Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 19. septembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsused, õpetajad ja haridusministeerium hakkavad koos otsima lahendusi, kuidas eelarve võimaluste juures lahendada. Õpetajate palgaprobleemi kiireid lahendusi pole, tõdesid täna osapooled. Tartu kunstimuuseumi kollektiiv ei saa aru, miks nende muuseum Eesti Kunstimuuseum aga liidetakse ja miks kultuuriminister Rein Lang pole asja nendega arutanud. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul ongi lähemad kaks kuud ühisteks aruteludeks mõeldud. Reformierakondlased väidavad, et pole astunud samme, et volikogu keskfraktsioon laguneks. Samuti pole nad leppinud kellegagi Keskerakonna liikmetest, et neid oodatakse Reformierakonnast. Keskerakonna piirkonna juhatus arutab täna nende saatust, kes fraktsioonist välja astusid. Suvel toimus Venemaal ekspeditsioon, mille käigus maeti ümber arsti Tartu Ülikooli vilistlase Herman Valteri säilmed. Täna andsid ekspeditsiooni liikmed ülikoolile ülev altari püsti ja mälestusesemed Tallinnast. Riis on tänasest üleval kunstnik Tiit Pääsukese kõige värskemat tööd, mis on sündinud möödunud sügisel Itaalias kogutud mälestustest ja ideedest. Ka riigikassas on raha veel vaid kolmeks nädalaks. Rahvusvaheline valuutafond aga teatas, et Kreeka pole teinud piisavalt jõulisi kärpeid. Uuest kärpekavast sõltub, kas Kreekale makstakse välja järjekordne päästesumma või mitte. Norra kohus pikendas juulikuus massimõrva korraldanud Anders prediku vahi all pidamist ja kohus otsustas, et meest hoidutakse üksikvangistuses ning ilmast. Alates Lääne-Eestist jääb sadu harvemaks. Puhub edela ja läänetuul ja sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Õpetajate palgaküsimust arutasid täna haridusministeeriumi omavalitsuste haridustöötajate esindajad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Õpetajate palgad on jätkuvalt vägagi terav teema ja kogub ühiskonnas üha rohkem emotsionaalset vastukaja. Sellest annab tunnistust kasvõi tänaste palgaläbirääkimiste eel ajal toimunud meeleavaldus, millega liitusid ka teiste ametiühingute esindajad õpetajate toetuseks. Kuus olnute sõnum õpetajatele oli aga napp. Haridustöötajate liidu juht Sven rondik. No sõnum on niisugune, nagu kartuliminister teatas, et riigieelarvest mingisuguseid täiendavaid vahendeid võimalik eraldada ei ole. Ja palganud võlamäärad jäävad samas, eks, mis praegu kehtivad, see tähendab, mis nüüd edasi saab, selle otsustavad õpetad ise. Kuna rahulolematus kindlasti on väga suur ja ma arvan, et mis saab, see saab varsti teada. Haridusministeeriumi kantsler Janar Holm Haridusministeeriumi sõnum on see, et haridusministeerium peab oluliseks õpetajatelt töötingimuste laiemas mõttes sealhulgas palgatingimused parandamist, et perspektiivis peab õpetaja palk olema Eesti keskmine palk pluss 20 protsenti ja seal on lõppsiht, mida oluliseks peame. Tänase kohtumise pealt on see, et me leppisime kokku selles ühistes kavatsustes põhimõtteliselt, mida me veel täpsustame selle nädala jooksul ja siis me alustame ühiti ühistööd selle nimel, et et töötada koolivõrguga, töötada õpetajatega koormusega, sest et teadupärast on õpetajad selgelt öelnud, nende töökoormus on liiga suur, et tõesti siis nii-öelda tööandjad keldris on eelkõige kohalikud omavalitsused, õpetajad ise ja riik ühise laua taga hindaksid ära, missugune on koormus, mida selleks teha, tuleb õpetaja koormust vähendada, sellepärast sant vaadata ikka, vaid ka seda, mida sellest teha tuleb. Ja kas, kas see, mida teha tuleb, on mõistlik ja seetõttu on äärmiselt oluline, et me kõiki neid küsimusi, mis koolivõrku puudutab, räägiksime koos kohalike omavalitsuste õpetaja esindajatega ja riik. Linnade liidu juht Jüri Võigemast tõdes, et mingeid lahendusi võib tuua alles järgmine õppeaasta, mida see eeldab. Jüri Võigemast. Kas me suudame õpetajale maksta sellist palka, et ta oleks nõus koolis töötama, töötama innuga ja professionaalselt, sealhulgas ennast pidevalt täiendades, nii kuidas kaasaja nõuded nõue vabad ja kas kogu selle protsessi tulemuseks on see, et meie lapsed saavad kvaliteetse kaasaja nõuetele vastava hariduse ja tulevad sellega toime. Täna, homme ja ülehomme. Omavalitsusliitude esindajad allkirjastasid täna regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga ka eelarve läbirääkimiste protokollid. Selles seisab, et omavalitsused peavad suutma leida vahendeid, kuidas õpetajate palgaprobleem lahendada. Omavalitsuste tulubaas küll kasvab, kuna tulumaksude laekumine paraneb, kuid see kiiret lahendust ei too. Koolide arvu vähendamisest aga ilmselt pääsu pole veel kord. Haridusministeeriumi kantsler Janar Holm. Õpilaste arv on vähenenud ja siin nende aastate jooksul ja, ja me peame vaatama seda, et tervikuna ehk siis pean tunnistama endale seda, et kui meil on vähem õpilasi ligi kolmandik võrreldes siin mõneaastasetaguse perioodiga, siis on selge, et, et see ei ole ühele väikeriigile jõukohane. Et see koolivõrk kindlasti kohandub, aga see sõltub juba kohaliku omavalitsuse enda otsustesse, sõltub sellest, et oleks tagatud kvaliteetne haridus õpilastele sõltub paljudest paljudest asjadest. Tartu kunstimuuseumi töötajad soovivad, et kultuuriministeerium suhtleks nendega, kui plaanib ümberkorraldusi muuseumi tuleviku suhtes jätkab Mirko ojakivi. Läinud reedel kultuuriavalikkusele ja täna ajakirjandusele saadetud Tartu kunstimuuseumi kollektiivi avalikus pöördumises on suurimaks etteheide skulptuuriministeeriumile ja täpsemalt kultuuriminister Rein Langile. See ettai respekteerin muuseumi kollektiivi võrdväärse osapoolena. Teisisõnu ei kuulata muuseumitöötajate arvamust. Muuseumi tulevikust jätkab avaliku pöördumise edastanud Tartu kunstimuuseumi näitusemaja juhataja ja teadussekretär Reet Pulk. Jätkowska. Peame olema, nagu ma arvan, tõestanud seda terve Eesti riigile. Et me oleme tegutsenud piiratud vahendeid kasutades ja, ja millest nüüd selline noh, kohati väga järsk käitumine kogu kollektiivi suhtes, ütleme, kogu muuseumi maastiku suhtes, kui me selle kirja saatsime kultuuriinimestele laiali reedel siis oli meil juba tagasiside väga erinevate kultuuriinstitutsioonide poolt, kes leidsid ja andsid meile ka tuge, et et nii need asjad Eesti riigis käima e pea. Pöördumises seisab kirjas, et Tartu kunstimuuseum on talletanud, kogunud, tutvustanud Eesti vabariigi kultuurivarasid nii kodumaal kui väljaspool juba üle 70 aasta, aga veel, et Tartu kunstimuuseum on missioonitundega tegutsenud kõik need aastakümned ning muuseumikogud, mille omanikuks on Eesti vabariik, ei ole taskurätik, mida taskusse panna ja punktist A punkti B asetada. Kuid mida arvab kultuuriministeerium Tartu muuseumitöötajate kriitikast? Rein Lang teatas pressiesindaja vahendusel, et tema on varasemates sõnavõttudes kõik öelnud ja midagi lisada tal pole. Ministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa sõnul sisaldab aga eelmisel nädalal koostatud avalik pöördumine pisikesi ebatäpsusi. Marju Reisma. Antud pöördumises on mõnes mõttes võideldud asjadega, mida keegi üldse ei olegi planeerinud, näiteks kogude toomine. Kuidas öeldi punktist A punkti B. Seda ütlesid mõlema muuseumi direktorid ka reedel. Et Tartu kunstimuuseum on üks tervik ja neid kumusse kindlasti ei tooda, siis mis puutub kaasamist, siis nüüd just algabki see etapp, et järgneva kahe kuu jooksul mõlema muuseumi töötajad osakondade tasandil istuvad kokku, arutavad läbi erinevad võimalused variandid, kuidas kõige paremini seda ühinemist korraldada. Mirko Ojakivi, Tartu. Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatus arutab praegu nende Erakonna liikmete saatust, kes Pärnu volikogu erakonna fraktsioonist välja astusid, nii et fraktsiooni enam pole. Pärnu reformierakondlased väidavad, et pole astunud samme, et volikogu keskfraktsioon laguneks, vahendab Ester Vilgats. Pärnu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni tegevuse lõppemine on tekitanud palju spekulatsioone. Arvatakse, et protsessis, mis paistab kasulik kogu koalitsioonile mõistagi ka Reformierakonnale, ongi nende käsi mängus pärineda Pärnu reformierakondlasest abilinnapealt Jane metsalt. Oi taevas, selleks ei olnud küll reformierakonnal vaja mitte midagi teha. Erakonna fraktsioon lagunes ikka täiesti ise ja oma sisemiste vastuolude tõttu aga alati juba kokku leppinud, tulevad nad teie hõlma alla. Vot ma ei saa nüüd aru, kas on tekkinud mingisugused linnalegendid või igasugune fraktsioonide vahel, liikumine saab ikka olla kahepoolne, esiteks peavad vastavad inimesed seda ise proovima. Ja teiseks meie puhul on igastahes niimoodi, et iga persooni puhul siis fraktsioon arutab ja alles peale seda otsustatakse laiendada fraktsiooni või mitte, laiendab praegu seda, pole tehtud, ei ole tehtud, sisuliselt ei oleks siis tarvis praegu koalitsiooni mingeid samme astuda, sest opositsioon on niikuinii väikesearvuline. Mis siis, et kui see fraktsioon oli või seda ei ole. 33-st liikmest kaheksa oli Keskerakond, arvutage siit, meil ei olnud koalitsioon koni poolt vaadates mitte mingisugust teadus midagi kuskil lõhkuda või juurde saada. Nii et kindlasti mitte, ei olnud see vajalik. Praegu on siis olukord tõesti selline sisuliselt opositsiooni volikogus? Ei kahjuks küll, sest tegelikult opositsiooni olemasolu on päris kasulik, sest esiteks on kõik arutelud siis palju laiapõhjalisemaks ja teiseks hoiab see kindlasti ka koalitsioonipoliitikute meele tärksamal igasuguste vigade tegemise suhtes ja toimuvad niisugused põhjalikumad analüüsid. Pärnus on sellist olukorda varem olnud ei ole ja ma ei tea ka ühtki suuremat linna, kust selline situatsioon oleks varem olnud, et ei ole fraktsiooni opositsiooni poole peal. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. Loodetavasti saame me ka oma edaspidistes uudistesaadetes vahendada seda, mida otsustas Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatus. Aga täna allkirjastati Eesti saatkonnas Moskvas Eesti ja Venemaa tagasivõtu lepingu rakendusprotokoll, mis käsitleb Eesti ja Venemaa kahepoolset koostööd välismaalaste tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki. Illegaalsete immigrantide arv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu on kummagi riigi ametkondade tegevust määratleb rakendusprotokolli olemasolu üha olulisem. Rakendusprotokolli allkirjastamine on positiivne samm Eesti-Vene suhetes arengus, kinnitas siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort. Jätkamegi sõnumitega välismaalt Liisu Lass. Kreeka riigikassas jätkub raha veel kolmeks nädalaks ja kui riik uut laenumakset ei saa, tekib raskusi palkade ja pensionide väljamaksmisega, kirjutas Financial Times viitega valitsusallikatele. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos peab ajalehe teatel rahvusvahelisi laenuandjaid veenma, et lubatud ostuplaan täidetakse. Ainult siis on Kreekal lootust saada rahvusvaheliselt valuutafondilt ja Euroopa Liidult. Järgmine kaheksa miljardi euro suurune laenu maksab. Euroala rahandusministrid otsustavad laenumakse tegemise oktoobri alguses. Samas on Kreeka reformid pärast eelmise sügise kohalikke valimisi aeglustunud ning rahvusvaheline valuutafond ja Euroopa Liit peaksid andma Kreekale praeguses majanduslanguses reformideks rohkem aega, ütles IMF-i esindaja Bob tra Ateenas. Kreeka peab tema sõnul sealjuures lubama kindlalt oma kohuseid täita. IMF kritiseeris Kreeka ajaraiskamise erastamiskavaga venitamise ning reformiprogrammi aeglustamise eest, kuid ennustas, et majandus taastub kriisikärbetest ja maksutõusust 2013. aastal. Tänavu võib Kreeka majanduslangus ulatuda 5,5 protsendini ning langus jätkub IMF-i hinnangul ka tuleval aastal. Saksa kantsler Angela Merkel tõrjus spekulatsioone Parempoolse võimukoalitsiooni lagunemisest pärast valitsusse kuuluvate Vabade demokraatide alandavat lüüasaamist Berliini kohalikel valimistel. Merkel oli veendunud, et tal õnnestub koguda Parlamendis euro päästefondi hääletusel piisav toetus, kuigi mõned koalitsioonisaadikud on ähvardanud hääletusest kõrvale jääda. Oslo ringkonna kohus pikendas juulikuise Norra massimõrva omaks võtnud Anders Breiviki kohtueelse vahi all hoidmist. Kohus otsustas, et Breivik vaata vahi alla veel kaheks kuuks, selles poole peab ta veetma üksikvangistuses. Kohtuniku sõnul ei pea kohus täielikus isolatsioonis hoidmist alusetuks, arvestades risk, et ta võib võtta teiste kinni tuttavate kaudu ühendust oma võimalike kaasosalistega ja rikkuda süütõendeid. Kokku hukkus rünnakutes 77 inimest. Sel suvel maeti Venemaal Uus-Siberi saartel ümber Tartu Ülikooli vilistlase Herman Valteri säilmed. Täna tutvustati Tartu Ülikoolis sele ekspeditsiooni käiku lähemalt Kadriinsel Bergilt. Hermann. Tal oli Tartu Ülikooli vilistlane, kes Tartus arstidiplomi 1892. aastal. 20. sajandi alguses otsis ta Venemaa Arktikas uus Siberis koos kuulsa Tsaari-Venemaa polaaruurija Edward von tolliga olematut Sannikovi maad. 1901. aastal suri Valter sama ekspeditsiooni käigus. Herman Valteri haua, mis oli väga rasketest ilmastikuoludest räsitud leidsid üle-eelmisel aastal hotell nõi saarelt vene polaaruurijad. Selle aasta augustis sõitsid venelastega kaasa ka Eesti filmimees Riho Västrik Tartu Ülikooli teadur Erki Tammiksaar, Eesti suursaadik Venemaal Simmo Tiik ja Valteri sugulased. Säilmed maeti ümber ja hauale püstitati uus monument. Tartu Ülikooli geograafia ajaloovanemteadur Erki Tammiksaare sõnul oli Eestist pärit Herman Walteril talle saatuslikuks saanud Siberi ekspeditsioonil tähtis roll. Ta oli arst, kes pidi aitama, kui midagi juhtub ning teiseks, tema oli ekspeditsiooni peamine jahini, sest ekspeditsiooni edu sõltus väga palju värskest lihast. Ta tegeles tegelikult natukese kommitoloogiliste ratastega. Selle esialgsed tulemused ka ilmusid juba Teaduste akadeemia väljaannetes seal 1000 901009 kaks. Eesti suursaadik Venemaal Simmu tiik peab Herman Valteri ümbermatmishotell saarel väga südamliku Xe inimlikuks teoks. See oli tegelikult päris pikk asjaajamine, sest mitte ainult ei ole see saar üsna kaugel vaid kõiki korraldamisest, asjameest seletamist oli väga palju. Nii et see kestis minu jaoks vähemalt aasta jagu. Kõige hämmastavam on see, et kõik inimesed, kellel oli sõna öelda Stavate jah, lihtsalt sellepärast, et nad pidasid lugu sellistest inimeseta. Valter. Täna andsid ekspeditsiooni liikmed Tartu ülikoolile üle Hermen Valteri püsti, tutvustasid ümbermatmise ekspeditsiooni käiku ning kinkisid Tartu ülikoolile hotell. Ei saarelt pärit mälestusesemed. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis-l on hea meel, et ülikoolil on nii tähtsaid vilistlasi. Tartu Ülikooli roll on see, et meil on imelikud kasvandikud olnud, et, et on põhjust selliseid rahvusvahelisi ekspeditsiooni teha. Kadri insalverg Tartu. Just praegu avatakse Tallinnas Tammgaleriis Tiit Pääsukese maalide näitus. Pääsuke ütles intervjuus Margitta otsmaale, et see on tal esimene kogemus teha näitus väljaspool näitusesaali. Näitleja saalis on, teed on dialoogis oma naabritega ja mis seal näikse teemaga või isekeskis siis siin ei ole vanem näituse situatsioon, vaid on nagu näituse ja kodu vahel. Ma pole kunagi enne niimoodi kohvikus või restoranis mingit näitust teinud, et räägime sellest näitusest, ma saan aru, et sellel näitusel on üleval nüüd need tööd, mida te olete maalinud Eestis, aga inspiratsiooni saanud Itaaliast, kui te seal käisite. Möödunud sügisel soome Väino Tanner Fondi stipendiaat ladina sain võimaluse kasutada soomlaste ateljeed Itaalias Matsana romaanos. Sattusin hoogu. Joonistasin, tegin, väikese visanud. Ei, ma arvan, et ideid oli seal nagu sadakond või noh, ma ei oskagi kokku lugeda. Itaalia on olnud paljude kunstnike läbi ajaloo unistuste maa, kus, kus maalide, kus inspiratsiooni saada millisteks töödeks nüüd need unistused vormusid. Ma leidsin sealt ateljeest, mis mul oli vanas kindlus külas mägedes leidsin sealt vanapaleti ja mulle nii meeldis, ma hakkasin seda balletti vaatama ja lõpuks hakkasin nägema niisugused nägemused, kõik motiivid on selle balleti peal, mis maks Itaalias. Ja siin ongi maale, kus on lähtutud sellest balleti kujundist ja selle peal on kas arhitektuurielemendid või tsitaadid itaalia kunstiajaloost. Et see nagu tõlgendus sellest itaaliaperioodist ajad on möödas, kus nüüd Itaalia fotolikult Köleri moodi maalitakse, see on õudselt inspireerib kõik need inimesed, käitumine, see kliima, et sa ei pea just itaalia maalima, aga ma arvan küll, et ma üritasin mingisugust terrakota või mingist seeriast kohalikke mullavärve oma vanalinn on ju kõik tegelikult Neuska ooker, see valgus ja need värvid on ikkagi Itaaliast iseendas ka midagi uut avastasite, mida te enne ei teadnud, et teist peitub. Ma ei uskunud, et ma seal üldse midagi teen, sest et ma olen vältinud juba nõukogude ajal kõiki niisuguseid ühisateljeesid ja loomingulisi laule. Laagreid ilmselt selles ateljees oli niisugune aura seal, et seal on nii kümned ja kümned kunstnikud olnud, see lõhnas juba ateljee järeleõlivärvi järele. Valgus ja kõik, et ma avastasin, et ma suudan küll väljaspool oma ateljeed teha. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis hoovihma, puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi. Päeval alates Lääne-Eestist pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.