Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 20.-st aprillist. Toimetaja on Mall Mälberg. Majandusminister Juhan Partsi sõnul võib Eesti riik kaaluda oma osaluse müüki Estonian Airis, aga see nõuab rääkimisi kaasosanikega kui lennuühenduste arengu arutamist üldisemalt. Majandusministeeriumi seisukoht võiks tema sõnul kujuneda sügiseks. Nii SAS kui investeerimispank Cresco on Estonian Airi aktsiatest huvitatud. Valitsuskoalitsioon tahab tõsta omavalitsusliidu rolli maakonna tasakaalustatud arengus. Regionaalminister Vallo Reimaa ütles Kohilas omavalitsusjuhtidel, et maavalitsusi päriselt ära ei kaota. Nende ülesanded vaadatakse ümber. Ühtegi siduvat otsust valitsuskoalitsioon veel teinud pole. Õiguskantsler Allar Jõks avaldas avatud Eesti Fondi koosmäele preemiat vastu võttes lootust, et kodanikuühiskond saab Eestis nii tugevaks, et Sakala keskuse lugu ei saa korduda. Koosmeele preemia sai postuumselt ka Ülle aaskivi, kes presidendivalimiste eel parlamendiliikmetele nende kodanikukohust meelde tuletas. Täna algab jätskaar. Huvi festivali vastu näitab selle salvestist nõudlus teistes riikides. See, et üha enam Eesti linnu soovib kontsertidest osa saada. Harju maakohus keelas Kadri Kõusaare filmi Magnus näitamise ja levitamise, kahjustab väidetavalt peategelase prototüübiks oleva inimese huve. Eesti filmi sihtasutuse hinnangul on see Eesti jaoks pretsedent. Filmi autor vaidlustas filmikeelu. Euroopa Liit kiitis heaks Venemaaga sõlmitud lepingud, mis lihtsustavad lüüa ajaliste viisade taotlemist ebaseaduslikult riigis viibivate kodanike väljasaatmist. Lepingud peaksid jõustuma juunis. Ukraina president kinnitas taas, et teatud tingimustel on ta nõus parlamendi laialisaatmist peatama. Selleks on vaja muuta seadust Euroopa komisjoniga. Kaubandusvolinik ütles, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted pole külma sõja aegadest saadik olnud sellises madalseisus kui praegu. Homme on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Poliitikud soovitavad riigil müüa oma osaluse Estonian Airis, kuna firma on alla käinud. Samuti pole Eesti riigil oma 37 protsendilise osalusega võimalik kompanii käekäik, kui mõjutada firma suurim osanik on SAS 49 protsendiga ja 17 protsenti kuulub investeerimispangale Cresco. Eesti osaluse müügist rääkis juba kahe aasta eest eelmine majandusminister. Küsisime praeguse majandusministri Juhan Partsi käest, kas Eesti riik kaalub oma osaluse müüki Estonian Airis. Kaaluda võib, aga seda saab kaaluda tõesti kontekstist, kuidas ikkagi tihendada lennuühendusi Tallinnaga vaieldamatult ütleme, lennuühendust jätkuv tihendamine on hädavajalik ja see on tegelikult põhiküsimus. Nüüd see vähemusosalusele, see, et Meil on seal on mitu firmat, on kindlasti noh, küsimus, aga ma saan sellele rääkida siis, kui me oleme ikkagi oma kaasaktsionäride, ka neid küsimusi ahutavad. Kindlasti huvitavad ka mingid küsimused, et miks viimasel ajal ikkagist põgenenud pidevalt uudiseid, et Estonian Airi lennukitega midagi kogu aeg juhtub, aga ma sellega veel nii-öelda mingisuguseid majandusministeeriumi seisukoha järgmiseks kolmeks aastaks selle juurde võiks tulla mitte enne sügist. Kas majandusministeerium alustab mingid uuringud selles suhtes? Nii nagu kõikide äriühingute puhul me ju kogu aeg ikkagi hindama, mis juhtub sellel turul, mis on tegelikult riigi huvid ühelt teise osaluse hoidmiseks ja noh, paratamatult on see, kui vahetub valitsus ja me vaatame järgmiseks perioodiks ette, siis me tegeleme ka selles osas, aga see ei ole selline lähenemine, et lihtsalt, et nüüd kohe kindlasti müüa, vaid et ka selle lähenemine võib olla see, et kui me isegi mõtlesime sellise tee peale, siis tuleb ka seda osavalt müüa, targalt müüa. SAS-i kohta on ju öeldud, SAS otsustab, aga SAS ei arenda ja kui nüüd Cresco ja SAS'il on aktsiate eelisostuõigus, siis. Ma kõigepealt ütlen vot seesama, et me ei räägi veel mingist müügist, see nõuab kõigepealt nii DS-i kui ka Crescoga ahutamist, kuidas nemad strateegiliselt näevad konkreetselt Estonian Airi arengut ja kuidas nad näevad tegelikult lennundusturu arengut selles siin piirkonnas laiemalt, siis saab üldse edasi rääkida. Kui edasi rääkimiseks läheb, siis Cresco on huvitatud. Cresco juhatuse esimees Olev Schults. Juhul, kui võiks jääda juhul quics, et ma spekuleerida ei taha, aga me kindlasti võtame seda asja tõsiselt ja sellisel juhul kaaluksime oma osa ulatuses, aga võib olla ka rohkem siis selles mängus kaasa mängida. Lõppkokkuvõttes taandub asi siiski hinnale ja tingimustele ja nendest ilmselt on vara rääkida, nagu ka sellest, mis riigi plaanid üldse on. Aga lõppkokkuvõttes meie kogemus üsna pikaajaline lennundustööstuses kapitaliturgudel annab hea põhjuse sellesse asjasse suhtuda aktiivselt. Kes oleks huvitatud Eesti riigile kuuluva 37 protsendilise osaluse ostmisest Estonian Airis. SAS-i grupi avalike suhete juht Hans Olav Kreen ütles BNS-ile, et kui Eesti valitsus müügi otsuse teeb, on ettevõtte kindlasti nõus seda arutama. Samal hetkel peame ootama ja vaatama, lisas ta. Estonian Airi lennugraafik on täna jälle sassis vaata käitlusala asepresident Rait Kalda ütles BNS-ile, et ühe lennuki kerge tehnilise probleemi tõttu tuli tühistada Estonian Airi hommikune tagasilend Kopenhaagenist. Ta lisas, et firma üks lennuk on praegu Kopenhaagenis tehnilises hoolduses, kuid alustab tagasilendu Tallinnasse juba täna ning jätkab alates homsest plaani pärast lendudega. See juhtum tõi kaasa muudatusi tänasesse lennuplaani. 14 null viis Barcelonasse väljuma pidanud lend on edasi lükatud üle üheksa tunniga, väljub praeguse kava kohaselt kell 23 30. Kell 17 25. Brüsselisse startima pidanud lennuk alustab lendu 22 15 14 10 Stockholmi väljuma pidanud lend on hoopis tühistatud, nagu ka sealt kell 16 50 Tallinna jõudma pidanud lend. Ja vahetame teemat. Valitsuskoalitsioon on võtnud selge hoiaku tõsta omavalitsusliidu rolli maakonna arengus. Maavalitsusi päriselt ära ei kaota, aga nende ülesanded vaadatakse ümber, ütles Järva ja Raplamaa omavalitsusjuhtidele minister Vallo Reimaa kohtumisest Kohilas annab ülevaate meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Avaliku halduse ja regionaalminister Vallo Reimaa rõhutas tänasel kohtumisel Järva ja Raplamaa omavalitsusjuhtidega, et üles tuleb ehitada täiesti uus alusomavalitsusliitudele. Praegu on omavalitsusliidud paari töötajaga tüüpilised mittetulundusühingud, kes käivad koos vabatahtlikkuse alusel. Rääkides viimastel päevadel kõneks olnud maavalitsuste võimalikust kaotamisest, rõhutas minister, et koalitsioonileppes räägitakse omavalitsusliitude tugevdamisest, mis praktikas tähendab muuhulgas ka maavalitsuste osa ülesannete ümberjagamist. Minister Vallo Reimaa. Nii maavalitsustega omavalitsusliidu puhul me räägime teise haldustasandi ülesannetest, mida peab üks, mida teine tegema. Maavalitsuste puhul ei ole ju ka tegemist millegi päris ärakaotamisega, vaid funktsioonide ümberkorraldamisega, sest maavalitsused seni on täitnud kahte rolli riiklik järelvalve, millest kõige olulisem on järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Teine on tasakaalustatud regionaalne areng maakonnas. Teise ülesande täitmiseks on maavanemal jäänud reaalseid mõjutamisvahendeid järjest vähemaks juba kõrvale tekkinud omavalitsusliit, mis on paljud sama ülesannet täitvad tegevused võtnud enda kanda. Koalitsioonilepingus sisalduv punkt. Omavalitsusliidu tugevdamine tähendabki seda, et põhiinstitutsiooniks, kes jääks kandma tasakaalustatud regionaalse arengu rolli oleks omavalitsusliit ja kõik see kokku tähendabki kogu omavalitsusliidu ülesehituse põhimõttelist ümberkujundamist. Millised maavalitsuste ülesanded tuleks kohe omavalitsusliitudele üle anda, selgitab Järvamaa omavalitsuste Liidu aseesimees, Imavere vallavanem Jüri Eldram. No ma arvan, esmane on planeeringute küsimus, nende algatamine, tegemine, läbiviimine võist läbi vaadata, ütleme ka sotsiaaltausta ka seotud küsimusi, aga milliseid ülesandeid omavalitsustele panna ei saa, järelevalvet on sisulised, seadusega on juba välistatud ja noh, siin oleks ka mõtlemist, ütleme see meditsiinikorralduse puhul, aga täna on meditsiin kahjuks eestvedajaks jäänud nagu omavalitsused, ka minister Reimaa on seda meelt, et riikliku kontrolli teostamist omavalitsusliitudele panna ei saa. See on nüüd omaette laiem teema, millised oleksid need järelevalvepiirkonnad, kas on mingeid järelevalvevaldkondi, mida üks või teine ministeerium enda peale saab või tahab. Aga kui see lõpuks on valmis mõeldud, siis on selge ka riikliku maakonna tasandi tuleviku küsimus. Teine haldustasand on vastuoluline, on seemne ja see probleem vajab lahendamist ja on koalitsioonis ka selge poliitiline hoiak ja tahe seda probleemipundart lahti harutada. Lõplikud lahendused ootavad alles ees ja mingeid valmis otsuseid praegu olemas ei ole. Olev Kenk Eesti raadiole paidest. Avatud Eesti fond tähistas täna oma seitsmeteistkümnendat tegevusaastat ja andis üle koos meelepreemiad. Kohal käis Kai Vare. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Andres Kasekamp ütles avasõnavõtus, et 2006. aasta oli kodanikuühiskonna taasärkamise aasta. Me oleme näinud sellist aktiivsust nii tänavatel kui kabinettides ja üks näide avatud Eesti Fondi algatuste edust on see, et kodanikuühiskonnale on esimest korda pühendatud valitsuse koalitsioonileppes eraldi peatükk. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam sõnul on tänavu koosmeele preemia märksõnaks kodanikutunne. Auhinna sai postuumselt Ülle aaskivi, kes oli üks Eesti iseseisvuse taastajatest ja põhiseaduse väljatöötajatest helimeenutus presidendivalimiste päevilt, mil Ülle aaskivi riigikogu saalis sõna võttis. Mina Eesti vabariigi kodanikuna tunnen vastutust selle riigi ees. Kas tunned ka sina riigikogu liige või tunned vaid vastutust oma erakonna ees ka sellise erakonna ees, kellel ei ole püha, ei, põhiseadus, ei ametivanne. Kes sunnib sind murdma oma ametivannet? Auhinna võttis vastu Ülle aaskivi poeg Urmas Aaskivi. Talle tähendaks, tunnustas kindlasti väga palju, ehkki see, mille eest autasumäärasid ei olnud tehtud mitte aususe saamise eesmärgil. See kõne tuli südamest. Ta tõesti tunnetas, et see oli ainus, mida tema teha sai, millega tema südametunnistus rahule jäi. Ta tegi vaid oma tööd. Ta kaitses seda, mille te ise luua, eitas põhiseadust. Ta tuletas meelde riigijuhtidele, et mitte kõik ei ole müüdav. Avatud Eesti Fondi koosmeele auhinna sai ka õiguskantsler Allar Jõks. Mall Hellam põhjendus. Allar Jõksi sõnavõtud ja avaldused on justkui igapäevased karged, külma dushi, sahmakad, mis ei lase ühiskonnal uinuda. Tänu Allar Jõksi tegevusele on rahvademokraatlik vaimsus ja usk oma riiki taastumas. Meie kodanikutunne on kasvanud, sest õiguskantsler on näinud ka väikese inimese probleeme ning ärgitanud jälgima, et kehtiksid ausa mängureeglid. Jõks kutsus tugevdama kodanikuühiskonda Mul on õiguskantslerina väga kurb, et ajakirjas Economist avaldatud väga esinduslikud demokraatia edetabeli kohaselt on Eesti 33. kohal ja tähtis pole mitte see koht 33., vaid see, et Eestit peetakse puuduliku demokraatiaga riigiks ja puuduliku demokraatiaga riigiks peetakse just selle tõttu, et Eesti kodanikuühiskond on veel nõrk. Kodanikuühiskond ei ole veel nii tugev, et peatada siinsamas 100 meetri kaugusel müttavaid ekskavaator rattureid, kuid ma arvan, et sellise arengu jätkumise korral teist Sakala keskust enam ei tuleb ja alles peale seda on loodud eeldused selleks, et Eesti jõuaks viie kõige demokraatlikum riigi hulka. Nüüd tänaseid välisuudiseid Indrek Kiisler Ukraina president Viktor Juštšenko teatas taas, et on valmis teatud tingimustel seadust parlamendi laialisaatmise kohta peatama. Olen sellega nõus juhul, kui lühikeseks kindlaks määratud ajavahemikuks sõnastatakse poliitiliste kompromisside pakett mis seisneb selles, et astuma seadusandlikult kõik need vajalikud sammud, mis välistavad koalitsioonienamuse moodustamist nii õhkral viisil, nagu seda tehti selle aasta märtsikuus, teatas Juštšenko pärast mitu tundi kestnud jutuajamist peaminister Viktor Janukovitšiga. Presidendi sõnul tuleb kiiremas korras sellisel juhul vastu võtta kuni 12 seadust või seaduseparandust, mis puudutavad opositsiooni, ülemraada reglementi, valimistulemuste revisjoni, välistavaid tagatisi. Juštšenko soovib ka põhiseaduse muutmise üle rahvahääletuse korraldamist. Täna kogunesid Kiievisse jälle tuhanded inimesed, nii presidendi kui ka peaministri poolehoidjad. USA raketikilp on kutsutud tagama Euroopa ja NATO kaitset. Venemaaga tuleb sel teemal pidada dialoogi laskmata tallaga sekkuda Euroopa julgeolekupoliitikasse, leiab Tšehhi välisminister Karel Schwartzenberg. Venemaa kasutas seda ettekäändena basse tüli seemne külvamiseks, ütles välisminister prantsuse ajalehele Le moonud. See projekt vastab vajadusele vastu seista uutele ohtudele maailmas toimuvatele kiiretele muutustele. Tšehhi välisministri hinnangul tagab USA raketikilbi Euroopasse paigutamine kaitse suuremale osale Euroopast nagu ka meie liitlastele ja teisel pool Atlandi ookeani. Venemaa on aga raketikilbi väga teravalt kritiseerinud. Suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei ole külma sõja aegadest peale olnud sellises madalseisus nagu praegu, teatas Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson. Mandelsoni sõnul kahtlustavad mõlemad pooled teineteist energeetika kasutamises poliitilise relvana. Samuti arvavad nad, et teine pool ei austa neidega suhte nii hästi, nagu nad vääriksid, märkis volinik. Mandelson kutsub Venemaad Euroopa liitu tegema jõupingutusi teineteise mõistmise parandamiseks. Ühtlasi armastajat Moskvale pluralismi ja seaduste ülimuslikkuse osas. Näpuga näitamine võib anda hoopis soovitule vastupidise tulemuse. Ja jätkame äsja kuuldud emaga Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimuste nõukogu kiitis heaks Euroopa Liidu ja Venemaalepingud mis lihtsustavad lühiajaliste viisade taotlemist ja ebaseaduslikult riigis viibivate kodanike väljasaatmist. Lepingud jõustuvad esimesest juunist. Praegu siis siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna juhatajalt Kert Valdaru. Mis kasu Eestil sellest lepingust olla? See annab nagu nüüd Eestile võimalused konkreetsed raamid seada siin illegaalselt viibivate vene kodanike ja ka kolme aasta pärast siis Venemaalt tulnud mittekodanike väljasaatmiseks, varasemalt on probleemiks on ja mis antud, nagu leping peaks siis selle probleemi kõrvaldama on see, et varasemalt pidi ise see isik, kelle me soovisime välja saata taotlema reisidokumenti väljasaatmiseks, aga kui ta ei taotlenud seda ja vene saatkond ei olnud koostöövalmis meie poole, aga siis me ei saanud seda kodaniku välja saata. Antud leping näeb ette, et Vene saatkond peab viivitamatult, sõltumata selle isiku tahtest meile antud dokumendi nagu väljastama ja see peakski nüüd siis kiirendama isikute väljasaatmist. Kui palju neid isikuid Eestis praegu on, kes oleks vaja välja saata? Ta väljasaatmise puhul on oluline vahet teha kahes asjas, üks on see, et tehakse Vene kodanikule lahkumisettekirjutus ja ta läheb ise ise ära, sellised on kuskil noh, pakun tsirka 300, aga siis on nagu teine kontingent isikuid, kes sõltumatu sele lahkumisest ettekirjutusest otsustavad siia jääda, siis peab nagu riik reageerima karmimalt ja siis me eskordi mööda kasvõi ise piirile ja anname teisele poolele üle nendest me räägime siin kuskil paarikümnest ja nüüd, kui me läheme veel konkreetsemaks, et need isikud, kes on, otsustan enamasti meelega oma reisidokumendi ära kaotada ja ei, ei tee mingisugust koostööd Eesti riigiga, et teda saaks välja saata, need paigutatakse enamasti väljasaatmiskeskusesse ja siis me proovime selle reisidokumendi talle hankida, mis nüüd siis uue tagasivõtu lepingu raames peaks olema väga hõlbus hankida, siis neid on kuskil kuus. Tegelikult ma arvan, et Eesti majandusele on nagu kasulik, et me saame elavdada turismi jaagu turistid Eestisse tulevad, siis nad kindlasti ka tarbivad siin teenuseid, jätavad raha siia. Harju maakohus keelas Kadri Kõusaare filmi Magnus näitamise ja levitamise, kuna see kahjustab väidetavalt peategelase prototüübiks oleva inimese huve. Samas on Magnus võetud kanni filmifestivali eriprogrammi. Milline on filmi järeltootmist rahastanud Eesti filmi sihtasutuse seisukoht, räägib sihtasutuse peaekspert Karlo Funk. Tegelikult testisime, sihtasutus sai Magnuse rahastaja täpselt pärast seda, kui selgus, et film valitaks kanni, et meil ei ole arvestada oma tegevuseesmärke küll kuidagi võimalik moraalselt del ja muudel põhjustel keelduda sellisel viisil on ennast tõestanud filmi koopia tegemise toetamisest, meie jaoks on see ikkagi nagu üheselt mõistetav samm sellist asja toeta. Ühe eesti režissööri videole tehtud film peab jõudma 35 millimeetrise selleks, et pääseda maa ühele olulisemale festivali, siis loomulikult me seda teeme. Nii et selles mõttes meie samm on nagu mingis mõttes paratamatu õiguslikust probleemist rääkides siis sarnaseid asju juhtub. Filmis ma arvan, kogu aeg, mitte küll Eestis, aga mujal küll on olnud igasuguseid juhtumeid ja see saabki ainult suhtuda kui mingis mõttes paratamatus, et loomulikult Ta inimestelt võetaksegi igasugused load selle kohta, kui tegemist on nende mingite eraeluliste andmete või muuga. Aga hetkel ju pole veel tegelikult selge, kas oli tegemist sellise juhtumiga, selle üle peab ikkagi otsustama, nagu kohus. Täna algab jätskaar. Jätskaar on muusikapidu, mis Eestimaa kevadet imestunud juba aastaid. Tänavu möödub 40 aastat legendiks saanud Tallinn 67 festivalist. Mille ülefestival siis sellel aastal uhke on. Jazzkaare peakorraldaja. Anne Erm, oleme uhke selle üle, et päris palju kontserte on juba välja müüdud ja publiku huvi tundub, et ta on suurem kui läinud aastal, kuigi läinud aastal olid ka väga head esinejad ja neid küsiti mitmelt poolt maailmast, kuni Jaapanini välja neid kontserte ja mida me siin salvestasime. Aga rahvas ei osanud veel tulla uutesse saalidesse, sest Sakalat meil enam ei olnud. Ent Sakala oli nagu 16 aastat meie kodu, aga nüüd on meil Tallinnas vastupidi 16 kontserdipaika. Eskaro kontserte kuuleb elavas esituses ka väiksemates Eesti linnades nagu Türil, Võrus või paides. Samas pidid korraldajad kontserdipaikade vähesuse tõttu esinejate arvuga piirama. Ega meie eesmärk ei ole mingil määral, et nagu rohkem kontserte teha ja, ja veelgi rohkem publikut saada, tegelikult publikuarv on ikka konstantne, enam-vähem üks ja see sama siin Eesti džässihuvilised. Ka see natukene kahju on, sellel aastal esineb 22 eesti ansamblit, aga oleks tahtnud esineda 40. See tähendab, et päris kõiki ansambleid me ei suuda nagu kavasse ära mahutada ja selles suhtes oleks väga hea, kui väljastpoolt soovitaks ka neid kontserte, kes on siis tänavuse Jazzkaare naelad, on naelad, on vanad legendid ehk meie džässi saadik Arci sepp, kes on nii saksofonist ka väga hästi, laulab pluusi ja on suurepärane pedagoog ja tema annab üle meil džässiauhinnad ka endi vei, mis vokalistide esikolmikust ja Mike Stern on ka Mals Davise bändis saates tuntud ja 13 sama plaati välja andnud, et need on sellised nii-öelda kindla peale džässistaaril. Samas on ka selliseid uusi suundi. Kindlasti on meil aasta-aastalt natukene rohkem klubiüritusi, sest et inimesed enam ei malda paigal istuda, kõigil on kiire, nad tahavad ennast lõõgastada, lõdvestada ja aga see muusika ka pakub vaimule, ütleme, kui on ohastel Roha uutmoodi flamenko, siis kindlasti ka emotsionaalset inimesed saavad rikkamaks või incognito kes on hästi cheesy fancy. Suurepärane mänd siin Euroopas parimat ma ei tea, või on ka natukene maailma muusika poole asja, nii et igale ühele midagi. Vikerraadio eetris saab Jazzkaar'e kajastusi ja festivali teateid kuulda igal argipäeval kella kolmveerand neljast. Jääts kaarest rääkis Anne Ermiga Tõnu Karjatse, jäänud on ilmateade. Veel. Eeloleval ööl on meil valdavalt pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, paiguti on sadu tugev. Puhub loode ja põhjatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 20, saartel kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades jätkub vihma ja lörtsisadu. Puhub loodetuul kaheksa kuni 15, saartel ja rannikul puhanguti 18 kuni 25 meetrit sekundis. Sooja on homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille number on 16791 toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.