Minu ees siin laual lebab hetkel Kreutzwaldi raamat maailm ja mõnda, mis seal sees leida on, see on faksiimileväljaanne. Rahvusraamatukogu turundusjuht Triin Soone, missugune on nüüd selle raamatu sünnilugu tänases päevas? Selle raamatu sünnilugu hakkas lihtsalt täna täpselt aasta tagasi ja hakkas meile meeldivast kirjast, kui Itaalia suursaatkond pöördus meie poole sooviga anda välja ühe eesti rahvale olulise raamatu faksiimiletrükk. Ja kui raamatukogu seisukohast öelda, siis vaktsiimine trükiväljaandmine on tegelikult väga keeruline ja pikk protsess. Seda ei ole nii lihtne teha. Sest vanad raamatud ei näe väga heas seisus kõik välja, nendel on nagu niisugune aja jälg. Kas on siis kasutamisest mustaks läinud, on katkised ja seetõttu sele vaktsiine trükitud, anda teda välja on, on vaja teha küllalt palju eeldusi tööd, et teda saaks uuesti niisuguses puhtaks ja korralikuks ja lugejale nähtavaks teha. Ja kuna Itaalia suursaatkond oli siis nõus ühe ärimehe kaudu seda projekti finantseerimises oli meil muidugi väga hea meel selle tööga pihta hakata, võiks öelda, et see kestis aasta aega. Et raamat kõik lehtlehthaaval sisse skaneerida, need lehed puhastada, pildid ilusti välja tuua ja lõpp tale lõplik kujundus anda, nii et see on selline aastane protsess, mille kaudu see raamat sündis. Ja miks üksitaal ja ärimees järsku sellist huvi tundis eesti kultuuri sel kombel toetada. Olgu, see sulle meile küsimus ja üllatustest selliseid kirju või ka, ütleme selle mõttega ärimehi ei astu raamatukogu uksest just tihti sisse. Minu raamatu, kus olnud kaheksa aastat on see, võiks öelda esimene kord, kui, kui kirjastamise soovige isegi tullakse, nii konkreetselt. Aga kui ma inimesega ise kohtusin, temaga rääkisin, siis ma sain aru, et see ongi tema soov ja mõte endast nagu jälge jätta maailma ja selliseid kultuurisildu nagu luua. Ja see ei ole tal esimene projekt on neid teinud ka maailmas mujal riikides. Nii et see lihtsalt tema soov Eestis Eestile niisugune abi nagu, nagu anda. Ja kuna ta tegutseb, tema firma tegutseb Eestis, siis, siis tal on ka pidepunktid Eestis olemas, siinse äritegevuse kaudu ütleks nime ka, kes see inimene on. See on härra massima Guerrini kes juhib sellist firmat nagu aktsiaselts EURi mobiliare. Nii, ja kas teil oli ka kõhklusi, missugust raamatut nüüd selleks faksiimiletrükiks valida oli ka teistest autoritest juttu, mõtlesite millegi muu peale? Valikut hakkasime tegelema tegema sellest, et, et kõigepealt valiku tegi muidugi meie haruldaste raamatute osakondi oma kogude põhjal, kus on üsna rikkalik kogu ja sai vaadatud palju raamatuid läbi, eks kõige ka võib-olla ei saatkonnal jaga kaera massima, koriinil oligi ple esimene eesmärk see, et, et kindlasti tahetakse mingi väga tuntud ja, ja teata raamatuid. Väljaande esimene mõte käis muidugi kohe läbi, et Kalevipoeg oli nendel. Aga kui me mõtleme nagu leidsime ka maha, ütleme, et see ei ole üks ja ainus raamat, mis eesti rahva ajaloos väga olulist rolli täidab, sest Kalevipoeg on ka üsna palju ja välja antud. Ja kuna siis hakkasid juba ka ettevalmistused käima Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva tähistamiseks ja teada oli, et siis detsembrikuu sees alustatakse Kreutzwaldi pastaga, siis tundus eriti sobilik ja paslik valida just midagi Kreutzwaldi raamatutest. Ja kui me sealt selle kogu läbi vaatasime, siis siis hakkaski see raamat maailm ja mõnda kõige rohkem silma eelkõige oma väga ilusa väljanägemise poolest. Ja mis ka võib-olla roomlastele meeldis, oli see, et kui nad raamatu lahti lõid, siis nad leidsid kohe seal näiteks Rooma Peetri kiriku seest aga kauni pruugro üürina. Nii et ka nendel olid niisugused äratundmisrõõmu selles raamatus. Kuidas nad Von Kreutzwald kirjutas selle raamatu omal ajal nagu viieosalisena, kas nüüd siin on kõik need viis osa kaante vahel või see on, kuidas see on? Raamat ilmus jah ja andena ja meie panime kõik need viis on, et kokku praegu ühe kaante vahel, aga neid on ka varem pandud ühe kaane vahel kokku, see ei ole nagu päris uus asi. Nii räägiksime nüüd sellest raamatust maailm ja mõnda, mis seal sees leida on selle raamatu tähendusest meie raamatuloole, meie kirjandusloole ja veel selle raamatu tähendus omas ajas siis, kui ta ilmus Rahvusraamatukogu vanaraamatuspetsialist. Urve Sildre. Teie olete vast kõige õigem inimene sellele vastama. See maailm ja mõnda on Kreutzwaldi tähtsam rahva valgustuslik TÖÖ. Muidugi kõige kuulsam tema teos on Kalevipoeg aga ta on ju ka kirjutanud väga palju muid asju. Ta andis välja kalendrit, kus ta alustas oma rahva, valgustusliku tööde ja väga mitmeid muid raamatuid. Kirjandusloos on maailm ja mõnda paika pandud, kui esimene illustreeritud perioodiline ajakirja ütleb, rõhutada, illustreerituda, sest ta ei olnud muidugi mitte esimene perioodiline väljaanne Eestis. Kõige vanem on lühike õpetus. Ja tema teda võitis panna nii viiendale kuuendale kohale ajalises järjestuses. Ja kui ta niimoodi praegu meie ees on need viis on need poku peidetuna, siis ta on täiesti raamatu moodi, näeb välja ja raamatu moodi nägid välja kõik varasemad eestikeelsed perioodilised väljaanded. Millest juttu seal on, millest Kreutzwald kirjutas, millest Ta püüdis siis rahvale rääkida. Nii nagu kõik vanemate eestikeelsed seda tüüpi väljaanded ta püüdis anda väga laia laia pilti maailmast. Näiteks igas andes oli üks osa oli, räägitakse maailma maailmast üldse maailmaruumist, nagu astronoomiline poole siis teine lõika, igas andes olid võõramaa loomadest lindudest, eksootilistest kohtadest siis pulmas gruppa, mida ta oma väljaandes nagu väga esile tõi, olid võõrama linnad. Ja sellised arhitektuuriliselt mälestused, märgid olid tal südamelähedased, tundub mitmeid kirikuid, on ta siin kirjeldanud vara detailselt. Kuna raamat on illustreeritud puulõigetega, siis on siin esmakordselt said eestlased naha väga mitmesuguseid maailma arhitektuuri vaatamiseks väärsusi jah, siin on Rooma linnast on Napolist, Londonist on pilte. Siis on tal väga südamelähedane olnud trükikunsti raamatu trükkimine sellepärast, et ta on pühendanud kohe väga suure osa sellest oma väljaandes trükkimisele ja paberi leiutamise paberi valmistamisele, torkab kohe silma proportsionaalselt muude kõrval, et sellest on kohe ja väga palju pilte on samuti sellest esitatud. Siis on seal Ka täiesti Kreutzwaldi originaalkirjutisi, sest need eelnevad, need olid nagu võtnud ja mugandanud sakslasi keelsest ajakirjasta penni ajakirjas, mis oli tal eeskujuks. Aga ise ta on kirjutanud näiteks sellised lood nagu kirja kirjutamise õpetus. Et kuidas eestlased peaksid kirja kirjutama. Näiteks, et kui kuskilt kaugelt maalt soldas, saadab kirja, et siis ta ei oska kirjutada muud targemat, kuid paljud vaat terviseid. Aga et inimene peaks vaatama enda ümberringi läheb seal kaugel maal ja siis rääkima sellest kodustele mitte ainult palju 1000 terviseid, terve kirja läbi ja ja siis ta esimest korda nagu populariseerib või üldse räägib inimestele lasteaedadest, et oleks vaja külastusega lasteaedu luua nagu muudes maades. Ja siis seal neid üks vanainimene siis neid vaatakse hoiaks, kes muu tööga hakkama enam ei saa ja siis võiks isegi olla ühine toidustlemine neile. Kuigi ta muidugi eriti ei ole selles suhtes optimistlik, et see asi läbi läheb, aga ta vähemalt loodab siis Eestist, on seal näiteks pilt Tartu toomemäe toomemäest, varemetest seal ja ta räägib ka Tartu linnast ja, ja Tartu Ülikooli asutamisest, et see on nagu Eesti pool, siis, mis seal raamatus on? Mis aastatel see need anded omal ajal ilmusid? Ta hakkas seda kirjutama 1848. aastal. Ja pärast viienda ande ilmumist 49. aasta kevadel jäi asi pooleli ja, ja kuigi oli plaanis ta seda edasi on edasi nagu anda sügisel. Kuid nagu saate omal ajal olid, jäigi see asi katki ja kirjastaja Laakman arvatavasti vaatuseta asi nii läheb väga kalliks ja noh, nii suurt nagu ostjaskond ka sellele ei olnud omal ajal, sest tõesti oli ikkagi ütelda, kallis raamat. Juba need Puurovioriteedita kallimarss ja sisu oli ka küllaltki selline keeruline, ma ütleks, et oma aja sellel talupojale ta oli natuke üle jõu käiv sest et alles nagu 10 20 aastat hiljem hakkas ta sellist populaarsust rohkem omandama, seda nägi isegi Kreutzwald ka oma selles viimase järelsõnas, et kui palju on originaaleksemplar säilinud? Vanu raamatuid üldse eriti palju säilinud ei ole, näiteks meie kogus on säilinud paar sellist täiskomplekti ja siis üksikuid andeid. Ja samamoodi ka muudes raamatukogudes, aga nad kõik on sellised, et noh, selliseid ideaalseid on väga vähe säilinud ikka midagi. Vidoneile. Triin soolaga nüüd seda faksiimile, trüki kui palju nüüd siis seda on? Kui suures palju neid trükiti nagu Eesti trükiarvud ikkagi ei ole nad eriti suured. Seda väljaannet on trükitud 700 eksemplari. Ja need väljaanded on kõik. Selline omapära on sellel väljaandel juured. Kas neid saab ainult nüüd tulevikus raamatukogudest laenutada? Ei, väljaanne läheb ka poodidesse ikka müüki, nii et see 700 eksemplari jaguneb Eesti peale ära, kusjuures 700-st eksemplarist on 30 esimest eksemplari köidet ka nahkköitesse, niisugust eksklusiivsemad eksemplarid, mis lähevad küll teiste, ainult kinkeeksemplar idest, aga siis alates 31.-st numbrist, kuni siis 700-ni on siis väljaanded, mis, mis jõuavad ka poodidesse. Te arvate, kellele võiks tänasel päeval sõita Kreutzwaldi maailm ja mõnda, mis seal sees leida, on huvi pakkuda? Kas ainult kitsalt kirjandusteadlastele ja ajaloo huvilistele. Kui ma seda raamatut hakkasime välja andma, siis ma vaatasin teda kohe ka selle pilguga, et kellele see raamat võiks huvi pakkuda. Ja üks mõte käis kohe see, et ma näeksin sellel raamatul kindlasti koht Ta kooli raamatukogus. Ja kindlasti võiksid selle raamatuga tutvust teha kõike emakeeleõpetajatele eestisest võiks meie tänapäeva noortele näidata just seda vana keelt sealtkaudu, kui palju sõnad on muutunud, kui palju väljendus on muutunud ja, ja missuguseid raamatuid omal ajal siis eesti keeles välja kanti, sest et ega need tavalise inimese kätte enam nii lihtsalt ju ei juhtu. Kuna raamatukogudesse ristis kui teistemplarid ja väga vähe, siis ma mõtlen, selline raamat võiks, võiks tõesti koolja olla, kindlasti. Kooliprogrammis Kreutzwaldi juttu tehakse.