri väikese maja kõrvale posti külge jämeda lehmaketiga lukustatud ratast. Ratas on roheline ja vana nõukaaegne naistekas kodarates värviline traat, mitu helkurit, pakikal, traadist korv, lenksu isoleeriga triibuliseks ehitud, tõeline vilede kelladega nostalgialaks aga vasakul pool lenksu küljes oli peegel ja mitte tavaline peegel võib vähemalt bussipanoraam kuskil 35 korda 35 senti. Ratta omanik näeb küll sellest peeglist kogu maailma minevikku ja see võib olla nii pilkupüüdev, et tulevik kaotab oma sära ja kraavistab tihe peatuspaik. Aga rattaga võib väikeses saalis minu lavastus, saja-aastane maja kah minevik. Mul oli kunagi kogukal rooli. 17 september laupäev. Vend käis külas, tõi autojuppi. Ja ta naeratab ikka nii positiivselt, et ta võib ju sadama direktori tsikli pede olla, aga Ta on parim vend maailmas. Õhtul läksime kära kantsi ja oli umbes niimoodi nagu Tombeit räägib. Pildi tegin ka, aga noh teadagi kära kants ja Oleg. 18 september pühapäev. Anneli ämmaga Tudu rabas. Tegin kärbseseenest tilti. Üks oli suur ja vana ja teadis kõiki laule peast ja temast oleks mitu pilve saanud. Selline nagu Suumann ja teised temast meeter maad eemal, natuke minu poole olid kaks sellist väikest erk kompaktset. Mingi asi sumises räme kõvasti vahepeal lainetena. Mõtlesin, et kas peaks Igor Volke numbri välja uurima, nagu saan, tegi. Õhtul läksime miisu kajale külla. Sattusin vasikavaimustusse. Aus inimene nagu kajagi, oli ka tema elamine igati yhe. Tegin pildi miisu kõvakübaraga esiplaanil väljapääsu otsimise kaja, udune kogu tema selja taga nats põlen palkide taustal nagu otsiks midagi ilgelt aktiivselt. Ilmselt otsiski. Ma ei usu, et ta veel leidub. 19 september esmaspäev. Tühi päev ei saanud arvuti tagant ära. Worst tahtis leiva teenimist, poleks mul kalu, poleks saanud millestki piltide ja tegin pildi. Kaks oranži barbust ja kaks halli barbust ühe kollase peo kallal. Sinakas valgus omane graniitkivi taustaks ilus. Aga vaene tigu. Vähemalt mulle tundus nii. Tegin terve päeva arvuti taga tööd. Äkki peax õppima? 20 september, teisipäev. Väär, helistas ja rääkis, et ta ei karda, ei tulevat lastega tuumasõda. Ema pilt mul telefonis on selline. Üsna agressiivselt kaamera poole, et kukk kardad vä? Parem käsimikrofoniga suu juures, küünarnukk kaamerise vasak käsi osutamas üles, paremasse nurka, kogu maailma poole lakke sügab perspektiiv, nagu talle endale. 21. september, kolmapäev käisin mere ääres. Peatusin Eltelli meeste juures ja uurisin, kuidas nad internetti laiali veavad. Pilti teinud. Panime Miisuga tulevikku Haanja paika, suured olid, väsitasid ja vajavad natuke ruumi. See on ka minu viimane päevi ever. Tänase kultuurikaja tegid Kivisildnik, Liivika Ludwig ja Urmas Vadi. Päevikut pidas Peeter Rästas. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.