Me oleme Madis Aesma, Indrek Vaheoja ja oleme endale kutsunud külla, ütleme harrastuskalamehe Kalev Kruusi, tere hommikust, Kalev. Tere hommikust. Võib suvel harrastuskalamees ja absoluutselt võib kindlasti, et sa ju professionaal tegelikult selles mõttes ei ole. Ja kaugel sellest professionaalid on ikka täiesti erilised mehed. Meil on üldse nagu madisega rääkisime ka ja tekkis ikkagi arusaam sellest, et kala, kalapüük kui selline on praegu. Ikkagi meeste seas väga populaarne on see niimoodi? Ma loodan küll, et see nii on, nüüd kui ma olen teinud seda kalamehejuttude saadet, paar paar paar hooaega ja siis ma siis ma ikkagi näen kasvõi ka oma tutvusringkonna pealt kusjuures on juba mingid sellised vennad, kellest nagu absoluutselt ei kujutanud ette, et see võiks nüüd kalale minna. Juba ta on käinud mingit punast püüdmas ja juba ta on saanud ja tundub nagu täitsa uskumatu, niiet see on läinud päris popiks, mis ajab ühe eesti mehe kalale. Ohoo, ma ei tea, noh, sama võiks küsida, et miks käib Heimar Lenk valijatega kohtumas? Kati Saara, Vatmann Murutar abiellub, iga kuu lahutab, et seal hobi, et inimestel on erinevad. Et minu hobi on sisse või meeste hobi, osadel on kalal käia. Täna on neljapäev, kell on praegu üheksa, 19, millal sa viimati kalal olid? Ma olin kalale viivati eile ennem kui Gadja jõudis kohale. Me käisime naissaarel proovimas lesta püüda varahommikul kell kuus läksime ja tegime seal samamoodi jälle natuke proovisime filmida ka, aga, aga meil on selline operaator ja režissöör selline vinguja, kes ja siis ei saa üldse aru, mis on nagu mõnus, et viis kell viis hommikul on mõnus tõusta ja minna ikkagi tormiga merele ja ta ei saanud sellest aru, siis me tulime mingi hetk tagasi. Mis kala üldse praegu lisaks lestal veel võtab. Nüüd on sügis käes, et mina olen rohkem selline mere peal käia, mulle hirmsasti meri meeldib ja sügise aeg on ikkagi juba see, kus nii-öelda haugil ei ole enam hambad pehmed, et, et, et võib minna ikkagi haugi juba korralikult püüdma. Haugi aeg ja. Kas sa seda ka mäletad, millal sa esimest korda üldse kalal käisite, millal sinusse siukene tõsine pisik hakkas nagu sees vemmeldama, et sa nüüd enam ei saa olla ja pead minema. Päris esimest korda vaata kui ma nagu siis päris nagu kala püüdsin, aga ma mäletan seda, kui ma käisin esimest korda. Mul isa käis oma sõpradega Muhumaal seal ajalehe sedapidi, siis nagu lubadega minema ja ja seal oli hirmsasti kala, hirmsasti tuli haugi ja minu unistus oli, ma püüdsin küll õngega kogu aeg vaja Systonkaga igast muud pudru aga ma tahtsin talle andiga saada haugi ja isamid kaasa võtaks see oli nagu noh, mulle selline unistus ja sageli ta ei võtnud mind kaasa ja ma kuulsin hommikul kell viis, ta läks praami peale sõitma, auto uks käis kolks jälle, ma jäi maha. Ma nutsin teki all. Ja siis, kui paar korda kaasa võeti, siis vot need korrad on mulle väga hästi meelde jäänud. Sest ma võin isegi öelda, kui palju ma sain, esimene kord, kui kaugele võeti, ma sain kaks haugi ja 10 ahvenat ja teinekord sain kaheksa haugi. Väga võimas, mina esimest korda käisin kalal vanaema juures, tiigist püüdsin kokri panijaid siuksesse poti sisse jätsin ööseks sinna, hommikul läksin, viisin ilusti tagasi. Sest noh, mul ei olnud nagu südant teiega, mis te sellest kogrega ikka väga teed, vot kograge, ma ei oska midagi teha, jah, minu arust isegi kordselt kogeda midagi teha. Ma kunagi ei mäletan, et olin ka kas 10 aastane, keetsin sellestki uhaad. Aga keegi ei söönud? Jah, ei noh, see on jah, et, et, et korsett küll teeb nagu kaamera ees. Ma arvan, ta teeks koorest kaameraid oivalise sööja maitseks ja ütleks, et super. Aga, aga ma ei usu, et midagi tuleb. Kalev kui nüüd rääkida kalapüügist ka selliseid, siis tegelikult see on üks selline hästi iidne ürgne toiming, mille põhimõtted on jäänud tuhandete aastate jooksul ikkagi samaks, eks ole, et on kala, siis on mees ja nende vahel siis heal juhul on selline õng, mis neid kahte asja ühendav, eks ole, no kalamehele on seal muidugi rõõm, kui see õng meid ühendab, kalale endale eriti mitte. Kas on praegusel hetkel aastal 2011 midagi sellist ka, mis on ütleme siis sellises klassikalises kalapüügist täiesti? Uuenduslik see on läinud, selline hobi kalastus on läinud nii suureks äriks, et seda tegelikult ei kujutage üldse ette, et mis, mis summad seal liikuda võivad. Et, et okei, kõik on pealtnäha sama, aga, aga, aga ma võin öelda, et kas või selle saate tegemise jooksul ma olen kohanud selliseid vendi, kes on spetsialiseerunud ainult ühe kalapüügipeale, näiteks Renee, Martin, oivaline, härra püüab ainult karpkala, muud kala ei püüa ja kusjuures kusjuures ta nagu keeldus alguses, mil saatesse tulemast, kuna kui ta kuuliselt korsestab karbis karpkala süüa ja, ja siis ma ütlesin, et ei, et noh, sellega armimise püüame, laseme vette tagasi. Ei, karpkalast ei tehta üldse süüa, karpkala on targem kui meie kõik. Ja, ja et nagu nagu see on, et absoluutselt see ongi uuenduslik, et inimesed on spetsialiseerunud mingi kindla kalapüügipeale minu arust, et ma varem pole seda kohanud, ikka käidi ja lõbutseti oldi mõnusalt, aga nüüd on ikka täitsa siukseid hull fanatt ja see põhjus, miks need hullus ametid on, et neil on võimalus nagu areneda ja lõpmatult seda varustust tuleb nii meeletult palju peale. Ja siis selle varustuse seast saavad nad läbi kogemuse siis noh, nii-öelda filtreerida läbi kogemuse selliseid järjest spetsiifilisemaid, lante, spetsiifilisemaid, vahendid, mida iganes. Õudselt absoluutselt. Seal on sedasama karbi püügivarustus vist maksab kokku kusagil 120000 krooni vanas rahas nii öelda täitsa müstiline summa. Ja siis selle eest ta peab need karpkalasid, lasevad lahte tagasi. Kõik tagasi, et, et on vendi, kes ei, ei võta põhimõtteliselt neid kalu ära, mida nad püüavad endast nagu pilti laseb teha selle karbi ise ka pildid pildi ja kenasti ja siis paita pealased tagasi. Ikkagi ütleme selles mõttes tõeline sport, amatöörsport, eks, et sa ainult selle püügirõõmu pärastiseks No just, et, et ühe loo veel rääkida, et, et mis mul oli nagu minu jaoks on segahullus, et, et üks üks jõeforellipüüdja ise kirjutas meile, ütlesite, teete midagi valesti, tulge vaadake, kuidas see käib ja siis lõpuks kujunes siis niimoodi, et me saime kell 12 Koeru kiriku juures öösel kokku läksime metsa ja tulime metsast välja, hommikul kella poole üheksast keset suve sääski oli ropult palju ja ma küsisin, millal sa siis nüüd uuesti lähed, võin täitsa Läbimees ütles, et kui vihma hakkab sadama? Ma tulen, siis on parem ilm ja me saime kaks ühe alamõõdulise ühe mõõdus jõeforelli siis terve selle öö peale. GPS näitas läbi läbikäiku läbi jalutamist mööda metsa mingi 20 kilomeetrit, no täitsa hullud. Sellesse, seal on palju, jah, teil on. Vot sellest ma aru ei saa minu jaoks ikkagi natuke nagu fänn ka. No kui on selliseid karpkalamaniakid, kui on selliseid sihikindlad, jõeforelli hullud, siis Kalev milline on sinu enda selline absoluutne lemmik? Kala ma räägin, et ma olen selline merel käia ja mulle meeldib näiteks haugi ja ahvenapüüki, et ma käin. Mul on juba mitu mitu aastat reegel, et, et kevadel korra sõpradega ja sügisel korra sõpradega oleme käimas, siis Ahvenamaal või turu Saaristus ja Turus hariduses on viimastel aastatel rohkem, kuna seal lähemal kui Ahvenamaa. Ja, ja seal on nagu täpselt nii et me läheme neljapäeval sinna, tuleme pühapäeval tagasi. See on nagu puhas kvaliteet, absoluutselt puhas kvaliteetaeg, kellelegi ei ole kuskile kiiret, ma pean nüüd ära minema ja siin vihma sajab ja keegi saab ju kuskile minna, kuskile minna ei ole, absoluutselt minna ei ole, võetakse natuke isegi napsu, ma olen pannud tähele ja väga kas tõesti kalamehed teevad ka seda? No oleneb, mõned teinud. On no nüüd on paslik moment ära see kõige klassikalisem Kalamehe küsimus küsida, kui sul nüüd käed kinni siduda, näita seda silma, kui suur on see sinu püütud kõige suurema kalasilm olnud? Kes Augen näinud teavad, Augele on jube väike silmadele. Sealt ei tule midagi. Et üht-teist on elus saadud, aga mul on tõesti väga suuri, väga suuri kalu. Noh, on ikka noh, mis mõttes väga suur ja, aga ütleme, Augis peaks olema. Kui Augist rääkida, peaks olema nii-öelda kõva mees, kui sa oled kümneste klubis. Et jah, et sellised nagu naistemehed peavadki olema 10-sse klubisse teatud kõrgustel, eks ole. Aga, aga kalamehed peaks olema kümneste klubis hauge kättesaamisel, mina veel ei ole. Aga kas mõne sellise eetilise Hemingway väärilise duelli mõne kalaga oled maha pidanud. Millest saaks terve pika raamatu? Kuidas, kuidas Väinamerele tiritud laevastikuga mingisuguse lesta järele? Ei, no ma võiks rääkida terve raamatu, võiks kirjutada sellest, kuidas magasin lätlastega Hispaanias taga püüdmas. Sellest ma tahaksin isegi raamatu ja vol2. Ja see, aga see läheb liiga pikale. Aga sina ise oled siis selline mees oma püütud kala sööd ikka ise ära ja absoluutselt muidugi. Mis sa teed tavaliselt kalast, mis haugist teeks? Kondine, luine kalakesse, seda süüa ta ei, kus ta on? Hakklihamasinast läbi. Jäämerest püütud haug, värske haug, see on lihtsalt magus paadid ja eriti kui sa saad, kui on nagunii-öelda, kevad käes, Soomes on, ei ole seda püügi keeldud, sa võid juba aprillikuus haugi püüda. Sa saad selle kätte Sabraatiale kohe ära, ta on ikka kohe mõnus. Mõnus majoneesiga. Siis Augezzaoodi võid ahjus igatpidi teha, grillida, mida iganes, suitsetada. Mõni suitsetab, Auge, mina ei kassi, seda ma olen rohkem nagu suitsuahvenamees. Minu arust on, ütleme, haug hobiks, aga luuluude peale läks jutt juba siis, tuulehaug on selles mõttes hea, kaladel on rohelised, rohelised, lihtne süüa, et niimoodi kohe näed nagu kärajad näpuga välja. Väga mõnusa munas õied on küll, jah, vere mere kalastamisest rääkides vere kalastamise, mere kalastamine rääkides, kas sa seda teed ei ole leidnud, et oleksid mõelnud mõnikord lausa võrgud sisse viia kusagile, et saaks ikka suurel hulgal seda kala, mitte siis ainult üksikuid. Mul on, mul on siin Tallinna lähedal paar head tuttavat, üks vana jahimees kollaga, kelle juures ma olen käinud paar korda võrku laskmas ja väga mere seal koos ja see, kas hommikune minek merele see on, see on fantastiline, see on, see on ausõna, kohe tore, puhas romantika, puhas, puhas, et sa lähed ja siis ja sa tead, et sul võrk sees ja sealt tuleb midagi ja ja ma isegi võtsin paar aastat tagasi võtsin omale ühevõrguloa, see oli veel see hull aeg, kui pidi käima järjekorras seismas seal keskkonnaametis ja kus iganes. Ja hommikul kell viis olid ikkagi supsti järjekorras ja siis sain selle võrguloa kätte mis virise Harjumaal kehtima, aga, aga kapitalism on nii julm olnud, et ei jõudnud ühtegi korda seda kasutada, seda võrguluba. Nii et jäi, jäi panemata. Meil on külas harrastuskalamees Kalev Kruus, räägime kalameeste juttu. Eesti kliima on selline, et, et meil on ikkagi pool aega, on talvejõed, järved on jää all, aga siin ikkagi kui noh, ütleme, sõita seise mööda, teid näed ikka, kuidas siis tee ääres on kalamehed siis liigutavad õngekest, eks. Kas sa oled ise talvine kalamees ka? Suhteliselt vähem, viimastel aastatel natukene võib-olla rohkem, aga, aga suhteliselt vähe. Ma olen, ma olen seda varem küll tohutu sooja lembejaama ja ma tegelikult talve natuke vihkan. Oma hirmuga vaatan tänast maalehte, kus, Siis ta ju ei räägi ka neljakümnekraadisest talvest, et ma ei kujuta ette, kuhu ma minema pean, selleks ajaks Lätti, Lätti võib-olla tõesti Läti sooja, seal on mu sõbrad ees. Aga kui rääkida nüüd sellest, et kuidasmoodi kalalkäimist alustada, ütleme sina kindlasti seda aega enam väga hästi ei mäleta. Varastan väga eredate elamuste. Kui nüüd mõni inimene, kes on täiesti kalapüügikauge, nagu näiteks mina, ütleme, tuleb sinu juurde, ütleb, et noh, okei, ma nüüd otsustasin, et see asi tundub mulle sümpaatne, peaks hakkama sellega tegelema, millised oleksid sinu kolm kõige esimene soovitus? Ära vingu. Kas see, kui ma tulen, anna mulle kolm soovitust, on juba vingumine? Veel ei ole, see ei ole. Ära vingu, kui vihma sajab, ära vingu, kui külm on, siis natuke või tehingud, aga, aga põhiline on see, kui ära ära karda, vara tõusta. Ja, ja kui tõesti esimese kahe tunniga midagi ei saa, siis ära kipu minema kohe, et nüüd läheme tagasi, et ei viitsi enam olla, et kannatus, kannatust on ka ikka vaja. Nii, aga ütleme siis järgmised soovitused, okei, see vaimne baas nii-öelda olemas. Ma ei vingu, ma olen võimeline vara tõusma, hommikuprogrammi sa suudad teha? Absoluutselt võiks, võiks vara üles, olen võimeline ka mediteerima seal jõe ääres. Kust ma peaksin alustama, äkki oleks talvel kõige mõttekam alustada, siis ei ole vaja paati, eks ole, sa lähed lihtsalt ei istunud hästi kaua seal augu ääres lühikese õngega, mis ei võta palju ruumi, ei võta, aga füüsiliselt võib-olla nii palju. Füüsilist võtab talvel küll, eriti kui seda lund palju siis sa pead ikka seal lume sees trumpi, käin sõnnik ja tegelikult mõtlesin, okei, ei ole, pigem on ja siis sa pead seda puurivad, eelmine talv käin Peipsi peal, seal oli. Seal oli ju mingisugune 80 sentimeetrit jääl seal. Puurinud. Hull seda, seda, okei, ühesõnaga kui sa oled algaja, siis talvel ei tasu alustada. Pinguda ma ütlen seda. Millal tasuks ja millise veekogu ääres millise veekogu ääres paati ei ole, ta täi merele ei lähe. Täiesti algajale täiesti siis kannatuse proovile panna ka, ma ei tea seal suvalises forelli kasvanduses. Proovi sealt, kuidas tuleb. Aga ütleme, kui arvestama seda, et Madison siin elab kalamajas, kas tal on kuskil mõistlik lihtsalt minna tänavate vahelt mere äärde? Ideaalne see Katariina kai, eks ole, seal on ju, seal on ideaalne, seal on räimepüük, käin kalal, käisime räime püüdmas. Mehed, pool 10 hakkab tulema, Tallinki laev juba jõudnud täpselt selle koha peal, räim hakkab võtma. Nii oli räimepüük. Ideaalis, sealt tuleb siiga ja lesta ja kõike. Kes peaks minema üksinda, võiks võtta mõne sihukese kalamehest sõbra ka ikkagi kaasa või pressima ennast siis kuidagi seltskonda, kuidas oleks mõistlik? Kui ma alustada, Ma arvan, et ikka täna neid kalamehi nii palju juba, et, et, et sa leiad ikkagi kellegi, kellega koos minna alguses ja siis eriti kõva muidugi, kui sa saad ennem selle kala kätte, kui see nii-öelda spetsialist Kas siis hakatakse rääkima seda algaja õnne ja kõike seda muud juttu oioi? Aga ma saan aru, et kalapüügist selline algaja õnn on ikkagi. Aga muidugi muidugi muidugi muidugi see see ongi reeglina ikkagi ongi nii, Kalevi, kas need tegelased, kes püüavad keset linna kala, admiraliteedi basseinist siin Tallinnas siis Tallinnas või Tartus Atlantise juures kaarsilla juures, kas see kala, mis ütleme sealt keset linna kätte tuleb, kas see ütleme siis kõlbab ikkagi enamusel juhtudest süüa ka või on see mingisuguseid, ma ei tea, toksiine juba sedavõrd täis, et need mehed püüavadki lihtsalt kirest Heino kusas, isegi hõlva. No mis, mis siin admiraliteedi basseinile, mis siis nüüd viga, ma ei kujuta ette, ei noh, mis sa nalja teed. Ei muidugi, kala on õli täis, eiei. No mis see niisugune legend, et Eestis on igal pool nii puhtad veed, et et ei ole siin mitte mingit toksiin ega mitte midagi. Et peast kala värske, värske kala peab olema. Mille järgi saad aru, et kala on värske poes kui ta, kui ta, ütleme, üritad püüda niimoodi, et kõht ülevalpool ja siis saata kuidagi kätte, et siis tõenäoliselt ei ole väga. Sest ei ole jah, et kui ikkagi lõpused on juba sellised nii-öelda mitte punased, vaid hallid, siis võib-olla ikkagi natukene tasuks nina kinni hoida, kui see on ohu korral süüa. Aga, aga kala värske reeglina, kui ta ikkagi sulle otse tuleb, siis ta on hetk tagasi veel elus olnud või sel hetkel isegi elus, et siis ta on suhteliselt värske. Aga kas poest ostad kala? Ei osta üldse. Viimati ostsid venelased? Või ei ole, ausõna, ma ausõna ei ole meeles, millal poest viimati kala ostsin, et ma ma tean ühte kohta, kus ma käin aeg-ajalt suitsukala vastus. Et sellega mul on sellega, mul on paremad suhted, aga, aga ma ise poest ma küll ei mäleta, millal massi. Kalev maa siin eesti kalade kohta nuputasin välja kolm küsimust ja ma tahaksin võib-olla siin selle tänase kala intervjuu lõpetuseks küsida. Kas sa tunned äkki need kalad ära? Mul on siin mõned iseloomustused kolme Eestis leiduva kala kohta ja kui sa neile ära vastad, siis on kõik väga fain. Okei, proovime, proovime, hakkab pihta, näiteks suhteliselt lihtsad küsimused. See kala, see esimene kala, mille kohta küsimus on kõige suuremad selle kala esindajad Eestis elavad, saad Ilves ja see kala meenutab räime. Sinirohekas või hallikas on ülalpool ja all on siis see kala, kõht on hõbedane, meenutab räime, meenutab räime. Jah. Nii kirjutatakse sinirohekas. Niimodi kirjutatakse. Tõnis Saadjärve angerjajärved aga aga, aga. Ma ei tea, niimoodi, kirjutate sinirohekashallikas, mina olen seda kala söönud ainult vist. Ma kardan, et suitsutatult, et ma ei teagi, mihuke, originaalne Jazen rääbis ja okei, ma teagi, saadjärves, mina viimasel vääris kinni saadi, ma ei tea. Okei, igatahes öeldi, et seal peaksid olema kõige suuremad rääbised ja siis Võrtsjärves teised võib-olla olid jah, okei, võib-olla see leht oli pärit interneti algusaegadel. Need on sellised teoreetilist? Absoluutselt, ma ei pretendeeri üldse mingile absoluutsele tõele, ma lihtsalt pole kuulnud minu jaoks. Okei siis järgmine kala elab meres kuni neljandik meetri sügavusel liivase või Savisa põhja peal. Lest jah, see oli selline lihtne ja kolmas kala sellel kalal paistavad suust neli teravat kihva ja värvuselt on ta rohekas, kuni tumehall kõhualune puhas valge, ahven. Koha. Harrastuskalamees Kalev Kruus. Oi väga hästi eest iganenud. Kalev Kruus oli meil tõepoolest täna külas, Kalamees spordiajakirjanik ja kommentaator, suur aitäh sulle, Kalev täna hommikul näiliselt läbi tulemast oli väga meeleolukas ja kivi.