Tere õhtust, kell sai kaheksa. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tänasest on tõhustatud kontrolli Eesti vabariigi piiril, teatab piirivalveamet. Riigikaitse nõukogu toetas presidendi plaani muuta põhiseaduse riigikaitse peatüki ja võtta sealt välja viide kaitseväe juhatajale. Vastava eelnõu peaks riigikokku jõudma järgmisel nädalal. Tallinna toodetavate pärasest suuremat politseijõud, et Tõnismäele maetud väljaga kaebamine saaks toimuda rahulikult põhja. Politseiprefekt Raivo Küüt kinnitas, et pealinn on toodud politseinikke kõigist prefektuuridest. Harju maavalitsus võib selle nädala lõpuks esitada vastuse vaidemenetluse kohtamise algatada Sakala keskuse lammutusloa järelevalve suhtes. Tänasel arutelul jäi siseministeeriumi esindaja seisukohale, et maavanem jättis järelevalve tegemata. Riik peab jõuliselt toetama seda, et Narva ja kogu see piirkond eesti kultuurile säilitada, ütles kultuuriminister Laine Jänes. Ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sajuta ilm. Sooja on 11 kuni 17, kohati 19 kraadi. Piirivalveameti peadirektori korraldusele on tänasest 24.-st aprillist tõhustatud piirikontrollimeetmeid Eesti vabariigi piiril. Meetmed võivad tuua kaasa rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides tavalisest pikemad järjekordi. Eesti raadio uudistetoimetuse palvele täpsustada, kas need meetmed ja kui kauaks, keeldus piirivalve pressiesindaja vastamast. Piirivalveamet palub varuda piiri ületamiseks tavalisest enam aega ja kannatust. Riigikaitse nõukogu arutas ja toetas presidendi ettepanekut muuta põhiseaduse riigikaitse peatüki jätkab Uku Toom. Parlamentaarses riigis allub Kaitsevägi valitsusele ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamine on valitsuse pädevuses. Ja nii ta on igas NATO riigis välja antud Eesti vabariigis. Praegu nimetatakse kaitseväe juhataja presidendi ettepanekul parlamendi poolt. See on tseremoniaalne Algne lahendus, praegune olukord minu meelest ja kogemus on näidanud ka toodab ähmasusti ebaselgus, mille me oleme näinud varasemal ajal Est vastuoludes kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahe. Ja noh, selline olukord tegelikult on ainult kahjulik. Riigikaitse nõukogu kiitis presidendi ettepaneku heaks, põhiseaduse muutmisega tegeleb teadagi riigikoguja. Küsisin kommentaari riigikaitsekomisjoni esimehelt Mati Raidmal. Eeltöö on, on tehtud ja lähiajal on oodata siis konkreetset parandusettepanekut riigikogu, kus siis algab selle menetlemine ja noh, ütleme riigikaitse komisjoni seisukohalt on loomulikult oluline täitevvõimupoolne nägemus ehk siis mis ja kuidas saab lahendatud tulevikus kaitsejuhataja määramise osas. Et ka selline nägemus tuleb siis teiselt poolt, et kui põhiseadusemuudatus jõustub, siis saab alustada kohe ametlikult menetlus järgnevate seaduste korrigeerimiseks. Kuid samas on, on kindlasti oluline, et me saaksime nende tulemusteta eelnõude kontseptsioonide põhimõtet paralleelselt lauale selle selle presidendi ettepanekuga. Väga kiiresti need asjad ei lähe, sest põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust. Rahvahääletus muutmine läbi kahe koosseisu, nagu toimus äsja eesti keele esiletõstmisel, aga see venitaks protsessi 2010. aastani või kiireloomulisena, mis on antud juhul kõige loogilisem, kuid ka see tähendab, et muutmine ei toimu enne aasta lõppu. Harju maavalitsuses toimustena mittetulundusühingu hooliv jätkusuutlik Tallinna avalik vaidemenetlus mittetulundusühing taotleb Sakala keskuse lammutusloa seadusekohast järelevalvet ja vastavate haldusaktide väljastamist, jätkab Hanno Tamberg. Kaalukaim sõnavõtuga esinenud siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lass leidis, et maavanem jättis järelevalve teostamata. Maavanem oleks kindlasti pidanud oma järelevalveotsuses viitama vastavatele seadustele ja, ja põhjendama, miks tema leiab, et ehitusloaga on õiguslikult kõik korras, nagu ta leidis. Lassi sõnul tuleb maavanemale järelevalvet jätkata ja anda lammutusloa vastavuse läheb uue kultuurikeskuse detailplaneeringuga. Põhjendatud hinnang. Eestis kehtivate seaduste kohaselt on maavanem ainuke isik peale loomulikult linnavalitsuse ja on omaniku, kes saab pöörduda kohtusse Sakala keskuse lammutamise loaga seoses. Aktsiaseltsi Uus Sakala nõustava advokaadibüroo Raidla ja Partnerid vandeadvokaadi Martin triipani hinnangul ei saa detailplaneeringuga piirata olemasolevate hoonete lammutamist. Et Eesti riigis on selliste asjade lahendamiseks muinsuskaitsenõuded ja need piirangud saavad tuleneda muinsuskaitseseadusest. Detailplaneering iseenesest ei ole seadus ja planeerimisseadus, mis reguleerib detailplaneeringute kehtestamist, ei anna ka alust, nagu muinsuskaitse kõrval täiendavate lammutamis piirangute kehtestamiseks. Jüri Lass nimetab advokaatide väiteid absurdseks. Advokaadibüroo väide sisuliselt tähendab seda, et detailplaneering on üldse paber, mis ei tähenda midagi. Harju maavalitsus õigusosakonna juhataja Eino Tamme sõnul võib vastus vaidemenetlusele tulla juba selle nädala lõpuks. Me analüüsime veel kord läbi kõik need materjalid, mis olid kaebustega koos esitatud, analüüsime läbi tänasel valikul arutelul väljendatud seisukohad ja siis peame ette valmistama maavanema vaide otsustuse. Kas maavanem leiab, et ta jääb oma varasema seisukoha juurde, et Tallinna linnavalitsuse poolt välja antud lammutusluba oli seaduslik või oleme nüüd leidnud üles mingi seaduse, millega see lammutusluba on vastuolus? Uue kultuurikeskuse ehitamiseks vajab aktsiaselts Uus Sakala Tallinna linnavalitsuselt veel ehitusluba ja Eino Tamm ei välista, et see nõuab alale uut detailplaneeringut, mille peab kinnitama linnavolikogu. Nagu teatasime, on tänasest tõhustatud piirikontrolli Eesti piiril. Eesti raadio uudistetoimetuse kirjaliku palve peale teatati, et piirivalveameti peadirektor Roland Peets andis korralduse tihedamaks piirikontrolliks seoses mitmesuguste maikuus toimuvad avalike sündmustega. Tihedam kontroll tähendab, et tõhustatakse sõidukite ja isikute läbivaatust. Politseiasutused on viimastel päevadel Tallinna koondanud suuremal arvul politseinik, et tagada Tõnismäel pronkssõduri juures algavate väljakaevamiste ajaks ja ka selleks, et hoida ära korralikumised. Üheksandal mail jätkab Hanno Tomberg. Põhja politseiprefektuuri juht Raivo Küüt ei soovi nimetada, kui palju politseinikke on Tallinnasse lisaks pealinnas igapäevaselt töötavatele korravalvuritele juurde toodud. Samas oli täna Tõnismäe ümbruses ja vanalinnas näha oluliselt rohkem patrulle. Politseiprefekt Raivo Küüt. Tõesti politseis Me jõudu koondame, kuid millises koguses ja kui palju see ei ole nagu kõige tähtsam asi, et kõige tähtsam asi on just see, et meil on lähikuudel siin, mais ja, ja, ja paljud ka suvekuudel on väga mitmeid erilaadseid üritusi toimuvad ja siis loomulikult on olemas ka teatud poliitilist laadi miitingut millest loomulikult siin kõige lähemal kõige tõsisema ohuprognoosiga. Üheksas mai. Kuigi küüt viitab otseselt korra tagamisele, üheksandal mail langeb homme tähtaeg, millega kaitseminister teavitas Tallinna linnapead väljakaevamistööde ettevalmistuste algusest Tõnismäel. Küüt sellesse otsest sidet veline. Me peame ennetama ka kõikvõimalikke riske, mis võivad toimuda mõnel muul spontaanselt viisil kogunemised, eks ole, ma rõhutaksin, need patrullide arv on kasvanud väga mitmelgi muus paigas, aga loomulikult ka nendes kohtades, kus võiks arvata, et võib tekkida mingisuguseid spontaanseid, meeleavaldusi. Kütt soovitab Tallinna elanikel mitte osaleda sanktsioneerimata meeleavaldustel, sest politseile on antud korraldus need laiali ajada. Inimesed, kes tahavad kunagi või kusagil või mingil ajal meelt avaldada, koguneda, siis selleks on politseil väga selge seisukoht, et see on igaühe põhiseaduslik õigus ja, ja see peab saama tagatud, kuid see peab käima ranges vastavuses seaduslikku korraga ja selleks tuleb registreerida vastav luba, et tagada seal avalik kord ja nii edasi ja nii edasi, kuid niisugused spontaansed meeleavaldused on keelatud ja need inimesed saavad karistatud. Täna jätkasid päästekeskus ja vabatahtlikud kaldareostuse koristamist Harjumaal Keila-Joa lähistel meremõisa rannas. Õhtuks oli reostus sellelt lõigud koristatud. Pärastlõunal avastati Keila jõe suudme ja Türisalu vahelisel rannaalal täiendav reostuskolle, mille koristamisega alustatakse homme. Täna avastatud reostuskolle on kahe kilomeetriteks kuna ja kohati kuni kolme meetri laiune ning paikneb laiguti rannajoonel Keila jõe suudmest kuni Türi saluni. Tegemist on pooltahkes olekus kleepuvat heliste õliste tükikestega. Esialgse teabe kohaselt reostuse juurdeteket täheldatud ei ole. Ja nüüd Ida-Virumaale, kuidas peaks riik toetama eesti kultuuri Ida-Virumaal, eriti Narvas, küsis aga Gaškov kultuuriministrilt Laine jänesele. Narvat ei saa kuidagi nimetada linnaks, kus kultuuriga tegeleda. Piirilinnas on tugevad muusikakoolid, kunstikool, näitused, Muuseum, aga eesti kultuuri mõju on paraku võrdlemisi väike. Küsisin täna Narvat külastanud kultuuriministrilt Laine Jänese, kuidas Eesti riik peaks käituma, et Narvas oleks tunda ka eesti kultuuri mõju. Riik peaks kindlasti toetama just Ida-Virumaal ka eesti kultuuri arengut ja neid inimesi, kes seal eesti kultuuri toetavad, selle eest võitlevad entusiastid. Aga kindlasti oli meie tänane sõit seotud ka väga oluliselt erinevate objektide vaatamisega, mis on olulised olenemata rahvusest, kultuurile tervikuna, olgu need siis Narva Aleksandri kirik, aga ka sõudebaas. Kui ma tulen nüüd tagasi eesti kultuuri juurde Narvas, siis mul on silme ees, kuidas Narva linnavõimud on igal moel Fortesteerinud Tartu Ülikooli kolledži hoone ehitamise vastu. Minu arvates näitab see küll seda, et Narva linnavõimud ei taha Narvat lasta välja vene võimult. Ma ei taha ilmtingimata selle väitega nõus olla, täna tõepoolest rääkisime ka sellest probleemist, et kui palju on asi seotud selle muinsuskaitsega või konkreetsete ehitus projektiliste võimalustega on ja siiski mulle hetkel vähemalt paistab, et seal on pigem nihukesed ehituslikud probleemid ja ei tahaks küll uskuda, et see on kuidagimoodi seotud eesti kultuuri torpedeerimiseks. Need olid Eesti kultuuri arengut juba Virumaal, sealhulgas eriti Narvas. Ma tegelikult arvan, et see ei ole ka mitte ainult Narva teema, ma arvan, see on nii, Sillamäe küsimus, see on tegelikult Kohtla-Järve küsimus, ei tasu sellega nagu rahulduda, mis on olemas, vaid siiski tuleb jõuliselt toetada seda, et me võiksime seda piirkonda siiski eesti kultuurile säilitada. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese pilvisusega kuiv ilm, kohati tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 11 kuni 17, kohati 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.