Armas raadiokuulaja täna tahaksin ma sulle kõnelda ühes tähendamissõnast, mille Jeesus räägib Matteuse evangeeliumi esimeses peatükis. See kõlab nõnda. Vaata külva ja läks välja külvama ja külvamisel pudenes osa seemet väärte ning linnud tulid ja nokkisid selle. Aga osa kukkus kivisele maale, kus seal polnud palju mulda. Tärkas kohe, sest seal polnud sügavat mulda. Ent päikese tõustesse närtsise kuivas ära, sest seal polnud juurt. Osa seemet kukkus ohakat sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle osa seemet kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõnisada, mõni 60, mõni 30 seemet. Jeesus seletab seda tähendamissõna nõnda igaühe juurde, kes sõna kuningriigist kuuleb, ent ei mõista. Tuleb kuri ning riisub külvatuda südamest. See on teie äärde kõlvatu, mis kivisele Maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab. Aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik. Kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama laseb ta end kohe eksitada ohakate sekka. Kõlvatu on aga see, kes sõna küll kuuleb, ent ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks heasse mulda. Kõlvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab. Mõni saja-mõni, 60 mõni aga kolmekümnekordselt. Aamen. Me elame ajastul, mida näivad ühel või teisel moel valitsevat arvud. Pidevalt arvutatakse välja ja prognoositakse kõikvõimalikke tendentse, kasve ja kahanemist. Enamasti aetakse küll taga kasvu ja see läbib pea kõiki eluvaldkondi. Nutikamad teavad, mis vahenditega on loota suuremat tulu ja kasvu või kuidas numbreid vajadusel tegelikest suurematena näidata. Nii saavad meist sageli arvude ohvrid või orjad ning enam ei jätku aega, et sisuliste ja tõeliselt oluliste asjade üle järele mõelda. Sest kogu energia kulub sellele, et oleks võimalik näidata väliselt kindlakstehtavat kasvutendentsi. Varem või hiljem võib aga seeläbi kvaliteet kvantiteedi all kannatama hakata. Suur number ei tähenda alati suurt ja sügavat sisu. Püüdes kohandada arve ja protsente loetud kirjasõnale, näeme, et Jeesus kõneleb neljast grupist. Nende suurused võivad varieeruda. Kuid kujutagem ette olukorda, kus nad kõik on enam-vähem ühesuurused. Ehk siis igaühe näol on tegu neljandikuga. Mida siis Jeesus õigupoolest ütleb? Seda, et üks neljandik neist, kes kuulevad jumala sõna ei võta seda kunagi vastu. Teine neljandik teeb seda vaid hetkeks. Kolmas neljandik tundub esialgu olevat ustav kuid mure paneb meid jumalale selga pöörama. Ning vaid viimane neljandik on neid, kes jumala sõnale truuks jäävad. Nii ütleb jumal ise selles tähendamissõnas, et alati on neid, kes ei saa tema sõna vastu võtma ja vilja kandma lõpuni osta, vaid on selge vähemus. Esmapilgul näib see kurva sõnumina. Projektipõhise mõtlemise seisukohalt pole see ju kellelegi edulugu, kui jätkusuutlik kasutegur on vaid umbkaudu 25 protsenti. Kuid samas on see tähendamissõna ometi lohutav neile, kes kurvastavad selle üle, et sõnum jumala armastusest ei jõua kõigi inimesteni. Sajaprotsendiline edu ei olegi siin võimalik isegi siis, kui jumal ise inimesele nii lähedale on tulnud, nagu ta seda Jeesuses tegin. Ma arvan aga, et see lohutav sõnum sajaprotsendilise edu võimatusest on kohandatav ka paljudele teistele elualadele iseäranis seal, kus teisi inimesi abistada või neile midagi head edasi anda soovitakse. Tihti põlevad läbi just need, kes oma tööd hingega teevad. Ja seda osaliselt sellepärast, et meile näib, nagu ei kannaks nende töö soovitud vilju. Kuigi ennast panustatakse töösse suurel määral ei näi tulemused ometi nii head, kui nad võiksid olla. Sajaprotsendiline edu ja eesmärkide absoluutne saavutamine aga lihtsalt ei ole alati võimalikud. Lohutav on siis pidada meeles tänast tähendamissõna ja teada et meie töö ja vaeva nägemine olgu see jumalast kõnelemise või mõni muu ligimeste kaaskontserte teenimise amet on väärt tegemist ka siis, kui sellega ei kaasne suuri numbreid ja sajaprotsendilist edu. Sest vaeva tasub näha ka pisku pärast.