Tänases keskkavas ah jälle igatsused, uued unenäod, kuulete Marie Underi luulet. Luulepõimiku on koostanud ja esitab näitleja Iivi Lepik. Muusikaline kujundaja on Airi Liimets. Marie Under. Tema maine elu kestis aastast 1883. Aastani. 1980 sündis Tallinnas, suri Stockholmis. Elas vaheldusrikast elu. Elas loomingu, rikaste elu. Tunnetas elu, valguse ja varjukülgede vaheldumise paratamatut dialektikat. Tundis õnne ja valu, tundis kurbust ja rõõmu. Valas kõik selle värssidesse ja pärandas meile. Ta ise on öelnud, et kõige rohkem on teda vapustanud elu ise. Üksikul saarel loeks ainult loodust. Esimese luuletuse kirjutas 13 aastasena esimese avaldatud luuletuse ja esimese avaldatud luulekogu vahe oli 13 aastat. Avaldas kokku 13 luulekogu. Mu kevad algab pääle jõulujuba. Neist päiksekiirtest oli ammu puudu, mis vargsi poevad läbi härmas ruudu, kus kurb ja pime ootamas on tuba. Olge tervitatud et läbi lume ja kurje rahepilve nõnda vara mu üles leidsite. Mu pilgu valgus ära. Ja tänab hallusel lõite rõõmsa jume. Meil läheb härdaks niiskust, nõrgub laugel õrna aimus küllusest, mis küll veel kaugel. Kuid mida oodata, Joantud lootus? Vist elus kaunimat ei olegi kui kuulutus. Sest suveks valmistuma juba algan ja talve tulisemalt Mahas alganud. Kui soni võimsalt tuled minu üle ahke vaade, kui laps, kes haige, väike, ma nutan, naeran, hõiskan päike, päike, kõike, kus küllastab mind sinu kuldne süle. Kui tulbi punapungad pakatavad ja toome lõhnast kas või hulluks mine siis olgu saatus kõigil armuline. Ning näib siis eluküllus Guttavat siis mässamas mus armutuju tuuled ei tea, kes seekord satub nende Hoosse. Sel mälestused jäävad hingeloosse, kui mulle usaldab ta oma huuled. Nüüd jälle tulevad need valged ööd kus ta ei saa, ei taevas, maa, ei meri enim laste ootusärev veri, kus ihad hinges hõõguvad, kuis õed, need valged ööd kui hõbevalged, keed, kõik lõhnad õite siidilises süles. On salavärisedes ärganud üles ja mingit kauget laulu toovad veed. Siis kuldses juustesse lehitsemas tuuled ja suuris silmis salaline sära, kes kõik need unelmad mu ümber Palminud ja punapunasemaks paisuma su huuled ei suuda keegi suudelda neilt ära neid lugemata suudlusi. Jotoome helbed jätnud jumalaga. Ja sirelite õitseaeg on käes. Kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad, sinep. Ja öösiti nüüd Eima enam maga, mu süda õhetab kui hõõguvväes, ah, sirelite õitseaeg on käes. Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin, misjaoks, misjaoks siis päevini täis neid siniVerkijaid õisi loodi mis jaoks siis ööni heldelt valgeks jääb? Nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske, üksi kõike iluganda. Kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. Kuis võiksin magada, kui armastan mananda? Kuu-, poetan põrandal hõbelehti, kui pisaraid on puhkenud, taevas tähti, kuis võiksin, unusta nüüd suu ja iseenda. Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda, et igatsusega võin nüüdseid, tundehti ö, hallusesse, päeva pärleid, lehti ja kurbust kanda. SIND mõelda Ring täis purk PUR rõhetust end lasta rõõmu kõrgest lainest kanda, mis sest, kui kuskil põrkad valu, randa kus magada, kui rind täis õnnekust ja leina harrastab öid-päevi neid kui esimesi. Või kui viimaseid. Klaasrõdul vara tahtsin ma sind kui üle läve päiksekuldne king argaralt astus nagu kirju-lint keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge Õilme mällu. Kui hiljem läksime me üle põllu kus laisalt õõtsus rukki ruuge, puri. Astuksin ma praegu ellu kõik uuenes, kõik vana minus suri, pilk pöörat, magunete lõõsa ahju. Mu süda hõõgus sinule, kui uuri. Ma kandsin eneses suurt tulekahju. Tore taim on elamine, main ja vägev vere surematu püüd. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskab hüüd. Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Jalgel maas kui kähar, vahulaine. Mu kleidi, valkjasroheline, siid ja kahisedes langevad kõik rüüd. Sest riidetult on siiski kaunim naine. Kas muutub täna minu elulugu? Ah mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan maaelulaeka, kui surmamõistetu. Kell. Ja hellusime ikka Hellemaks. Ning pisar pärlendus, kui kallis haare. Mees säravana ehtis silmapaare. Kui ühest rinnast nutsime mekaks. Siis tuba kustus, mustus hämaraks. Ja õhtuvarjud täitsid aknakaare. Nüüd pidin jätma oma õnnesaare. Miks olin loodud ikka lahkujaks. All tuulepuhang vastu võttis meid ta tõstetuna sulle jalgu jäid mu hõlmad nagu hälbinud linnu tiivad. Me külmargadena kallutime päid, kui tõusis vihur. Rõhutuna teid, jalg astus neid, mis õnnest ära viivad. Mu kevad lõpeb alles viinakuus. Kui kobarat kõik küpsenud viljad, valminud ja rõõm ning vaimustus kõik pärjad Palminud. Kui lehed, kuld, säiks kauninenud puus siis veidi väsimust. Mul tundub lihasluus Visliiast maitsmisest üks pisarkibedust. Ja sellest siiski mõnda magusust. Nii andub talvele üks iha, õrninguus. Et viimseid lilli hoidnud kuumad peod sest tõsisteks poolnukraiks tardunud näod. Nüüd tulge, karsked, mõtted, tarbeteod, paast, patukahetsus. Nii surelikku viis, kuid lapsiks seda selle järel siis kah. Jälle igatsused. Uued unenäod. Kes istub ümber minu laua? Kui ükskord olen ära kaua. Ma jah, muna jess naeruväärsest kes joob mu tassist siniäärsest. Sest klaasist, mõni rüüpab Lohtu kust minu ema võttis rohtu. Ja kelle kelle jala puute all nõtkubkordmu vaibaruute Kessorib, minu raamatutes, kus olen viibinud naerdes, nuttes ja minu säng. Mis ma pärin, mu pühim paik, con kurgus, ärid. Kes kisub õndsalt akna valla. Kui kevad astub aeda alla, kes ootab uksel, kelle aste toob õhtul rohust koju kaste. Kes aga haarab minu sule kuid tema rängalt lausub. Tule. Üks valge lumetee viib allamäge kus üksikaken heidab väsinud leegi. Üks vaik neti. Vist harva käib siin keegi ei kuulda koljust. Rudisevat rege. Tee lõpus. Valge värav. Sõna väge, mind tunnen tõmbavat. Ei ammu teegi ma õhtul Mog, käin sama teed ja seegi mu ainus käik, Con kurb rind. Valus. Äge. Sa valge värav keset valget lund. Keskvalget õhtut. Tähed tulid kõik kuu kummardab su kumeruse üle. Su taga puhatakse viimset kond. Veel siinpool maa. Kui pea ehk kostab hõik. Mis avab mullegi su valge sele? Taevaminek. Ja sündis, et lapsuke suri. Isane discalki vikatimeest oli emale ränk. See Uri ei sanud rätikut silmade eest. Kui rullunud laastuta. Lokid said laastudest padjale saada ja jalga puuvillased sokid ning risti rinnale käed. Ning kätesse paberist õied taevas, sinine lint seotu vööks ta palged ja oimud võiet. Seks pikaks ja raskeks. Tööks. List roomab ju varvastel vaakel. Ning hakkas nii kole hirm. Kui lendaks üks lagel ja silme päält libises kirm. Nüüd raksusid kirstud alad, ei tea, kes seal koputas. Üks ingel, mullased, jalad, käed, allika nuputas kõik hädad, vaibusid uttu, ei valutanud kõht ega rind. Mind juhtis nii kergelt ja rutuse suur ja naerata, Davlinud. Veel viimane Ridanuid kalme veel halises viimane lepp veel viimased ristid täis salme, siis hakkas paistma üks trett jäid maha kõik pilveastmed Netallale pehmed kuivat ees hiilgas keskvalgust ja kastet. Värava hõbedast latt. Et see värav ei olnudki lukus, maja suurem ja kõrgem, kui mõis siis lävel mu kätest kukkus, emalt kaasanud paberist õis ja pööruses avati kapi paar tiiba sai selga mul seot, üks ingel tuli veel appi ning soojendas mu poolsurnud pead. Vist kärgeldet olid need tiivad kui suhkrust, nii krõbedad, need vägisi lendu viivad ning helkisid hõbedat. Ma ehmusin nii, esialgu tosin Päikest lampideks, lael. Ma vahtisin üles jalgu, mu suri, särgi pael. Seal valguses istus siis Maarja pääs kulgast kullasem, pärg käekõrval, inglite paariapilk, naeratav, natuke märg. Siis omaenese ema, tundsin ära, silmades naiskuid koduselt, lausus tema pool laulvat. Tere õhtust, Dubois lõi käega ja taevane rõdul sai kihinat kahinat täis. Suure Kruusiga toodi mul mõdu, see kruus mulle tuttav näis just see, mille laadalt isa naerust vappus mu tiibega pluus, millekaid, Lõin siis seda kisa ja nüüd on see jällegi uus. Säält välkusid teised tuled, mu ingel pühkis puhtaks, mu suu, säädis kordamusassilent, suled ja edasi talutas muu seal jumalise kesksina, mis täis tiibu, kui Burjades laht all vägeva roosa nina, valge habe kui seebivaht. Just nagu mu vanaisa, tal hõbedast iga juus ja hõbe täitnud ta üsa. Kuid piipu polnud tal suus. Ma kogelin. Tere. Jumal ime mind siia tõi lastekatk. Kuid ema ju teadis mu nime ja küsis, kui see läks, minu matk veel küsis, kas kaua maganud seal rõske mulla all ja äkki Ta habeme tagant kukeaabits põlvedel tal kuldtähtedes loo kaks sokku mulle osutas jumala küüs, kui selle sain veerinud kokku, mind alles ootas hüüs. Siin ristikhein kasvas kui kodus, kuid roosam ja rammusam näis metsloomi pikas Rodus, kui koeri mu kannul käis. Kas pole see meie lehm, Roosi, kes kõnnib all elupuu ja ingel, kes nuusutas roosi, see ütles, et kes siis muu. Suurte kääriga põõsaid piiras kõhn aednik särgi varrukaväel. Ta pilk oli soe ja siiras. Tal oli mu isa hääl. Mulle öeldi, et see on kristus, oli usin ja Rutukas ta mütsinokale istus väike lind nagu putukas kaks jõge mööda sõitis, need voolasid piima ja mett, et mu suu nende ülejäänud heitis. Jahinguid kodus karjamaal vett. Kirsid ei teadnud nüüd, kuhu oli õhtu ja tulemas ö. Nad kippusid vägisi suhu. Mis siis muudkui söö ja söö oks ploomega pihku, mul tükis üks kihutas taga teist mani alla, läks kiviga tükis, olid pehmed ja koldsemad võist. Kuid seda ju ema ei luba. Mäki jahmatin siis. Kohe taipasin juba, et see on ju paradiis. Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab ühistes metsadest läbi vilistesse, ladvus. Kohutab tigedalt, hirmunud lindusid, pesas karustab kadaka käharate, kolletan põõsaid, kriimustab karjamaa konaristkünkalist pinda kitkuma, jätkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja möllab ja tantsib ja ulub, kui hunt Ülenurme tõuseb kui salajast nutu. Siiest salust kaevates Kohavad kuused ja kased ja männid. Võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt. Kolistab, kändusid mööda ja vilistab ladvus. Raudset kätega kuningas. Sügisemaru. Ma hüüan kogu oma rahva suust. Maad on haaranud hirmus raske taud, maa on varjutatud võllapuust, maa suur lahti kaevet ühishaud, kes annab abi praegu kohe nüüd. Sest põde ja on jõuetu ja nõrk. Kuid nagu linnukarjaga muhüüd, see hajub tühjusse, maailm on külm. Jakk kõrk, kass rauga ohe, väeti lapse nutt, see jookseb liiva, kaad kui pätte virv mees, naine oigab, nägu haavat hirv. See võimumistele vaid muinasjutt, et maailmas silm on pime, kõrv on kurt ja vägevate jõukas, loll või hull. Kaastunnet on vaid selges hädas murt ja südant ainult kannatajal sull. Ja mull. Astun vaikset jõululumist rada. Ükski maja pole leinata. Viha, säde hõõgub, mure tuhas, nördimusest kalk ja valust hell meel. Ei saa mitte olla jõulupuhas sellel valgel jõulupuhtal teel. Aed, tonni kivi, ränki hetki kanda südamel, kui kirstukaant. Enam pole, andas silmaledki. Seegi armuand on otsa saanud. Olen nagu tagurpidi sõudja, silmad ikka minevikku, sätt. Tagurpidi siiski kojujõudja. Ent mu hõimud, kodu tuks on jää. Ikka mõtlen neile, kes siit viidi taeva poole, karjub nende äng. Nagu oleksime kõik ses süüdi, et neil puudub, meil on söök ja säng. Aralt ohkan nagu mõistukeeli uskumata, et see täide läheks. Kas me kunagi veel oma meeli. Rõõmu hääks? Ühineb nüüd pimedus ja valgustähtedesse tõuseb, kustub tund. Loojumisse pandud puhte algus. On äkki nagu avardunud? Ripsmeid sulab lumehõbeleht. Tõuseksin kui kõrgemal üha kutsub nimepidi mintse täht. Pilgud tähtedesse tõstet, kust kuulen vangipõlves õdede ja vendade valus igatsevad tervik, kust see on meile ainus kahekõne, särav märguand, loe ja loe 1000 suine. Ja kui oleks mõne tähe helkvel hingeõhust soe Tähtedest Sand meile ühiskeel. Nüüd kui oleksime üksi, jäli sammumas üksteise poole teel viivuks tummub ehk see, millal, millal, mis teist tuikab sunnitööl. Ning me kohtame seal taevasillal palest palgesse. Sel jõuluööl. Aasta kauneimad õhtul. Mõte käib kaugeid kaotatuteid peatudes kõigel ju lapseeast nähtul. Tänase jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvuses neid. Neid, keda keegi ei kuul, neid, keda keegi ei näe. Keegi ei keegi. Suured ajaloo sündmused. Ei jäta luuletaja isikut puutumata. Peab olema sünnipäraseid eeldusi. Peab olema võimalusi talendi arenguks. Peab olema võimekust talenti loominguliselt realiseerida. See kõik pole mõeldav õhutühjas ruumis. Marie Under lahkus jäädavalt Eestist 20. septembril 1944. aastal. Ajavahemikul 1958 kuni 61 kirjutas ta poeemi Unerek. Ta ise on kirjutanud, et uneretke motiiviks on õnnetaotlus ja selle äpardumine. Illusioonide loomine ja nende purunemine. On tuuled lõõt sudes lõhkunud jõge. Seturtsudes kees masse, hülgasin pihku ja sõudsin, kui sõge. Siin, mis jõudsin. Kui täis meremees siis tõukasin lootsiku randa, kas tohin? Mis? Kuulen ja näen, mis noordunud taevas, mis lohutav kohin ei tohi või tohin? Massiia jääl? Ma hingasin välja ning hingasin sisse ragises rind, keskrohelise mast rohelisse ürghalluse, sosin meeli tas mind raudürtide vahelt. Mind küsitles oja, avastasin hõi su kaldale, ehitan kalmustest koja. Teisal ma enam elada või siis kummuli heitsin ja jõin nagu Nisast ust sigines ramm kui esiisa teedeni isast, kes näis siin must enesest lähedam. Näe, oh, je värvimetshobuste karju neist müdisesse, laas siniseid Marju silm siniseid, Marju netilises vartel ja külises maas, siis püüdsin ma käsitsi kentsakas kaid, kalu, kuld, liidrikulenud südame alleni, magusat valu, et enam ära ei tundnud end. Ja kui ma siis tõstsin suurt auravat vihku, kui jumalat tar siis kuulsin, kuis keegi itsitas pihku, et kiivalt sisises kogu saar lõik kihisema Se armulik rahumisse, rebaslik, hõik. Ja pärani silmi all haistuva vahu. Üks narritter küsis, kas see oli kõik. Siis tundsin ma äkki, et nüüd tuleb minna. Kuid Paat oli läinud. Ei kuuluma siia. Ei kuuluma sinna. Ja üht seda üht. Ma pole veel näinud ja miski mind tõmbas, miski mind kiskus. Mu koht pole siin sess silma rõõmus, ses õnne diskus. Mis haava ja vaeva maga, Saliin. Ja kohtlaselt unelma õndumist Utmas. Mis saatanlik, saak, tus, mis kurat, käsk. Leidsin pea tolmusel tee kivil nutmas. Ma nutsin, kui orb. Ma nutsin, kui lesk. Koost pudenenud on meie hõimusari. Me lähedaste üle surmavari. Me elame kõik iseendast mööda, ei ihu hinge võõras võim ei sööda. Kuid ootuses me silmad suureks kisti, selg sirgu, ajab end all ränga risti. Kuis iial vaev ka, väänab meie õlgu. Me teame, elu on meil õigust võlgu. Käib hingest hingeööd ja vastukaja, uh, saabuv valguspäev. Me vabastaja päev, mis meid koguks nagu lapsi, ema et lööksime ta ümber silmitsema päev, mis taas kingiks meile näo ja nime. Et jälle inimväärselt elaksime. Oh, saabub peapäev-püha, suur ja puhas. Su lapsed ootavad sind pisarais ja tuhas. Me ootame ja truudust. Me ei murra nii kergem elada. Marie Underi viimane kodu Eestis Oli Tallinn-Nõmmel. Sinna kodusse. Sai ta veel ainult unelmates. Taastulnud olen tuntud paplireast, lööb vastu jällenägemise tund. Paistab valge maja mändesse Ast. Ots tõelisus. Või näen ma õndsat und? Seal ongi madal luitunud värav, kust nällinnu jälgi teel. Siis kuldne liiv, must, Sammestasarudiseb ust. Kaar Liina väädest õnnekotta viir. Ja trepi ümber roomab mungalill mu kinga üle heitma Rusket tuld. See tõuseb pähe õ kun, kus ja mil küll oli eal niit, ruuni puhutav muld. Säält lõhnab Lõhmus ja mustsõstar siit. Ning läbi paksu põõsasse stab lind rõõmust kurgus katkeb lauluni. Seal liimine Roosipung on oodanud mind. Ees virvleb kirjasnel Marju Länik. Maastun sesse. Kuskil kord nii ihu hinge ümber siinse varjupaik. Värisedes, panen valvsa käe Malingil. Vaikne hämar ruum. Keskalul nagu midagi ei näe, vaid tunnen, kus rasku pisar, kuum lääne edasi. Kõik vana on nii uus. Seal ootab kaetult perekonnalaud. Murran pala. Siin mu ema kruus sest rüpan tänus, langetades laud toast tuppa, kõnnin õnnest, saamatu reas riiulitel kirjavara, kust ma haaran raamatute raamatu. Seal hoovab vanemate Annistust. Lööb vaikselt vana Kell kui kutsuks veendunud soe, helde. Nüüd olen kodus. Kamber, suurest kuust lööb hiilgama, kui oleks ingleid täis kes vastu võtmas tänu minusse ohust maale kodus enam miskist muust ei mõtle, on vaju harras. Meel ma uinun nagu varia jõulupuust mis särab unelm mais veel. Ja veel. Õnn ei tule nagu oodanud maa ja lootnud üle. Ta on aastate huul ja valude töö. Tantsusammul ei Võirutatavast talle veel ristis käsi taha nastu, kui kirikuteel Eima hõiska ta poole kiiduhümnid säis. Selleks südamule alles liigpisaraid täis. Laskma põlvitanud mõttes suur õnn sinu ees. Võta aset valust puhastet südame sees. Kuid maininud minu ainus, kuis hoian ma sind? Et ei pagexa jälle kui hirmunud lind. Ahmann, minu ainus üks soom põleb suus. Jäta mulle mu kaaslane. Igatsus. Üksteisest pimesime, mööda käime on kõigil ümber pingul, tõmmata kest. Me näeme nukke, varje, mitte inimest. Kuid ometi. Me pole, mida näime. Ent vahel seisatame miski nagu kõlas, mis heliviis, mis kaunis sõnaleit. Sa kannad äkki nagu vilja sületäit. Ja nagu keegi raputas sind õlast siis näeme virgudes all kiirteuhte, kui pilgu valgusesse saame maast. Sa polegi see tuules lendlev laast sai inimeseks. Pürgigatsustes, kui me süda põdes saanud me tagasi, mis osa meist? Ei enam võõristame teineteist. Kui ilu kaudu viivuks imetlenud. Põimiku Marie Underi luulest koostas ja esitas näitleja Iivi Lepik. Muusikaliselt kujundas Airi Liimets.