Tervist teile kõigile. Minu ülesandeks on asi sisse juhatada ja ma annan kohe sõna meie lugupeetud professorid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm, male ja lugupeetud Maarja lõhmusele. Maarja, sa vist ei ole veel kahessar või oled juba? Aga varsti saab, eks ju. Ja Ma võib esitada küsimusi, kui, kui ettekanne on peetud ja julgelt, aga see palve on, et kuna me võtame tänase ürituse linti meie arhiivi jaoks, et see heaks nagu tulevastele põlvedele ka siis, kui läheb küsimuste esitamiseks, siis meil on olemas siin üks mikrofon, mida ma siis lahkelt Annaled, siis palun ka oma küsimused mikrofoni sisse. Tänan teid ja palun mari. Nii, aitäh. Me oleme tõesti siinses nüüd, Silvia Karro. Nii aitäh. Me oleme tõesti siinsest, nüüd Silvia Karro korraldusele palvel tulnud äkki moraal rahvale seda mida me praegu juba rääkida selles mõttes, et meil on töö pooleli sellest, mida saab välja lugeda meie suurest uuringust, mida on teinud siis ülikooli ajakirjas ja kommunikatsiooniosakond. Ma pean ütlema, et üle üle hulga aja tõesti viimase, 15 aasta jooksul, nüüd esimest korda me oleme teinud ise suure ankeedi, nagu te teate, vahepeal läks kogusanketeerimine kommertsalustele nii-öelda reitingute lugemiseks suured uuringud, mis tehti juba raadiuse tegelikult alustada seda traditsiooni 65. aastal. Neid on olnud raske jätkata samas mahus selle tõttu, et noh, see kommertstegevus on hoopis teist teistlaadiline nüüd meil oli võimalik saada sihtfinantseerimine suurele teemale viieks aastaks, mille üldpealkiri on Eesti meediaühiskonna kujunemine 21. sajandil. Nii et teemaks on meediaühiskond. Teemaks ei ole Eesti raadio. Tähendab, meie siht ei ole Konkreetsete kanalite uuring vaid meie siht on aru saada, mis seal üldse toimunud Eesti meediamaastikul seoses ühiskonnas toimunud kultuuris toimunud muutustega ja kuidas see omakorda mõjutab ühiskonnas kihistumist ja kõike neid muid protsesse. Nii et see, mis me oleme tänaseks teinud selle teiega kohtumise heaks, on selle materjali kohandamine vanade tegijate huvidele, aga see on erinev nendest suure, kas Kersti teeb ja mida on raadios tehtud, mis on otse suunatud rahade konkreetsete programmide kanalite uuringule. Ankeedis ei ole konkreetseid raadiokanaleid üldse niiviisi küsitudki. Ma lasen ankeedi ringi ka käia kahele poole, aga ma tahaks olevat tagasi saada. Ja ankeet ajus siis küsitlus toimus detsembris 2002 ja jaanuaris 2000 lõppes jaanuaris kakstuhatkolm. Kuna ta on süvaankeet, siis tema noh, niisugune kihiti töötlemine, analüüsimine veel käib ja siit tuleb mitu doktoritööd ja palju magistritöid, sellepärast et tõestasid, annab igatepidi neid küsi küsimused tulemusi kokku panna, üldistada statistiliselt ja muidu oleme püüdnud tegelikult ankeedi tehes juba pidada silmas seda kontseptsiooni, millest paljud teist on ka kuulnud. See ambur, töö, kontseptsioon sellest, et ühiskonnas kihistumine toimub mitte ainult alusel, vaid ka muude kapitalide teadmiste sümbol Dali sotsiaalsete võrgustike alusel, nii et ankeete on konstrueeritud terve hulk selliseid küsimusi, mida me võtame kokku sellisteks indeksite, eks vaatame, kuidas siis see kihistumine Eesti ühiskonnas eri mõõtmetes on toimunud. Fordi kontseptsiooni järgi ka on suur osa just sellele nii-öelda kultuuriliselt kihistumise ja selle indikaatoritena pärast ankeedis ka terved suured tabelid mida nimetada maitse taberiteks, need on kirjandusliku muusikalise filmimaitsetabelid juba kommend televisioonis sellest rääkisin, saime Hannes Valdma käest riiet riielda, et meie muusika taberiale tehtud muusikateadlaste poolt ei tahtnudki tehaste muusikateadlaste poolt. Me tahtsime panna sinna selliseid nii-öelda muusikalise maitse või valikute nimetusi, millest kuulaja aru saab, et jah, kuulaja teab, ta kuulab, niisugust muusikat kõige pole, muusikateadlane nimetab seda muusikat hoopis teistmoodi. Nii et küsisime tegelikult inimeste käest, kuidas nad nimetavad, mida nad kuulavad ja sama filmidega, nii et ühesõnaga täna, mida me teie teile saame anda, on siis üldisem niisugune ülevaade meediamaastikul toimunust ja raadio kui kanali kohast meediamaastikul tervikuna. Siis seda, mida me saame ja võtsime spetsiaalselt siin tänase kohtumiseks välja öelda raadiokuulamise kui tegevuse kohta muusika kuulamise kui tegevuse kohta, teatud maitse tüpoloogiate kohta, ühesõnaga nagu ma ütlesin, fokusseerida seda siis raadioseisukohalt. Ma arvan, et kui me oleme siin selle materjali teile sellisel tasemel esitanud, nagu ta praegu võimalik on, teil on see käes ka, kõik said endale, ma loodan paksu pakki tabeleid. Igaüks võib sealt nüüd teha neid pingeridu, igasuguseid väiksemaid seosele jooniseid niigonnas Askus annab ja, ja, ja tahtmist on. Ja tegime ka kokkuvõte, see, mida ütleme siin ekraani peal, nüüd saan selle slaidi peale tehtud tegelikult teatud võiks seal siis üldistav niisugune juhatus ka nendesse tabelitesse, mis on kasulikud selleks, et neid neid siis kasutada. Ma usun, et igaüks vastavalt oma huvile leiab sealt veel, aga kuna meil on noh, igasugu andmeid selles ankeedis siis on võimalik ka võib-olla mõnda asja veel kasvuküsimuste käigus juurde otsida. Mul on see fail ka kaasas, nii et kui kedagi mingi väga konkreetne asi veel võiks huvitada siis ka isegi seda vaikselt leida. Ja hakkame siis niiviisi peale, me jagasime selle oma töö niiviisi, et Peeter räägib sellest üldisemast nii-öelda pildist. Maarja kommenteerib seda selles osas maale tegeles konkreetsemalt siis Eesti rahade ja kommertsraadiote kuulajate teatud erisustega ja, ja eelistuste ja tüüpide faktoritega ja mina räägin võib-olla siis seda lõpuosa, kus me räägime rohkem kultuurist, maitsetest, kirjandusest, muusikast filmist juba kui sellest kultuurilisest kapitalist. Ja muidugi püüame siis kõik vastata küsimustele, mis on, ja Peeter alustama. Ja ma tahaks seista, aga siis ta ei ole vist hea selle aparaadi mõttes, nii et siis ma katsun nii kuidagi vaadata, et ma ikkagi näen suhelda, aga ma arvan, et kõigil on nüüd kaks paberit, mis on jagatud, kellel ei ole, siis võiks haarata, üks on tabelit koduseks vaatamiseks, aga Neid võib vaadata praegu ka juba, et oleks näha vähemasti, mis seal on ja, ja need, mis on meil slaidid on nagu suurel määral siis nende nagu Marju Luts tabelitesse sissejuhatused millele tähelepanu pöörata, kuidas need tabelid on koostatud, mis nad endast kujutavad. Ja need suured tabelid on siis meieri sugused meediaga seotud suur osa andmetest põhiandmetest erinevates rahvarühmades, kus on võimalik näha eestlast või küsitletute keskmist, küsitleti 1470 inimest üsna suur hulk ja see annab teha või võimalust ka analüüsi nii eestlaste kui venelaste puhul ka rühmades ja küllalt detailsetest rühmades, mis on väga tähtis raadio kuulamise seisukohalt vanuserühmades kuueks, jagades vanuse siis ja, ja me kohe näeme, kuivõrd tugev, kui hästi see erineb just just raadio kuulamise seisukohalt mitte niivõrd mahu mõttes mahu mõttes osalt ka, aga, aga eriti veel selle sisu mõttes, mida siis õieti jälgitakse. Ja muusika ja kõik muu. Nii et tabelid on niisugused, et siin on, kui te vaatate seda teist tabelit, siis on siin andmed kõigi lõikes, siis on rahvus, sugu, vanus, haridus ja jätkub tavaliselt siis sama andmestik ka veel siin ka veel elukoha ja sissetuleku lõikes, nii et noh, see struktuur läheb igalt poolt läbi ja selle järgi nad on siis üldiselt need tabelid tehtud. Nii kui nüüd alustada nende slaididega otsast ja vaadata kõigepealt seda küll ei näe suurt või ma ei tea, mis teha tallu lähemale veel vä? Sa vahetad seda tausta, mis siis juhtub? On halvem? Jah. Teksti selgub, et on palju ikkagi, kuigi me sõitsime nagu arvestada, et näha oleks, aga ruum on jah suurem, kui me arvasime. Esimene ridagi kaugemast linastus linast kaugemad kui areta paremad. Igatepidi väga hästi, ahaa, see on ju suurepärane. Ühesõnaga, alustades siis raadio kuulamise üldmahust ja mõningaid tendentse välja tuues, mis puudutab raadiokuulamist mitte ainult praegu, vaid milline see on ka olnud, milline ta on praegu erirühmades ja tehes teatud võrdlusi siis televaatamisega kohati siis mida meie andmed näitavad, on seda, et regulaarselt kuulajaid, eestikeelse raadio regulaarseid kuulajaid on, on 93 protsenti eestlastest ja ja 27 protsenti mitte-eestlastest ja see on üsna ühtlane, tähendab, kui vaadata üldist raadio kuulamise mahtu sisse suurt ei kõigu. Taarsed regulaarseks, vot see ongi küsimusena indikaatorit järgi midagi otsustada. Kui vaadata seda, et kas inimesed peavad ennast regulaarseks kuulajaks või ei, siis siis selgub, et enamus inimesi peab. Aga kui vaadata tuleb kohe meie ette, need aeg aeg päevas, siis on erinevusi ka. Aga, ja mis on oluline nüüd siin, et Eesti venekeelne raadio hõlmab samuti väga suure hulga regulaarselt 73 protsenti mitte-eestlastest ja 20 vahetevahel veel ja on ka väga oluline ütelda, mida võiks uhkusega minu meelest raadio oli just igal pool nimetada, et, et. On raadio kõige suurem mõjuulatusega meedium Eestis venelaste jaoks. Kohalik tähendab, mis eestist lähtub, muidugi vene televisioon tapab kõik ära oma mahult, seda oleme ka kohe 90 protsenti, kui vaatab regulaarselt ja tohutud hulgad, eks ole. Aga Eestist lähtuv nüüd igatahes trükisõna, nii oma ammuni, vastuvõtuulatuse poolest kui ka kui ka tähtsuse poolest me kohe näeme. Raadio on väga oluline. Ja Vene raadiojaamad on onväelaste poolt palju vähem jälgitavad kui, kui siis vene Eestis tegutsevad venekeelsed jaamad ja vähem jälgitavad ka kui vene televisioon. Nii et aga siiski regulaarseid kuulajaid, mida peab arvestama, võib-olla ka ma ei kujuta ette, mida see vene, me ei ole kunagi elus ühtegi vene raadiojaama kuulanud, midagi edasi annaks 45 protsenti regulaarselt kuule. Nii et see on küllalt palju, pooled siiski kuulavad regulaarselt ka Venemaa raadiot. Võrreldes sellega on on saksa soomekeelse ja ingliskeelsed ja saksakeelsed raadiokanalit küllalt vähe levinud ja samuti küllalt vähe levinud kui võrdlemisel televisiooniga. Et televisiooni puhul on 20 protsenti regulaarseid jälgijaid, eks ennast märkinud nii soome soomekeelse televisiooni kui ingliskeelse, kui, kui saksakeelse kuueldaks samapalju veel vahetevahel 40 kokku mõjuväljas ja samal ajal siis raadiojaamas regulaarselt kuulajaid viis protsenti. See on nüüd kõigil, siis nii nii eestlased kui venelased ja nende vahet on ka võimalik teha ka need tabelit lähemalt uurite, sedasama tabel kahte seal on, seal on need andmed andmed toodud võimalik, nii vanuse kui kõigis muudes lõik lõi lõigetes asja lähemalt uurida, kui palju need on nüüd levinud? Erinevad erinevat tüüpi raadiojaamad nüüd, kui vaadata Ta teist slaidi ja sa oled juba enne vahepeal. Ahah. Aga ta on tegelikult lihtsalt selline. Ülevaate ülevaade sellest, kuidas liigutakse sealt algusest tõepoolest on siis, et igapäevane kuulamine mõnikord nädalas mõnikord kuus ja siis praktiliselt mitte esimene eestikeelne raadio. Totaalse kuulutas, aga läheb, kõik liigub. Kora, kes kuulab, käsku panime noh, tähendab. Tõepoolest, et võiks nagu koos vaadata eestikeelne raadio, selle kõrval on Eesti venekeelsed raadiokanalid. All vasakus on Venemaa raadiokanalid. Ja siis all paremas on inglise, soome ja teised võõrkeelsed kanalid, ühesõnaga Eesti Eesti venekeelne Venemaa raadiod ja välisraadiod. Ja ta on lihtsalt selline selge pilt, mida me ju tegelikult teame selle kohta, et et Venemaa tähendab eesti kanalid tõesti. On Eestlastel kuulatavad, aga mis on väga huvitav tegelikult näiteks soome inglise võõrkeelne raadio, et see on tõesti suhteliselt madal. Iseenesest paneb mõtlema see kas või ka, et mis oli nõuka ajal, eks ole seal kaheksa alguses. Et siis oli selle kuulatavuse nende kanalite kuulataks kohati isegi kõrgem mis on tegelikult väga huvitav tendents tegelikult raadio poolest just nimelt väliskanalite kuulamine on vähenenud kui seda joonist kommenteerida. Jaan täpsem muidugi, kui rääkida raadio kuulamise üldmahust, on täpsem indikaatori ikkagi see aeg siis ja siin on nüüd suures tabelis on tabel neli, uus uus meedia on lihtsalt niisuguseks üldiseks taustaks koduseks uurimiseks. Aga suurtes tabelites nede EMORi andmed kolmest aastast meediakasutuse koondnäitajad siis sügisel 2000 2001 ja 2002. Ja mis me siin näeme, on see, et kui vaadata kogu elanikkonda, siis raadio kuulamise keskmine maht on täpselt ühesugune olnud kolm minutit 20 tundi kastmiseks päevas. Mis on omakorda annab julgustust, et metoodika on siiski küllalt täpne. Ühesõnaga, jätab fiks see, kas asi seisab paigal, siis ta toob selle paigalseisu noh, väga väga selgelt välja, mis annab lootust, et kui üks asi muutub, siis numbrites kajastub, et numbrid kajastavad mingeid tegelikke muutusi, siis meedia jälgimisest, meediakasutuses samal ajal on, on eestlaste raadio kuulamine vähenenud. Mitte nüüd nii, sellest tabelist tulenevalt siin ta on üsna stabiilselt kolm tundi, 45 minutit, kui te vaatate päevas, aga Ta on olnud vahepeal suurem. Nimelt oli 93. aastal neli tundi 25 minutit, nii et on vähenenud nelja 40 minutit päevas keskmiselt, mis on iseenesest oluline muutus, aga samal ajal on ta jäänud nüüd pidama. Ja põhiline On muidugi, mis on vähendanud ilmsesti ikkagi telele kasvuaja. Kas televisioonile ma ei tea, kas veel Eestis kasvab, aga see ajab hirmuvärinad peale selles mõttes, et see oli jaanuaris, kus on kõige suurem. Tänavu tulevad meil jälle kohe pikad pühad, see on viis ja pool tundi päevas vaatavad inimesed telekat. Keskmiselt. Venelased veel rohkem kui eestlased, nii et eestlastelgi on see nüüd pimedal ajal jõuab siin viie tonnini Emori andmete puhul see oli siis siis neli ja pool tundi, mida seesama tabel siin ka näitab. Tähendab, kui raadiot on viimased kolm aastat paigal püsinud, siis televisioon Avaina ja seesama neljas tabel näitab seda, kui viimase kolme aasta sees ka mitte-eestlaste raadio kuulamise maht ei ole oluliselt muutunud, tähendab ligikaudu kolm tundi päevas on olla on see olnud juba juba viimased 10 aastat seal all, kõikumisi, aga vaat siin ma kaldan külla, kaldun arvama, et teinekord need kõikumised, see on omaette keeruline küsimus, mida võib arutada, kui kellelegi tõsist huvi ikkagi toodika, andmete usaldatavus ja muu tähendab, ma pean kahjuks ütlema, et EMORi andmed mitte-eestlaste kohta tunduvad mulle mitte ainult raadio puhul, aga, aga üldse mõnel aastal nii naljakalt hüppavad, et ma ei usalda neid. See on omaette probleem ja raadio puhul ta kõigub ka ta püsib kolme tunni jooksul siis äkki ühel aastal viskab 20 minutit rohkem, järgmine aasta viskan küll teises suunas rohkem. Miks ta nii teeb? Ma ma ei näe sellel mingit mingit põhjendust ja ma kaldun pigem arvama, et need andmed ei ole nii väga tõsiseltvõetav. Ja siis mida näitab seesama, tahab veel need tabel neli, mida ma soovitan uurida, ost näeb ka ilma luubita siiski aga siin ta nüüd tõesti kõige-kõige täielikum tabel praegu meediakasutuse üldtendentsidest viimasel kolmel aastal. Ja siit me näeme ka raadiokuulamise tugevat sõltuvusele üldmahu sõltuvust vanusest. Kusjuures võrrelda nüüd siin seda kõige nooremat, kõige vanemat vanuserühma, siis, siis on vahe peaaegu kaks tundi päevas. 15 19 aastastele on raadiokuulamise maht päevas kaks tundi 26 minutit, kõige vanemal. On see on see 44 tundi 13 minutit mis, mis on ikkagi väga sünge erinevus ja me näeme, kuidas raadio kuulamise mahtpäevasem võrdelises sõltuvuses ikkagi vanusest, mida vanem, seda rohkem raadiot kuulab. Aga mida kuulab, see on omaette ja väga põnev küsimus ja üks, mida vaatama juba hakata, on need Eesti Raadio erajaamade võrdlus. Ja siin on tabel viis järgmine tabel üldised hoiakud, harjumused meedia suhtes, mis näitavad seda meile, et et üldise hoiaku tasemel on Eesti Raadio positsioon väga hea selles mõttes, et teda hinnatakse kõrgemalt kui erajaamasid. Kuigi käitumises ja see on väga iseloomulik tunnus ka jällegi igal pool. Tähtis silmas pidada, et üldine, kõik on üks asi ja käib meediakasutus või reaalne käitumine, meediamaastikul on teine asi, inimesed sõimavad õhtulehte, mis kole, aga loevad, niigutes jõuavad paljud nendest, kes sõimavad, küll on hirmus leht ja, ja läheb ja ostab. Nii et sedasama teevad teie jaoks raadio puhul ka sõimatakse raadiot, jaamasid, et nad on loba, raadiot aga samal ajal kuulatakse. Nii et need on kaks ise maailma ja nõuab eraldi uurimist. Aga mida me siin näeme, on see, et üldine hoiak, kui on soodne raadio suhtes ja see Ja siis avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes üldiselt eriti vanemate inimeste hulgas maarjasest natuke lähemalt ka kohe räägib. Siis on siin ka oluline nisugune. Kas Eesti ajakirjanduse tase käib alla või paraneb ja siit on näha, et, et nii nagu eesti rahvas üldse paljudes asjades jaguneb enam-vähem võrdsetesse pleeridesse, nii on selles küsimuses ka üks kolmandik, ei oska arvata, aga need, kes oskavad arvata. Nad jagunevad pooleks. Tähendab pooled ütlevad, et taseme tase läheb järjest hullemaks ja teine pool ütleb, et tase varane. Väidame selles ankeedis väga palju, mitte meediaküsimusi ja väga palju küsimusi selle kohta, mis arvatakse ühiskonnas toimunud muutustest. Ja seal on umbes samasugune pilt, tähendab üldse võtta täiesti, rahvas jaguneb suures piires pooleks, tähendab ühed, kes on negatiivsed, pessimistlikud, väga kriitilised ja mehed, kes on optimistlikud usaldavamalt teatavalt tähendab paremuse poole, see peegeldubki arusaadavalt. Aga sealt totaalne totaalne nisugune, noh, mingi veelahe, mis, mis nagu jagab tõestra. Pluss ja miinuspoole. Ja siis on veel oluline seda nimetada, et kui hoiakud üldse moodustavad niisuguse oma ettesüsteemi, mitte ainult hoiakut, siis Eesti raadio suhtes tervikuna, vaid vaid hoiakut ka selles suhtes, kui tähtis on raadio just Eesti Raadio siis võrreldes ka erajaamadega uudiste allikana. Et siin me samuti näeme, et hoiakutelt eelistatakse selgelt ikkagi On on, on eriti vanemad inimesed eelistavad selgelt Eesti raadiot ja noh, see niisugune nüüd järgmine tabel siin see on siis tabel seitse üle tabel kus on siis eri eri erikanalit nisugune hinnang ning et Eesti raadio uudistesaateid siin on ainult eestlastel omad küsimused ja venelastel on teised küsimused. Et Eesti raadio uudistesaateid eelistatakse keskmiselt rohkem kui kuku ja, ja, ja teiste, et Eesti, Eesti Raadio, Eesti kanalite, siis uudistesaateid, eriti vanemate inimeste hulgas, aga noored eristuvad selgelt erakanaleid. Et noh, niisugune üld üldine hoiak kui ka siis reaalne käitumine käib suurel määral kooskõlas uudiste uudiste jälgimise puhul vähemasti kusjuures oluline on veel see, et kui vaadata nüüd seda uudiste tähtsust Eesti raadio tähtsust uudiste allikana siis ta tõuseb ühele tasemele. Televisiooniga vanemas rühmas, igal pool mujal on selgelt televisioon tähtsamalikescuraadiova kõige vanemas rühmas. Ta tõuseb, ta tõuseb samale tasemele kui seda on siis televisioon ja antud juhul on see siis AK, sest teised, teised teiste televisioonide niisugune tähtsus siin on nüüd ka kanal kaks ja TV3 on. Sellesama tähtsusega järgi tuli üks uus tabel, mida siin ei ole. Täna mul oleks teine lahing veel vaatasin seal võrdlesin juhte ja spetsialiste, töölisi ja mittetöötavaid pensionäre ja muidugi mis tuleb selgesti välja, et Eesti Raadio tähtsus infoallikana on väga suurtööliste ja pensionäride hulgas, tähendab noh, vähe ütleme niiviisi, et vähemkindlustatud inimeste seas mis tegelikult on väga oluline, sest see on tegelikult väga oluline just nii-öelda demokraatlik traditsioon. Kui juhid, tippjuhid, spetsialistid, kasutavad väga palju muid kanaleid, siis Eesti Raadio on praktiliselt ainukene kanal, mille kaudu need inimesed saavad üldse oma laiemadil. Nii et siin jällegi on see, et kui tema haritumad inimesed hindavad kõrgemalt, aga samas see seltskond, kes on nagu ühiskonnas nagu rohkem vaesemaks seatud see sõltub rohkem. Nii et meil oli üldse raadiokoht nagu kolmes funktsioonis võrreldud teiste kanalitega, üks oli uudiste allikana teine meelelahutajana ja kolmas niisuguse rahu ja tasakaaluallikana. Ja siit on näha, need uudised on kõige täpsemad, kus on siis ka erikanalid välja toodud ja see tabel on üsna huvitav, millal me saame koostada sellesama seitsmenda pingerida, mille me saame seitsmend tabeli puhul koostada. Et päevalehed on kõige tähtsamad, siiski televisiooniga enam-vähem võrdne, raadio on keskmiselt vähem tähtis, aga nagu ma ütlesin, vanemate inimeste hulgas tõuseb, tõuseb samale tasemele. Ja, ja siis Eesti samal ajal venelaste hulgas on vastupidi või vähemalt samal tasemel raadio on samal tasemel päevalehtedega või isegi natuke tähtsam. Nii et noh, see on, see on väga-väga oluline moment, nüüd ikkagi see venekeelse raadio, venekeelne raadio, kui infoallikas siis kohalikele ühest. Ühesõnaga, vanuse järgi, kus on muidugi seesama pilt näha, et vanad noored tõstma risti oma eelistust. Ja, ja siin on muidugi alati see küsimus tähendab iga asja saab hinnata erinevalt, kui öeldakse, et miski asi on 40 protsenti, siis kas on vähe või palju ja, ja tegelikult on ka siinse Eesti Raadio üldse avalik-õigusliku dilemma, et kas orienteeruda kõike koos siis noorte peale jättes needsamad vanemad ja maainimesed ja, ja vaesemad nii-öelda üldse tahaplaanile ühiskonnas üldse infoväljas marginaliseerida või saad aru, et tegelikult, et noh, see on mingis mõttes niisugune väga tõsine sotsiaalne kohustus. Ja täna just siin mõtlen hommikupoole teine seminar ja seal ütles Eesti Päevalehe ärijuht, kes oli seal, et noh, see on ju loomulik, et kõik kanalid orienteeruvad nendega, kes on jõukamad ja vanuses 20 kuni 40. No vot, kui on nii-öelda kommerts või ettevõtluskanalites loomulik, et see on ainuke auditoorium, siis on selgelt näha, et ainult avalik-õiguslik katavad seda osak ja nende jaoks siiski esmatähtsad. Kas ei ole see loomulik kommerts? Ja seal ei maksa oma südant arutada, noored vajavad kahtlemata omaette uurimist, sest noorte niisugune info, Ovi uudiste jälgimine on üldse küllalt juhuslik ütlema. Regulaarset jälgimist on vähe ja sisse tuleb nendest kanalitest diood, uudised, nendele, mida nad kasutavad muud muu muuks muuks ka. Ma mõtlen, tuleb siit kommertsraadiojaamadest, nagu te näete või, või seal on vist miks teil aga üks slaid igatses, tabelist selgub see ka. Et siin on vahe vahe Elmari ja Sky vahel ühelt poolt ja, ja, ja ka Eesti raadio ja kuku raadiouudiste vahel mitmekordne. Kuulavad ikkagi siis muusikalaadi hoidja ja kui sealt midagi muud tuleb, siis nad vahetevahel kuulevad midagi midagi uudislikuga kui, kui kuulevad, see on omaette küsimus, muidugi noorte puhul 25 protsenti ütleb, et nende jaoks on kõige tähtsam alale internet. Jah, just nimelt mis ja see on jällegi kasul kadunud või noh, ka kasutatav ka muuks, eks ole, noh, uudised tulevad kätte nagu muude asjade kõrvalt, aga noh, niisugust uudisele orienteeritud meedia jälgimist üldse ei ole. Mis on iseenesest tõsine küsimus muidugi. Sest seal taga on ka huvi ühiskonna vastu teemades. Huvi teemade vastu. Siin on võimalik teha sellest suurest tabelist, see on nüüd tabel kuus tagasi minnes, jah, tabel kuus, on võimalik teha pingerida, nojaa, ritta pingerida, nagu Marjuga ütles, on võimalik teha kõigi gruppide jaoks, kes siin on, on võimalik teha kogu elanikkonna jaoks ja eestlaste jaoks venelaste jaoks, noorte jaoks ja nõnda edasi. Siin on nüüd eestlaste jaoks ja me märkame siit asju, seda, et eesti uudised on selgelt domineeriv seal üldhuvid, mõelda nendele raadio ja kohalikud uudised nende järelvahis, uudised nendega võrreldes vähem ja siis on mõned niisugused üsna traditsiooniliselt tähtsad teemad nagu tervis, kuritegevus, kodupere, lapsed ja loodus. Mis on oluline märkida. Muutus, mis on toimunud Eestis viimase 15 aasta jooksul, on see, et kunagi oli küllalt tähtsate teemade hulgas ka kultuur. See on siin täiesti ära kadunud. Kui te panete kultuuri siia pingeritta, need on esimesed 10, on nüüd üle 50 protsendi ja, ja kultuuri puhul on see protsent palju väiksem, tähendab kultuuri tähendus on muutunud. Mis, mis, tuleb ka välja niisugusest siis küsitlusest meil siin samal ajal on tõusnud telesaadete ja filmide tähtsus, noh, seda, et inimesed tahavad kuulda, mida ju õhtuleht ära kasutab, saadetest ja filmidest ka ka muudest kanalitest on sind selgesti näha. Ja sotsiaalprobleemid on siin olulised ja seadused ja määrused, seadused ja määrused. Arvamused ja arutlused näitavad seda, et üldiselt noh, niisugune pinnas sedalaadi saadeteks on hea. Et kui need teha küllalt küllalt, noh, nii et see inimeste elu, elu ja huvidega haagib siis sisse leiavad nad soodsat vastu võtta ja on tähtsad igatahes see ja muudkui pinnast see siin ei näitagi, ta reaalse käitumise reaalsete valikute tegemiseks peaks uurima teistmoodi. Maria on teinud nendest võlarest rahalisi jah, selle kohta, eks. Sotsiaalkonverentsil ma vaatasin, et on, eks. See on päris huvitav selles mõttes, et needsamad teemad olen korra vaadanud eraldi kanalite kaupa. Et mis teemad siis, milliste kanalite puhul on huvi, pakuvad ja äratavad usaldust, kuhu kontsentreerutakse näiteks siis võrdlesin Eesti televisioon, eratelevisioonide ajalehed, Eesti raadio, raadioportaalid ja näiteks siin tulevad välja sellised võib-olla just nimelt puhkused ühe ja teise puhul, mis on erinevad veidi näiteks Eesti televisiooni puhul, noh, ma ütlen või alustasid kohe Eesti raadiost. Hea küll, raadio puhul on olulised, kusjuures just nimelt kui ütleme, et uudiseid, siis nii palju ei ole, kuigi nad on eesti uudised. Aga eelkõige olid just arvamused arutlused päeva sündmustest, et ühesõnaga raadiol oli kõige tugevam kanalitest kõige tugevam fookus sellisele arutlemisele. Ja, ja ütleme, et sündmuste läbirääkimisele edasi arutamisele siis oli seal tugev kõik see valdkond, mis on loodus ja küll see on aga siiski näiteks riigikogu, valitsus, ministeeriumid, president, poliitikud, erakonnad, õigus, Klansile, riigikontroll, näiteks teistest kanalitest ei tule üldse esile sellisena, et nad oleksid teemafookused. Võrdluseks näiteks erakanalitel, kus on fookuses hoopis tuntud isikud ja suhted. Täiesti või Eesti televisioonil on näiteks uudised Eestist, maaelu, riigikogu, valitsus, ministeerium, noh, need on ühised, aga tõepoolest, mida teistes ei tule. Arvamused, arutlused päeva sündmustest, seal on niivõrd tugev Eesti raadio puhul. Raadiokanalite sisu, huvide eristus, avalik-õiguslikud ja era ka. Siin Eesti Raadio ja erajaamad tegelikult kui vaadata neid kuulajaid, Sul on Eesti Raadio ja paremal eraraadio ja need faktorid. See vahemaa näitab tegelikult ühe faktorina nagu üldist kohta ja mis ta katab tema tuum ja siis see, kui palju ta hajub, eks ole. Oi kui suur osalevat. Selle puhul oluline sõnum on see, et Eesti raadiot tõepoolest oodatakse just huvi. Tähendab, on huvi poliitika Eesti elukorralduse vastu punane vunts, näete, see Eesti kõige kõrgem on see poliitika faktor. Taas. Ta on sisuliselt alla nullib see hoian olematu sisesest, et see on üks suur eristus. Kui juurde panna tõesti see teema faktor, et oodatakse eelkõige seda arutlust ja üle defineerimist siis on täiesti loogiline. Siis teine faktor on tehnikahuvi ka selle mis on hästi madal estraadi. Eesti. Et see on selline huvitav siis kolmas on kultuurihuvi või ütleme pigem kultuurikeskkond, siia juurde käib haridus, muud seltskond, isikud, reisid, isegi kõik kõrgem, muide nisugune näiteks ei ole see kultuur, klassik. Seltskondlik keskkonnaks olemine, kultuurikeskkond seltskondlikku ütleme kultuurile, paatne ühistegevus ja, ja harrastused ja neljas on selline sotsiaalne igapäevakeskkond ka turvalisuses seotud keskkond. Just nimelt, ja kodupere siia juurde käib tervis, loodus, sotsiaalprobleemid, oma valdmaa inimestel, kuritegevus. Tuleb nii välja saanud, eks ole. Janika huvi laias mõttes juhtuvad arutlusele kõik ja siis tõesti see niisugune nokk, keskkond, oma ümbrus, elu. Üsna tõsine, ikka tõsine, tõsine jutuga. Tegelikult nad on nagu ühe liini peal ikkagi üks on selline üldisem tõesti kogu riigi suhtes ja teine on lokaalsem. Ja ma võin ütelda, ma tegin kogu kõikide kanalite pealt üldse selle huvide järgensuse klassifikatsiooni ja sealt tuleb välja, muidugi oleks väga kurb tõsiasi nimelt tõsine poliitikahuviline, ükskõik, kas rahadest vastavalt saate kuulaja teles, nende jälgija lehtedes nende lugejat on vanem keskiga ja noh, nii-öelda eelpensioniga mis tähendab seda, et see võiks öelda väljasurev väljasurev auditoorium. Esialgu ta on praegu Eesti nii avalikus elus kui ka auditooriumis veel küllalt oluline, aga tal ei ole järelkasv. Nii et see tähendab üsna tõsist nihet kuskil, kui me vaatame ette nüüd 10 aasta peale, eks ole kus vanem keskiga jõuab pensioniikka ja eelpensioniiga jõuab, praegune eelpensioniga läheb pensionile siis tegelikult Eesti ühiskonna tooriumis hakkavad domineerima inimesed, kelle jaoks kohalike eesti just sisepoliitika on suhteliselt, vähemasti praegu on suhteliselt ükskõik, me polnud siis hakkavad ah, Covid on, aga, aga aga karta on, et siin sotsialiseerimine faktor, et kui ei ole seda harjumust tekkinud, siis on raske teda tekitada juba hilisemas eas. Nii et see on üks väga tõsine tendents, kuidas tuua siiski inimesed tõsisemalt tuttama elu tõsiste küsimuste üle ja praegu, noh, nagu me näeme, Eesti raadiol, on see paremini õnnestunud. Tegelikult võibki öelda, et see on praktiliselt Eesti Raadio, on ainuke kanal, kus seda täiesti spetsiifiliselt oodatakse. Ja selles mõttes näiteks raadio nelja roll on ikkagi tohutu suur. Aga kui siit edasi vaadata neid usaldusi näiteks. Sama pilt, jah, see on väga huvitav, sellepärast et et tegelikult on noh, ma ei tea, aga on ikkagi see, et usaldus ja huvid on seotud ja need on tõepoolest selles mõttes seotud, et mida kanaleid, mida sa usaldad, neid sa jälgid, lihtsalt rohkem. Ja see usalduspilt oli ka selline. Eesti Raadio puhul on seesama või suvi puhul kommertsraadiote puhul, seal tulevad hoopis teised asjad esile, seal tuleb väga tugevalt sisse see kohalik keskkond, mis me teame. Kohalikud raadio väga palju, see viimane, see lilla, aga siis tuleb sisse meeste faktor, autod, autod, autod, autod, autod, arvutid tähendab noh, kogu see niisugune meeste maailm. Ja kui vaadata kogu faktoranalüüsi, siis siia juurde oleka, sport. Tähendab üldse peab ütlema nimetuses üldised huvid, factanaarismite rahad, jama said üldises tuli niiviisi välja, et kultuurifaktor tuleb välja küll teha natuke rohkem, mitte kolm faktorit, vaid seitse. Aga teate, mis on kultuurifaktoriga, kultuurifaktor on tugevam venowetooriumis. Eesti auditooriumis on suhteliselt nõrk enamik toore, mis on ta tugev, kusjuures see on spetsiifiline, väga palju feminiinne auditoorium kõrgemalt haritud niisugune Tallinna ja Kohtla-Järve haritud vene naised, kes ei pääse ligi kultuurile elavas esituses ja kelle jaoks siis seesama raadio neli ja vene televisioon, Venemaa televisioonikanalid? Jaga väga palju lugemine, ilukirjandus on palju suuremat kohaga elus Eesti publikus noh, nii-öelda keskmiselt need kultuurikanalite kultuuriteemade osatähtsus on väga erinev. Selle juurde tehti veel seda, et tegelikult mida jälgib, seda ta usaldab, see on ikkagi täiesti kohe näha. Aga veel oli väga huvitav selline nüanss, et näiteks riigiinstitutsioonide usalduse ja meediakasutuse omavahelist seost vaadates oli näiteks heinamoment, mis oli telepuhul, oli see, et need, kes Eesti televisiooni jälgisid, näiteks just et nendel oli usaldus riigi institutsioonide vastu märksa kõrgem kusjuures raadio puhul see nii teravalt välja ei tulnud, et, et see fenomen, et meedia ise toodaks usaldust Eestis spetsiifilist usaldust meedia usaldust institutsioonide jaoks, et seda ei tulnud selle kaudu esile siis. Tarbija. Ei ole need järjekorrad, siin on teine järjekord. Mul on tehniliselt meili teel. Paide käes võib ära võtta, kui palju massi. Ahah, ühesõnaga tarbija ja mitte tarbija. See on tegelikult selles mõttes huvitav, et, et on näha. Tõepoolest, kes siis vajab raadio, siis tegelikult on see enam-vähem sama jutt, mida Marju Lauristin rääkis. Kes on siis raadiouudiste tarbijat, on pisut keskmisest väiksema haridusega. Ja Ta ei ole oma elumuutustega rahul, et see on selles mõttes, torkab silma, aga üldiselt on huvitav see, et see elumuutustega rahulolu ja mitte rahulolu, et, et see on, seda ei ole veel eraldi vaadatud, aga ta on üldse selline huvitav kriteerium. Ka see huvi, üldine sisepoliitika ja välispoliitikahuvi ikkagi raadiokanal kui uudis eelkõige, et see on ikkagi äärmiselt tähtis. Märkusena ikkagi see, et erakanalitest ja kukkus, seda ei loodeta. Just nimelt välispoliitilist uudist. Usaldab Eesti raadiot rohkem kui erakanaleid, usaldab rohkem riiklikke institutsioone, keskmisest rohkem, usaldab rohkem meediat, usaldab, usub Eesti ajakirjanduse taseme paranemisse. See on hästi huvitav aspekt, sellepärast et oli tõesti küsimus, kas Eesti ajakirjandus on läinud paremaks jäänud samaks või halvemaks ja viimase 10 aasta jooksul, et on domineerivad inimesed, kes märkavad, et Eesti ajakirjandus on muutunud paremaks. Siis ilmselt on tegemist inimestega, kes ei kasvata nii palju internetti. Ja nad on vähem orienteeritud üldisele heaolule. See heaolu materiaalne heaolu ei ole nendele esmatähtis. Ja siis tuli ka välja see, et, et on tegemist maainimestega. Küllaltki suur just nimelt dominant maa inimeses. Ma tean, Kersti teab öelda, kas 90.-te keskel võrreldav sellega on see muutunud või on kogu aeg mainimine olnud. Dominant. Tal olulisuse mõttes tähendab küsimus ei olegi nii palju vahus, kuivõrd oluline on ikkagi oluline maal rohkem. Pagan. Jah, just nimelt, et siis on samad trendi jätk lihtsalt. Aga mis testib mulle endale, pakkus huvi näiteks see, et ja see on ikkagi seotud selle ühe suure diskursusega, kus selgub, et on oluline uudis, eks ole, see kommentaar, lähikommentaar, defineerimine, arutamine ja siis sinna juurde nüüd sisse arvamuse väljendamine. Ja nüüd ongi see slaid, mis räägib arvamuse väljendamisest eestlastel siis milline see on, ja arvata sellega, et on taustaks olnud nõukogude aeg, kus arvamus ei ole päris niimoodi esile saanud tulla, võib-olla on siin ka mingi oma taust, aga mida peetakse siis oluliseks, mida väga oluliseks oluliseks, eks ole, lugejakirjad toimetusele ja väga oluline väga oluline, 24-l protsendil, kusjuures nende tausta puhul võib öelda materiaalselt tegelikult olid need vähema sissetulekuga inimesed, see on ka huvitav selles mõttes, et, et avalikkust selle kirjutamise ja, ja lootuse mõttes, et saada avalikkust, siis järelikult on olulisem nendel, kes siis oma kellel see materiaalne pool ei ole esikohal või ei ole nii, tipus. Aga mis on oluline siis raadios esinemine, oluline 23-l protsendil inimestel ja 19. väga oluline kokku 42 protsenti tähtsalt rahandusesinemine on siiski väga prestiižne ja tähtis asi, et see on. Raadiosaatesse helistamine siin ma pelgan küll, et siin on selline kommentaari ütlemine ja rohkem diskovärk, aga siiski vahel on ju ka need hommikuarvamused, mis väga populaarsed, et siin on oluline 19 ja väga oluline 14 ja teeb ka kokku 20 33 protsenti. Et mulle endale tundus see leid väga oluline tervikuna. Et see kontakt 33 protsenti üldkogumist kolm protsenti peab rahandusse helistamist oluliseks arvamuse väljenduseks. See on tõesti üllatus. Ja see on tõesti selles mõttes üllatav, aga see on ka ühelt poolt prestiiži näitaja, teiselt poolt ikkagi selle oma keskkonna tajumine tähendab et seda ma tõlgendasin, seda pigem ka niimoodi, et, et raadiot võetakse arvestatava keskkonnana kas või siis taustana, sest tegelikult üks fakt on ka see, et 75 protsenti inimesi kuulab raadiot, aga paljus taustaks 45 protsenti ja vaatab televiisorit. Aga tegelikult see ka näitab, et inimeste jaoks interaktiivsus on oluline. Tähendab nii tele puhul kui raadiopoolses interaktiivsus on oluline. Ja teine siis üks on, siin saadi uudiste allikana ja arutluse võimaldajana teine on nüüd meelelahutuseks. Ja ja siin on nüüd selgesti domineeriv üldiselt tele eestlaste jaoks siis Eesti telekanalid ja venelaste jaoks vene telekanalid. Ja siis on, on väga oluline muusika kuulamine, ulataks on eraldi tabel, seal tuleb, lauldakse, siis ei ole raske ja põhiline, kust kuulatakse raadio, nagu me kohe näeme. Aga muusika, muusika kui niisugune meelelahutuse võimaldaja on, jah, noh, ilmselt taustana muidugi on tõesti väga tähtis ja eriti me näeme seda noorte juures. Noorte telehuvi on, on, on üsna tagasihoidlik, aga 90 protsenti peab tähtsaks meelelahutust meelelahutuseks just muusikat. Ja me näeme kohe muusikatabeli puhul eraldi, et muusikaarmastajaid on peaaegu ka 90 protsenti noorte hulgas, nii et muusika noorte elus on midagi hoopis hoopis erilisemat, kui ta seda on vanematel rühmadel. Ma tahaksin pöörata tähelepanu siin raadioinimestele ise ka kunagisi rahal inimesel sellele rahade jutusaade, see raadioraadiost tulev jutt on väga tähtis. Seda on suhteliselt ikkagi väga tähtis, kui me vaatame üldjaotuses 30 protsenti, aga vanematele inimestele 65 74 45 protsenti ütleb, et see on nendele noh, väga oluline sugune meelelahutuse kanal, kusjuures nendele nende jaoks on televisiooni veel praktiliselt samal kohal, kus on muusika ja ilukirjandus, noh, 46 47 40 900 väike protsendi vahetee siin, eks ole, statistilist erinevust. Nii et selles mõttes jällegi me näeme, et see rahade, niisugune spetsiifiline ka Eesti raadio, kultuuri nisugune, spetsiifiline osa on siin, on siin huvitavalt näha ja muidugi see on huvitav asi on noorte puhul internet 79 protsenti leiab noorte puhul internetist mölakad. Mis, noh, võib öelda, et et kui ma vaatasin seda kõige nooremat rihma 15 19 siis see teeb internetis kõike, sa kuulad muusikat internetis, vaata film internetis, loeb uudiseid internetist, suhtleb internetis, õpib internetis. Nii et kusjuures vahe läheb just nimelt 15 19 ja siis järgmine 20 29 vahe on nende vahel. Just see ei sepp, see tähendab see, kus muutub arvuti interaktiivseks polüfunktsionaalseks meedia võiks seal just seal hakkab tulema uus põlvkond peale, kes praegu lõpetab kooli. Ja kolmas nagu öeldud, mille puhul me raadiot vaatasime siis või üldse kõiki kanaleid, raadiot, nende hulgas oli rahu ja tasakaaluallikana. Siin ei ole tavaliselt eraldi muusikat. Kasiino, raadio eraldi on jahe muusika, mis me näeme, et on üldiselt kõige tähtsam rahu ja tasakaalu. Ei loodus on veel tähtsam, vabandust. Loodus on esimene, kuigi mitte mitte noorte jaoks. Aga, aga keskealiste vanemate puhul on selgesti loodus siiski esi, esikohal ja muusika noh, tugevasti sellest maas noorte puhul kõige nooremas rühmas on see vastupidi. Ja siin on nüüd muusika hoopis olulisem kui seda televiisori televisioon. Siis seekord teist muusikat kuulatakse. Näete, üldise muusika armastuse taustal 83 protsenti noori. 62, järgmisi kõige vanem, 38 on raadiost muusika, sagedasi kuulajaid kõikides vanusrühmades. 80 protsenti nahkrusmi. Nii et muusikakanalina raada selgesti domineerib Kusjuures see Hiinan nüüd üsna ühtlane, see küsimus on, et millist muusikat, aga, aga põhimõtteliselt, et muusika tuleb mul Radraalio kui muusikaga anal, muusika, võimaldaja kõigis kõigis rühmades muusika iseloomu nüriks ja nüüd vaadake alumist rida, noh, klassikaraadio, kuna me oleme alati rääkinud seda, eks ole, et kui suur on see hulkes, kuulab kontserte, kui sul on sealhulgas ka klassikaraadiost ja, ja siin on nüüd võetud kokku, eks ole, muusika kuulamine, kes, kes peab noh, oluliseks käib, kas väga sageli või sageli ei ole küsitud mitte kordi kuus, sest see on selge, et need on erinevad intervallid vaid see, kuidas inimene ise hindab, eks ole. Ja kui me võrdleme nüüd seda rahade kuulamisega, võtame nüüd selle, mitte selle kõigeni tema käest teada, aga mis kontserdil käivad, võtame selle keskealise 30 44 11 protsenti käib regulaarselt enam-vähem kontserdil 86 kuulab muusikat raadiost. Nii et noh, see on nagu see proportsioon või ta peab silmas pidama. Ja siis me siis on huvitav, kui vaadata, ma vaatasin matuse ja rahakoti järgi, mis on need, mis helistavad, on CD mis on selgelt seotud sissetulekutega. Ja muide ka kontserdil käimine. Ma mõtlesin eraldi välja need nende järgi, nii et kontserdil käimine ei ole niivõrd sõltuv sellest, kas muusikat armastab, vaid selle, kas ta ostab ja joob piletitest mis tõstab veelgi seda raadio. Ja ka plaadid ja lindid siiski on küllalt erinev see nii sissetuleku kui kui vanuse järgi nende tähtsus. Nii et noh, ainus ainus, mis tõesti ühtlaselt kõik kõikidesse kihtidesse jõuab, on raadiomuusika. Mind hämmastas muide televiisorist muusika kuulates hulk televiisorist muusika kuulamine on üks väga huvitav. No vot ja mida me ise vaieldav tabel, millele me Hannesega mass kas nii saab jagada, aga ma arvan, et siiski see on üsna huvipakkuv, sest siin ma tegin nüüd pingerea noh, üldiselt välja jättes täitsa, jättes osasse välja, mis lähevad nagu samasse faktorisse, aga et saaks üldpildi sellest, missugune see maitset ikkagi see nii-öelda populaarsus on, kusjuures osadel on tähtis tõesti see, mis pill, osadele see noh, kas on noh, ühte või teist stiili ja kolmandatele see, kas on nii-öelda inimese häält ka kuulda või, või ei ole, aga, aga noh, kokkuvõttes tekib niisugune pingerida. Noh, ma arvan, et muusikasaadete tegijad näevad siin küllalt tuttavat piltide jo teatena kuulajate maitseid. Aga mis ta oli meile huvitav, huvitav sellepärast et nagu ma ütlesin, meil on ka filmieelistused ja kirjanserisse. Ja seda ei ole keegi niiviisi nii täpselt kokku pannud sedasama PUR töö järgi tegelikult peaks olema ja niiviisi, et peaks saama eristada erineva niisuguguse eristamisvõime, erinevam maitse noh, kuidas sisaldab tundlikkusega seltskondi ja see peaks olema läbi. Ja tõesti proovisin järgi. Meil on kirjanikud küsitud eraldi noh, umbes niiviisi projekteeritud sinna sisse, et on erineva nii-öelda raskusastmega. Ja samuti ka erinevad filmitüübid ja nüüd teil on need pildid ka ees. Muusikakuulamisstiilides termaalne, räägi pärast juurde. Ta ei uskunud muide filmidega niiviisi tuleb välja õigemini mina oskasin, kui ma tegin seda küsimustikku, aga noh, oskasin vaikselt endamisi, ma ei julgenudki seda kõvasti öelda. Sest noh, see tundus natuke liiga liiga liiga noh loogiline. Ja siis, kui ma võtsin need arvud, panin ritta ja tegin selle selle võrdluse ära siis minu suureks hämmastuseks just nii loogiline kangi kes armastab kuulata nii-öelda nimetamisest süva muusikaks või kuidas, nimetas sander faktor, siin on praegu ainult võetud see sümfooniamuusika kui faktori keskne tunnus seal terve faktor seal ümber on kammermuusikani kaasaga klassikaline seal ümber on veel, seal on noh, neid niisuguseid sellesse Aktrasse kuuluvaid, aga võrreldes sellega Doktori keskpunkt on, popmuusika mitte ei ole, seal on popmuusika eri stiile, mis on nõudlikumad, aga just nimelt sa kõige elementaarsem nimetus popansamblid ja poplauljaga, see, mis on see kõige esimesel kohal, oli seal. Ja vaadake, mis juhtub. Filmieelistused. Need, kes on süvamuusika kuulajad, filmieelistus, kaasaegsed psühholoogilised filmid, dokfilmid kaugetest maadest, ajaloost, loodusfilmid, muusika, filmid, Need, kes on siis nii-öelda popmuusika selles Factory's võitluse märulifilmid, krimid, erootilised filmid, armastusfilmid, komöödiad, huumorifilmid, nii et noh, võib ikkagi ütelda, tõepoolest niisugune fenomen nagu maitse nahkuri pordiorganhaabituse iseloomustada, tähendab inimese üldsuunitiseerumustaja on tegelikult olemas. Ja nüüd kirjanikud Siin on nüüd niiviisi, et ma võtsin selle muusikaga on sama asi. Ma võtsin tegelikult selle nii-öelda eristumise järgi, tähendab, see on nüüd keskmisest erinevus ei ole mitte absoluutne protsent, seal üldse mitte. Ja siin tuleb nüüd välja see, et on osa kirjanikke, kes on keskel, kes ei eristu noh, nii-öelda keda kõik kõik, noh, nii-öelda sõltumata muusikalisest maitsest, kõik ühtemoodi, kas vähe või palju loevad, kas vähe, palju pole siin tähtis. Need, keda eristab siis muusikaline maitse ja mis tuleb välja muusikaline maitse eristab tõesti jällegi sümfooniline muusika kes seda armastavad või ütleme siis süvamuusikat armastavad, nendele eristuvad positiivses suunas. Sürje eelvest, Peeter Urm eristub seletada üldse kahe loetakse, kes teda vähegi teab, see ta ei kuulu mitte oma teksti raskuse järgi. Võib-olla siia gruppi siis Kaplinski, Õnnepalu, hunt, päeva Mihkelson luike Runnel juba liiguvad ka siin poolel, aga sina keskmise poole päris keskel, kes ei eristu, on kõusaar Rempsuja kross. Ja eristuvad siis popi poole nii-öelda kaugver muide Kivirähk huvitaval kombel traat, tervikmutt sülle Kerttu rakke. Nii et siin miks see täpselt, me ei saa ütelda seda, sest seal kirjaniku meeldimine on midagi, mis ei ole noh, nii-öelda matemaatiliselt mõõdetav. Ma saan rääkida ainult sellest, et on teatud tendents, et tõesti on teatud kirjanikke ja teatud muusikalise maitse vahel noh, eristamisvõime, vot see, mis on tähtis, on see distingson, eristamisvõime, eristamisvõime ilmselt ka siin kuidagi avaldus tähendab seanalise pooleli taarsem pooleli, ma teen seda veel edasi. On olemas raamatu liikide järgi, mida mul siin ei ole. Aga kus tendents on umbes samale poole, kus on noh, seal on mitu kant, raamatuliike, mida te ostaksite poest, loeksite raamatukogust ja kus ilmselt tulevad analoogilised asi. Mida see tähendab tegelikult see tähendab seda, et vaadake kui me tahame rääkida nüüd sellest auditooriumi ja kanali vahekorrast, siis on üks vahekord, on see, kui me võtame seda nii-öelda tarbimise seisukohalt. Võtame need, kes juba kuulavad. Teine vahekord on see, millist auditooriumit me tahame luua. Ja kui me teame neid samu maitse, teame neid tuvisid, teame neid eelistusi, tunneme seda noh, nii-öelda sisemist struktuuri siis tegelikult me loome ju noh, kanalil auditooriumit. Ja noh, see on klassikaraadio fenomen, eks ole, klassikale selgelt loonud omale auditoorium ja tõepoolest see, et seal on koos seesama muusika, eks ole, siis on seal koos sellesama üldine kultuuriinfo, kirjandus ja nii edasi maraton, me teeme selle täpsema pildi, ma luban, ma teen teile selle täiesti täpse mustri, eks ole, sest seal on võimalik vaadata umbes niiviisi, et millised filmid ja džässmuusika ja millised autorid ja nii edasi. Siis ma ei ütle, et seal retsept, aga ma ütlen, et saan tendents. Noh, mida on võimalik näha teatud mustreid niiviisi noh, kasutades selleks, et intensiivsemalt nagu luua oma auditooriumi Ja muidugi, seda sa vaatasid ka teiste muude asjadega koos nendesamade ühiskondlike hoiakute ja vanuste ja kõige muuga. Nii et ma arvan, et vähemasti teena on see päris huvitav ja Maarja nüüd proovis ka vaadata muusikast diileva kuulamisest kuulamise stiilid, mitte muusikast, tegeled kuulamise stiilid ka natuke lähemalt veel. Jälle võrreldes siis seda, mis on kommertskanalitele, mis on ära käinud ära raadiuse, mis on Eesti raadios siis need muusika kuulamise stiilid, millel on siis mingisugune eristav tähendus? Nojah, siin tegelikult kujunes välja, et on võimalik eristada siis nelja, nelja rühma kõige tugevamini eristus klassikaline üldse klassikaliste stiilide kuulamine nii-öelda üldmõistes pukk ja üldmõistest rahvuslik siis kus olid sõnad ja, ja, ja sellise folgitarve. Ja tõepoolest selles mõttes huvitav, et näiteks Eesti raadio puhul on kõige selgem siis huvi või ka siis kuulamine, et inimesed tõepoolest kuulavad klassikat klassikalisi stiile. Ja teiselt poolt kuulavad just seda rahvuslikku väga palju sellist sõna, sõna, muusikalist muusikat ja teiselt poolt on näha, et muud Eesti raadiokanalid. Et see valik on siiski Tähendab, see neljas on see, mis ei eristunud, et seal nagu igast ühest midagi, et see on suhteliselt kõrge, kõige kõrgem isegi et, et ei ole sellist, sellist väga selget suundumust mis iseenesest on sõnum ja siis teiseks on muidugi siis nendel pupp sellises üldises mõttes. No siin me näeme sama sama fenomeni, mis oli juttu huvide puhul, ikkagi Eesti raadiokuulaja on see noh, kuidas me ütleme tõsisem osa eesti rahvast. Muidugi, ta on ka vanuselt natukene vanem, eks ole, tal on omad need sotsiaalsed taustad, aga saadud ka väga selgelt tema teatud huvide sügavusest, oma maitse eristamisvõimes ja nii edasi. No mina julgen siiski öelda, et see on ka Eesti Raadio aastakümneteks pikkused, tuleb. Tähendab Ma jääks selle juurde, et ikkagi kanal pikka aega traditsiooniliselt oma profiili loovkanal kujundab ka nagu tänavameeleteooria ütleb, auditooriumiga subkultuuri. Seal on kuus, läheneme, tähendab ka vaadatakse meediat, mitte lihtsalt kunagist infoandjat või, või teenusepakkujad vaid kui keskkonda, mis tegelikult loob teatud subkultuur. Ja selles mõttes näiteks need tulemused näitavad, et Eesti rahade nii-öelda subkultuur, see audit, foorum, kes loob subkes, on subkultuuriks Eesti alade ümber on erinev selles subkultuurid, mis on tekkinud kommertsvaadata. Minu arust see on kõige olulisem see pilt, mis meil ja millest tuleb muidugi suur küsimus kodanikele, juhtidele. Et kui me hakkame midagi muutma, see on ökoloogia küsimusi siis kuidas hakkab mõjutama neid subkultuure, mis on välja kujunenud ja kui need subkultuurid on meile olulised väärtused, siis me peame olema noh, väga säästlikud. Nii et ma arvan üldse, et meie niisugusel, ka selle uurimuse taga oleval lähenemisel on väga tugev ökoloogiline kultuuri, ökoloogiline sotsiaalökoloogiline dimensioon, et me näeme ka ühiskonnas neid niisuguseid vaimseid alasid või, või huvide või inimeste rühm või kelle suhtes noh, kes on nagu haavatavamad, keda selles mõttes peab nagu kaitsma ja nägema, et nende seda keskkonda. Me näeksime seoses nende oluliste olemasolu huvidega. Ma siiski ütleks teise aspekti lisaks ökoloogilisele ja on teine aspekt on just nimelt probleemi aspekt, sellepärast et tegelikult tekib just see väga selge auditooriumite ja subkultuuride vastandumine ikkagi eristumine. Et kui kujutada ette seda meediat ikkagi kui ühte protsessi ja ühiskonda kui arenevat organismi, siis on teine, sama suur küsimus see, et mis juhtub siis, kui see vanuserühm muutub järgmiseks, mis, mis keskkonnas, missuguse protsessid, missugused tekstid, mis maitse siis domineerima hakkab ja kuidas üldse see kogu keskkond muutub. Ja tegelikult just nimelt siin ütleme, väga huvitav tegelikult on just Eesti raadio roll selles mõttes, et mis, mis on see 10 aasta pärast see keskkond, näiteks et siin 10 aastat, mis on toimunud, saab analüüsida, tegelikult peaks selle põhjal saama midagi öelda ka selle 10 aasta peale ette. No kui me ennustame teatud põlvkond vahetuse kaudu, mis on kultuuriuuringutes üldiselt kõige domineeriv siis me ikkagi võime öelda niiviisi, et praegu, nagu ma ütlesin, see murrang tuleb siis, kui praegused 15 19 15 20 hakkavad muutuma kultuuris domineerivaks. Noh, sellega koos, eks ole, tuu muutub, tulevad uued, taotlesime, jätkad sama tendentsi, see interaktiivne multimeedia, mitte trükikultuurikeskne, eks ole, mitte selle nii-öelda klassikalise kultuurikeskne järelikult tuleb ka mingisugune uus ümberjaotus, perifeeriasse lähevad need, kes praegu on keskel, need keskealised on natuke vanemad, eks ole. See on protsess, mis võtab kuskil 15 15 aastat. Selle 15 aasta jooksul on võimalik üles kasvatada uued noored juhid, tähelepanu, kes praegu on koolis, lähevad kooli ja tegelikult oluliseks muutub, mitte see, võib-olla see nii-öelda üleminekuaja põlvkond, kuivõrd see, milleks kujuneb veel nendest järgnev põlvkond kesta, keda nüüd näeme, kes tulevad lasteaeda, kooli, kellel on kodudes arvutit, muide 85-l protsendil juba varsti ja nii edasi. Mis, mis nendest kujuneb? Ja vot siin on nüüd see asi, näeme, et see on sellised sündroomid tõesti, film, muusika, sõna, pilt, Need moodustavad sündroomi ruumi, siis me tegelikult võime seda nii-öelda eristavamat seda haru Eritlevamat tüüpi ju kujundada eri kanalite kaudu, eks ole, me ei pea seda kujundama võib-olla kõigepealt sõna kaudu nagu seni traditsioonis võib-olla saame kujundada hoopis pildi või millegi muu kaudu, aga me peame teadma, et, et noh, see on tähtis. Aga me laseme selle minna niiviisi kommertsi isevoolu siis on see see stsenaarium praegu näha, mis sisu? No tahaks väga siia veel öelda eilse kogemuse, eile tegime kokkuvõtteid sellest meediapäevast, kuhu tuli üle 300 teksti ja, ja seal olid täielik probleem, tegelikult on noortega sellepärast, et kuidas on ikkagi noored meedia poolt sotsialiseeritud ja sotsialiseerimata tegelikult selles mõttes, et mis on siis nii, noorte seal neljas klass, 10. klass, 11. klass meediakasutussõnaga, selle vaatamise järgi, mis, mida nad siis vaatavad põhiliselt istutakse passiivselt teleka ees, kusjuures kultussaated on A-Rühm ja mamma Miia vastavalt poistele ja tüdrukutele ja see on nii neljandas klassis kui kümnendas ja 12.. Ja, ja siis näiteks tsiteerin ühte neljandat klassi Kambjas klassi poissi ilmselt Kambjast hommikul teen teleka lahti v arvuti lahti, surfan, ei, mitte hommikul oli päeva peale teen arvuti lahti, surfan, vaatan pornot. Ja, ja ka need muud kanalid, mida nad seal vaatavad, ühesõnaga see ei ole, mis on tegelikult väga suur probleem, et mis on need kanalid, kus üldse ja meediakanalid, kus üldse siis see põlvkond, millest Marju räägib, sotsialiseeritakse? Nojah, sellepärast muidugi me oleme jõudnud nüüd nii kaugele, aga meie osakonnas kujunemas üheks oluliseks uueks niisuguseks rõhuasetuseks ka meediapedagoogika vot meile korteriliidus ka vähendanud me hakkama tõsiselt ka kõik koos mõtlema sellele meede voolikule, kuidas, kuidas tõesti natukene teadlikumalt kujundada kõiki neid protsesse juba koolis juba algkoolis, eks ole, ja nii edasi. Nii, ma arvan, et me sellega lõpetasime, ma olen valmis küsimustele vastama. Võiks ikkagi uurimist kah jätkata, on meie tagasihoidlik mõte veel, lõpuks siin oli siin tahab osaleda kõik, lugesite seal need Kersti poole, tähendab, on selge, et meie uurimus ei ole suunatud spetsiifiliselt raadio, nagu ma ütlesin, et väga paljud asjad, millest me praegu räägime siin noh, üldjoontes ja võib-olla aimamisi vajaksid väga tõsist kvalitatiivne uuringut mitte ainult neid numbreid, vaid täiesti kvalitatiivne uuringut, tõesti noh, süvaintervjuusid näiteks kui me räägime nendest eelistustest, maitsetest ja nii edasi. Nii et jällegi siin on vaadates Aini poole siiski siiski selge see vajadus, et kui Eesti raadio tahab hoida oma kohta ja seda noh, nii-öelda legitimeerida ja veel ta ja nii edasi siis noh, numbrid on ühelt poolt tähtsad, aga teiselt poolt on väga tähtis ka see, et oleks uurimustega numbrite taga. Üks, kaks, kolm, palju parem. No ma ei ole nagu öeldakse, reporter, enam ei oskanud mikrofoniga töötada. Kas on küsimusi kõigepealt, suur aitäh kõigile. Kuni tuleb veel küsimusi, mõeldakse ühe kommentaari, ma loodan, et need tabelid pakuvad teile mõtlemisainet. Ma mõtlen näiteks üsna praktiliselt kasvõi selle suure muusikaliikide tabelite juures, mis tundub minule vähemasti mitte muusika inimesena isegi laulda sotsioloogina, oluline on see, et vaadata nendeks näiteks vanusegruppide lõikes, mis kõige rohkem ikkagi diferentseerib, vaadata, millised liigid ühendavad selles mõttes, kus ei ole erinevust, on nad siis kõrgemal tasemel huvi pakub, huvitase on kõrgem või madalam, on omaette küsimus, aga, aga mis, kus on, kus on võrdselt Uibakkuvad ja need, kus on väga selgelt tugevad erinevused, siis kas nooremate suunas või vanemate suunas ja, ja ma arvan, et see on, see on üsna oluline selles mõttes neid neid eri eri eri aspektidest uurida. No kui siin sellest rääkida, siis ma tuletan meelde seda, millest me läksime ruttu mööda, meil on esimest korda üks niisugune naljakas küsimus. Alguses tähendab, kas me paneme, kas see töötab, see on lisaks meelelahutusele küsimused, olgu see siis, kui te tahate nihukest harmooniat, hingerahu, noh, see niisugune, ma ei osanud kuidagi seda esteetilist sa küsida 70 aastase mainimise käest, kas raadiol on teil esteetiline funktsioon? Käes, mis me nägime, nagu te siin näete, on loodus ja muusika, mis on ka loomulik. Nii et saame, tähendab, et kui me vaatame neid samu muusika valikuid, eks ole, siis see on ikkagi väga oluline, et me saame aru, et on üks asi praegu meil, muusika on tõesti meelelahutus või ta mingi tõsine noh, ütleme, vaimne nauding ja teine on see, kus on tõesti see inimese vajadus sellest tänapäeva maailmas, eks ole, saada seda nii-öelda hingerahu ja harmooniat ja see on, nagu me näeme raadio puhul väga oluline ja muusika on siin üldse loodustes raadio pakkuda metsakohinat ja linnulaulu küll saab. Aga, aga seda niisugust noh, rolli ei saa kuidagi alahinnata. Nonii, kellel on küsimus, ma tooks Kersti jah. Kes küsib? Tere päevast, Erik Lillo sporditoimetus. Mul on. Küsimus sellest valdkonnast eelkõige ettepanek küsimustiku koostajatele, tundub et sport on jäänud tihti välja ja kui ta leiab taastamist, siis siis kuidagi mitte selles nurgas eluvaldkonna nagu sport ma toon kas või väikesed näited siin, mis on kätte sattunud, elulaad, harjumused, tegevused, käite. Hea meelega oleks tahtnud näha, käite võistlustel, seda ei ole kirikud, kõik on eitamata neid, mis siia kirja pandud. Kuid samavõrra, kui muusikat on ülevalt alla ja vasakult paremale lahatud, annaks sporti ja spordiga seonduv samamoodi küll vanuseliselt, küll sporditasapindade ja kõige muuga. Ja ja see uuring on sattunud spurdi suhtes kõige, ma julgeksin öelda raadio, spordi kõige ebaõnnestunum Ale peale. 26. novembril ju eelmisel aastal ringhäälingu nõukogu praktiliselt spordi likvideeris ja kohe järgmisel kuul on pandud kõik eluvaldkonnad siiani võrdluseks, aga tegelikult tabel kuus näitab seda, et spordihuvi mahub esimese kolmandiku sisse absoluutselt. Nii et siit seal, aga no on muidugi väga hea, et on teatavad väärtused, nii nagu on Eesti raadio loomulik. Nii on ka sport olnud Eesti raadios loomulik osa. Aga ikkagi need numbrid ja tendentsid ja dünaamikat ja kõik asjad on ettepanek järgnevates kohtades. Sest tihti on küll öeldud, pikk nimekiri. Kui sporti ei ole ja lõpus on muu. Sellel muule vastatakse tavaliselt üle jala. Aitäh. Ma vastaksin kahtepidi, esiteks minu meelest see on väga tõsine suuruuringu teema millega ei ole tegelenud viimati minu meelest tegeles kunagine peda rektor Arvisto spordis. Kuulge, aga. Minu meelest oleks vaja teha üks väga korralik. Ei räägi teemast üldse, ma tahan rääkida, mida teha, väga korralik suur uuring üldse pardiosast eestlase või Eesti Eesti Eesti elanike elus igatepidi ja seal muidugi siis ka spordiinfo ja kõik see, see, see vääriks täiesti tõesti detailset uuringut, meil loomulikult ei olnud selleks detailseks süvenemiseks mahti. Nüüd mis puudutab seda, kas me suudame välja tuua selle seltskonna, kelle jaoks spordiinfo, spordisaateid nii raadios kui televisioonis on olulised ka lehes, eks ole, edasi, siis seda me tegelikult saame. Selleks meil siin materjali on. No ma pean teile ütlema, et tõepoolest, nagu ma juba viitasin, mitu korda ma tegin ära selle suure huvide niisuguse klasteranalüüsi kõigi kanalite pealt. Ja seal on tegelikult niiviisi noh, on nagu ma rääkisin juba see poliitikale ja sisepoliitikale suunatud väga spetsiifiline, küllalt õnneks veel küllalt suur seltskond ja teine sama suur on, mida mina nimetasin, mehelikuks huviks, mis ei pruugi olla mehed, muidugi kus on niisugune kombinatsioon, sport, tehnikauudised, see on tegelikult väga vana kombinatsioon, me tunneme seda juba 70.-test Põhiauditooriumi kombinatsioone, mis on olnud alati raadiuuringutes veel kui hagi, Šein, Teleuuringuid, see on väga stabiilne. Ja, ja see on kuskil üks umbes viiendik seltskonda, muidugi see, see ei välista, et suuri ülekandeid vaatavad kõik, eks ole, isegi mitte spordihuvilisele ka see, kes on stabiilne, see on ikkagi selgelt noh, väga suur osa. Ja, ja noh, ta on nii raadio kui lehtede, kui, kui telepuhul ta otsib igalt poolt selles mõttes me teame seda meedia suhtes. Me teame seda enam-vähem, aga täpselt ma muidugi ei tea, spordiliike kõike häda me ei suutnud käsitleda. Kahjuks on ka niiviisi, et kui me võtame Need sama, mis meile lauldakse PUR töö, kultuurilise kapitali kontseptsioon, siis seal ka. No muidugi me võime öelda, et golf, tennis, eks ole, noh, käib kokku mingisuguste, sest meie jaoks olid need tähtsad mitte ise, vaid kui teatud sündroomi asjad. Aga noh, me oleks saanud hakata selle järgi vest ikkagi veel Eesti inimesi jagama, et kes mängib golfi ja kes mängib tennist ja ja kes käib bowlingus, kuigi seda võiks ka teha juba. Aga, aga meil ta praegu sees ei ole, aga ma arvan küll, et see oleks vaja järgmistes uurimustes võtta. Ja ma tahaks seda täiendada, asi on üldiselt tõsine, pean ütlema ja see on üks asi, millest on ka räägitud, natukene on siia-sinna juttu rääkides tervisest, ka tervislikest eluviisidest ja spordist. Aga viimase 15 aasta jooksul on spordiga tegelevate hulk Eestis vähemalt 40 protsenti vähenenud. Kui mõelda spordi all, no näiteks siin on esitatud kehalised harjutused ja treeningsportmängud ja mingid noh, niisuguse kehakultuur kõige laiemas mõttes, see oli väga traditsiooniliselt üks kolmandik eesti rahvast nõukogude ajal läbi aastakümnete, julgen ütelda ja, ja ka meie uurimus praegu näitab siin numbriks 19. Kusjuures kohalike venelaste hulgas 14 istuvad ja vaatavad telekat. Suhteliselt hiljuti tutvusin uuringuga Deutschland raadiokultuur selline raadiokanal Berliinis mille keskmine auditooriumi vanus oli juba 64 aastat ja tegelikult see aastas selle sageli traditsioonilisem kultuuri kanaldada kui meie oma. Aga ahastus selle üle, et auditoorium totaalselt vananeb ja tegelikult nagu päris õiget retsepti ei ole. Mida teie sellest arvate, kas vananedes inimesed keeravad rohkem kultuuri poole, on see ase endiselt tõenäoline ja teiseks, kuidas pakkuda selliseid noh, tõestil haard, skulptuuri, väärtusi internetis, mis ei ole nagu aktsessibiilsed kasutada selliste internetti teksti. Et mis nagu hästi seda tüüpi ei ole. Et kuidas te sellesse vananemisesse suhtute, tähendab mina? Noh, ma ei arvata midagi nihukest leiutan kohe sinna jalgratta alt, nad lihtsalt siin toetama kultuurisotsioloogia sellistele üldistele arusaamadele selle kohta, et niisugused inimese põhiväärtused ja arusaamad ikkagi kujunevad välja sotsialiseerumise keskkonnas. Ja kanduvad läbi elu. Kui ei juhtu midagi, noh, väga totaalselt erinevat inimene pöörab ära näiteks läheb usku, eks ole, noh, kuskil vanemas eas kas seda muusikalist maitset muudab, muudab ka. Aga aga siiski üldiselt tundub küll, et me oleme siiski pigem sellise tsivilisatsiooni nihke või kultuurinihke tunnistajad kus meediumid asenduvad, kus tõepoolest see nii-öelda klassikaline klassikaline humanitaar, kultuur, mis põhines trüki meediumil ja teatud noh, ütleme ka muusikastiilide hierarhiat ja nii edasi ase on asendanud siis nii-öelda uue või asendamas uue nimetama Stas, interaktiivse meediakeskse nihukse keskkonnaga. Ja noh, nagu ma ütlesin, tähendab, minu jaoks kui võtta vägagi keeruliselt abstraktselt on küsimus tegelikult ikkagi selles samas nii-öelda eristamisvõimes keerulise teksti dekodeerimise võimes kas see keeruline tekst, muusika, tekst, kirjanduslik tekst, mingi muu tekst, aga see tähendab ikkagi inimese intellekti ja maitse eristamisvõime, teatud tasemel noherimis erineb sellisest siis noh, nii-öelda vähe äristavast, robustse stereotüüpselt ja nii edasi. Ja, ja kuidas me seda saame nüüd sisse tuua uues keskkonnas, vot siin noh, mina ei ole see, kes hakkab seda praegu siin välja mõtlema, eks ole, ma kujutan ette, et siin näiteks tähendagi audiovisuaalsed kunstid, kus muusika, eks ole, ja värv ja, ja, ja noh, mingid niisugused katsetused, mis on võimalikud arvutus ilmselt noh, näiteks meelduri see aasta sisse astunud vestlustele juba minemast oli ikka kohe mitmeid ja mitmeid noori inimesi poisse, rohkem tüdrukuid, mõned kes, kui me küsisime lemmikkarastuse kohta, ütlesid mu arvutimuusika tegemine. Mis on näha, et see on juba kujunemas selliseks noh, täiesti arvestatavaks noorte tegevuseks. Noh, see on ilmselt mingi niisugune näide või, või märk kusjuures mina olen täiesti veendunud, et, et nende laste või noorte või, või vanemate noorte vaimsesse maailma on võimalik tuua ka klassikaline kultuur Aga teda tuleb tuua läbi selle uue meediumi. Tähendab, küsimus on selles ja see on see, mida noh, minu meelest me peaksime väga tõsiselt arutama Eesti kultuuri tulevikust rääkides kuidas selles uues, digitaalses keskkonnas kuidas sinna tõlkida ja muuta selles mõttes noh, Tähelepanu köitvaks ja intensiivset vastuvõttu noh, kujundavaks need vanad klassikalised kultuurivormid, mis oma klassikaliste meediumide kaudu, noh, nad ei jõua selle uue põlvkonna kuidas tuva digitaal maailma klassikaline muusika, klassikaline maalikunst, noh näiteks mina kujutaksin ette, ma käisin suvel olime konverentsil Hispaanias Pradose vaatasime. Originaalis seal oli, öeldakse ja, ja kui ma kujutaksin ette, et see on digitaalkeskkonnas noh, koos siis vastav, eks ole, muusika kõige sellega siis ma kujutan ette, et see noor põlvkond oleks väga vastuvõtlik sellesse maailma sisse minema. Aga selleks on natukene vaeva näha ja selleks tuleb palju raha kulutada. Näiteks on tehtud juba noh, niisugused ma olen lugenud nüüd sellest kirjandusest, mis tegeleb digitaalkeskkonda nende kultuurivaramut suurte andmebaaside tekitamisega. Näiteks ma lugesin ühest niisugusest tööst, mida tegid ameeriklased, kus veidi koguzeczpir Kusjuures niiviisi, et on võimalik siis ise panna kokku kõik Sekspiri ainelised filmid, lavastused, Seksperi muuseumi, arhiivimaterjalid, Czeczpyri noh, see nii-öelda kodusest stratwordi, etnograafiline keskkond, eks ole, kõik see kokku noh, nii et see noor inimene saab siseneda sellesse Venemaailma ja, ja siis noh, elada seda läbi eri tausta eri tasemetel on näiteks kasvõi ühe sama näidend erietendused, lavastused maal, märi, lamadeleri, filmid, kriitika ja nii edasi ja ilmselt sellised rännakud on talle väga-väga atraktiivsed. Aga, aga noh, need on väga valjud projektid. Aga ma kujutan ette, et nad on praegu väga kallid, aga kui noortel endil noh, see oskus kah rohkem rohkem areneda. Noh, see muutub ka teatud tegevusalaks, mida inimesed ise teevad, kui see tee lahti teha. Ühesõnaga noh, minu minu moraal on see, et me ei peaks kartma seda uut keskkonda. Et see võtab nüüd ära kultuurilt selle süvapubliku nii-öelda, kui ma seda nii nimetame, et pigem me mõtleme seda, et me isegi ei kapseldaks ei lahterdaks seda kultuuri niiviisi, et me nagu panemegi need uksed kinni. Sest see on selge, et sellise lihtsavooluga noh, see, millest siin juttu oli, lihtsavooluga mitte midagi mitte teha ja mitte sotsialiseerida ja mitte vaeva näha ja mitte raha sinna panna siis tõesti tekib meil põlvkond, kes, kes vaatab pornosait ja mängib neid autovõidusõidu mänge ja siis pärast eks ole, puutuvad päris autorullnokad, eks meil siin tänavatel ja, ja ühtegi raamatut ei loe ja filmima vaata ainult neid, kus on kõva märul. Ja siis helistavad sealt need, kes tulevad meile, me ju näeme seda eliit noori noori, meil on 15 inimest kohale konkurss, eks ole, me näeme neid, kes tulevad treffnerist ja 20 keskkoolist ja nii edasi ja kes on nagu valged varesed, eks ole, noh, kuskil mingi noh, väike protsent siis selles kasvavas niisuguses rullnokkade massis Aitäh ajaloo jaoks ütlen, et mina olen Ain Saarna ja minu küsimus on Vägokaemuslik. Teatavasti alates esimesest jaanuarist 2005 peaks olema ka Eesti raadioprogrammid reklaamivabad. Ja sellest tulenebki see kaemuslik küsimus, kas üleüldse on võimalik Eestis teha noorteprogrammi nooruslik ka avalik-õigusliku programmi, mis rahuldaks kuulajaid, ütleme vanusegrupis alates 15-st ja ka otseselt rahastamisega seotud olevaid poliitikuid, sest nende ootus on, et tegelikult tuleks viieteist- aastastele teha teine vikerraadio. Muist poliitikuid ka umbes nädal tagasi kultuurikomisjonis ajasid selget juttu, et polegi üldse mõtet jamada, mis te jamate, seda asja teevad ja kommertskanalid panime kinni, asi tahe. Samas õnnestus meil jagada ka värvipilte, mis ütlevad, et seesama nooremsektor on Eesti raadioprogrammides väga nõrgalt kuulajaskonna hulgas esindatud. Ehk see tänane raadio kaks, mida kõik hurjutavad, on tegelikult vanainimeste raadio. Et ja üldse kas ülepea ongi võimalik, sest me teame, kuidas raadiomaffia on ka näiteks Soomes pidevalt sõimata saanud. Aitäh. Aitäh. Tähendab, esiteks, kui mul on hea meel, et ma olen poliitik, ei ole. Ma sain aru küll sinu niisugusest tunglast pöördumisest, aga tead, adressaat on teine. Nii. Aga mida mina siin ütleks? Me oleme arutanud seda noorte noorte meediaasjaga noort endiga, mul esimene kursus kestab iga aasta lõpul seda kanalit analüüsi, need on need niisugused koorist tulnud just kaheksateistaastased üks aasta ülikoolis õppinud. Ja iga aasta tuleb meil see välja, Nad seda ütlevad, noh, vaadates kõiki neid igasuguväljaanded ja kanalid, et noorte jaoks ikkagi meil ei ole seda, mis oleks sisuline noh, näiteks kui te kuulaksite, kui, kui, kui vahvasti nüüd analüüsivad näiteks ajakirjas stiil rääkides seda, kuidas angerja kaudu stiil luuakse nii-öelda tarbijat kosmeetikavahenditele ja Annele lugejaskonda ja tegelikult noh, sisulistest noorte probleemidest nagu ei räägita. Tähendab, ma ütleks niiviisi meil mariga kunagi oli meil oleks niisugune kõnekäänd kõverime ühel korrusel ja noored, räägi moga. Vaat, ma ütleks, et raadio on see, kelle kohta räägi muuga. Ja needsamad noored me kogu aeg mõtlema, et noh, nendele musa, musa, musa, eks ole, tegelikult nad muidugi muusika tähtis, aga neil on väga tähtis see, et nendega keegi tõsiselt ja nad ise omavahel tõsiselt rääkida. Vaadake, mis toimub internetis, vaadake on tekkinud uued need vahendit jällegi pean selle tõttu oma tudengeid analüüsivad, eks ole, nad räägivad üksteisega veebloogide kaudu internetis, eks ole. Noh, avaldavad ennast, teevad oma nii-öelda mõttepäevikuid ja nii edasi. Aga raadio, nende kõige lemmikum kanal. Kunagi hakkas peale ja seesama meie noorteraadio sellest, et olid noorte reporterite klubid, eks ole, ja lapsed tegid ise ja mina arvan ikkagi, et vastus on, räägi muuga. Mina kaldun vana konservatiivne arvama, et siin on kõige tähtsam loba ära lõpetada mitte lobiseda, loba lõpetada ja rääkida inimese häälega nende endi häälega. Nendega loba kahjulik mõju on kohutav, julgen ütelda. Ei elutunnetuse jaoks, sest küsimuseni häälestuses, milliste, milliste häälestust ja iga päev ikkagi loba loob. Sellepärast paneks minagi raadio kahe kohe kinni ja kiiremini esimestel esimesel ja jumal tänatud, ma ei suuda teda kuulata. Aga jumal tänatud, nupp on, nupp on siiski võimalik keerata esijaama peal. Aga, aga küsimus on ikkagi selles samas, et see ei ole avalik kommunikatsioon. See on köögi kööginurgajutt, mida ei pea kostma raadiokanalist üldse põhimõtteliselt põhimõtteliselt avalikus kommunikatsioonis ka siis, kui räägitakse küllalt, noh, niisugustel isiklikel teemadel kasutatakse teist lähenemisviisi, see on, see on ikka intensiivne esinemine, mitte seda trall alla. Mis pähe tuleb. Noh, see on, see on, selles on ju küsimus see, see, niikaua kui loba kestab ei ole mingit väljapääsu. Vot asi ongi selles, et tegelikult me ajakirjandus nagu ei leia üles seda intelligentsemad osa nendest noortest inimestest mida paraku tõesti meie ülikoolis näeme jumala eest, Nad räägivad tarka juttu, nad on väga noh, nad on tõeliselt huvilised arenenud hingelised, kui, kui neil on, kellega rääkida ja, ja Nokonitest väljendada, ennast väljendada, kui seda kuulatakse respektiga. Et tihti just tudengite najal võimalik öelda, et et nendel on väga suur puudus oma kanali vastu või puudub see nii-öelda frustreeriv neid ja tegelikult üks selline tähendab, nad ei taju, kuna tegelikult ütleme, et nende maailmas ei ole seda avalikkusega kontaktivõimalust või seda välja, kust nemad oleksid, saaksid olla väärikad, mis on väga suur probleem. Ma näen seda probleemi just väärikana, nendel on ebaväärikas teha lahti selliseid kanaleid, kus ei räägita nendega väärikalt. Ja siis ühel hetkel nad peavad tulema ajakirjandusse. Ja tegelikult on see meie õpetusele ka vastu töötav olukord, sellepärast et nendele ei ole ka väärikaid noh, nii-öelda loomuliku aste-astmelt arenemise keskkondi ja ei ole, ei ole kuhugi nii-öelda noortesaadetes ei ole minna üli üliõpilaslehte lähevad ja seal on seinad Soomel meie meelt nutavad taga. Väga palju olen kuulnud seda nendesamade noorte käest, et oli meie meel mis oli vähegi noh, selline ja, ja noh, nüüd ei olegi enam seal mitte midagi. Ja vot see hüpe tegelikult, et see on selles mõttes väga ohtlik ja see on tegelikult murdumine, arvestades seda meie majandusolukorda, sest siin mehe keskjas marju ei toonud ühte parimat graafikat välja. Ma arvan, et ta kirjeldab selle väga värvikalt. Uskumatu, ühesõnaga, aga kes kehas? Mingis mõttes, Me oleme stabiilsed ja me kõik selle mari graafiku järgi läheme allamäge, sest tipus on 20 aastased mingis elutunnetuses ja, ja selles mõttes on täiesti tõeliselt paradoksaalne olukord seletamatu omal viisil, sest tegelikult seda seltskonda sotsialiseerida, nendel on raske hüpata. Ta sisestab väärikasse sotsiaalsesse maailmas seda võimalust ei ole. Ja samas mis on tõesti paradoks? Kuidas sa seda tõlgendada, et nad on tipus sellise enesetunde enesemääramise poolt määratluse poolt, et, et nendel on elus hästi. Mis hajub kohe muidugi hiljem ja tekitab suuri probleeme. Tema selge tahtis küsida. Mul on lihtsalt pisikene täiendus peeter, kassa raadiopunkt, raadio kaks punkt kahte oled kuulanud, et kas see formaat, kui sinna juurde panna, panda pisut räägi muuga, kas siis see formaat oleks? Ei tea sellest midagi? Ei tea midagi. Nonii Tarmo. Mina olen Tarmo Tiisler sporditoimetusest, aga küsimus on mitte spordiga seotud. Olete te uurinud oma tudengitelt, miks nad ei lähe tööle raadiotes? Sest minu teada klassikaraadio saab oma töötajad mujalt. Kuku raadiosse lähevad peda režiitudengid, võib-olla kõrvalmaja seepärast, aga ma täpselt ei tea. Aga, aga miks perast suuna kateedri tudengid ei lähe raadiotesse tööle, kas siin on mingi palgaprobleem, et makstakse vähem? Kas raadio, kui kanal on väheatraktiivne või lihtsalt miks ei lähe? Mina ei puutu nende päris ajakirjandustudengitega enam nii palju kokku, ma tean seda, et üldiselt on neid üldse vähe, kes lõpetavad ja need tavaliselt on juba ära tõmmatud enne lõpetamist. Kahjuks vist mitte avalik-õigusliku raadio poolt, aga Maarja peab rohkem neid, tudengid. Nende tudengitega on niimoodi, et on tulnud. Tegelikult võib-olla siin on omamoodi diskussiooni teema Ainija ja teistega. Et ma, Meelis Süld ja Liina on leinalepikoni praegu raadios tööl aga väga kahju on küll. Selles mõttes Sigrid ja ta on ka ikkagi välisautor, Sigrid Kaasik. Muidugi lootsime, et temast saab kultuuritoimetaja. Aga ta on, on kindlasti. No näed? Jah, aga, aga minu arvates see on selles mõttes väga keeruline, sellepärast et et aastast 96 ma olen tegelenud tõesti täie intensiivsusega nendega, nad on saanud tohutult raadioaineid ja muidugi nad on vaba Euroopas teinud paljud jah, vaba seal ei vaba roopani näiteks Perli, Riia, Külli-Riin ja ja nad lähevad sinna, aga mina arvan, et siin on kaks asja, et ikkagi kas luua mingisugune nii-öelda tulemise võimalus siiski, sellepärast et ikkagi neil ei ole olnud võimalust tulla ju ja pealegi on, see on väga kurb, sellepärast et, et kogu aeg see pikastruktuuri muutuse jooksul permanentne olnud 10 aastat. Et, et kõik on ise juba kõik töötajad on frustreeritud ja, ja see meeleolu ja juurdesaamiste võimalus, see on kõik olnud ju vastupidise suunaga praegu võrreldes 60.-te isegi 70.-tega kogu aeg tuli kohti juurde. Ja võib olla ka, see ikkagi mängib ka tõesti, kui noored planeerivad oma karjääri, eks ole, siis siis sellega selle noh, nii-öelda selle võimaliku töökoha noh, ma ei tea, siis perspektiiv, mõtlemine või see on ju väga tähtis ja kui me arvestame ka seda tõesti palgavahed on nagu sa ise väga hästi tead, on ikka väga suured erakanalitega kanalites ikkagi läheb ja, ja, ja muidugi on meil lõpetajaid ikka üldiselt väga vähe ajakirjandusalal, tähendab kui vaadata nüüd seda, kui palju meil lõpetab ajakirjanduse alal ja kui paljud neist lähevad, siis võis kanalitesse, siis noh, tegelikult isegi kui selle järgi võtta kui palju kanaleid, siis on selge, et no ühe kanali peale tuleb üks-kaks, võib-olla üle aasta. Nii et selles mõttes, aga muidugi üldtendentsina küll, tõesti, kui meie kunagi õppisime, lõpetasime, siis raadio oli number üks. Ja Me tudengid tahtsid nõukogude ajal muid ENSV, tahtsid tudengid, meil on eeskätt raadiosse, sest raadios nad tunnetasid kõige suuremat võimalus siiski ise ise midagi teha, muide palju rohkem kui televisioonis või, või lehtedes ja praegu on vastupidi, praegu nad ilmselt tunnetavad lehes kõige suuremat nuks pisike isikliku loomingulise eneseteostuse võimalust. Selles mõttes üks lahenduse võimalus, aga ma ei tea, kuidas oleks võimalik, tegelikult oleks väga hea, kui, kui, kui oleks raadio, lootus nende suhtes ja nad tuleksid mitmekesi, sellepärast et see on ka väga tore Again ise mäletab, kui ain ja Yana ja siis mina ja enne Erki ja kõik siia raadiosse tuleks, oli hästi mõnus, kui selles mõttes, et on mingi ühisem tunnetus. Ma ei ütle, et see nüüd on täiesti generatsiooni probleem, aga, aga kindlasti oleks vaja sellist. Just nimelt tekib omavahel dialoogi arutamine, kollegiaalne samas ühiskonnaga, et üksiku inimese tulek ei anna efekti. Tõesti oleks parem, kui siis oleks mingi võimalus, et tuleks 30 me jõuame ka tulnud. Aga. Aga televisiooni ära liikunud? Joel Sarv. Mul on selline küsimus, mis puudutab seda siiski raadio kuulamise üldmahtu, siin on see tabel neli antud materjalides ja ka üks slaid oli seda puudutav. Ja see tugines nii palju, kui mina aru saan nüüd ikkagi nendele EMORi kogutud andmetele. Tabel neli on ikka meie andmed tabel. Jah, oleme neli, on EMORi andmed õigi muidugi, nii et, et nüüd ma ei tea, kas siin kuskil oli see võrdlus ka sellest raadio kuulamise mahust nii-öelda päevas, sest siin on demori andmetest ütlevad, et keskmiselt 3,20 või kolm tundi 29 minutit, siis me teame ka seda nii öelda anomaaliat, mis juhtus selle aasta algusest, kui telepäevik läks lahku raadiopäevikusse, siis äkki raadio kuulamine Emori andmetel kasvas äkki ühe ropsuga tund aega päevas, ehk ehk nii-öelda seal on mingi metoodika viga. Aga ma eestlase seda küsida, et kas noh, nii palju kui ma lappasin, et seal on ka küsimus nii-öelda raadio kuulamise aja suhteliselt on olemas ja meil ei ole praegu lihtsalt seda siin on olemas täielik see raadio. Seda ütelda, kuigi seal ei ole minutitega, aga ma saan ajavahemikuga ütelda siin mul ma saan seda, noh ma natuke tegelen siis, ma oskan, oskan mingisuguseid numbreid ütelda, mis meie keskmine tuli ligilähedaselt teda peaks siis arvutama, muidugi tundides minutites teda ei ole viidud, aga aga seda ta märgib ja mingi vahemiku. Nii argipäeval kui puhkepäeva need andmed meil on. Me peame tegelema sellega, et lühemad vahemikud olid seal suhteliselt nii-öelda täpselt, nad ei ole täpsed ja suunad, ütleme oled minuti minutit välja arvutada ja, aga, aga noh, sealt nagu kaudselt võiks seda proovida, vaadata kumb siis on tõele lähen tasemel selle uuringuga võrreldes, et kas kolm, 20 või neli 20, eks ole, et meil on niivõrd stabiilne, et ma julgen ütelda väga suure tõenäosusega seal on metoodika viga, kui vaadata, kuidas see ikkagi siit minutit, kui, kui ikkagi maastata minuti pealt kokku langenud ja siis äkki on tunniajaline hüpe, siis see on metoodiline viga. Ei, seda küll, aga kas see metoodiline viga all suurema tõenäosusega eelmisel metoodika või sellele, eks ole, et see oleks nagu ei, see on, ma usaldan neid andmeid. Nii et kui seal on neli, 20, siis seal on midagi lahti, tähendab, üks üks teoreetiline seletus oli see, et kuna ta teleläks eraldi sisenemine, hakkas märkima ka seda tundi, millal ta telekat kuulas ja samal ajal kuulas, raadiot võib ka olla, aga see tähendab siis seda, et tuleb arvutada raadio kuulamine kuni selle eelmise metoodika lõpuni, see tähendab 22. aasta 200 202002. aasta lõpuni ja 2003. aasta algusest algab uus ajaarvamine ja need ei ole võrreldavad. Ja et, et see oli nagu üks probleem, mis meil on nende andmetega. Ja samas mind oleks huvitanud see, et sinna ankeedis on ka küsimus, et interneti kasutamise kohta samamoodi, et mitu kas 15 või 30 või rohkem jah, ma tegelenud mõlemad hoidsid nad välja, et selles mõttes, et kuidas, kuidas ütleme, et seda natukene võrreldavaks saada. Internetikohta on meil tehtud ja seda ei ole praegu siin, meie analüüsis meil on, sellega tegeleb eraldi seltskond, on väga põhjalikud, kui teid huvitab eraldi internetti kogu andmestik, kõik internetikasutusvariandid, seosed, arvutikasutusega, seosed teiste meedia kasutustega, ühesõnaga meil eraldi seltskond tegeleb selle analisega väga põhjalikult, nii et kui see peaks huvi pakkuma eraldi, siis võime sellest rääkida. Aitäh Kerstile. Kristina ronid vahemärkusena veel nii palju, üten puudutab seda EMORi päevikut. Et kõigepealt see 93 oli üldse niisugune kehv aasta, meil ei olnud enam korralikku päevikut, siis kadus üldse ära ja, ja juba mitu aastat ei olnud korralikku ja nemad alles alustasid, nii et stabiilsust natukene hiljem ja selle aja jooksul on kolm korda olnud, kaks korda on lähtunud või kõigepealt on kaks korda olnud elanikkonnast turism, totaalsed muutused, mitukümmend 1000 inimest on siia-sinna kadunud. Omavahel ei ole võrreldavad enam aastaid. Siis on olnud no see statistikaameti poolt tulnud, siis on olnud niimoodi, et nad kõigepealt alustasid. Nad ülemist piiri ei olnud, oli, olid kõik need vanemad inimesed ka sees noh, näiteks neid nagu üle 74 tähendab on 80000 muuseas 80000 inimest ja neist suurem osa on tegelikult meie, Eesti Haapsalu torm, just et tegelikult sähvatuse valimist neljaga raadio suhtes muidugi 74 üle ülempiiriga, mis on niimoodi rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Ja see kolmas asi on siis see päeviku üleminek ja no see tõestus sellele, et on üsna niimoodi noh, mõistlik, et et kui enne päevikul üles ehitatud niimoodi, et kõigepealt täidetakse telepoole ära, sisenes raadio pool ja siis oli küllalt kindel, et telepandi kõik ilusti kire raadio pool jäi. Ja nüüd on ainult raadio kohe inimestel ees, et nüüd ta paneb, märgib ehk täpsemalt. Ja paneb võib-olla ka kõik niisugused kuulamised kirja, kustutame köögis, raadio mängib ja tegeleda korteris käib ringi, aga no ootame natukene, kui see asi niimoodi sellega raskusi. Muidugi selle selle kortrasin käest, vot seal on sõjaväeefekt, et kui miski asi on nii harjumuspärane, noh, taskuraadio kogu aeg mängib. Siis ta muutubki selliseks, et sa enam ei mäleta, ilmselt no ilmselt see suur suur kuulamise aeg tegelikult ongi, et ega palju ei kuulata. Šveitslased tegid ju vahepeal katseid selle kella, see on veel hullem, kel registreerib ju kõik selle, kui ma sõidan, bussistaadion mängib, ma ei kuule seda, aga oleks vajalik teha neid, mis ma nimetasin, lõpus ka meie soovitus ikka teha, aga mis nüüd on praegu väga moodsaks muutunud nimetatud etnograafilise uurimuse? Ikka tõesti väga täpselt kus kuulavad mille taustaks mida, mis patiivil, mis inimesed tähendab raadio televisiooniuuringud on läinud ikkagi väga paljus praegu etnograafiliste meetrite peale. Sest noh, üks asi on tõesti saada need kuulamis ajada reitingud, aga noh, avalik-õiguslikul pole seegi isegi võib-olla nii tähtis, kuivõrd tõesti rohkem tunnetada seda, mis ikka tegelikult toimub. Noh, mis, mis selle rahade, kus tegelikult ikkagi peaks reitingut noh, ütleme tasud orientiirina, aga kvalitatiiv oleksid. Loomulikult ma tahtsin ja ma olen küll mõningaid niisugusi väikesi repliik, aga võib-olla nad ei paku nii palju üldisele auditooriumile huvi, aga seal tee ankeedis on üks väärtuste plokk. Kas te natuke tahaks sellest rääkida, võib-olla ka muutusi toimunud neis? Selle väärtuste plokiga on niiviisi, et väärtustada. Plokk on niisugune, et me saame seda võrrelda nendesamade täpselt väärtustega, mida me küsisime aastal 91 95. Ja nüüd. Ja mida me saame ütelda sealt sült tendentsina, mida kõik tegelikult ju teavad, aga millal sa täpselt näitab, et väärtused nihkuvad sinna suunda, mida me nimetame individualistlikud hedonistlikud. Et venelastele väärtused nihkuvad sinnapoole kiiremini kui eestlaste omad mis oli nähtavale 95. Ja venelaste hulgas on see põlvkondadevaheline heterogeensest suurem. Noh, noored liiguvad kiiremini, eks ole. Ja siis noh, mida nüüd Indrek Tark Pedagoogikaülikoolist ta tegi, niuksed arvutused selle meie ankeedi tulemuste varasematega ja võrdles ja nii edasi ja võrdles siis ka on sama väärtuste rivi kasutanud rootslased ja mitmed teised riigid, et tegelikult Eesti on selles mõttes selle väärtust niisugused nagu mustri poolest nagu tema ütleb ida ja lääne vahel. Sõnaga kui võrrelda nüüd rootslastega ühelt poolt ja teiselt poolt siis nagu noh, kas sinna Läti, Leedu, Poola näiteks siis Eesti on nagu kahe vahepeal, noh, nagu me olemegi, et meil on nagu niisugune kõnessilla positsioon või tõlkija must müts on soomlastega väga sarnane ka. Nii et me oleme nagu kultuuriliselt niisuguseks üle ülemineku üleminekualaks. Aga väärtuste mõõtmise metoodika iseendast on just nimelt ainult siis huvitav. Vaata võrdluses iseendast need väärtused verbaalselt mõõdetud väärtused, noh nad ei ole väga täpselt, seepärast meil on siin muudestega koos nad, meil on sinna ideoloogia asju näiteks kui kedagi, kes teeb sõnalisi saateid, huvitab siis ma vaatasin seda kuidasmoodi, meil on need sotsiaalse ja liberaalse orientatsiooni küsimused. Noh, tahaks ühiskonnas rohkem konkurentsi, rohkem solidaarsust, eks ole, kas inimese heaolu sõltub ainult temast või sellest kuidas suht ja üldine jaotus on kaks ühe vastu? Tähendab, üks üks liberaalne, kahe sotsiaalsemantatsioonimast mis on aga mitte poliitiline jaotus, tähendab poliitiliste eelistuste ja ei seostu erakondadega seisast erakondadega, vaid see on inimese noh, nihukese noh, moraalsete või, või niisuguste nagu sisemiste tõekspidamiste küsimus. No see on see, see suur suur erinevus praegu Eesti ühiskonnas andage, tugeva sotsiaalse orientatsiooniga inimesed valivad, valivad Reformierakonda. Nad, vii neid asju kokku. Nii et selles mõttes on jah see vestid, niukene, poliitiline teadvus ja siis noh, niuke väärtusteadvus nad ei ole kui lihtsalt aitäh. Kas on järsku peatoimetajatel neil küsimusi? Riina, Urmas, Riina, Riina Rõõmus ja küsimus selle osa kohta, mis puudutas huvipakkuvate teemade loetelu, ma ei tea, kas see on juhuslik või teadlik, aga minu arvates on sealt välja jäänud üks väga oluline teema ja see on ajalugu. Sest vaadates meie kuulajate käitumist, nii reitinguid kui ka reaktsioone saadetele, siis ma arvaks, et raadiokuulajate hulgas oleks esikümnes vähemalt. Ei olnud nii Eesti ajalugu. Ja siin on jah, võib-olla see küsimus, et meil oli, see tähendab otseselt niisugust seda rida mis oleks ühismõõdustatav, kusjuures lähtekohaks oli eeskätt internet. Aga meid huvitas infootsing meid ei, me ei võtnud seda mitte kui seda üleüldist teema huvivanud kultuurilist teema huvi, vaid pigem seda infootsingute suunda. Ja muidugi me oleks võinud ajalugu sees olla, aga noh, juba siiski ette võib ütelda, et see ajalugu oleks läinud samasse kloostrisse, kus on üldisemalt sellised humanitaarsemat sotsiaalsemad huvid. Aga, aga, aga, aga see on omaette küsimus, tähendab üldse ajalootunnet. Tähendab, ma pean ütlema üldse, et meil on väga tugevalt ankeedis esindatud ruumiline külg tähendab see, mismoodi on see inimese orientatsioon lähiümbruses siis maade suhtes ta huvi tunneb, kus ta käinud on, see ruum sotsiaalse ruumi muutus ka sotsiaalsete distantside mõttes ja nii edasi ja siis meil oli tegelikult kavas ausalt öeldes, kui ankeedi tegime, panna sisse suur ajala plokk tuua sisse ajamõõde, sest vaat aega ei saa ajalugu, aega ei saa küsida väga abstraktselt, sest mis tähendab, huvitab ajalugu, eks ole, noh, meil siin on ajaloolised dokfilmid, noh need aga näiteks me tahtsime teha ikka täiesti niiviisi, noh, mingi ajaskaala ja sündmuste olulisuse ja huvi selle vastu, aga ta lihtsalt kukkus mahuliselt välja. Ei mahtunud, ei mahtunud ära. Sest meil oli tõesti väga suur huvi tegelikult endal ka tuua sisse väga täpselt see ajamõõde, see huvi erinevate sündmuste vastu, nende mäletamine ja ja, ja noh, distantsid ajaloosündmustest ka mitte ainult ruumilised distantsid aga, aga jäi meil suure ohkega. Jah, ma pean, lõpetan selle küsimuse, mis siin oli selle raadio kuulamise aja kohta kahjuks ja me ei ole nii küsinud, me ei saa siin põrmugi aidata, tähendab, et vahemaad on üldiselt noh, nad on, küsimus ei ole suunatud sellele, et välja selgitada, milline on see keskmine kuulamine, vaid selgitada välja suured kuulajad ja väiksed kuulajad, eks ole, jagada eristada inimeste hulgas neid, kes kuulavad väga palju neid, kes kuuluvad väga vähe. Nii et see on kõige sagedasem vastusevariant üle viie tunni ja me seda enam ei ole jaganud. Kui kaugele see ulatub üle viie tonni? 16 protsenti, üle viie tunni, kõige suurem rühm, eks ole, aga sellega ei ole midagi teha, et öelda, kui suur see maht tegelikult on. Nii et see on teistmoodi mõõdetud. Aitäh, ma julgeksin pakkuda küsimust Johannesele. Seal ei ole küsimust. Me võime, Hannes, Hannes, kuule, me võime sinuga istuda selle faili taha, tegelikult mul on fail kaasas kõikvõimalikke vastuseid. Minul, Hannes Vald, tähendab muidugi või baaside pikalt selle muusika ümber, aga ma arvan, see on lõbu, seda ei maksa. Ma esitan selle küsimuse, mida väga huvitavalt kogemata kolleegid Taani raadiost mulle tutvustasid, see on detailvaldkonnas, raadiosse helistamine, loomulikult, see on pikema nimega interaktiivsuse, kõik, nii nemad uurisid. Ja tõsi küll, see ei ole fundamentaalne ega soliidne sotsioloogiline uurimus, see oli pigem nende oma rühmast. Sest saated tegemiseks oli neil vaja rohkem teada järgmist asja. Kas raadiosse helistajad on enamal jaol puudu oma arvamuse väljaütlemise võimalusest või tõepoolest huvitab see teemadena? Ma arvan, et ka meil on midagi taolist, mis meie suutsime auditooriumi käitumises võib ilmneda ja meil oleks mõistlik teada. Ma arvan, et me, kolleegid teavad raadiost, et need helista, et paljud on sellised, peaasi, et me saaks öelda mida ja millest pole oluline. Ja seda peab natuke ilmselt tüürima, aga samas see näitab ka meie auditooriumi seisundit. Ja see, ma arvan, et pakub huvi uurimiseks. Ja see on tõesti võimalik öelda, näiteks olid domineerivalt nad tõesti üksikud inimesed näiteks, mis ongi väga oluline, et üksikute inimeste ja mitte abielus olevate inimeste osakaal oli selles äärmiselt suur soli tunnus nende puhul. No üldiselt jah, see rühm on nagu me nägime, piisavalt suur, et tõesti teda on võimalik kahte jota me ei ole nagu praegu Maran natukene vaadanud, aga, aga noh, seda peab ta võib-olla võiks natuke rohkem vaatame, vaatasime laiemalt jällegi seda fenomeni interaktiivsust tervikuna, kes helistavad, kes internetis, eks ole, noh, kirutud kommentaare, kes kirjutavad lugejakiri edasi. Me võtsime välja üldse selle seltskonna mitme tunnuse järgi, kes tunneb interaktiivsena vajadust. Selles mõttes ma vaatasin selle läbi just nimelt, et kas on mingeid tunnuseid näiteks, aga ma vaatasin kogu seda seltskonda, kes millegi poole pöördumise avalikkuse vajadus siis oli, väga huvitav, näiteks tunnuseks oli ka see, et lehtedele kirjutavad vanemad inimesed ja see on just nimelt üle 50 aastaste 45 aastaste mitte noortele, aga aga helistamine, aga vaat siis oli vahepeal see osalemine või esinemine raadios on keskajal. Ja, ja see helistamine on väga suur noortelt, nii et, et see on täiesti selline jagunemine. Siis sissetuleku järgi eristus selgelt just see, et lehtedesse kirjutajate ja sealt vastust ootate. Sissetuleku nii madal esimeses või teises. Nonii, aitäh. Me oleme kaks kõva tundi tööd teinud, aga Liinal on veel küsimuste hakkama siis tasahaaval võida lõpetama. Liina Fjuk klassikaraadio, minul on küsimus selle noorte sotsialiseerumise kohta. Et kas Eestis on selle ala spetsialist ja kas oskate soovitada mingeid tekste. Ja kui Eestis ei ole, kas kusagil välismaal selleteemalist sotsialiseerumise koht tähendab just noorte meediaspetsialist? No tegelikult meil praegu meie oma õppetoolist tegeleb Veronika Kalmus sellesama noorte meedia ja sotsialiseerumise probleemidega ja tegelevad meil veel meil on sealsamas meedia korrektoriidustele õpetajate seltskond, keda see huvitab. Nii et noh, ma arvan, et see on temaatika, mis hakkab nüüd noh, väga tugevalt arenema. Aga Veronika Kalmus on jah, spetsialiseerunud täiesti selle. Nojah, ta kaitses oma tööd, kaitses doktori just sellest meediaga sotsialiseerumist keskkonda, aga ta vaatab, tegelikult praegu vajavad sõnalist poolt, vaatas kodanikuõpetust ja. Ja õpikuid, aga nüüd praegu selles uurimusest ta vaatab üldisemalt seda noorte asja. Ja teine asi, mida ta vaatab, ta vaatab siis ka tüdrukuid ja poisse eraldi. Muide mis on väga huvitav. Näiteks, mis tuli välja, et noh, see ei ole veel raadio kohta, see on arvuti kohta tegime just hiljuti ettekande tuli välja see, et Eesti ühiskonna niisugune noh, kuidas öelda siis. Patriarhaalsus ilmneb ka selles, et poiste ja tüdrukute arvuti, mitte ainult kasutamises on suured erinevused vaid ka kodus loodavates tingimustes arvutit kasutada on suured erinevused. Nii et Veronika Kalmus aga võiks jah ühendust võtta tema meiliaadress on meie meie koduleheküljel. Meil on üsna lihtne kodulehekülg, see on Jotter J R N-L ütlen, küllalt lihtne, aga see on siis niisugune Surnalistika kolm kaas, kaas kaashäälikut ja punkt ja uute, mis on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli üldine veebileht. Nii et meie koduleheküljelt leiab muidugi ka uute eest meie osakonna minna, minna ülikooli ja vaadata, mis seal on jah, mingid niuksed, huvitavad Endal konkreetsemad küsimused, mis puudutavad noorte sotsialiseerumist, siis noh, võiks tõesti Veronikaga ühendust võtta ja anda talle ka ideid, näiteks sedasama materjali vaadata sellelt seisukohalt ja noh, ta teeb kvalitav uuring, kvaliteet, uuringud juurde peale seal meie ajakirjanduspoolse õppetool tegeleb ka õpilaste uuringutega eraldiga, tudengid teevad neid, nii et noh, on võimalik sinna midagi Aitäh on veel küsimusi, mäsitan siis viimase küsimuse, et kaks tundi me oleme siin tõsist tööd teinud ja ma kujutan ette, et, et võib-olla küsimusi siiski tekib kui ollakse natuke käega kaugemal ja sageli neid pabereid uurida ja vaadata, et kui on mingi spetsiifiline küsimus, et kus ja mil moel nad võiksid teiega ühendust võtta, kas te olete nõus siis kuidagi? Esiteks me muidugi olema nõus, et üheks meil on kavas siiski kogu see materjal ka Ando noh, ma usun, et maikuuks välja sellise noh, nii-öelda aruande köitena kus siis on võimalik ka ise uurida. Aga, aga kui on, noh, mõtlen veel, jätkub praegu alles analüüs väga mitmes eri suunas näiteks, millest me täna üldse rääkinud on kõik see, mis raadiost välja jääb. Tegelikult, milles selles ankeedis on kõige rohkem on see Eesti ühiskonna kihistumine mitut pidi, eks ole, kõik needsamad laiemad hoiakud ja huvid ja hinnangud elumuutustele. Ühesõnaga, siis noh, muidugi ka uue meedia osa ja nii edasi, nii et nii et noh, tegelikult, kui on huvi ja tahtmist tutvuda laiemalt üldse sellega mida me eesti ühiskonnast oleme teada saanud siis on, et see võiks olla üks, üks eraldi niisugune. Marius oli ütlemata see, mida sa teles kohtudes ütlesid, siis oli auditoorium meie poolt natukene väiksem, mäletad, mis sa ütlesid poliitikute usaldatavus kohta, see jäi tänadil plokkidest välja. Poliitik kui esineja tema usaldusväärsust ja usaldusväärsus kommentaatori siin jah, see, kui me vaatasime seda usaldusväärsust, Meil oli usaldusküsimused kahtepidi muidu alati küsitakse ainult institutsioone. Eks ole, kas te saate valitsust ja, ja teisi teisi-kolmandaid panime sisse ka rühmad, meil olid teadlased, kultuuritegelased, poliitikud ja ärimehed. Ja ma olen sellest tegelikult kuskil isegi vist juba kuskil kirjutanud, et tegelikult on niiviisi, et kõige usaldusväärsemad on teadlased ja kultuuritegelased kohe nende järel. Siis on ärimehed ja poliitikud on kõige viimased. Nii et selles mõttes jah, niisuguse arvamus arvamusliidrina või kommentaatorid näol ja nii edasi noh, pidevalt ainult poliitikute kutseliste poliitikute kasutamine, mis meil väga vohada. See üldiselt ilmselt noh, ei ole vähemasti ainuõige. Kindlasti kindlasti oleks väga oluline tuua rohkem sisse näiteks just kultuuritegelaste, teadlaste ja kultuuritegelaste, kes on ka paremad sõnaseaded, raadio seisukohalt kommentaare mitte ainult oma kitsa eriala suhtes, vaid laiemalt üldse ühiskonna asjade suhtes. Ma arvan, et see teeks huvitavamaks kogu selle keskustelu. No ma arvan, et kõikidel oli suur avastus, ma usun nagu minulgi kuulata, kui ott selles samas augustivalguse saates pan Erkki-Sven Tüüri rääkima ühiskonna asjadest, minu meelest oli väga huvitav. Ja, ja noh, neid asju võiks veel olla ja mitte ainult klassikaraadiot. Ühesõnaga ma tulen ikka jälle sellesama juurde, räägi muuga, tähendab, Eesti raadiol on võimalus, kuna teda hinnatakse kui sellist intelligentset vestluspartnerit. Tõesti, ta on ainukene kanal peaaegu kus, kus, noh, ei ole seda hirmu, et üks üks jutt nii-öelda ei ole huvitav. Kasutada rohkem erinevaid, võib olla üllatavaid ka noh nii-öelda ühiskondlike teemade käsitlejad, mitte nii, et poliitikud räägivad muudkui poliitikast, eks ole, ja keegi ei taha kuulata. Ja negatiivne stereotüüp poliitikute suhtes on hirmuäratav. Nimelt on olukord niisugune, et eestlastest, kes vastasid mitte ükski null null ei vastanud, et ta usaldab täiesti poliitikuid. Ja kultuuritegelastest täiesti usaldab 10 10 10 protsenti usaldab täiesti kultuuritegelasi, 19 protsenti teadlasi, mis on ka väga suur vahe saavad päris nulli. Ja üldiselt usaldab kõigest viis protsenti, mis on ka väga madalik. Ja samal ajal üldse ei usalda poliitikuid ja üldse ei usalda poliitikuid 28 protsenti põhjas, noh, kõige madalam vastus, mida ta üldse anda saab, nii et negatiivne stereotüüp on väga tugev. Iseküsimus on muidugi mida teeb üks vaene poliitik, et teda ei seostataks selle poliitikute klassiga, minul on minu soovitus, stanged pange poliitikud rääkima kultuurist ja kultuuripoliitikast ja pole siis läheb asi paremaks. Nonii heliks kord suur aitäh, on veel kellelgi midagi väga põhjapanevat küsida. Kui sisse suur aitäh teile täiesti kõigile ja väikse aplausiga siis tänutäheks teha. Teater aplaus. Aga alati teretulnud Eesti raadios. Me tahaks kellegiga südamesse. Usku, jõudu ja jaksu.