Tere hommikust, Kristuse ülestõusmine toimus minevikus ühel konkreetsel ajahetkel. Meie aga ootame, et meie muldne ihu muudetakse ülestõusmise ihu sarnaseks. Kristus on esimene uudsevili magamaläinutest, kui kasutada Pauluse pilti. Ent surm ei saa siit ilmast niisama kaduda, vaid ta on viimne vaenlane, kes hävitatakse kõige lõpus. Sest praegu on tegelikult surm, abimees päästab vaevast ja vigadest, mis paratamatult neid saadaval. Ja mida elu jooksul aina lisandub. Igavese juudi Ahas veeruse lood püüavad kujutleda, kui sünge oleks maine elu, millest ei pääse välja. Sajandid mööduvad, teised sünnivad ja surevad, aga tema ei saa surra. Piibli sõnadega surma astel on patt. Ei ole võimalik kaotada tagajärgi ega tulemus, kui põhjused jäävad alles. Nii on see ka siin. Alata tuleb patust õigemini patust vabanemisest. Luteri kiriku matusetalitusel loeti piiblitekste inimese kaduvast põlvest manitseti kõige hoolega surma vastu ennast valmistama. Võtke viimaks südamesse, kuidas jumala sõna liha kaduvas põlves metrostib. Surm on patu palk, aga igavene elu on jumala armuandi, Jeesus Kristuse, meie issanda sees. Selektsioon pahandas leinajaid olen pidanud mitmeid kordi andma aru ärritatud sugulastele, miks ma nii head inimest matest tõotanud teda, et tema surm oli patu palk, mis suurt patud tema siis tegi. Katsu sa seletada, et see ei ole mõeldud isiklikult ega vale jutt konkreetse patu nuhtlemisest. See tsitaat pärineb Pauluse kirjast roomlastele, kus ta käsitleb patu orjusest pääsemise võimalikust. Paulus ei räägi mitte kunagi pattudest mitmuses, vaid ainult ainsuses. Ja kohati on patal lausa isiksustatud. Sega tolles lõigus, kus apostel kirjutab. Kui te olite patu orjad, siis olite õigusest lahti, mis viljude siis kandsite? Neid, mille pärast nüüd häbenete. Nende ots on ju surm. Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud jumala orjaks on teie vili pühitsuseks otsaga on igavene elu sest tasu patu käest on surm. Kink jumala käest aga on igavene elu Jeesus Kristuses, meie issandas. Paulusel maksab pat ise oma orjale palgaks või tasuks algkeeles on sõna obsoonian, mida kasutatakse palgasõduritasu kohta. No ega patu palk on surm, ei ole valesti tõlgitud, aga lugeja kuulaja ajab segamini genitiivobjekti genitiiv subjekti. Kui kasutada lingvistide terminoloogiat. Patu palk ei ole siinkohal palk patu eest vaid palk patu käest. Näiteks uusi testamendi suvamaksi, ütleb sündi palgitse orjanza kohale Mallo. Püüdsin seda vääritimõistmise võimalust vähendada 89. aasta tõlkes aga Eesti piibliseltsi eksperdid ennistasid ametlikku teksti tagasi neile armsa sõnastuse. Jah, kahju. Paulus tahab meile öelda, et isand patule ei ole muud oma orjadele anda, kui surm. Ka surmale tehakse ots, aga igaüks oma järjekorras uudseviljana kristus pärast sõda, Kristuse omad, tema taastulekul, siis tuleb ots, kui ta loovutab kuningriigi jumalale isale, Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm. Palvetagem issand, päästa meid patu ja surma käest. Ühendame seda enesega, et me võiksime sinu omaks jääda igavesti. Aamen.