Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 21.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare. Eesti ei toeta esialgu mõned Euroopa Liidu riikide ideede rakendada käibemaksupettuste vältimiseks pöördmaksustamist, mille puhul tasuks käibemaksu ostja. Välisminister Urmas Paet ütles pärast Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide kohtumist, et sealkandis suhtutakse Euroopa Liit üldiselt hästi. Eelkõige soovitakse suhteid arendada nende-Euroopa riikidega, kellel ei ole Ladina-Ameerikas otseseid ajaloolise majandushuvisid. 10. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2007 tõi Eestisse kõrgetasemelisi koore 11-st riigist. Žürii rõõmustab selle üle, et koorid on improvisatsioonivõimelised ning saavad hakkama ka väga nõudliku repertuaariga. Koolilehtede ja kooliraadiote tase on tõusnud, tõdeti üle-eestilise konkursi kokkuvõttes. Parim koolileht on Tartu Hugo Treffneri naasiumise parim kuulur kooliraadio Tallinna kuristiku gümnaasiumis. Põltsamaa ettevõtjad korraldavad juba neljandat aastat ettevõtlus, et ennast piirkonna elanikele omaseks teha ja enda tegevust tutvustada. Ilmateade lubab öösel lörtsi ja vihma, homme on oluliste sademeteta ilm. Puhub tugev tuul, mis nõrgeneb alles homme õhtuks. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme kraadini, päeval on sooja viis kuni üheksa kraadi. Olid ju rahandusministrid, arutasid mitteametlikul kohtumisel Berliinis võitlust käibemaksupettustega inimkapitali arendamist. Palusin rahandusminister Ivari Padarit aruteludest kokkuvõttet. Analüüsid on näidanud, et käibemaks on üks enimlevinud ja kõige mahukam maksupettuse vorm, seda enam, et noh, Euroopa Liidu piirid on laienenud, nii et käibemaksu teema on väga tõsiselt luubi alla võetud nii Saksamaal kui Austrial on olemas omad ideed, ehk siis pöördmaksustamise idee, mille puhul siis käibemaksud MASU jaks oleks olnud teenuse ostja ja nüüd Euroopa liidu siseselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel käivad arukad vaidlused, Eesti praktika on see, et mingitel aegadel tagasi, kus ka Eestis oli taoline skeem mäletamist mööda vist metsamaterjali müügi puhul ja ta ennast ei õigustanud, nii et igal juhul me oleme täna nagu sellel seisukohal, et oleme hästi ettevaatlikud selle teemaga, et igal juhul ei ole ju meeldiv, kui see praktika läbi kukub. Rahandusministrite kohtumisel oli kõne all ka inimkapitali arendamise teema. Ivari Padari sõnul ei ole Euroopa riikidel eriti valikut. Sellises Euroopa üldises arengufaasis tuleb väga tõsiselt mõtelda, et kuidas aktiivselt hoida kõiki Euroopa liidu elanikes aktiivses tööhõives, see on tegelikult temaatika, mis algab pihta sellisest eelkoolipedagoogikas läbi kogu haridusse, kli ja mille siis teine pool on siis elukestev õpe, need ajad on ju, on ju Euroopas läbi, kus inimene noorest peast omandas Kingissepa kutse ja seda viljeles siis kuni 70.-te eluaastateni välja elu nõuab selliseid aktiivseid hoiakuid, aktiivseid võimalusi ka inimestel uusi oskusi omandada, nii et see on tõsine teema, mis on ka Euroopa majanduse seisukohad Euroopa rahanduse seisukohalt ääretult oluline. Erinevate Euroopa Liidu riikidel on väga erinevaid, väga positiivseid kogemusi ja rõõmuks tõsteti esile siin näiteks enda põhjanaabreid, soomlasi, kelle haridussüsteemist ja, ja sellisest korraldusest, et igal inimesel on elus oma koht tuleb väga palju. Eestis on paljud tööandjad rõhunud just sellele, et sisse tuleks tuua tööjõudu. Kas mõnel riigil on positiivne kogemus ka sisse toodud tööjõuga või jääd ikkagi seisukohal, et oma olemasolevaid inimesi tuleb tõhusamalt ära kasutada? Sellel konkreetse punkti juures meie arutanud neid kogemusi, mis on erinevatele Euroopa riikidel sisse tulnud inimestega, aga ma usun, et sealt jäi kõlama nagu ikkagi üks ja selge, et noh, esimene asi on ikkagi positiivselt ära kasutada meie enda oma inimesi, et selline parim sotsiaalpoliitika on hea tööhõivepoliitika. Välisminister Urmas Paet osales dominikaani vabariigis toimunud Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika välisministrite kohtumisel. Tagasiteel New Yorgis tehtud vahepeatuse ajal vestles temaga Neeme raud. See oli teie esimene reis Ladina-Ameerikasse? Jah, ma ei ole Ladina-Ameerika riikides käinud varem ei välisministrina ega kuidagi muul moel, nii et see oli esimene. Tegemist oli Euroopa Liidu ja ja Riio grupi ehk siis surematuse Ladina-Ameerika riikidest hõlmava organisatsiooni välisministrite kohtumisega. Selle kohtumise raames oli meil ka mitu kahepoolset kohtumist, näiteks Tšiili Costa Rica, Peruu dominikaani välisministriga, põgusa jutuajamine Paraguay välisministriga ja sõlmisime diplomaatilised suhted Eesti ja kuajana vahel. Arengut Ladina-Ameerikas kindlasti on, on väga erinevat noh, ühelt poolt Tšiili, kus elatustase on ikkagi üpris kõrge ja ka selle riigi majandus pilt ja majandusareng sarnaneb täna Eesti omaga või disnoh, ütleme teises servas, riigid nagu Venezuela, kus on vägagi äärmuslik Se valitsemisvorm, samas suured naftavarud ja annavad võimalusi ka väljaspool oma piire üritada, protsessi mõjutada või siis ka riik nagu Haiti, kus on ju aastaid ja aastakümneid juba suuri probleeme ja majanduslik olukord väga kehv, tellist üksmeelt, nagu me oleme harjunud valmidus leidma Ladina-Ameerika riikide organisatsioonide puhul on selle võrra keerulisem kui mõeldud president Bushi viimasele Ladina-Ameerika turneel ja siis seal on suhteliselt palju USA vaenulikust nähakas, Euroopaga suheldakse mingisugusel teisel tasandil tõepoolest, Ameerika ühendriikidesse väga paljudes riikides suhtutakse väga skeptiliselt või isegi ka väga halvasti. Aga sellist suhtumist ei ole Euroopasse Euroopa Liitu, kus ka nähakse, et ka Euroopa Liidu liikmesmaadel on erinevaid rolle kanda, et muidugi traditsiooniliselt Hispaania ega Portugal on selles regioonis olnud aktiivsemad, aga samas neil on ka väga suured majanduslikud huvid, mis ka paljudele Ladina-Ameerikas ei meeldi. Ehk siis seal omakorda nähakse, et võib-olla mõni teine piirkond, näiteks põhjamaad Euroopas võiks mängida ka suuremat rolli, kuna neil ei ole selliseid otseseid ajaloolisi, nii häid kui halbu kogemusi ega ka väga suuri isiklikke huve. Klase visiit, esimene visiit Ladina-Ameerika, see tähendab nüüd, et Eesti ja selle regiooni suhted hakkavad tihenema, selge on see, et selles piirkonnas täna Eesti on veel paljuski küllaltki võõras kontakte tuleb hoida ja edasi arendada nii poliitilises majandusvaldkonnas kui ka turism, inimestevahelised otsekontaktid, nii et noh, selge on see, et maailm muutub ikka kogu aeg ainult väiksemaks ja ja need vahemaad ju on tegelikult ainult mõne lennutunni kaugusel. Estonia kontserdisaalis jõuab lõpule 10. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2007 ning selguvad võitjad. Meelis Kompus käis festivali finaal ehk Grand Prix esitusi kuulamas. Kui žürii oli veel saalis, kuulas koore. Laulistelveri Ülikooli segakoor Ameerika ühendriikidest žüriiliikme eriklassi kinnitusel on viimaste päevade jooksul kuuldud niivõrd palju tasemel koore ning esitusi nende seast parima sõelumine on tõeline pähkel. Tegelikult eile päeval hommikul kella üheksast õhtul kella üheksani laulis siin nii palju koore 11-st riigist ja see töö tuleb, ütleme et tase on väga kõrge olla nüüd patrioot, siis õnneks meie koorid näitasid ennast ka väga hästi. Aga kui nüüd võrrelda sellega, et sina koorida Austraalia alles seal Lõuna-Aafrika Vabariigist ja meie naabrid siin ja oli suur nauding jälgida ka seda, kui distsipliinirikkad olid nende suhe nootides, samuti need tehnilised vägagi tehnilised vahendid, pidasin lisaks laulmisele juurde tuli mõte kaasaegse muusika juures. Lomaalseks koor üllatas mind hoopiski teisest kandist, aga sellel koorima midagi sellist, mida kellelegi ja mida me peaksime unistavad meie kogu rahval see välja haledaks nimetada kooril on see koosseis, on, ütleksin koolinoorte koosseis, aga ei ole ühtegi abistavat jõudu vanade poole õpetajate poole pealt ja peale selle Nende esinemispuhtus ja, ja siirus on ühendatud nende elufilosoofiaga, sellist kooriale sa kuulata veel kõigil ja sedamoodi ka elada, nagu nemad elavad. Kui žürii läheb, otsustage, kas ta prognoosite sõda, tipud on tegelikult välja koorunud ikkagi lähedal. Vaidlus. Tähendab, ma ütleksin seda, kuigi me oleme eri maadest, kõik siin žüriiliikmed tähendab, meil on suur probleem, et valida välja need kuus, kes krampi peale lähevad, aga ma pean ütlema, et praegu ma olen küll ja neile vastuse võlgu, sest et nad kuskil nii väga nii väga-väga lähedal üksteisele Tead peaksid kõigi eelduste kohaselt olema selgunud järgmise või ülejärgmise uudistesaate ajal. Ja tänases saates on rääkida veel ühest konkursist. Tartus selgusid Üle-Eestilise Noorte meediaklubi koolilehtede ja raadiote konkursi võitjad. Edu saatis Lõuna-Eesti koole. Vambola Paavo annab teada. Võrreldes varasemate aastatega on koolilehtede ja raadio osalete taset tõusnud. Tänavu osales koolilehtede konkursil 63 väljaannet. Žüriiliikme Karin Palo hinnangul on õpilased lehenumbri kokkuseadmisel uskumatult leidlikud. Meil oli üks kuuenda klassi poiss, kes kirjutas arvamuslugusid välispoliitika ja sporditeemadel täiesti uskumatult lai on, on fantaasia, õpilastele silmaring, et seda me imetleme küll, et nad suudavad iga aasta välja mõelda midagi, millega nad konkursil meil meid ikka täiesti üllatavad. 2007. aasta parimaks koolileheks tunnistati Hugo Treffneri Gümnaasiumi Niilang. Peatoimetaja abiturient Kadri inselberg kinnitab, et valdavalt kirjutatakse küll kooliteemadel ja noorte elust, osa teemasid kattub ka suurte päevalehtede omaga. Samas, meie lehes oli seekord ka päevapoliitilisi lugusid, rääkisime nii eksamitest kui ka üldiselt valimistest, tegelikult me üritame hästi laiahaardelised olla, aga siiski pigem esikohal on siiski meie kooli puudutavad ja meie õpilasi puudutavad lood. Seekord oli mul lihtsalt niivõrd supertoimetus, et ma ei pidanudki peaaegu üldse vaeva nägema, et lugusid kätte saada, tuli väga palju kümnendik, kes tahtsid kõik suure hooga lehte tegema hakata ja siis meil oli väga tore toimetus ja nad tegid mulle superlugusid. Teise koha sai koolilehtede kategoorias Pärnu ühisgümnaasiumihaamer ja kolmandaks tuli Tallinna ühisgümnaasiumi viadukt. Kooliraadiot lehtedega praegu veel võistelda ei suudab. Frank Spring torni hinnangul on raadio tegemine keerulisem ja tehniliselt ka kallim saated misse kuulamiseks saadeti olid huvitavad. See materjal, mis meile oli saadetud, oli mitmekülgne ja seal oli räägitud paljude erinevate inimestega ja oli mitu erinevat lugu ei olnud lihtsalt seda asja tehtud, ehk siis poldud ainult stuudios ja oma nii-öelda eetrijutuga seda materjali täidetud, vaid oli väljas käidud, oli intervjuusid tehtud. Kooliraadiote konkursis on esile tõstmist vääriv suurtest keskustest Tartust ja pealinnast eemal asuv Otepää gümnaasium. Sealne kooliraadio sai üldarvestuses teise koha, tulles Tallinna Westholmi ja kuristiku gümnaasiumi vahele. Otepää gümnaasiumi meediaõpetaja Maarika Paavo sõnul on lastel saadete tegemise vastu üllatavalt suur huvi. Tulevad ise nende huvitavate ideede peale, et see on tore ja nii nagu homoriiklikul üritusel kuulda, näha konkureerivaid kooli raadioid meil väga vähe, nii et seda suurem rõõm on minul. Mis kooliraadio tegemisel õpilast köidab? Otepää gümnaasiumi 10. klassi õpilane Helen Raudsep? Saab palju erinevate inimeste kohta teada, et mida varem ei pruukinudki teada ja seda ka teistele edasi viia, tutvustada teistele inimestele. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Põltsamaal toimus täna neljas ettevõtluspäev, osales üle poolesaja ettevõtte. Põltsamaa ettevõtjate liidu president Andres Mäe ütles Jaan Lukasele antud intervjuus, et üks eesmärke oli ettevõtteid linnaelanikele paremini tutvustada. On ju täna tootmine selline, kuhu igaüks ei pääse ligi. Tööpingid on keerulised. Hügieeninõuded on karmid ja inimesed ei teagi, mis toimub suletud ruumides tegelikult jaa, siin täna on üks selline võimalus saada osa sellest teada. Põltsamaa ettevõtlusju ei vaja erilist tutvustamist, kõik me teame Põltsamaa Felixi, et me teame eesti juustu. Kõik me teame neid. Inimesi, kes on õppinud Põltsamaa ametikoolis, töötavad edukalt nii Eestis kui väljaspool Eestit hinnatud meistrimeestena ja, ja lisaks nendele on ju lisandunud Põltsamaale teisigi väga tänapäevasel tasemel ettevõtteid. Näiteks Unesco Kitsing. Progress on arenenud palju edasi ja ei ole enam mingi ime, kui ühes ettevõttes on ainukene tööpink, mis maksab üle ühe miljoni euro. Põltsamaa linn kui sammu paraja tööpuud ehk ainult tööjõu puudu. Kas teatavate mõttes võib ka selline ettevõtluspäev aidata tööpuudust leevendada? Kas tööjõupuudus on samasugune nagu on ta kogu Eestis ja selline ettevõtluspäev annab kindlasti võimaluse tutvuda nendele inimestele, kes tahavad tulla tagasi töölt välismaalt või mujalt Eestist tulla Põltsamaale, tutvuda nende ettevõtete toodanguga. Eks iga toodang oma tasemega juba näitab ju ette ära, milline töökultuur on selles ettevõttes ja millised võimalused selles ettevõttes on saada. Töödas. Põltsamaal asuva RKT tiime tahvlitehase juhataja Ants Reimo mägi, mis 100.-ks nüüd Teie ettevõtet siia tulema ja oma toodangut näitama, mis on välja tulnud mitte nii väga palju sõda, et müüa oma tooteid, vaid kuna me oleme siin, Põltsamaal, kohapeol, siis ka me peame olema selle kohaliku eluga kursis ja ka selle kohaliku patrioodi ja samaaegselt ka nendesamade inimeste teadlikkust tõsta. Missugused on ettevõtted, et pärast ei peaks seda kusagilt vaatama kaugemal maailmas ja üllatama tohoo tehaksegi Põltsamaale. Nüüd veel ilmast, eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. Puhub loodetuul seitse kuni 12, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis, öö hakul põhjarannikul tuule kiirus veel kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Homme on oluliste sademeteta ilm, puhub loodetuul viis kuni 10, puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on homme oodata viis kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.