Terjer on Eesti kõige tuntum maleajakirjanik ja ta on pühendanud aastakümneid Paul Kerese pärandi uurimisele. Tänase keskööprogrammi saatekülaline ongi Valter Hoyer ja loomulikult tuleb juttu Paul Kerese, sest enne seda ka tema enda viimase aja töödest. Teda küsitleb Martin veerand. Ma olen muidu ju tegelnud ikka nüüdismale rohkem keresega läbi aegade ja aga siis ma lee tekkis, ma ei mäletagi, mis andis selle mis oli tõendiks, et teha mitte standardne maleajalugu, niisugune selline malesotsioloogiline uurimine maletadesse, see nõudis peaaegu kolm aastat räägivad inimesed seepärast, et maleraamatuid on ju väga palju jaga minevikku, seda raamatut, aga paraku on seal rohkem partiid ja siis selline ka tehniline kommentaar, aga nende osaliste arvamust väga põnevad, mäletad, ei olnud lollid mehed ei ole läbi aegade olnud haritud ja targad mehed nende igasuguste avaldusid, nende käitumine on olnud äärmiselt põnev ja ma olen nüüd kogu tähelepanu omandanud sellele, kuidas see areng seda raudu liikus. See. Mulle ärritas mind üks vene emigrandid, kes oli väga tark mees ja vanal Venemaal maleorganisaator ja tegelane. Ja hiljem Läänes Noscoporovski oli ta nimi, ta kirjutas ühe mitmest ka biograafiast, mida ta on kirjutanud seal vene suurest mehest Alliechynist ja seal veel mõned juurde. Ja seal ta eessõnas ütleb, et imetaja ele ole biograaf, malet, maletaja võib olla kaunis tühi koht ja ja üldse niimoodi, et ta pakub ainult huvi, kui laua taga nuppudest ja kuidas ta tõstab. Aga aga samal ajal noh, see seal selleski raamatus, kus ta seda eessõnas väidab, ta räägib nagu endale vastu ühe vest, maletajad on ka käitumine males on äärmiselt huvitav. Loogiliselt huvitav ja inimestena on nad samuti huvitavad need, noh aga nüüd on üks taoline töödel, teil on töösuhted ühe inglise kirjastuse ja tähendab, te püüate Paul kerest oma ammust objekti tutvustada ka läänemaailmas novot kere seest on kirjutatud üht ja teist. Aga ka raamatuid on kirjutatud. Keres ei lasknud endale kedagi ligi. Ta ei rääkinud midagi. Näiteks ühel veel viimasel suurel turniiril, kus ta mängis Ühendriikides Antonius 1952, mingisugune raamatu koostaja on esitanud talle tobeda küsimuse, mis on males kõige raskem? Tüüpiline vastus viis tundi laua taga istuda, niimoodi ta eelis, nendes vastus teema ja teda inimesena lihtsalt toontaks endale endale muidu ei meeldinud, kui neid konflikte üles kruvida ja nende ümbriant. Ta oli oma tsunfti aukaitsja kangesti nii et teda on väga raske. Jah ei tunne lääne mehe planeeti tuttavadki, sõbrad, rääkimata veel kõrvalseisjat ja üldse tema sõjaeelne, noh tema tähelend, mis on kõige põnevam tema juures ja see on nagu vahepeal tuli sõda peale kümned mu asjad, see on ära unustatud tähtsamaid asju, tähtsamaid asju, kahjuks ta langes nisu harva, tema 38 kud Audrus võitis ja 40 ta võitis röövena selle hollandlase, eks ole, massi see ütles talle, kirjutas, et viie aasta pärast hoidnud juba, aga, aga nelja kuu pärast tuli juuni õuna. 40 no tähendab mulle üks artikkel on 95 ilmunud jonn sees on Hollandi üks inglise ajakirjaga, mida peetakse maailmas kõige ütleme paremaks ja see avaldab neid, selliseid sisulisi materjal ja tahtsin neile tundmatu kuju täiesti saatsin siit ilma. Lihtsalt saatsin neile selle loo sinna ja nad avaldasid kohe ära, tähendab, neil oli huvitav, see on, see on just see sellest. Pealkiri on, kas Keres pidi oma karika tühjaks jooma, selline see just sellest sõjast aegsest sõjajärgsest ja kõigest sellest perioodist nii aga sinnapaika anda muidu jäänud ja kui nad nüüd ma alles eile võtsin internetist ühe pikema kus on ka siis enamik pühendatud kere, selle ma vaatan, et noh, kuidas ma ütlen noh, pealiskaudne äi, sa võid ju, neil ei ole reaalseid fakte ja siis on nad kasutanud seal ühte minu jumal juba 93 ilmudusliku väga kahmit erismaterjali ja siis seda serveerin hoopis mingisuguse Venemaal ei, teisel senti lõuna. Ma ütlesin neile enne, kui ma siia jäävad. Nii et Läänes ei, teadus, mida need mehed, kes arvavad, et teavad, ma olen, ega ma saanud suhelda, ma käisin siin Euroopa ringreisi 90., kogusin materjali, need, ta võis üht-teist neile vahel rääkida, aga see pole, ta ei ole oma vennale, oma naisele, kõike seda räägin, ei, tuletavad ainult seda. Te olete kuskil kirjutanud, et ta võis mingi muu küsimuse peale nagu lahti minna. Aga kui otse vastu seda ei saa, et mina sain sellest õnneks aru varsti ja mina üldse, noh, see oli võib-olla mulle tundus miinused. 46 ma tulin ju tema asemele, nägin teda, kuidas see 48 MM-ettevalmistus käis, ma olin nagu Külliampsikas, aga noh, olin seal seejuures asja ajajaga eesti poolsi. Et temaga ei saanud niimoodi üldse rääkida, ta ei vastanud kunagisel, aga kui tema midagi puudutas väärides kaudne asi, siis ta võis sulle rääkida kõike. Ta võis mulle näiteks rääkida, mida keegi ei teadnud temaga. Lesk praegu äkki istume vanas maleklubis Pärnu maanteel oli see näiteks, ma ei tea, mis jutuks seal, nonii, kahekesi mina ootasin kedagi malemaja töötajate maid, ema istus sealkandis midagi. Ta ütleb korraga, et 49 oli ta küüditatute nimekirja ja kes oli kirjutanud tema kohta nii-öelda tiinud taotlused, teda nimekirja võetaks meile mõlemale tuttav mees hakkab seda mulle rääkima, äkki ma ei ole seda. Tähendab, ta võis niimoodi, kui teda. Ma ei näe, kahjuks ei mäleta, mida me Me rääkisime, et tal tekkis mingi huvi, kui tal huvi tekkis, ta võis rääkida väga palju, mul on üks, 10 lugu sellist, mis aga selle pika aastate jooksul on seal väga vähe. Ta võis nii rääkida siis kohe, kui ta oli ärritatud või huvitatud naine räägib ka näiteks ta tuli pikalt välismaa reisilt tuli koju, jagas lastele ja naisele kingitused välja ja läks oma kabinetti ja istus seal rahulikult edasi ja ei rääkinud midagi reisist meie noh, ükskõik, kust me tuleme ka, näiteks Argentiinas oli see reis. Et noh, kui palju sellel esmakordselt veel seal ei räägi, aga kui hiljem tekkis seesama Argentiina küsimus päevakorda või siis ta võis rääkida ka mitu tundi järjest, tähendab, temal oli vaja konkreetseid ajend. Te olete kirjutanud, et tal oli väga terviklik natuur, nii et see ei olnud mingi poossetturi temast see vat Taali absoluutselt poosi vaba, vaat niisugust poosi vaba mul on, noh, ajakirjanikuna tegevuse vältel tunud paljudega hukkub suhteliselt poosivab. Ja tema ei pretendeerinud millegile, oli tema viimane Eestis antud intervjuu enne surma olid Eesti televisiooni Subalevist püsti korvpallis ka midagi kõigiga, eestlane räägib, praegu on korvpallis, tema ütles rahulikult, ma ei ole spetsialist korvpallis, ma ei oska siin midagi öelda. Aga võib-olla, et see tema sisemaailm oligi nii, noh, ütleme siis üheplaaniline, tal oli asjade kohta vähe, arva talle vastu pida, arvas kõigi kohta midagi, aga ta ei tulnud välja, sellega ta Volkas hoidis endale või ta ei leidnud. Noh, et see ei ole siiski, et ta peaks seda kuulutama teistele, kuid au läks, kui midagi muud oli näiteks, ma olin vahepeal siin üks aasta hiljem tulin Tallinna tagasi spordile, seal õiendasin midagi esindajalt üheda, vist mängis Tšehhimaal mingi turniir, mingi Loonu vahekord nagu tööandjale mina ott ja tema tõi oma neid üks neli-viis järjelugu spordilehes ilmus, tõi, istub seal, mina ühel pool teisel pool, meil oli nagu lähemalt suhted juba ja siis võisime, aga äkki ta ei tea milles, mida ta muidu kunagi ei ole rääkinud Tallinnfilmis olnud, ma arvan, see on ka küllalt ilmekas. Istume võtma teda lindile, üks film tehti temast kunagi 70.-te aastate lõpus ja seal teksti ja muu suhtes. Ootame nüüd, et pääseda löögile, seal mingi teine asi oli, venis ja see ikka venis hali vabaks ja ta ma ei tea, kas ma esitasin, Ta oli juba elevil või ärritatud või miksi veni. Korraga läks ta ärritus, tähendab, ma ütlesin midagi, kootumid on kirjutanud kunagi foto oli üks, mitte hea mees kogu aeg. Ja ta läks põlema, hakkas rääkima ja vahepeal oli lõppenud see. Ja see stuudio oli vaba. Kes räägib, no kes julgeb teda katkestada, rääkis peaaegu pool tundi, tähendab, kui ta konkreetsel pinnal ainult see, aga niisama, et saame nüüd kokku, tere, hakkame lobisema. Ei teinud, kuna kas niisugust klassikat Kristo teed ei ole kunagi proovinud, et noh, ütleme siis kangema kraami klaasi taga, et siis nagu öeldakse, enim avaneb Kerese juhi pruukinud kangemat kraami. Jerezon, mammerand, muud ei ole mulle üldse temaga kontakti. Sellel pinnal on, kui ükskord, kus me olime Leningradis veel liitu meeskondlikult, mingeid võistlusi dist, sattusime koos sööma, tal võisid tulla ootamatult, äkki ta tellib mulle 200 konjakit, no siis rääkisime niisama, lobisesid. Ja selliseid räägi täna näiteks 1960 õhus mängime seltside vahelised meistrivõistlused Moskvas neiule ära, kes temale ligi puges ja mina. Ja siis ta ütleb mulle korraga, et noh, kas me läheme linna peale, jalutan, mina kartsin, ta läheb autopoodi, millest ma midagi ei tea ja ei kasutanud seda suurt võimalust. Jaa. Aga näiteks läheme sööma see korki peal veel soliidne hotell, saal on tühi, 12 tehakse lahti, üks üks vene seal seal loeb, ravdad ja istub, ootati ja nüüd ettekandjad, teine tüüp. Me tahame istuda üks omaette, see lükkab meid, saal on tühi, aga vot sinna tal on parem tuua siin lükkab sinna ja kargab ta link täis ja siis ta hakkab aru, ta andis mulle niivõrd ajalooliselt väärtuslikku materjali 47. Üks turniir, kus ta lõpuks kõrbesse oli MMi-eelse kaheksa veel asjaolu, et, et mis temale seal tekkinud seal mõjuste hakkab, et sama, et kella kolmeni öösel ei saanud, siis oli raha vahetamise Venemaal 47 lõpus ju rublasid vahetati ümber. Jood hirmsasti hotellid täis, Moskva hotell, ka see tollane luksushotell, tema leidis, et kogu ema viltuminek oli sellest, et ta pidi kolmeni ootama seal oma ööd ja räägib ja räägib, räägib, mida ta kunagi niimoodi läheb küsima ei räägi. Üks tuntud ajakirjanik Moskvas, siin tuli siia. Palus mult, et kas ma ei saaks ettevalmistatud, tagab minna sinna ja ma teadsin, et ta talle ei meeldi, see minu räägime aga midagi, maja külmusk, helistan. Kurat, tulgu umbes niimoodi, et see tuleb paari tunni pärast tagasi, näost valge, ütle, et ma olen diplomaati igast tegelase, niisugust meest, istusime üle laua, pakun shampust veel seal või midagi muud juttu ei toimunud, noh, et ei osanud midagi juhida, inimlikku kontakti toimunud, tekkis see siis ta võis olla väga avame, aga muidu mitte. Water Hoyer, te olete uurinud ka arhiive, te olete näinud tõsist vaeva, et pääseda Moskva arhiividesse. Mis on teie suuremad töövõidud arhiivides? Töövõidud on nii, et see, mida Moskva arhiividest oli praegu võimalik kätte saada Neetma. Õõnestus kuidagi välja välja siiski peilida. Veel tol ajal üheksakümnendatel vastanute keskel oli arhiivide ülemus Piho ja eesti päritoluga mees ja selle kaudu ma sain ühe loa. Kahjuks noh, julgeolekuriive ei allunud sel arhiivide ametile sain riigiarhiivi, kus ma, venelased millegipärast on seda ka vaadanud, aga seal veel kõrvaldab dokument. Ma sattusin, tuli väga, väga huvitav materjal, aga ta oli noh, kitsa või seal ei olnud siiski seda, mida peaks olema julgeolek arhiivis kohariiviga nagu jukerdati, julgen üheko rivile ma ligi pääsen, seal öeldi nii, ja teisiti on vajamist kirju avaldusi teha. Välisministeerium meie oma tegi algul, siis neil ei vastatudki siis kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumile, tulijana ajakiri. Et meie arhiivis ei ole kerel olev materjal ja umbes samal ajal päev hiljem või varem tuli välja üks Moskva ajakiri, kus äkitselt oli toodud üks väga põnev üksainuke küll dokument online'i allkirjaga, kus otsustati midagi, noh, need MM, kas kerest pääseb, ei avaldata ja ära tähendab see vene ajakirjandus ei ole peaaegu midagi, ilm aga, aga siia tuleb kiri, et üldse midagi ei ole, aga samal ajal korraga on tõend. Juriidiline fakt, tõendeid, mis kuupäeval. On otsustatud poliitbüroos, et kere seal on, siiski tuleb teda lasta, tal on õigus maailma missikandidaadid seal mängida, sellepärast teda taheti ju noh, isiku isegi kinni panna ja üldse sellest asjast kõrvale, samal ajal veidi varem, kui see stalinikiri oli ikka lõbus otsustusõigust. Mina olin keskkomitee org, osa punt, kes tegeles kõigi nende asjadega üks kolm-neli kuud varem põrgus. Et Keres oli siin põrandaaluse kodaniku ja selle rahvusliku liikumisega seotud ja et meie leiame Keres, noh, on üldse Nõukogude vastane element ja teda ei tohi sinna maailma missi võistu telelubada Pawerongi olemas. Noh, läks siis jah, see oli aasta lõpus ja märtsis allkirjaga on paber, siis Stalini allkiri, seon Vaksiimil ära roopaid veniks Maslow keres, tähendab otsustas ikka see Stalin, aga, aga nüüd äkitselt möödunud selle aasta algul ja Moskvast. Et on võimalik seesama keskkond, idee, kes ütleb, midagi ei ole, on kätte saanud saada nende represseeritud nende kahtlaste tegelaste kohta. Andmeid 20000 rubla eest see veel ei ole, aga seal ei ole ainult kere, seal on ka neid, keda likvideerida, kõrvaldati ja kellel oli probleem. Tähendab, paberid on aga meile siia minis, mul on see paberkoopia olemas, ma panen, kui ta ükskord sinna jõuame, siin raamatus, et teatab, ei ole, tehti uuring, ninaga paberid ei ole, millegipärast ei taheta neid välja anda, aga sellest Riiast arhiivist keegi sinna oli, noh nähtuste venelased olid seal ka soganud, aga kas huvi või lükkasid kõrval, seal õnnestus mul avastada nii rahvusvahelise tähtsusega dokumendiks tosin või veidi rohkem, aga otseselt Kirkega Kerese enda kirjutatud sel mõningaid. Ta tuleb nendest tosina hulgas, mis praegu laetuled valmistuti 48. aasta massturniiriks, Venemaa, kuidas käis kemplemine läänega, kuidas meie tahtsime siin meie N Liit jahti suruda oma tingimusi peale ja surusid peale, et üldse, et see turniir toimuks Moskvas ja nii edasi. Aga nendes paberites ei ole otse Kerese kohta midagi sellist negatiivse löödud, seal on küll noh, kaudselt võib mida üht-teist välja lugeda ja materjale noh. Huvitav, et ma leidsin ka täiesti noh kahjuks ta too Kerese suhtes suurt selgust, aga võib-olla kõige Milles te pott veini baarides ka ei räägi sõnagi, ta kildu Stahlil kirja, ta räägib sellest massist oli Ehhiniga ja kuidas suhtuti, noh, oli siin oli, nüüd tehti temast vene suureks pojaks, sisulise rahva ja riigi vaenlane oli valge immigrant ja ta oli, noh, ta oli valge immigrant veel, selline suur immigrante oli ju kõrgaadlist ja lõiku ja vene nõukogudevastane olnud varem. See oli üks segane, tähendab, see häälte õnnestus üks väga ja siis selle Fide ja lääne ja Moskva vaheline kirjavahetus, telegrammid ja kõik muud selle võistluse ette valmis suhtes, mis annab muidugi kui sellest kirjutada. Ma olen üht-teist siin, lavale annab asjale maitse magu, juurde, saab palju asju selgemaks, aga see nüüd see põhiline praegu ei ole ikkagi paberit, kuidas lahendati see Kerese küsimus, tema saatus üldse, seesama Ta ütleb nüüd, mis on olemas. Org osakonna pabergis ütleb, et keres on seotud põrandat, see oli 46. aastal ju jube süüdistus keres on seotud põrandaaluse liikumisega. See asi olnud selline Nathaniel listlik element ja meie leiame, et kerest lubada maailmameistrivõistlustele otse, on seal kirja ja siis tuleb mõne kuu pärast see poliitbüroo otsus Stalini ja allkirja, kolm meest on rivis üles root vaat maru põnev oleks teada saada, mis selle vahepeal küsimus võib olla ka ei toimunud midagi, see võis toimuda. Jossiv ütles ühe korraga tema ja otsustas ja rohkem polnud tarvis ongi tarvis, tema olevat olnud mõnevõrra malest huvitatud ja tollal oli juba juutide vastane kampaania vaikselt alanud. Bot vinnik olevat olnud küll Jossi nagu lemmik mingil määral. Ei mitte liiga ka ei kinnita ja, ja oli küsimus, küsimus oli vene selle juhtkonnale. Stalin, eriti meie peame igal pool. Ja meie oma kassa oli pott või keres keres ju meeldis ka nende Moskvossidelena. Ta oli tol ajal oli ju nii ilus ja sile, pois viisakas midagi, tähendab, ta võitis sõpra igal pool. Kuulus helilooja Prokov oli veel väga kuulus maleentusiast, niisujana. Oli enne Bodwinnikule plaksutada, nüüd hakkas äkki pakutama keredele Bodwinnikuma Meoordise kurdab, et kuidas see võis segada, mind hakkas plaksutama nii, ja see on noh, väike tühi detail, aga Senil keres hoidis nende bosside sümpaatia, ta, ta oli. No tolleaegsed keres tuleb näha, 46, ma toon hoopis hüppena, näitan nisuga, ta oli Pärnus suvel oli, ta andis siis juba olid need moskva paksud juudi tädid ja kes suvitaside kõik andis Simurdamise soe, kuum suvepäev oli, mina vaatan ka, et publikut oli, noh 500 või suvide, kõik mutikesed kohanit niisugused higistavad ja kõik vahivad, seda ta oli noh, napilt kolmekümneaastane siis seda tõesti, tal oli selline nagu pott, Winikkone inglit, võõravjueenia nägu, Helme Käisi jume, jah, käis teda niimoodi ja nii oli ta muuseas ka ma olen saanud igast akadeemikud, kes on muga tahtnud rääkida ja teda teda külla kutsunud, dub, no see oli igal pool mujal, et ta lihtsalt neile meeldis. Meeldis Te nimetasite siin patriniku nime, palju on spekuleeritud, kui palju bot finik Kerese vastu töötas, mina julgen öelda, et vot see on vale, ei töötanud üldse vaid vini kooli teistmoodi mees. Ta ütleb, ma ei ole kunagi intrigeerinud ja ma usun, ma olen saanud aga rääkida mitu korda ikka päris südamest. Tema ütleb alati ära, ta ei ole, ta ei tunnista, et ta intrigeerib, aga vaata kõigi nende asjade juures on see õnnetused Nende väidete tõestamiseks ja ei olegi kusagil pabereid ei ole, ei ole, aga, aga no mina näiteks psühholoogina ma viletsam ei ole Bodwinnikuga jutuajamisega mind kinnitanud ka muud. Et ta intrigeeriv tal ei olnud. Ta võitles muidugi ta võitles oma asja eest ja, ja kui keegi, kui ta aga ta olevat selja tagant kaebama Vueenama, seda ta ei teinud, kirju ei saatnud. Ja ei saa, tema ei saatnud selliseid kirju, tema vältis, ta ei andnud allkirju ka nendele, kui hiljem kordshnoid siin hukka mõisteti, tema ei kirjutanud nendele üldistele kirjadele kunagi alla. Kohe, ma vaatasin televiisori pilguga otsa veel, et kas see, et nüüd räägib, ei räägi päriselt nii riik kui on, aga ta kohe Valtedroovis ta talle meelise Uueascagoog, Paul Petrovitš mähki Baltiiski aktsientele, see vaat et ma ei ole kunagi, et keresega. Ma olen kere seest alati, kuidas ma teda aurud olin tundma, õppisin juba lugu pidanud ja kõigi meie suhted olid head ja normaalsed, aga mannamõis võistluste eel 48. Et tekkis meie eriarvamused, aga sellises konkurentsis sealses mu sooviga samuti tööd. Loomulik, et noh, meil olid erinevad seisukohad. Bodwind keeles öeldes tõestit Bodwini vaidles igasuguse turie tingimusel iga paragrahv üle lõputud, et mina saatsin juba toorsiastol, sõida treener neid asju ajama. Keres oli jälle umbes nii, et reglemendi tegemine kohtunike ja selle Apoidliinikule liiga detailiale teda ärritas. See ei ole nii nagu Narvas peab olema. Aga inimesena ta, et tema läänes on üldse olnud arvamused, Bootwinik tõi Kerese vanglast välja, kui IRL ei ole ka vanglas olnud täiesti Ameerika ajakirjandusse pärast sõda, levi. Ma küsisin ta käest, kas ta on kunagi on ikka õige mees, et kas ta on noh, et Läänes räägitakse nii, teie astusi tegele eest kaitseks võib, ta jäi tükiks ajaks mõtlema ei. Ja et ma ei saanud seda oma nimel teha. Ma võisin mingi üldisele kirjale, aga ma ei mäleta seda. Oleks olnud, et ta ütles. Ta ei ole seda midagi teinud, mida seal Läänes räägiti. Nii et ta läks tülli kaasmusloviga, kes oli puhas Moskva mees, vene stimaad, läks tülli, kõigi konkurent emal olid oma seisukohad, mida ta noppida kas ainuõigeks, ta läks tülli ka igasuguste üle liidu spordikomitee esimeestega, tal õnnestus yhe jõuski kindralpolkovnik, kes oli endine julgeolekufüürer veel oma ametist välja kangutada näiteks too too enesega 40-ga üheksandas turniiri, et ei tahtnud anda dollareid osta Lääne maleva ajakirjandust Apodwiniku seda leiti tähtsamaks seda tiitli saamist, kui seda kindralpolkovniku löödi, lükati sealt ära. Niimoodi tema läks otse peale. Te olete kirjutanud patrinicale ja parema enese programmeerimisvõimega enese ütleme ka siis niimoodi suunamise ja keskendumisvõimega. No mina arvan ka seda kogemuste järel, aga on niisugune noh, superasjatundja nagu öö. See hollandlane, kes ka Kerese sõber ja Kerese toetaja kõik, kes noh, nii matši küll kaotas Eeaa rängalt haritud mees ja tark mees ja kõik nii edasi. Ta oli siinsamas, 69. aastal Tallinnas, tegime siin eesti raadius. Aga ja keresega, Ühe mina esitasin küsimusi, nemad vastasid. Kahjuks jäi see asi ainult mõned. Paar minutit. Oli raadiused, saaks või veel natuke vene raha, ta pidi Moskvaga sõitma. Rõive ütles puid vinniku kohta, Jahata on jõule isiksuse, aga minu meelest on ta läbi aegade üks kõige suurem eneseteostaja. Aga ta oli eneseteostaja, noh, oma oma tahtejõu ja kõige muuga nurgataguseid kombinatsioon. See teema on ammendatud, see on ammendunud ja seal on 10 näidet tuua, kes enam. Tundub, et see lend, mis Kresel oli 30.-te aastate teisel poolel, see jäi väga lühikeseks, see afroturniir, mille Hollandi raadiojaam korraldas ta võitis selle küll nad jagasid esikohta Fainalisime valla ja see jäigi tema kõige suuremaks saavutuseks. No raske öelda, 37937 ja 38 on tema, aga noh karjääri jah, niisugune kulminatsioonipunkt muidugi pooleteise aasta pärast tuleb see massihõivega otsa veel, mis omamoodi, seda tunnistati ehk rohkem sportlikust seisukohast. Aga Nendel kahel aastal valitses ta male maailma. Mitte ainult oma punktidega tabelis, kui noor 21 aastane ilus pois need olid. Seda on hiljem järele teinud. Taal Kasparov. Ja rohkem me oskaksime öelda ja kurb lugu, loovus on selles, et see oli just sõja, veel sõda tuli peale kõik jõuvahekorrad ja kõik muud asjad muutusid, see on ära unustatud isegi nende noh asjatundjate hulgas sellest minnakse kuidagi mööda, tõlgitakse valesti või pealiskaudselt näiteks nüüd praegu teevad seal internetitegelased ka nende ühe või teise mehe karjääri tipphetki. Keresel pakutakse välja 1009 54955. Ma ei oska kuidagi seda seletada või põhjendada, aga Kerese olid need just 1937, ta võitis, viis turniiri. Uhkem võit oli tal veel see seeme maadeni turniir eelne turniir, kus ta võitis just see stiili poolest ägedad ja kõik pretendendid olid koos. Mauro ka, ta oli ju kõige noorem nende pretendendi hulgast ja tollal just et on ära unustatud. See, kuidas reageeris malemaa. Siis publik nõudis, et Kerese partiisid tuleb sundkorras õpetada ja näidata Nendele, Igasta oinakestele seal maletegelaste hulgas ja nii edasi oli ja noh, ta ei olnud nagu Michel ajal on selline deemonlik kuju, aga ta oli jälle seesama ilus poisina ta, tema tara jooksid tüdrukud seal ja mitte ainult tüdrukud, vaid ka diplot, diplomaatike Sancanda peale tekkis temaga ja, ja ta mängis nagu, nagu öeldakse, et nagu noh, Piega, nagu paganiini malevaga niiniks nimetati, mängib selle ühe keele peal niimoodi, nii et ta oli tollal nii. Ter. Murphy on ju Ameerika legend ja 1937 möödus 100 aastat tema sünnist Ameerikas. Paul üks tähendab nende morfi ja Paul 200 aastat hiljem Paul Kerese Eesti omani, et see on kuidagi nagu see ja see oli tõesti põnev, need turniirid ja kõik, mis seal toimus ja mida ta tegi. Aga siis tuli see neetud aeg peale ja, ja ilmselt tema arengusse või jäi midagi sellest tema katsetõusuga, tõusukõver tõuseb, koer murdus ja kuidagi noh, tema oli veel noor ja mõneti Bel inimesena, natuke on hea poiss, ta oli ka naiivne ja siis võitlejaomadusi vaat et eneseteostaja nagu ütleb, et kõige suurema tennise ostatud Bodwinnike laske, et Keres ei jõudnud selle eneseteostust ajamise ennast vormistada niisugusel kujul. Ta oli lihtsalt selline loodus, lapsis, naeratus, kena ingellik välja nägema, nagu ütleb. Et, et see periood on kõige põnevam ja need turniirid, mis, kuidas reageerida ja mis seal toimus, need kaks aastat, 37 38, aga siis tuli kõik muu peal selle turniiri võidu natuke tumestas niisugune asjaolu, et talle tuli Tartust vist külalisi sinna ja tal oli katkestus, seisneb võidu sees ja selle analüüsimata, sellel oli väga, vaata. Jälle tulid maleliidu esimees, Talts oli endine minister ja Kerese isiklik sõber, küttis üks väliskuulus, väliseestlane, üks rikkamaid ta veel 90, me vist praegu veel ela. Mida on koolinoorte meister kunagi enne kerest ammu olnud ja suur kaugushüppaja oli üliõpilasmeistri võitnud ja nii edasi, kes tulid teda vaatama? Talts oli kui maleliidu esimees, nad olid seal kokku puutunud, asjaajamise juures küttis sõber mees tirivata partii pooleli, võiduseisus aga on vaja uurida. Lõppmäng ei ole niisama. Kutsuvad tirivate kohvikusse, aga no hea poiss läheb Unklitega kohvikusse. Kerese, sellest on täitsa jama, aga kuidas ta tõstis veiniklaasi, selle asemel, et kodus uurida? Lenin olevat läbi uurinud seda pool punkti punkti ja siis oleks kõik klaar olnud sellest. No kui neid järgnevaid aastakümneid need kokku võtta, siis on selge, et ütleme, kuni 70.-ni välja, te olete niimoodi, on 30. täitsa neli aastakümmet oli kahe suure Kerese ja pott sõnniku rivaal. Ei kuigi nad otsena nagu kokku puudunud Bodwinicon, seda ka ise öelnud, et Kerese oleks võinud, ju tal oli võimalusi Nendel pretendentide turniiridel seal jõuda tema vastu veel viimast korda, kui ta mängis 62, seal kurassaasma, seal võitjal kõige suuremas šansid. Aga vaat seal toimus üks. Pettus ja sa ei pettu, seal oli ka kena mees. Õed, seal toimusid mõned kombinatsioonid natuke täiesti selline välised asjad. Kerese-l oli vaja Renkaga viimase vooru parti, Elvimasi tähendab jah, partii. Ja taal oli haiglasse saatnud Stahlil olid juba need häda käes, aga ta oli välja tulnud. Al pakkus ennast noh, appi, analüüsima seda seisu, see oli küllalt komplitseeritud seis. Ja Maria Keres on mulle seda rääkinud, tema oli tunnistaja, Paul oli öelnud. No kuidas ma, noh, ta on ju haige mees, tähendab, ta ei võtnud teda. Taali terane pilk oleks seal mõndagi võib-olla aidanud leida. Ja samal ajal rajal Petrošan konkurentsis otse läks appi ise ja petitsiooni naise olevalt sokutan, see on just küllalt tõestama. Läks appi Bencol analüüs. Ma ei tea, mis seal siis oli, keres, kaotas selle seisu mingi kohe esimeste teise käigu jämedate vigadega ära ja jäi teiseks. Muidu oleks ta võinud tulla esimeseks. Ta oli viimane võimalus, ta oli kokku neli korda pretendentide hulgas, teine eine neli korda, Leeneja tähendab kogu aeg, aga tal midagi, Maria Keres on arutanud, kas tal närvid, psühholoogia ikkagi, et kusagil enne otsustavaid partiid jäida. Mingid tekkis mingisugune põletik või gripp või nohu. Ja kuidagi lõpus vajus ära, aga noh, ta oli ju kõige vanem nendest kogu aeg. Noor Keres, kes enne sõda oli maailma kõige noorem tippmees jälle see muutus pärast sellel perioodil juba kõige vanemaks kõige vanemaks muuta ja see oli tema traagika, see vahepealne ikkagi see periood, kui oleks Aleeniga selle massi äraga saanud pidada. Pärast agrot Kerese ei olnud nagu mõni siin püüab öelda, et, et teda ei huvitanud üldse, Keres ütles niimoodi, et mina olen valmis mängima Kadima jäle mentaliteedi ja tema jääri. Mina ise trügima ei hakka, noh, ja oleks Eesti vabariik, kus müürsepale viid miljonid, on vaja muhmad ja oleks leidnud selle massi jaoks raha, see 50 50000 krooni arvasteti tol ajal. Oleks olnud reaalne võimalust, võib-olla ka tiitel kätte saab. Aga need on, kõik oleksid Need on kõik oleksid, aga teisest küljest, kui 40 Colomaaljohhin ise pakkus matsi, siis ütles tema ära vaata, ütles tera ja siin mõni tõlge tähendab seda, et kartis, aga tema jälle hobuse segadus juurde, kas ta ei olnud ju, ta sai aru, mis maailmas toimub ja oli näha, kuidas see kõik lõpeb. Aljasinil oli vaja just jälle. Mida hullemaks see asi seal läks? Sakslaste Eesti need lootused ja muud seda, tal oli kuidagi ennast nagu leida omale mingi tugipunkt või Kerese massi üle, kui ta oleks võitnud, see oleks tal olnud mingi välja käia. Hiljem mingisugune trumpkaart, niisugune angerjas leidis jälle ka. Noh, selles olukorras ei ole seal, sellel ei ole ju see pole legitiimne ja nii edasi keres ei kasutanud šanssi, kareda pakkus kaks korda, koguni 42. ja 43. aastal kaks korda pakkusedama ees. See oli Kerese iseloomujooni sugune, tema vaid, ta ei läinud nüüd krahma midagi, ta arvas, et tuleb oodata, kui selgub, pärast saab ametlikult ametlikult ning ja John lõpetas halvasti. Davies Lissaboni hotellis suri, vist mantel seljas. Seal eeslinnas, suri jah, ta istus, mida ta seal tegi, selle ümber on igast legende versioone. Aga ilmselt ta lihtsalt noh, ta tundis ennast seal ju väga halvasti. Ta oli male maailma poolt isoleeritud, ta oli tõesti väga rumalate artiklite autor, neid on püütud siin Venemaal eriti küll eitada, et see ei ole nii, aga seni oli. Ja tal ei olnud enam kusagil staar lausa hukka ei mõistetud ja Vaher lausega kallale mindud, aga pärast sõda taheti, küsimus oli, et tema, kuidas tema rehabiliteerimise kõik, nii et tema tulevik oleks olnud, kui ta oleks ellu jäänud, oleks olnud, aga kurvavõitu ja seal ta tervis oli, tal juba läbidaiu tarvita, siis ta oli üldse enne sõda näeme alkoholi tarvitanud siis jälle nagu vastu pidanud. Lõpuks saksa perioodil ta jõi kaunis kõvasti ja ta noh, ta ei olnud enam see vana. Nüüd kerest oli sõja lõpuperioodil Rootsist Eestisse tagasi, perekond oli siin, aga on ju ka teada, et ta vist üritas siiski ka ära minna, noh, ta läks sinna, Rootsi oli teda varem kutsutud ja ta läks sinna maad kuulama, ausalt öeldes. Nii. Vaata ja äraminekuga, tema, sakslased tahtsid teda viia Saksamaale. Noh, ma arvan, et meie, keegi ei oleks tollal, kel võimalus mujale minna, Saksamaale läinud, oli ju näha kuhu minek. Nii et ta tahtis Rootsi minna, aga ta tuli tagasi, see asi venis kuidagi ja no enam ei, ei olnud nii lihtsalt sinna võimalust minna. Ja see viimane põrandaalune Eesti valitsus, mis moodustati ja see püüdistada ja noh, kui kerest endaga kaasa viia, ta oli ju seal Noarootsi rannas koos selle viimase siin moodustatud sele septembris enne venelaste tulekut Tallinna selle valitsuse oli ta koos seal oma naise oma kahe väikese üks oli immid ja teine oli kaheaastane, tahtsid saada, paadid jäid tulemata, nagu on teada see valitsuse difia, kes seal olid susi ja tulid jäid venelaste kätte ja keres, noh, ei pääsenud roosivoolu. Ta oli ju kõigest hoolimata kuni surmani malemaailmas kõige respekteeritum tegelane. Teda tunnistas terve maailm, seda vaheti ju üsna noh, aasta enne surma teha temast juhide president, helistas see, kui ta ütleb kõik sellist tunnustust ei ole ju niisugustele tava maletatel mängijatele, suurtele mängijale pakut. Ja ta oleks kindlasti saanud, kui tal üks laul, seda võib-olla ka kuskil, ma olen vist kirjutanud kaupa, sealhulgas üks juhus, Taavi ja noh, nüüd on ta lagunenud Jugoslaavia naismaletaja väga kuulus ajakirjanik, oli see Miluncana saarewitzia, naiste maa enamasti kandidaat, see võitles tema eest ja mulle meeldis ka see kena vanapakki juba. Ja ta läks siis Kerese juured, noh, et sa nagunii, kui me sind ette sokutan, teeme nimekirja, kes tema poolt, et Saabe, aga Paul Petrovitš, et kui te saate presidendiks, kas te saate ilma Moskvata midagi osta? Paul Petrovitš, nagu ütlesid, Alex, kui teda midagi närides veidi ja siis ta läks tõesti, kõrvad läksid punases ja siis ta näha sisemine Nis heaks. Nii et talle see väga muidugi imponeeriv igale ühele kuni. Ja siis ta oli vaadanud lõõtsad, kallis Milonka, et iseseisvalt võime ainult oma raamatut kirjutada, muidu on kõik läbi, käib Moskva kaudu, see on tema, kogu see elu, Trarhiti alu kokkuvõte kokkuvõtte. Kuuldud keskööprogrammi saatekülaline oli maleajakirjanik Walter Hoyer. Teda küsitles Martin piiranud ja muusikalisaatesse valinud Silja Vahuri.