Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 23. märtsi, stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Paavst Benedictus 16. kutsus lihavõtteläkituses tegema lõpu ebaõiglusele vihkamisele ja vägivallale maailmas, tuues eraldi esile Tiibeti blogija Darfuri. Kristjan Toropi koostatud rahvatantsuraamat ilmus lõpuks ka eesti keeles. Tantsuetendusega tulehoidja tehti kummardus Lehti Merilo-le, kes on Ameerika Ühendriikides hoidnud elus Eesti rahvatantsu ja eestlust. Serbia peaminister võistlev kostuunitsa süüdistas NATO rahu jõuda ja ÜRO politsei snaiprite ja keelatud laskemoona kasutamises serblaste mässu mahasurumise ajal. Euroopas, kui komisjon on läkitanud liikmesriikidele küsimustiku, mille üheks eesmärgiks on uurida, millises ulatuses USA luure keskagentuur Euroopas tegutseb. Eelmisel nädalal möödunud tähtajaks oli vastanud vaid neli riiki, neist ei ole oma vastust saatnud. Ilm on meil järgnevale päeval pilves selgimistega, kohati võib lund sadada, seal tuleb kuni miinus üheksa kraadi külma. Homme jääb õhutemperatuur miinus ühe ja pluss kolme kraadi vahele. Ja kõigest lähemalt rahvusvaheline kaitseuuringute keskus ja Lennart Meri Euroopa sihtasutus korraldavad 28.-st 30. märtsini Tallinnas teise Lennart Meri mälestuskonverentsi, millest võtab osa mitu tuntud tipp-poliitikud ja analüütikud. Esinejate seas on Euroopa Komisjoni volinikud Siim, tollase Olli Reena Gruusia peaminister ja Läti välisminister, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik. Esinema peaks ka Euroopa Liidu välispoliitika koordinaatori Javier Solana abi Robert Cooper ning Venemaa presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarjonov, kes lahkus 2005. aastal kremlist, põhjendades oma sammu Venemaaga laugenemisega demokraatiast. Konverentsi patroon on president Toomas Hendrik Ilves. Konverentsi toimumise aja sisse jääb ka 29. märts, president Lennart Meri sünniaastapäev ning Eesti ja veel kuue riigi NATOga ühinemise aastapäev. JÜRI Filmsile pühendatud õpilases seedekonkursile ostetud töö soovitab kanda Vilmsi koos teiste oluliste riigitegelastega Eesti kuldraamatusse esseekonkursile. Jüri Vilmsi koht Eesti ajaloos kutsus linnavolikogu Eesti iseseisvuspäeva eel osalema Tallinna gümnasiste paremate esseede autoreid, tehakse teatavaks Jüri Vilmsi mälestusele pühendatud konverentsil 31. märtsil. Konverentsi peakõnelejaks on teenekas Filmsi uurija, jüves küla Ülikooli ajaloo professor Seppo setterberg. Ettekande Vilmsi kohast meie riigi ajaloos teevad ka Eesti ajaloolased. Ja välismaalt. Paavst Benedictus 16. kutsus lihavõtteläkituses tegema poe ebaõiglusele vihkamisele ja vägivallale maailmasse, tuues eraldi esile Tiibeti, Iraagi ja Darfuri. Kümned tuhanded olid kogunenud vihmasest ilmast hoolimata Vatikani Peetri väljakule, et saada osa Kristuse ülestõusmisele pühendatud meissast. Teenistus lõppes tavapärase pöördumisega linnale ja maailmale, millest me neid liiklusvalutas südant arvukate haavade pärast, mis meie päevil endiselt inimkonda moonutavad. Serbia peaminister võistlev kostuunitsa süüdistas NATO rahujõude ja ÜRO politseid snaiprite ja keelatud laskemoonaga kasutamises serblaste mässu mahasurumise ajal. Eelmisel nädalal mitt ravitsus toimunud rahutustes hukkus üks ukrainlasest ÜRO politseinik ning üks serblane sai raskelt vigastada. Olukord Kosovos on väga raske ning võitlus jätkub, ütles kostoonitsa Serbia Päevalehele. Kui jõudmis toetasid peamiselt albaanlaste provintsi sõltumatust, said aru, et Serbia ei kavatse seda tunnustada. Siis nad näitasid jõudu brutaalselt jõudu, snaipreid ja keelatud laskemoona, täpsustas Serbia peaminister. Valitsevad palestiina rühmitused Fatah ja Hamas kirjutasid Jeemenis toimunud kokkusaamisel ala leppimise dokumendile lubadest taastada otsekõnelused pärast mitu kuud kestnud vaenukõnelused olid mitu korda lähedal läbikukkumisele, kuid jeemeni presidendi eestvedamisel jõuti kokkuleppele dialoogi taastamiseks. Viiendal aprillil toimuval läbirääkimiste voorul arutatakse plaani, mille kohaselt taastatakse Gaza sektori olukord nii, nagu see oli eelmisel aastal, enne kui hammaskaasast kõik fatachi üksused välja tõukas. Jeemeni kava näeb ette ka Palestiina valimised ühtse valitsuse moodustamise ning Palestiina julgeolekuüksuste moodustamise rahvuseüleselt. Ja Euroopa komisjon on läkitanud liikmesriikidele küsimustiku, mille üks eesmärk on uurida, millises ulatuses USA luure keskagentuur Euroopas tegutseb. Vastamise tähtaeg oli 15. märts, kuid seni vastuseid saatnud vaid neli riiki. Teemat jätkab Katrin paga. Euroopa Liidu institutsioonide uus töönädal algab teisipäeval ja siis on Euroopa komisjoni poolt oodata kriitikat 23-le liikmesriigile, sealhulgas Eestile. Möödunud aasta 15. detsembril saadeti liikmesriikide valitsustele küsimustikud, mis muuhulgas peaksid heitma valgust CIA tegevusele Euroopas. Vastamise tähtaeg oli 15. märts. Siiani on vaiks Hispaania, Poola, Soome ja Luxemburgi valitsused võtnud asja Euroopa komisjonile selgitada. Tähelepanu antud teemale juhtis Euroopa Parlamendi raport, mis väitis, et Ameerika Ühendriikide lennukitega veetakse Euroopast terrorismis kahtlustatavaid vanglatesse, kus mõnedele inimestele saab osaks ülekuulamiste käigus ka piinamine. Parlamendi raportile järgnes Euroopa Komisjoni otsus koostada võimalikult täpne plaan, milline on Euroopa Liidu liikmesriikide osalemine terrorismivastasest tegevusest. Ühtlasi paluti liikmesriikide valitsustel pühendada teemasse kõik asjasse puutuvad, kaasa arvatud inimõigustega tegelevad ametid. Nimelt uuritakse ka, kui palju liikmesriigid terrorismivastases võitluses arvestavad kodanike põhiõigustega. Kuigi liikmesriike ei saa sundida jagama turvalisusega seotud infot teistele osapooltele, on Euroopa Komisjoni kõneisik pris oroska Mäbing öelnud, et poliitilise surve avaldamine on võimalik. Kui Lissaboni leppe järgmisel aastal jõustub, väheneb liikmesriikide valitsuste õigus hoida kinni kogu liitu puudutavat olulist teavet sise- ja justiitsküsimustes. Peale lihavõttepühi tuletatakse 23-le riigile sealhulgas Eestile meelde, et Euroopa komisjon ootab CIA tegevuse kaardistamiseks nende panust. Katrin Vaga, Brüssel. Salme kultuurikeskuses esitleti täna rahvatantsukogumikku, mis tõi Kristjan Toropi koostatud tantsuraamatu lõpuks soome keelest eesti keelde ja tantsuetendusega tehti kummardus tantsuõpetajale Lehti Merilo. Ole, kes Eesti tantsu ja traditsioone on ülal hoidnud Ameerika Ühendriikides. Kohal käis Riina Eentalu. Viron vakka 105 eesti rahvatants on nüüd ka eesti keeles. Kõlab veidralt, aga nii on, et Kristjan Toropi tantsuraamat ilmus 1991. aastal, kõigepealt hoopis Soomes. Kalev Järvela, miks nii? Kui Kristjanil oli nagu materjal koos oli valmis, taheti kirjutada raamat eesti rahvatantsudest, siis ei olnud eestimaalt võimalik leida rahastajad ja oma Soome sõpradega rääkides pakkus välja tolleaegne soome rahvatantsusõprade seltsi esimees, et aga see võiks Soomest teha ja nii oligi, et käsikirja seal eestikeelset olemas. Et Christian kirjutas selle raamatu kohe soomekeelsena. Soomes on see raamat olnud väga populaarne ja Eesti tantsujuhid on ka juba ammu raamatust huvitatud olnud, aga aga see oli soome keeles. Need on Kalev Järvela koos onu haagiga meie oma tantsuraamatu tõlkinud eesti keelde. Uhke raamat on, tunnistab Kalev Järvela. Endal on täitsa hea tunne ja tahan ikkagi Kristjani üks olulisemaid teetähiseid ja materjal, mis tal oli läbi töötada, oli väga mahukas. Ja kõik kohal olnud pandi kohe raamatu järgi tantsima. Aga Kalev Järvela lavastatud tantsuetendusega tehti täna kummardus tantsuõpetajale lehti meriloole, kes oma tantsuansambliga tulehoidjad on eesti tantsu ja eestlust hoidnud ülal Ameerika Ühendriikides, kuhu ta pagulasena jõudis. Kalev Järvela on küsitlenud selle tantsurühma tantsijaid ja salvestanud intervjuud, lehti, merilooga, need on ka tänase etenduse üks osa. Tulevikutöörühm on seal, Portland linnas on eestluse tsentrum, kusjuures ta on integreerinud enda sisse ka teiste rahvuste esindajaid. On korealane, tantsib, jaapanlane tantsib, siis on segaabieludest, teised pooled on toodud tantsima. Ühesõnaga, Lehti Merilo-le endale seekord küll video kaudu. Me oleme esinenud ameeriklastel igal võimalikul ja meil on see eriline tähtis olnud, et maailm teab, et Eestimaa on olemas, millised tantsud meil on, millised laulud, meil andmist, traditsioonid on ja kahvel. Ajaleht Sakala ilmus täna esimest korda 130 aastat tagasi, Piret rist jätkab. Vana kalendri järgi ilmus Sakala 12. märtsil ja uue kalendri järgi 23. märtsil. Nõukogude perioodil kandis ajaleht nime tee kommunismile, kuid unistus Sakala nime tagasitulekust polnud kadunud ja oli Eestis esimene maakonnaleht, kes oma nimed aastast viimased 13 aastat on Sakala peatoimetajaks olnud Eve Rohtla ja Sakala kuulub Eesti meedia kontserni, kes on siis Schibsted ehk Põhjamaade suurima ajakirjanduskontserni esindaja Eestis 50 protsenti Sakala aktsiatest kuulub Eesti firmale pressinvest ja 50 protsenti siis Norra ajakirjanduskontsernile Schibsted minu meelest. Ja öelda, et see on hoopis teistsugune tase või seal hoopis hullem või parem me teeme siin Viljandis lehte oma kõige parema, oma äranägemise järgi ja olgu see omanik kestahes, senikaua, kui inimesed lehte loevad ja majanduslikult, et on leht heal järjel, ei sekku mitte kunagi mitte ükski omanik ajalehe sisusse. Praegu töötab Sakalas 40 inimest ja tiraaž on argipäeviti 12000 ning laupäeviti 15000 eksemplari. Ja enne saate lõppu peame edastama ühe kurva uudise. Täna hommikul leiti kirjanik Vaino Vahing surnuna oma korteri ukse tagant. Vahiks sündis 15. veebruaril 1940. aastal Meeksi vallas Tartumaal. 63. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning töötas seejärel mitmel ametikohal jämejala ja Tartu psühhoneuroloogia haiglas. Hiljem oli ta Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri dotsent. Eesti kirjandusellu jõudis ta 1900 seitsmekümnendatel aastatel, Kirjanike Liidu liige oli ta alates 1973.-st aastast. Vaino Vahing avaldas oma pika prosaist ja näitekirjanikukarjääri jooksul mitmeid raamatud toid, näiteks 2005. aastal ilmunud vaimuhaiguse müüt, mis koondab aastatel 1969 kuni 2003 ilmunud kirjaniku, artiklite, esseede ning arvustuste paremiku. Ta on pälvinud ka mitmeid auhindu, sealhulgas eesti kirjanduse vastav preemia. Eesti vabariigi kultuuripreemia. 2001. aastal autasustas president Lennart Meri vahingut valgetähe neljanda klassi teenetemärgiga. Ja ilmast. Öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, enne keskööd sajab mitmel pool lund. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb miinus kahe kuni miinus seitsme, kohati miinus üheksa kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme ilmajaama teatel miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Aitäh, et kuulasite ning kuulmiseni.