Tere hommikust, sellel ülestõusmispühadele järgneval nädalal püüame vaadata aegade taha ning kujutleda jüngrite olukorda pärast Jeesuse surma. Ühes asjas on Evankalistide teated kattuvad. Galiliast pärit jüngrid, kes ei olnud veel Jeruusalemmast koduteele asunud hoidsid omavahel kokku ning hirmust vaenulike juutide eest kogunesid lukus uste taga. Neil oli põhjust karta, sest ei olnud teada, kas jälitamine ei jätku. Nii oli see ka nädala esimese päeva õhtul. Hauda külastanud naised olid rääkinud, et see on tühi. Ja Peetrus oli käinud kontrollimas tõesti, haud oli tühi. Linaribad, millesse Jeesuse surnukeha olid mähitud olid maas laiali ning higirätik, mis tal oli pea ümber olnud korralikult kokku, mässituna eraldi paigas. Maarja-Magdaleena väitis koguni, et tema on ka kohtunud ülestõusnud Jeesusega. Jüngrid istuvad suletud uste taga ja äkki ilmub Jeesus ning ütleb rahu, olgu teile. See oli tegelikult kõige tavalisem semiidi tervitus Shalomale hem heebrea Salama Leicum araabia keeles. Maal, kus läbi aastatuhandete on nii palju sõditud, see on parim, mida võõra käest kuulda võib, et ta soovib rahu. Eestlasele ei ole rahu nii oluline, sest hajusamalt elavatele põhjarahvastele ei tähendanud külaline automaatselt ohtu. Meie jaoks on olulisem külma ja niiskuse käes kaduma kippuv tervis ja nii me soovime üksteisele tervist. Lühidalt tere. Kreeklane aga soovis tervitades rõõmu nagu ingel Maarjale, kui tuli talle kuulutama, et ta sünnitab lunastaja. Rõõmusta sina armuleidnu ladina keeles. Kreeka keeles kõlab see eriti ilusasti, Haireki Harritomine. Jeesuse suus on aga kõige tavalisem tervituseks öeldud rahusoo eriline. Ta on ootamatult ilmunud sinna, kuhu ei oleks tohtinud keegi pääseda. Jüngrid ei tunne teda ära, kohmetuvad löövad kartma. Ta näitab meile oma käsi ja külge, et nad võiksid veenduda tema nende risti löödud õpetaja, kes on surnuist üles äratatud. Ja jah, seesama, kes oli neile enne oma kinnivõtmist öelnud. Rahu, ma jätan teile oma rahu, ma annan teile. Mina ei anna teile mitte nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu kohku Guega, mingu araks. Hirmu täis jüngrid vajasid tõepoolest jumala rahu, mis on ülem kui kõik mõistusrahu, mis tuleb usaldusest tema vastu, kes on suurem kui meie. Kui väikene laps võtab kõvasti oma isa kaelast kinni siis ei vajada seletusi, vaid lihtsalt usaldab, isa teab, isa valvab ja hoiab. Ja see on kõige arukam, mida laps teha saab. Nõnda on ka ristiinimese jaoks vahel kõige targem Ta muretsemine ja rabelemine ning kanda ennast kõigevägevama, kätte, usaldada ja lasta temal täita ennast taevaliku rahuga. Minu vanemad, kes pidid mõndagi üle jõu käivat koormat kandma armastasid laulda sinu tee, see on ikkagi parim. Kuigi meile ei tunduks nii. Kuigi viiks meid surma ja orgu, tooks pisaraid, kannatusi. Palvetagem. Meie isa, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Kui me tunneme, et meie enda jõust ja nõust ei piisa anna meile julgust viskuda sinu käte vahele. Ja hoiame neist kinni ka siis, kui meie seda enam ei suuda. Aamen.