See on raadiokakk. Head raadiokuulajad teiega on Tõnu Pedaru ja maris ükski ja nüüd on meil siin mõnusalt oma kuuma teetassi taga koha sisse võtnud ka näitleja Anatoli tappi Chuck. Anatoli kõlas just hetkele Ewert and do ägenzi lugu. Persoonilaam, mis oli sinu valitud. Ja oli põhjenda ära, miks ma valisin, tähendab sellepärast et Ma seda viimast plaatorid kuulsin täitsa kogemata niimoodi, et nad tulid ja tegid eelesitluse meie väikses teatris Kaureeri soomis nii-öelda akustiliselt tutvustasid oma kõige lähedastel sõpradel oma plaati ja siis ma skeptiline oli, nagu ma varem kuulanud haarasin, mingi popp sealt tuleb. Eks ta veits popaga äärmiselt mõnusa heliga äärmiselt hästi tehtud ja palju vaeva nähtud. Sõnade maga, ilusaid, nii et mulle väga meeldib lihtsalt see ansambel. Sõnade poolest rääkides me oleme täna esimese tunni lauset pühendame pühendaaseenegi sõnadele, mis on siis kaheldava väärtusega ja, ja ütleme nii, et kuulajad postitasid meil mitmed tõid selle asja koha pealt, et paljud sõnad on olnud, laud on sellised, mis on pannud paljusid inimesi neid lausa suisa ära keelama selle laulu puhul vist, et me vist midagi sellist ei ei leidnud, seal oli kuidagi see sõnum, et armastus võidab alati. Lõpuks seal ikka armastas. Et sa oled nõus. Ma väga loodan seda, et lõbusel ainult armastus, mitte sõda ega keelamine ega midagi sellist. Rahulikult armastava 15. Põhjus, miks Anatoli on täna siin, olid põhjused, on võib-olla palju, aga peamine põhjus on see, et anatuuril esietendub. Mitte küll ei esietendunud, ma saan aru, et juunikuus juba tegite. Juunikuus oli nii-öelda esimene esietendus, nüüd tuleb sügishooaja nii-öelda teine esietendus või siis sügishooaja esimene esietendus, nii et me proovisime. Juuni-juulis oli juulis jah, tegime oma esietenduse ja siis siin augusti lõpus me tegime veel ühe nii-öelda prooviperioodi, kus me ilusti nagu lippisime kõiki neid asju, mis me nagu nägime, analüüsisime seda, mis juhtus juuli esikal ja selle nagu päris mõnusaid siis uue hooga jälle alustada, asja paremaks muuta, et see ongi huvitav, täitsa mõtlesin see, et, et, et kui asi läheb esietendus, siis ta kindlasti toob rohkem rahvast. Nii nagu näiteks tuleb viimane etendus ja need viimaseid etendusi ka kuskil 10 tükki, võib-olla isegi rohkem, võib-olla jääbki jooksma viimane etendus, aga Anatoli ütles, et asi läks paremaks, ma saan aru ja ma muidugi läks, sellepärast ma sain, vaata, ma pole nii-öelda. Ma olen üsna algaja näitleja, sellepärast et mul on kaks aastat alles turul olnud näitlejana töös ja monotükk sellise noore määranicu üsna suur amps, mida võtta. Ja loomulikult on nii produtsent kui lavastaja nagu ettevaatlikud ja ise ka. No et ikka närv võib-olla ei pea päris hästi vastu, aga see kõik, mis tähendab nagu Vaarik ütleb repeteeerrepeteeerrbeedee. Nii et me oleme väga kõvasti harjutanud sellega väga palju tööd, higi ja pisaraid valanud, nii et ma usun, et see sügisene asi tuleb üks, üks. Ma ütleksin, kinud siia vahele, kes ei tea, millest jutt käib, siis jutt käib monoteatritükist, minu hind ja Anatoli selle tüki selline eestvedaja on Andrus Vaarik. Lavastaja lavastajana Andrus Vaarik, kuidas on sinule Vaarikuga koostöö sujunud? Suurepärane, ma tahaks kiita Andrus Vaarikut väga minu arust noh, ütleme, majanduse prooviprotsess oli suurepärane, mulle väga meeldis temaga teha, ta saab aru, mida näitleja tahab, vajab ja temaga nagu nagu näitlejaga ikka väga hea rääkida ja väga asju teha. Noh, Andrus on ju ise ka, eks ole, näitleja, kui sa ise tead, siis sa tead, mida tegelikult tahta ja anda, mis, mis ta siis tegelikult teeb sinuga seal, mida ta sulle õpetanud on, mida ta mulle õpetanud on õpetanud põhiväärtusi siin ja praegu vastane siis laskigi, ütlesite. Ta on korranud neid, põhiVartsime, näitleja peab kogu aeg endale tampima, mida, nagu ta läheb meelest ära ja tuleb pidevalt juurde juurde juurde mõelda, nagu nagu selles mõttes mitte juurde, vaid pidevalt meelde tuletada. Meelde tuletada, et mis see täpselt on, mida sa lavalt tahad ja kõik need põhiväärtused. Ma sain nii-öelda pärast kooli kohe uuesti näitlejalt väga healt näitlejalt nagu ehk üle korratud ja see aitas mind väga palju. Kas sa Andrusega ka kuidagi teistmoodi suhtlesid? Hängisin ringi, käisite kõrtsis, mängisite näiteks võib-olla? Ei, meil oli ainult tööametialased, suhted on pärast nagu proovi väga, ei nagu ei läinud jooma, nii-öelda. Selge on see, et, et nüüd on mehed ikkagi teinud tööd, nagu sa ütlesid, harjutanud kõvasti läbi. Kas see suvi läks sisuliselt ikkagi selle töö taha? Võib nii öelda jah, et ma ikkagi tegema umbes täpselt kokku kaks kuud proovi selle muna asjaga isegi rohkem, et see on minu jaoks nagu üks pikimaid prooviperiood üldse, ema peabki olema, ei anna nii palju. Anatoli, kuidas on, kas üksi laval olemine on midagi hoopis teist kui mängida trupis? Absoluutselt see on, see on seal ei ole mitte kellelegi. Seinsab sulle ainult vastu mängida või kardin või aks. Aga loodetavasti tuleb ka pealt, vaatame, ikka eeldame, eks ole, loomulikult märkige vaatama-kuulama, see tükk on, ongi öeldud, suunatud oma tähendab, ongi suunatud publikule publikuga suhtlemine alati ei pruugi alati võivad olla, võiks seda siis kusagil tagareas nüüd jutukamad ees, palun Läheme jutukamad ja, ja siis on ikkagi nagu selles mõttes raske. Raske on seda teha, aga see on äärmiselt nauditav, kui see asi käima läheb, kui ma seal on publiku nagu hoo sisse, see olenebki minust tegelikult ja see ongi kõige suurem asi minu enda jaoks suurem takistus ongi see, et kuidas nagu ennast nii hästi tööle saada, siis publik lihtsalt see viie minutiga kätte saama. Ja, ja noh, selle kallal on palju vaeva näinud, palju mõelnud ja ma loodan, et ma saan selle viiehüvitisest publiku kätte. Ma saan aru, et praegu noh, kas näiteks pulmaisa töö võiks ola vaikse altuurana kasuks siukse asja peale või on see natuke liiga nagu ei taha teha? Neid asju väga ei tee. Seega on sinu jaoks välistatud, kas igasugused õhtujuhtimised? Suhteliselt ikka selles mõttes hea raha eest, head firmad, võib-olla, aga see monotükk ja nii-öelda õhtujuht mitte kuidagi ei saa ühte patta panna. See on üks asi, on see repeteeritud näitemängus mees üksi räägib lugu, teine asi on see, et sa lähed nii-öelda improviseerid laval ja näitel isegi tekib selline selline hääl lausa, kui ta teab õhtujuhtimist paratamatusega. Halloo, tere. Et monotüki poole, seda lihtsalt ei tohi, ei tohi sees olla. No seesama teema, millest me siin praegu rääkinud oleme, et sa väga ei taha vastu võtta õhtujuhi pakkumisi, pulmaisa teema ei ole sinu jaoks veel aktuaalne. Ma saan aru, et see tükk räägibki sellest, kuidas näiteks sina kui näitleja ennast siis kõiges selles virvarris kehtestad ja sildistad, et etendusele nimeks minu hind. Jah, sisu ongi nagu lühidalt rääkida, päris lõppudel ära ei räägi. Siis räägibki sellest, et kuidas siis mina, minu tegelane kuidas ta siis püüab aru saada, miks see raha nii oluline on, kuidas selle raha asjaga toime tulla ja lõpuks siis ta jõuab nagu arusaamisele, kas nii või naa, et kumb see parem on, siis ta peab seal, ma ei tea, säästa ja hästi palju rahast raha peal, sest raha on põhiline küsimus minu arust hetkel Igalpool rahale. Ma isegi vabandust, lugu tahaks, pink Floydi lugu, seda mani ja aine vaatame, täitsa täitsa võib, võib välja mängida, nii et tegelikult selles tunnis. Meie maris üks teie, Tõnu Pedaru olema tõesti teisejärgulised siin selles saates sellel tunnil ütleme niimoodi on meie saatekülaline king ehk siis. Nimelt, aga enne kui me juhatame sisse järgmise loo, ma tahaksin küsida Anatoli veel sellist asja, kui sa seisad seal laval, sinul on ees suur publik, sul on monotükke, kõik on ainult teksti peal. Kuidas on näitlejatel, kas teil on ka mingisugune väike spikker laval, kus sa saad ennast järje peale, kui kipub sul see järge? Täna minema pidi olema pidi olema nii-öelda kas siis lavastaja muide tagant kunagi mäletan, Vaarik rääkis, ma küll ei oska öelda, kas see lavastaja oli, näitas taskulambiga tagant, kas kiiremini või aeglasemalt või tempo, aga praegu olema lihtsalt, ma ei tea, kas ma nii egoistlik või mis, aga või nii enesekindel, et ma ei tahtnud kõrvatropid kõrva asja, vaata mis sa kuuled, kõrvasaatja, mis ta on, seda ei olnud nii et igal juhul ainult ise kütan. Nii et mingisugust spikreid kuskil kaugel sulle pilte ei, vahet ei ole. Väga tore, räägime hetke pärast kõigest sellest edasi, mis anatoonil veel plaanis on kuulama, aga praegune lugu? See oli, see oli see spordiseed ja senine lüüriline lugu natoolitafitsuki. Siis noh, Sollingust valikust jah, et ma saan aru, et see polnud päris see poordis seedi lugu, mida söödi albumit World sealt pealt mõnda lugu, aga see lugu oli ka täitsa ja see oli täitsa tüdrukute muusika, selline ta siis on. No naljad ei räägi, et saatsime hingeline muidugi mu malbe mees. Ma olen mees skaalal hingeline. Aga me räägime, me räägime praegu tegelikult siis kõige tähtsam sündmus praegu sel nädalal Eesti Vabariigis kahtlemata minu hind, mana teatri õhustik, aitäh, ja siis tulevad juba ülehomme, läheb lahti, ma saan aru, jah, ja homme on siis Tallinnas on nii-öelda esietendus Vene kultuurikeskuses kas interjöör saali või ütleme kogu jah, see, see pool on ka natukene see, mis võiks luua meeleolu, kuidas sa ütled, sa tegid mingit proovikesele. Ja meil on, ma arvan küll, et tal on mingi meelor kindlasti. Kui saal on soe, siis on kindlasti väga mõnus on vaadata. Ma arvan, et seal on soe. Tähendab tükk on Islandi, Iraani, islami siis oma, et, et kas, kas, kuivõrd see noh, sisuliselt nagu haagib eestlastega noh, tegelikult Island, eks ole, ka väike maa, väike rahvas, mis veel siis ta hakkab, rahamured on minu arust igal pool ühed ja samad raha pole kunagi liiga palju, raha on alati vähe ja seal kõik asjad oled võlgu. See on nii, on ka Islandil Islandile võib-olla see tekst ise oli algselt natuke muutsime, kohendasime Eesti oludele, et ta võib-olla liiga sihuke Islandigmanianase veidi natuke rahulik, rahulikum kui meil siin Eestis on ikka natukene tundub, et on see, mitte väga eestlane, isalikku tormakas eestlane minu arust traditseni vaiksed. Et ma ütlesin, kohanesime ja püüdsime nagu Eestist olen rohkem ja ma arvan, et me saime sellega suht hästi hakkama. Lisaks rahale on läbivateks teemadeks seal veel peresuhted ja. Peresuhted läbi raha, minu raha on igal pool selles mõttes, et kõik ongi minu hind. Et see kõik on nii läbi raha, kuidas peresuhteid mõjutab külasse mehe naise vahelised suhted, mõõdukasse, poja isa vahelisest suhteliselt mõjutab raha, tervis, kõik see, mis me saame aru. Üldiselt ongi selline seisukoht, et nii kui tuleb raha mängu, rikutakse kõik suhted ära, sõbrad saavad, vaenlased lagunevad. Kui sa tahad sõbrast lahti saada, siis annan talle võlgu nagu raha ja võlas võlas olemisest võlaolemise tunda ja kõik see jaak selleks vabaks saamine, see on nagu see kas on natuuri, on seal nendele noh, väga palju inimesi Eestis on tõesti, tähendab, nende probleemidega kimpus ja alati nagu sa ütlesid, et sul on raha vähe, võla Sulemist on, siis on ikka väga tavaline. Tavaline olemine, Eesti inimene on ka paljuski taas leidnud sihukese pärisorjuse sunnismaisuse läbi nende kõigi nende probleemide. Kas, kas selles tükis nüüd on, lihtsalt on selline teraapiline või, või on seal ka mingeid praktilisi nõuandeid, kui ta hakkama saada? Jah, on küll, ma olen praegu siin nimetama hakata, aga ma räägin rahast, kuidas raha tulnud näiteks on, kuidas raha tekkinud raha ajaloost eurost räägin. Räägin sellest, et miks inimesed raha usaldama üldse hakkasid kuhu informatiivne on seal kindlasti, mis mulle nagu pakkus huvi ja ka sellest, et mis tegelikult loeb lõbuks. No üks põnev moment on selle tüki juures ka tervis. Ehk siis kui palju on inimene ise väärt, mis juhtub siis, kui ta jääb haigeks nagu siin Eestis on viimasel ajal aktuaalseks teemaks olnud, et haige olemine on kallis lõbu. Isegi kallis, ma nagu päris nii väga süvitsi selles tükis selles sellele ei lähe, kui kallis see ravimine on, vaid pigem sellele, mida need arstid minuga teevad. Rohkem räägin sellest, et kuidas, kui paljud seda verd võtavad ikka tonnide viisi ja ja kuidas see kõik käinud seal arstikabinetis. Et kas mingid hüpo Handriku nagu nagu häda, et, et ma ikka tunnen, et mu sealt valutab ja sealt valutab ja sealt valutab nagu nagu pigem on see, et ma ikka olen väga terve ois, ütlesin midagi või siis ütles, et ma ei, ma pean hästi tervele või see on pigem see, et ma olen hästi terve, mul ei ole, mitte midagi ei tohi midagi, igale kaevu väärtus langeb. No aga siis väga tervistav tükk just nendele inimestele, kes otsivad endale Tõsi, külge ja siis seal nagu lahti. Ravin teid. Ma saan aru, et et seal laval oled sa üksi, et isegi naisimisele, näe. Näete naisi, näete mehi, vanemaid nooremaid mehi, näed täitsa poiss isegi, näete, näete ikka mitmeid erinevaid naisi. Ainult et neid naisi ja mehi ja noori ja vanu vihastad Zinaida Kui nii naiselik, kui ma olen nii naisel üksusel, naise teeneni, meheliku munen, imelikuks ma selle mehe Põnevalt, ja, ja ütleme siis nii, et nüüd on läbi suve asja lihvitud, et ma kujutan ette, et tuleb, tuleb, tuleb päris hea asi. Jah, aga Anatoli, tulles tagasi sinu õpingute juurde, siis väga populaarne on lavakunstikateerat kateeder, sina aga valisid enda õpinguteks Viljandi kultuurikolledži. Tead, ma käisin seal lavaka sisseastumiseksamitel küll 30.-le kukkusin välja, kukkusin välja, siis mõtlesin, et et kas siis mine järgmine aasta Viljandisse või jätta see aasta vahel uuesti lavakasse? Proovis ma elasin Tallinnas siis mõtlesin, kui ma nüüd selle aastakese veel siin Tallinnas olen. Kuna ma olin noor ja palju palju virv barreli ümber, siis mõtlesin, et ma vist ei jõuagi kooli, ma nüüd kohe siit Tallinnast ära ei lähe. Ja ma läksingi Viljandisse, sellepärast et mul, ma arvasin, et ma ei hakka, õppige näitlejaks. Ma tahtsin näiteks saada siis ma lõpuks vahet, kus ma nagu õpin, lasin Viljandis Viljandi, eks ole, on piisavalt vaikne, ei ütleks isegi provintsi, aga, aga piisavalt vaikne vinnid sa saad keskenduda, ei ole hea, õppimiseks on jube hea linn. Ma lihtsalt väga-väga-väga meeldib viljad ja muidugi mis ei tähenda, et ma sinna kohe nagu tagasi elama tahaks minna. Neli aastat oli piisavalt, õppimiseks oli see ideaalne. Viljandi sügised on lihtsalt südant. Kuidas ma ütlen siis? See oli hästi ilusad. Suurema üldsuse jaoks oled sa saanud siiski tuntuks saatest erisaade, kus sinu rolliks oli kehastada selliste Sa julged ja hüperaktiivset poissi, kes lendab igale poole peale ja küsib küsimusi ja ta ei karda mitte midagi. Räägi sellest, kuidas võiksid inimesed vastu neid ootamatuid intervjuusid Vähemalt alguses olid ehmatanud, ma saan aru, et enne mind tehti sooja Johannes laaniga. Neid inimesi valmistati ette. Aga kui sa oled ikka hästi lahke inimesena peale, aga siis ta nagu ei saa aru, mis temaga tehakse, paraku kaasa ÕISis mitte või siis kohanesi skeptiline. Kas on ka mõni inimene, kes võib-olla pärast seda väikest intervjuud sinuga tahab nüüd põgeneda su ees, kui ta sind näeb? Oi ei, kõik on väga maru rahulikult, sest ma olen hästi sõbralikuma alustanud, sõbralik, siis teen selle asja ära ja siis pärast seda ka lohutan. Et ei ole hullu, oleneb, kes see inimene on, et ma loodan, et ma kellelegi väga haiget ei teinud. See ei olnud minu eesmärk siin nüüd enne kui lükkama jõe taasviisi ketta käima, et, et mis siis on saanud, et ei ole nüüd viimasel ajal kuulnud ja isegi siin tekkis küsimus, et kus, kus on Anatoolia üks kord ärkad üles hommikul, mõtled, et, et eile näinud, kas täna näeme, Anatolit ei ole kuskil, kadusid ära, täitsa jah, ei, ma tulin selles mõttes Eesti televisioonist ära, et mul see nagu kogemust küllalt ja tundus, et see töö mind enam nagu ei paelu on väljakutsed ei ole selles selles, mis ma tegin, see tuli, rutiin tuli, kahjuks rutiin ja mul ikkagi ma tean seda, et minu põhitöö on teater ja kuna praegu on, kui mul jah, praegu on lihtsalt teatris väga palju tööd. Et kuna Gabreeri soomist tuleb esietendus, monoteatrist tuleb nüüd esietendus homme. NO teatris tuleb üks tükk välja, nii et olen terve, järgmise aasta kinni ja ma loodan, et et ma saangi teatriga tegeleda terve oma elu. No see kabareeshow on ka sinu ja sinu sõprade enda loodud kuste pesitseda ja milliseid tükkede tihel teete? Seni oleme teinud peaaegu sõnatuid, nii. Suvel tuli Harri barrikaadidel välja, mis oli sõnalinaga inglise keeles ja siis tegelikult viljelemisel ikkagi nagu sõnatükk, et nii-öelda inimesed lihtsalt laval tegutsevad. Ja me asume Kaarli puiestee üheksa aadressil ja Gabrieli Soomelt, palun, meil tuleb varsti gaasial, esietendus kuuendal oktoobril. No aga milliseid tükke sulle endale meeldib teatris vaatamas käia, millised on su sellised meelisteatrid? Noh, kus on ikka ühe, sa näed, et seal on mingisugune nii-öelda sportlik väärtus, et inimesed on nagu tõesti vaeva näinud sellega, et mulle meeldib ükskõik mis žanrikas komöödia, tragöödia ei ole seal nagu erilist vahet, kui inimesed on nagu vaeva näinud ja mind näen, et nad nagu teevad reaalset tööd laval ja ma näen, et siis see mind väga paelub muna näitlejale saatnud mingeid teisi asju, istudes teisi asju, siis see paelub väga, mida vaatab näitleja kuidas mängib laval või kuidas lavastus on tehtud või kuidas näiteks ma ei tea, see Kell sel taustal kas ikka on vajalik või olema kuidagi jälginud mingeid teisi asju? Nii et teemasse sisse sa üldse hästi minna. See on loomulikult meil jälgida, seal ongi põhiviga, mis mul praegu on, ma ikkagi püüan nagu sellest välja tulla, et ma vaatan mingeid pisiasju juba kriitiliselt, vaid pigem lihtsalt haarata kogu see asi ära ja siis võib-olla mõelda selles mõttes analüüsida jah, et ikkagi no mitte tegeleda kohe selleks sellise pärast lõpetanud noore näitleja suur taak, et hakkab kohe uurima, kui ma olen juba sellel teel, et ma ikkagi vaatan tüki ära, võin aru saada, millest ta seal. See on sama nagu arstitudengid. Näiteks kolmanda kursuse arstitudengid lähevad arsti juurde, alati hakkavad endale otsima nii-öelda neid haigusi ja siis valati, arstid juba ütlevad, aha on tegu, on järjekordse arstitudengiga. Kuulame ta ära, aga põhiliselt saadame. Jah, aga noored need pisiasjade juures tähtsamate asjade juurde ehk siis tagasi raha juurde ja seekord anname sõna Sping foidile, vana hea lugu, mani. Aeg aeg on raha, öeldi juba ammu ja siis mani. Pink Floyd, kas Alatoolitovi Chuck, sinu valitud ansambel kuulub ka üldiselt selliste lemmikute hulka või? Ma ikka kuulub pink Floyd, vana lemmik, mis vana ma avastasin muidugi pinkronile väga vana bänd. Sa ise oled meil 20 las ma mõtlen, kas kuusk 26 sai täis ja samuti 27, mõtle, vana tuleb. Et siis raha, raha, raha siin rääkisime just seda, et sa oled tegelikult täiesti ära kadunud televisioonist ja sa juba noh, jah, juba ütlesid ka, et et sa tulid ära, sul tekkis rutiin, aga ma lihtsalt kujutan ette, et sa olid ikka üsna kõbus seal ekraanil, et kas erakanalite poolt vähemalt või üldse laiemalt, eks ole noh, muusika, telemaastik, uue esindajad on sulle ka teinud, ettepanekuid? Ikka tehtud. Ja lähed neist kõigist loobunud, olen küll loobunud, jah, ma ikka loodan, et teater mu ära toidab. Seal on nüüd see, et ma kujutan ette, et erakanalitelt isegi üht-teist seda krõbisevat kõlisevad, tuleks olnud pakkuda ülalt piisavalt head motiveerivat summat. Ei summad olid ikka suured ja ikka osatakse, aga palju seal nagu. Ei, ma ei ütle sulle. Ära vaata teise mehe rahakoti hullu. Politsei vaadates küsisin hiljem. Nii et see mind motiveeris kindlasti tegema mingit, aga lihtsalt ma sain aru, et see on jälle mingisugune saade, kus peab midagi. Aga nad ei nõua jälle sellist äärmist sihikindlust ja ja teadmist täpselt elus tahad, kuivõrd sa oled noor inimene, sa oled saanud päris kiiresti tunnustatud nime endale. Et sul on seda jaksu öelda. Ei. Et sa tead, et sa oled näitleja. Mingil määral, kuna ma nii-öelda hingeline inimene, nagu sa ütlesid, siis ikkagi kuidas hing ikka painab seesuguseid midagi sellist, mis ei ole võib-olla päris kunst, kunstiväärt või nii-öelda kunstnumise kunst. Ärme sinna palun lasku, aga lihtsalt üks asi on kommertsprojekt, teine asi on nii-öelda sinu ametiajal, on see, mida sa nagu tahad terve elu teha. Sa võid neid sellist ametialast rahuldust ikkagi noh, mitte siis, eks ole selliste kanditatiivsete mõõtmete, vaid ikkagi kvalitatiivset siukest. Tubli aitäh sulle. Kas sa said ja siis praegusel hetkel kabaree risoom ja siis monoteater ja siis veel Noosnen ka Alisa Schneideri ja Sandra saksiga teeme ühte tükki. Teleasja lõpetuseks lihtsalt kui näiteks oleks teles liikuma. Veel ei ole saatan sinu jaoks või teeme põhimõtted ei ole. Et kui, kui ei, ma mõtlen, et kui tuleks nagu selline võib-olla natukene loovam projekt kas, kas sa sarja läheksid muidu? Ma arvan, kui on tore roll ja hea sari võiks ikka proovida, sest ma pole kunagi nagu teinud ühtegi sarja. Et kui mingi hea sarja pakkumiseks muidugi proovida, see on nagu näitleja. Aga see sari, aga see sari, kus tantsu tahad? Sariselt saade, saatesari on, mis? Aga noh, jah, okei, ei, sinna ma ei tahaks praegu minna või noh, üldse ma ei tea, ma loodan, et ma kunagi ei tahaks sinna minna, aga siin muusiti, küsiti ikka, aga mõtlesin ei hetkel ei ole aega. Läheme siis. Noh, teatriga edasi või. Midagi muud huvitavat ei ole rääkida, siis me võime ju teatrist igavesti presidendiks. Olge nüüd nüüd ja tal on väga, oligi väike selline nali, see meeleolu üleval. Sutsakad hoiab meeleolu üleval. See on sinu kursusekaaslastest sellised nimed. Marilyn Jurman kindlasti on selle nimi ja siis ma loodan, et Johannes Veskiga nimistamine, teatri direktor Johannes Veski põhireklaami hunte nii-öelda, kui te kuulete nüüd raadiohääl, siis reklaami, siis temal on juba päris palju sisse. Ja ega rohkem Natali lohk, näiteks ma saan aru, et temaga vist juba hakkab tuntuks saama. Aga kuidas sa võtad vastu üldse kriitikat, ütleme, et oled millegagi maha saanud, mis nõudis sinult suurt eneseületust, siis tuleb aga keegi, kes sinu tegemisi üldse nii heaks ei kiida. Kuidas sa seda Sellega võtad sellega, peab arvestama, sa pead selle ära kuulama ja siis aru saama kasse, kriitikuid, rumal kriitika lihtsalt laimab sind või siis nopid sealt midagi vajalikku välja ja selle nagu enda jaoks positiivselt, nagu kasutad selle ära, et vast ikka seda on koolist õppinud, et ei tasu kohe nagu põnnama hakata kuidagi sõimab, no las ta siis arvamuse Internetikommentaare loed, siis ma ei süvenenud, sest et seal mõni mees purjus oleme, oleme pohmell olla mõnel mehel, naine solvas teda, valab ennast selles mõttes seal ei saa adekvaatset vastust kindlasti. No nüüd sa oled otsustanud teatri kasuks ja, ja, ja alati on olnud teatri kasuks ja siis juba varem, eks ole, kas vanemad on nagu rahul sinu valikutega, minu ema on väga õnnelik, et ma näitlejana. No aga sa siiski said laiemale üldsusele tuttavaks telest ja praegu sa lähed selle teleenda jaoks natukene maha materdanud, aga sa ei leia, et kui sa ei oleks teinud seda erisaate projekti, ei oleks üleüldse nii lihtne praegu võib-olla püünele pääseda ja sa peaksid endast palju palju. Kamerun maru õigus loomulikult selles mõttes, et ma olen ikkagi tänulik olema Erisaator, et kõik, mis ma seal tegin, ma tegin endale nimel reklaami nii-öelda reklaami ja ma nagu ei taha, et see nii halvasti kõlaksid, elanikega halvem, kohtunud ei ole üldse halb koht, et lihtsalt minu jaoks nagunii-öelda aeg otsa. Ma tundsin, aga need algsed aastad seal selles saates siis Elisa, kas sul oli kindlasti ka see faas, kus nagu räägitegi erisaate anatooli või kuidagi ja vot seda ma kartsingi koolist kaasa antud asi, et nad ikka mingisugused sildid pannakse külge, noh, et ma tean paari Paavo ja erisaatena tooli seda nagu ei taha ja sellepärast natuke niuke tore olemine, aga muidu ma muidugi tänan selles mõttes, et Eesti televisiooni, et see võimalus on, anti kas sa oled mõelnud nüüd kui me räägime põnevast teatrielust ja tulevikust, et mis on need rollid, mis, mis võiks sulle sobida, mida sa tahaks teha, sa oled näinud siin-seal midagi, et tahaks ka ise teha näiteks seda asja? Klišeed muidugi on kõik need nahvida mingid Shakespeare'i kangelased, eks ole, et Hamlet on üks selline asi, mis võib-olla võiks tulla kõne alla, saad aru, milles nagu mõtlen, ma arvan, sa mõtlesin seal sinu unistuste roll ja praegu olema veel nii noor, et ma tegelikult suht vähe seda teatrit näinud. Ja, ja kõik asjad, mis tulevad, ikka, mõtlen läbi, oleneb inimesest, kellega sa, tegevus, inimene on huvitav, see, mis sealt tuleb, see tuleb, mul on praegu hästi palju tegelenud sellega, et meil on hästi palju loonud ise nii-öelda, et nad on väga materjali väga vähe kasutanud. Ja mis muna tükki tegema hakkasin, oligi sellepärast, et ma nägin seal tohutu suur väljakutse. Et kuna kaks aastat nagu tekstigi, saanud tööd teha korralikult siis nagu see on, nagu sellepärast võtsingi tekstiga tööd teha nagu huvitav materjal, raha, mis puudutab kõiki ja ja väljakutse just see väljakutse sellest ongi, et ma olen üksi laval ja pean kõiki, no selle suvega, noh, ma olen aru saanud, et tehti kõva tööd, maestro, siis ju tegelikult, eks ole, Andrus Vaariku käe alla kihastad selles monotükis, ma sain aru, tosinat, võib-olla isegi enamat, eks seal eri rolle. Sa võid mängida nii Romeot kui ka Juliat, kumba sa tahaksid mängida? Probleemi ja ma ei, mul ei olegi nüüd eelistust mul pole, hetkel ei ole rolli eelistus hetkel ei ole päris kõike ma ei mängiks, selge see muusikali väga ei taha. Ja mingit sellist kogu tavaliste labast komöödiat ka nagu ei taha ikkagi, millel on mingi teatud sportlik väärtus, nagu ma ütlesin. Muusikalise teha ei taha, kas sa laulda oskad? Ikka ei jää tulemata ka see roll siin laulmas. On pakutud, aga paraku tuli monotükk asemele. On sul mõni inimene, kelle käest sa küsid nõu, kelle arvamus läheb sulle väga korda just nimelt suu töiste ettevõtmiseks. Ja minu, minu pruut, minu, minu, minu pruut, kes nüüd Von Krahli näitlejad, tema on mulle väga oluline, ma olen väga õnnelik, et ta mul seal näitlejana Nii et te olete koos kodus köögipoolt arutada, nii et vähe pole. Aga hästi, lähme edasi, praegu väikse muusikapalaga ja pärast Anatoli räägib, miks just see lugu? See oli siis selline rahulik Palaiils. Et jällegi Anatoli tahvitšokk leidis oma üles, leidsid selle looga midagi sellist oma oma hingele lähedast ja ikka leidsin oma naisele. Kas ukraina veri sinus, mis voolab. Ei peaks, pigem noh, mingit nihukest hoogsamat mingit rütmi otsima. Et sul on see siiamaani kõlada Railased siis ainult tümps on nii-öelda ei kuula. No vot, need on stereotüübid sissepoole, siis sees on selle melanhoolne asi, võib väga tugev olla. Eks ma kuulan ikka muusikat siis, no igasuguseid, ega ma kuulasin metalit, mis me olime, 15. Uurisin sylükloti. Korni siiamaani kuulunikelikest rokikant, seinast seina. Mul oli ikka niimoodi kindel siht, et ainult roki, muud midagi. Tead, vanemaks it's targemaks siis kompanii sealt visalt. No sa oled ikkagi rahvuselt eestlane, aga juured on sul Ukrainast ja ja sul on lausa ukraina keelgi veel suus. Jah, on küll veel omaga emaga räägin ukraina keeles ja oma õdede-vendadega räägin eesti keeles. No mis sa arvad, kui palju on sulle ukraina verd ja kui palju sul on sellist eestlaslikku meelt? Tead, ma ikkagi arvan, et ma olen selles mõttes ikkagi eestlane ja et võib-olla seda temperamenti veits on rohkem. Ja ma nagu selles mõttes täiesti assimileeriv mees. Et ma eesti keelt ikka palju palju paremini ukraina keelt. Ikkagi Eestis üles kasvanud, aga kui tihti sa käid Ukrainas? Niimoodi käsi vist mingi 15 aastat tagasi või väga ei tõmba sinna enam väga tead, mu olevatki vigastanud, käivad seal, aga mul lihtsalt need, kes käivad, lähevad siis mina olen tööl. Aga see kant, eks ole, ma saan aru, et kust omal ajal seal vanemad tulid see Lõuna-Ukraina, kas ei ole sobiv aeg praegu näiteks minna sinna suve näiteks pikendama praegu? Ma ei ole nii kindel, see on ikkagi kui vihmaperioodidest. Kui minu arust praegu vihmuda Ladinal seal võib ära uppuda, siis kuna me elame mägedes haisiku tuleb ladina vallased. No aga mis sulle meeldib eestlaste juures? Eestlaste juures olnud välja arvatud mõned mehed, olnud üsna ausad. Ausalt, tüübid, loendame, Kaus, mulle meeldivad kuidagi sirgjoonelised ja saavad kõik rumalad nad on või mitte, et meil on nagu omaõigus ja selle taga neil nii on. Ukrainlaste juures üks suuremaid plusse. Aga see ei ole, see, et on külalislahke inimene, tuleb, lubab sulle kõike, ütleb ja, ja, ja samas. Päris üle ei lase selles mõttes nagu nii-öelda rahvakeeli öeldes et nad ikkagi on. See ei tähenda, et kui eestlased on ausad, ukrainlased vale valelikud oleksid lihtsalt südamlikus ja mulle väga meeldis südamlikus eestlas, võib-olla nii südamlikum kuskil kihtide all ukrainlase võtab see sisse ja, ja no muidugi seal peab ettevaatlik olema ka, et et see ikka päris nagu sellest hakka seda ära kasutama kipulikult, nii lahked, viisakad nagu kuidagi rohkem võtma, siis saab aru sellest. No aga, kui palju on sinus sellist eestlaslikku patriotismi näiteks öölaulupeod? Osa laule olid sa kohal. Kontrollime ülapommi patriotismi, nagu patrull sõidab praegu üle väikesed pommid. Ei pea väga tore, et nad kokku saavad. Inimesed tähistavad seda, et nad on. Ehk siis vastus küsimusele, kas ka sina olid kohal, vastad. Ja ma vaatasin talle ei, see, ja ma hakkasin praegu mõtlema vaata isla Eestis on see, mis me lipp on, trikoloor, sinimustvalge, et seal just jääb puudu vaata see Ukraina kollane, et sellega see maksma mõtled, lükid, lükkaks sinna vahele, tähendab uksel kollast värvi Need lipud igal rahval oma lipp. Jutu mõte oli tegelikult see, et ma just vaatasin praegu kõrvalt, et kui noh, ütleme vähemalt stereotüüpselt eestlane on niisugune, nagu noh, Endas endasse tõmbunud ja ütleme ka niisugune kooner igas mõttes, et ega ta igatahes väga ei kiida ja siukest laia joont ei ole, et ikkagi pigem sihuke kitsarinnaline. Et, et selles mõttes on, noh ma ei tea, ma Alatoori näol. Kuulen siin praegu, et kitserinani ma võib-olla vaatan, läheb enda selle vahetamine ja kui ma ise olen niuke nagu lahke lahke nagu ette, et oleneb sellest, kuidas hea point, et kuidas see nagu inimese suhtuda, et nüüd sa saad sellega tagasi, ma arvan, me oleme seda ka varem siin avastanud ja nüüd on see taasavastatud see tarkus, et tõepoolest täpselt nii, kuidas sa oled ise alas avab ja ilmselt ka teist inimest, vaadake kuulajad sellist nii-öelda kuldvara vara siin nagu natukene saime välja sõeluda tänase salule ja elu naeratab Sulle vastu ja otse põhidele positiivselt ja, ja isegi kui on selline ilm nagu meil on Rollo elu varsti lumi maha seal kõik rõõmsaks praegu kõik hästi mornitest sihuke ilman, hoiame meeleolu ja, ja keerutame veidikene viisi ketaste, mis anatoolise, millele välja oled valinud. Mina valisin välja sellise loo, Renate Peters, Sid Anderda bridži, see on üks väga ammune lemmik, aga seile mõju sellele põhjusele andade prints, mis, mis põhjusel sõnadega lüürilised ja väga ilusad ja selline, noh, et linn armastab mees, ainult et see linn võib-olla ei ole päris nagu see linn, mis ta mõtleb, et äkki see naine. Aga igal juhul mulle väga meeldib see nii-öelda helipilt või mis ma kuulen sealt väga hästi on, need koor on minu arust seal ja Jan koorik muidugi on seal laulja ema kooriga lausa. Nii et mulle väga meeldib see muusikalahendus. Igal juhul Anatoli, me soovime sulle monoteatris üksinda seal laval julget meelt ja kindlat sihti. Tule kindlasti vaatama, homme mul esietendus nii-öelda täna-homme on esietendus ja üle siis Eestimaa siin-seal ja ülehomme on Tartus, laupäeval on ka minu arust Tartusi ja 28. on Tallinnas ka Vene kultuurikeskuses, kusjuures tõesti jah, et, et need inimesed, kes siis sinna publiku sekka nagu pääsevad. Kui nad pääsevad sinna nagu püünele lähemale, et sa, sa lubad, et sa jäta neid päris nii-öelda üksi? Ei, ärge selle pärast muretsege, selles mõttes ma ikkagi nagu arutlen inimestega, kes saalis istuvad Marutle nendega teemasid, mis on väga vajalikud neile ja mulle. Väga hea, nii et kellelegi liiga ei tehta. Tuleb praegu Red Hot Chilli Webber ja meie lehvitame praegu annatoonile, aitäh sulle, aitäh. Kohtumiseni.