Kammer. Kaaru kariaadi Aalto ka Gertrude Vilbaaba, Jenna Silvia Rena Tom Merila. Pildin etanud. Et jah, enne siin kohtunud. Enberg hüüden Alvi 1000 okei tänasest samm ning Narva aru Roo karjardi selge. Tere jälle head vikerraadio kuulajad, MINA, OLEN Mare Rebas, Rootsi raadio eestitoimetusest. Täna räägin teile populaarsest Rootsi kuningapaarist Carl 16. Gustaf ja kuninganna Siiviast kelle 1976. aastal antud lubadust armastada teineteist igavesti mõni hetk tagasi kuus ikkagi. Kuninglik perekond on Rootsi rahva hulgas väga populaarne. Avaliku arvamuse uurimise Instituudi Teemu hiljutine küsitlus näitas, et 10-st rootslasest kaheksa ehk 79 protsenti soovib kuningakoda alal hoida. Rootsi kõige populaarsemate isikute iga-aastases nimekirjas on kuningas pikemat aega olnud esikohal kuninganna Silvia Astrid Lindgreni järel teisel kohal. Kuid pärast populaarse lastekirjaniku surma möödunud aastal on kuninganna kõige imetlusväärseim naine Rootsis mida arvatakse monarhiast Rootsi riigipäevas. Hiljutise küsitluse järgi on seitsmest riigipäeva parteist neli ametlikult monarhia poolt. Kui aga 349 Riigipäeva liiget oma isiklikku arvamust avaldavad, siis selgub hoopis teine pilt, nimelt et vastased on küll enamuses, kuid see enamus on napivõitu. Monarhia vastaseid ei ole mitte ainult vasakpoolsetes parteides, vaid kõikides riigipäeva parteides ühes vähem, teises rohkem. Vastaste arvates peavad olema ametikohad avatud kõigile kodanikele ja demokraatlikku ühiskonda ei sobi. Et tiitlid ja ametikohad on päritavad ning üldse On monarhia klassi ühiskonna viimane jäänus. Kuninga praegused ülesanded ja kohustused võib üle anda näiteks Riigipäeva esimehele või mõnele teisele kõrgele isikule. Parlamendis. Lugesin hiljuti internetist rootslaste arvamusi ja üks vastastest palus peaaegu pisarsilmil, et kuningas ometi ükskord päästetaks kannatustest, mis amet endaga kaasa toovat. Monarhia küsimust olla või mitte olla on nii mitmelgi korral varem arutatud. Täna 232 aastat hiljem ei ole usaldusmõjuvõimuta kuningakoja suhtes kadunud, samal ajal kui poliitiline süsteem on kaotanud oma usaldusväärsuse rahva hulgas. Ja nüüd, pärast pikemat aega on sotsiaaldemokraatide noorsooliidu esimees Michal Tamberi esitanud riigipäeval oma ettepaneku monarhia kaotamise kohta. Sotsiaaldemokraatide partei programmis seisab kirjas monarhia likvideerimise nõue. Kuid sotsiaaldemokraatide riigipäevagrupi juht Priit poliin ütles, et tema ei kavatse seda ettepanekut toetada, sest monarhia likvideerimiseks puudub vahetu akuutne vajadus. Tema arvates on vaja arutada pakilisemaid küsimusi, kui seda on monarhia. Ka peaminister Jerantaashon on samal arvamusel öeldes, me jõudsime kompromissile oma riigikorra suhtes ja selle kompromissiga elame üsna hästi ka edasi. Monarhia pooldajate argumendiks on järjepidevuse vajadus, tugevad ajaloolised traditsioonid. Monarhia on Rootsi sümboliks ja pealegi teeb kuningapaar väga head reklaami nii Rootsile kui Rootsi ettevõtlusele mille peale vastaseda ainult põlglikult turtsuvad. Ükskõik kuidas ka ei ole, püsib Rootsi kuningriik edasi veel palju aastaid, arvavad asjatundjad, inimesed. Pealegi seisab mustvalgel kokkulepe aastast 1971 et Rootsi riigipeaks on kuningas, kuid tal ei tohi olla poliitilist võimu. Teeme nüüd väikese vaheaja ja kuulame veidi muusikat. Kuule. Abi saada. Nii ta poolsoone Ka. Kuuldu oli laul kevadest, mille autoriks on prints Gustav, kes elas aastail 1827 kuni 52 tuntud ka lauluprintsi nime all. Praegusele kuningale on ta vanaisa isa, isa poeg, ehk lihtsamalt tänna tottide suguvõsa esimese kuninga Karl 14. Juhani pojapoeg. Muide, pärnadottide suguvõsa iseloomustab silmapaistev musikaalsus ja kunstianne näiteks praeguse kuninga onu Sigvard tarnadotoli, disainer, kelle tööd on tuntud ka välismaal tarna tottide suguvõsa musikaalsusest ja kunstiannetest ehk kunagi edaspidi. Nüüd aga lühike tagasivaade bännodottide suguvõsa ajalukku. Võib kindlalt öelda, et Rootsi kuningakoda sündis 243 aastat tagasi pao linnas Edela-Prantsusmaal. Voodit, millest sündis Jean-Baptiste pärnadot, võib veel igaüks praegugi uudistada. 1818. aastal suri Rootsi kuningas Karl 13. ja Bonaparte kindral šantab, kes valiti Rootsi troonipärijaks 1810. aastal. Temast sai kuningas Karl 14. Johan, kelle nime kannab ka rootslaste hulgas populaarne puravikuseen. Karl 14. Johani ja kuninganna des ideerija pojast sai kuningas Oskar esimene kelle järel astusid troonile Karl 15. ja Oskar teine. 20. sajandil valitses Gustav viies kuni 1950. aastani. Teda kutsuti ka lihtsalt vanaks kuningaks või tennisekuningaks. Tema järglaseks sai Gustav kuues Adolf kellelt oleks trooni pärinud poeg Gustav Adolf, praeguse kuninga isa, kuid kes hukkus lennuõnnetuses Kastrupi lennuväljal 1947, kui poeg oli vaid üheaastane. 30. aprillil 1946 sündis Haaga lossis kolme ja poole kilone poisipurikas, kes seitse päeva hiljem ristiti Karl Gustav folke Hubertuseks. Käharpäine Karl Gustav kasvas jõudsasti ema õdede ja lapsehoidjate valvsa pilgu all. 1959. aastal astus kroonprints Sigtuna humanitaargümnaasiumi, mille ta lõpetas seitse aastat hiljem. Nüüd järgnesid tema avalikud esinemised ja kohtumised maailma tuntud poliitikutega nii kodus kui välismaal. 1973. aastal suri vanaisa ja troonile sai Karl 16. Gustav, kes sai tuntuks oma pidutsemistee paljude südamedaamide poolest ja mis seal imestada, ta oli ju vallaline ja ihaldatav abieluobjekt. Karl 16. Gustav vastus Rootsi troonile 15. märtsil 1973, kui ta oli 27 aastat vana. Tema motoks on Fers värje Igyyden Rootsi hüvanguks ajaga kaasas käies. Õukonnaajakirjanik Eiki Nestor, Sten Hedmann kirjutas nädala ajakirjas see Ogöör. Ta on oma ametisse sisse elanud ja tema eneseusaldus on kasvanud, kuid algus polnud tal sugugi kerge. Tema kasvatamisega tegelesid esimestel aastatel üheksa kindralid, kes olid seitsmekümnendais eluaastais ja tõenäoliselt vormisid teda ka kindralite väärtushinnangud. Kuid siis järgnes kuningakoja moderniseerimine ja muutus ka personali töölevõtmise. Kord kolm aastat enne troonile astumist kirjutas ajakirjanik koogi Ort Mark tulevasest kuningast oma raamatus tundmatud võimukandjad. Ta on noor ja tema arenemine võttis aega. Ta oli arglik ja tal oli raske inimestega suhelda. Isegi nendel, kes on teda lähemalt jälginud paljude aastate jooksul, on raske öelda, milline ta on kuningana. Viis aastat pärast troonile astumist. 1972. aasta Müncheni olümpiamängud tõid kuninga ellu uue pöörde. Ta tutvus seal saksa Brasiilia päritolu kaunitari Silvia Renate Sommer latiga, kes töötas olümpiamängudel tõlgina ja kõrgete külaliste võõrustajana. Armastus esimesest silmapilgust ehk nagu nad ise seda kohtumist on kirjeldanud. Saatlik OK Liivar Chara. Peab ütlema, et nad oskasid suurepäraselt massimeediaga peitust mängida. Nelja aasta jooksul ei saanud ajakirjanikud jälile, kes tumedajuukseline iludus kuninga seltsis on kuid lõpuks ometi, 12. märtsil 1976 istus armunud paar telekaamerate ees ja teatas, et nad on kihlunud ja et nad on nii armunud. Üheksateistkümnendal juunil samal aastal toimus suur pulmapidu justkui muinasjutus. Stockholmi toomkirik. Stuuširkan oli pilgeni täis kutsutud külalisi, kelle hulgas oli valitsuse ja riigipäeva liikmeid, välismaa diplomaate, maailma kuningakodade esindajaid, pruutpaari sugulasi ja lähedasi sõpru. Politsei andmeil palistas täna vääri tohutu rahvamass 150 kuni 180000 inimest. Päev enne laulatust toimus suur galaetendus kuninglikus ooperis, kus ooperilaulja Sherstin tellert esitas noorpaari auks loodud laulu. Oo Karl Gustav, oivaline. Karl Gustav, sa oled mu unelmate prints, must südame prints, kuulame koos. Niisiis sai kargustab oma Silvia ja Rootsi rahvas kuninganna. Neil on kolm last, kroonprintsess Victoria, prints Carl, Philip ja printsess Marleen ja kõik nad elavad õnnelikult nagu ikka muinasjuttudes. Mis puutub rootsi massimeediasse, siis peab kuningapere saatus tänava, et Rootsi ajakirjanikud pole nii verejanulised kui näiteks briti paparatsod. Võib-olla on põhjus ka selles, et kuningapere liikmed pole hakkama saanud ühegi tõsise skandaaliga. Nad on kõmuajakirjanike jaoks ses suhtes liiga normaalsed. Võib-olla on põhjus ka selles, et Rootsi ajakirjanikel on pisut pisut teistsugune kutse-eetika, kuigi nad pole sugugi paipoisid. Aga siiski, kui kroonprintsess Victoria põdes anoreksia, siis algul kirjutati sellest. Kuid kui kuningapaar pöördus avalikult ajakirjanduse poole palvega mitte seda teemat puudutada ja lasta Victoria rahus haigusest võitu saada siis ajakirjandus vaikiski ning algas kampaania, mille käigus räägiti anoreksia ja kui ohtlik see noortel on. Või näiteks kuninga onu, populaarne prints Pärtil, kes elas kaua vabaabielu, inglanna Lillian, greida, kellega ta lõpuks abiellus kuninga loal 1976. aastal. Prints Kell palus samuti ajakirjanikke, et nad ei kirjutaks tema suhetest liianiga vastutasuks lubasta neile esimesena teatada, kui abiellumine teoks saab. Mõlemad pooled täitsid oma lubaduse. Pealiskaudne ütlevad ühed sihikindel, ütlevad teised. Kuningasõbrad on ühesel arvamusel, et Rootsi rahva austusavaldused tema 50. sünnipäeval olid pöördepunktiks tema elus. Ta võib-olla ei osanud oodata lossi ees jubeldavalt rahvamassilt sellist poolehoidu. See rõõmustas teda väga ja innustas veelgi paremini oma tööd tegema, ütles üks kuningasõpradest. Üks teine sõber leiab, et tema esinemistest õhkub nüüd suuremat enesekindlust ja turvalisust. Kuninga 50.-le sünnipäevale pühendatud ajalehe Dagens Nyheter erinumbris kirjutas ajakirjanik Bengt Albons et jutuajamistes, sõprade diplomaatidega, kes jälgivad tema tööd koorub välja pilt kuningast, kellele meeldib pidutseda, hästi süüa ja juua, sõita, kiirete autodega, suusatada, purjetada, viibida looduses. Kuid tegelikult meeldib talle olla koos kolme nelja sõbraga, mõnikord ka mõned kaunid daamid silmailuks. Sellises seltskonnas tundvat ainult vabalt ja sundimatult. Nii mõnigi kuningakoja hukkamõistja leiab, et kuningas on pealiskaudne, tal puuduvad intellektuaalsed huvid, et ta lävib inimestega, kes on uusrikkad ja kuuluvad harimatuse ülemklassi. Kuid üks sõpradest lükkab selle väite tagasi, öeldes, et nii arvavad vaid kultuuri snoobid. Kuningal on õigus oma sõpradega läbi käia ja paljud neist on väga meeldivad inimesed. Kuningaga tutvust püüavad sageli ära kasutada õnneotsijad, kuid üldiselt on ta hea inimesetundja. Ta astub alati sõprade kaitseks välja, aga niipea, kui ta märkab, et keegi on teda alt vedanud, siis on ta ka sõprusringist välja heidetud. Krahh Jan vahtmeister kirjutas oma raamatus, et kuningal on oma rahva ees vaid üks saladuse. Nimelt. Ta võib olla väga humoorikas ja lõbus, kuid seda juhtuvat ainult pärast südaööd. Enamus, kes ta lähemalt tunnevad, ei nõustu sellega. Nende arvates on kuningas kogu aeg rõõmus semu. Tema huumorimeelt sai Rootsi rahvas näha 2003. aasta jaanuaris Stockholmis Clubanis toimunud spordi galal kus anti üle auhinnad 2002. aasta parimatele sportlastele. Publikut naerutas tuntud koomikute paar Hendrik Shepherd ja Robert Kustas kelle omavahelisele lagelemisele järgnes teineteise pöörane tagaajamine külalistelaudade vahel. Robert kostapson otsis kaitset kuninga selja taga väites, et nii kaua, kui ta seisab tema selja taga, on tagaajamisel Pass. Shepherd viskas vastuseks kukli kuninga suunas ja vaesel kuningal ei jäänud muud üle kui katta oma peasalvrätikuga kukli ja Gustabsoni süljepritsmete eest. Pärast intensiivset sõnavahetust kadusid koomikud, kuid kuningas istus edasi ja naeris südamest. Hiljem jutustas koomiku paaret kuningale tembu viskamine oli neil planeeritud ja turvamehed olid andnud oma õnnistuse. Shepherd on tänulik, et Rootsil on kuningas, kes mõistab nalja. Kuninga sõbrad ja tuttavad leiavad, et talle meeldib olla kaua üleval ja ta võib rääkida viskiklaasi juures varavalgeni välja. Ta kannatavad üsna palju, kuid ta ei esine kunagi purjuspäi. Suitsetab jah, kuid mitte kunagi avalikult. Paljude arvates on kuningast tugeva tahtejõuga ja isemeelne. Sõprade sõnul olevat tal uskumatult hea mälu, Talevad kindla iseloomuga, sihikindel ja teovõimeline, nagu kaasaegne tippjuht olema peab. Sõbrad rõhutavad ka tema tohutut huvi keskkonnaküsimuste vastu sallimatust diskrimineerimise suhtes. 31. jaanuaril tegin intervjuu president Arnold Rüütliga, kes viibis Stockholmis visiidil ja kohtus ka kuningapaariga. Kui heade vanade tuttavatega. Just nimelt, et see ei olnud visiidi eesmärk. Aga kuivõrd mul oli loeng kuninglikus põllumajandusakadeemias ja kohtumised nagu me rääkisime ministri ja Rikstag'i spiikeriga ja kuivõrd me tõesti oleme kuningaga kõigepealt tema väga meeldiv visiit Eestisse meie taasiseseisvumise järel koheselt, et ja me oleme kohtunud mujal maailmas ja möödunud aastal, tal oli lihtsalt kiirvisiit siis lihtsalt kultuuri alal või valdkonnas Eestisse. Ja niisiis täna saime ka kokku nii-öelda ja ma pean ütlema, et meie jutuajamine oli tõesti niisugune kuidagi nagu tuttavate vanade heade tuttavate kokkusaamine. Aga tegelikult see jutt läks väga tõsiste probleemide ja küsimuste valdkonda ja me rääkisime tõesti Eesti ja Rootsi suhetes, seda nii ajaloolises kui ka tänases ja homses kontekstis. Ja küll majanduse, küll kultuuriküsimustes ja isegi looduskeskkonna ja konkreetsete sellega seoses valdkondade loodushoiu ja näiteks maastikuhoolduse ja kultuurmaastikukujundamise nii välja. Ta on nende küsimuste küsimustes väga kodus ja tunneb väga tõsist huvi. Rääkisime ka päevapoliitikast ja pingetest, et tänases maailmas ja ka temaga see mõttevahetus toimus samuti üksteisemõistmise vaimus ja veel kord tõdesime, kui meeldivad, on eestirootsivahelised suhted nii ajalooliselt kui täna konkreetselt ja samuti ka tulevikku vaadatuna. Ma olen uudishimulik, mina kohtusin ka kuningapaariga ennem nende visiiti Eestisse, tegid nendega intervjuu ja mina pöördusin nende poole mida kuningas arvab selle kohta, mida kuninganna arvab selle kohta, kuidas presidentide ja ja kuningavahelisel kohtumisel need etiketireeglid kaskaad pöördud tema poole tema Kuninglik Kõrgeausus või kuidas, kuidas teie vahel on? Ka näiteks kui me kas või minu oma oma abikaasaga, Meie kohtume, siis see on kuidagi nii kodune, et kõik niisugused protokollilised väljendid ja pöördumised nagu saavad iseenesest kõrvale, sest et Rootsi kuningapaar, kuningas või kuninganna on nii kuidagi lihtsalt ja käituvad nii koduselt. Nii et väga meeldiv on nendega suhelda. Omalt poolt võin lisada, et nad on tõesti sümpaatsed ja meeldivad inimesed. Kohtusin nendega pressikonverentsil 31. märtsil 1992, enne nende ametlikku visiiti Eestisse. Mul lubati kuningapaari eraldi rootsi keeles usutleda. Kohtumine jääb mulle igavesti meelde. Närveerisin natuke ikkagi kuningapaar, jutuajamist kuulasid pealt adjutant ja pressisekretär. Esitasin kuningal esimese küsimuse teadmises, et panin ka magnetofoni käima. Kuningas hakkas juba vastama, kui järsku ütles. Ketas ei käi ringi. Mul oli hirmus piinlik, vabandasin ja siis hakkasime kõik naerma. Küsisin luba uuesti alustada ja edaspidine jutuajamine toimus tõesti soojas ja sundimatu õhkkonnas. Olen kuningale igavesti tänulik, kui ta poleks märganud, poleks ka olnud intervjuud, mida tookord eetrisse lasta. Mulle on meelde jäänud nende suur huvi Eesti ja eriti keskkonna vastu. Kuninganna Silvia ütles, et ta rõõmustab väga eestikülastuse üle. Mitte ainult seepärast, et see on uus riik vaid ka sellepärast, et talle austust avaldada. Kuningannal olevat mõned sõbrad, kes on Eestis elanud ja seetõttu olevat Eesti talle lähedane. Kuulame nüüd järgnevalt kuninga laulu, mida lauldakse pidulikudel hetkedel, millest võtab osa kuningapaar. Üsna tihti juhtub, et ajakirjandus pole kuningaga rahul. Talle heidetakse ette keelevääratusi. Nii näiteks kirjutab Aftonbladet juba kaheaastaselt olevat ta öelnud lossi kutsutud fotograafide kohta, et nad on rumalad härrad. 1985. aastal külastas ta armu kat ja tervitas publikut sõnadega kallid pööre, pruu elanikud. 1989. aastal kritiseeris ta Norra hülgejahti ja kriitika osaliseks sai kruu Harlem pruntland. Suuri rubriik tekitas ka kuninga traditsiooniline kõne jõulu esimesel pühal 2002. Oma kõnes avaldas ta lootust, et maailmas lõppevad terroriaktsioonid ja pannakse piir maailmas levivatele haigustele. Kuningas kutsus üles, vaatab lootusrikkalt tulevikku ja siis järgnes saatuslik lause, mis sattus ägeda kriitikatule alla. Lüüa shell jooma, pesta pessimism ei vii kuhugi. Meil peab jätkuma jõudu omaenda elu juhtida. Küpsetatud varblased ei lenda kellelegi suhu, kui sa ise end lepinguta. Eriti tuntsidendid puudutatuna. Rootsi kodutud, keda on Rootsis 10000 ja kellest umbes üks kolmandik elab Stockholmis. Mis tal viga rääkida, kui tema varandust hinnatakse 250-le miljonile kroonile ja kes saab igal aastal riigi poolt õukonna väljaminekutega 80 miljonit Rootsi krooni toetust. Kuningakaitsjad aga leidsid, et kuningas on tuntud oma hea südame poolest ja tema jõulutervituse teksti tuleb vaadata tervikuna ja mitte sellest välja rebida ühte lauset. Kuningapaar on andnud aastate jooksul palju intervjuusid. Nii näiteks 1996. aastal, kui kuningas sai 50 aastaseks. Selles intervjuus jutustas ta etalon düsleksia, mis tähendab, et tal on raskusi lugemise ja kirjutamisega. Kuninga arvates on hea, et sellest räägitakse viimasel ajal üha rohkem. Ta ei oska mingit nõu anda, kuidas selle puudega toime tulla. Ja kahjuks peab ta tunnistama, et ta ei saanud varajases staadiumis abi oma probleemile vaid selle kallal tuleb ise edasi töötada. Ja kahjuks see probleem ei vähene aastatega. Loomulikult küsiti temalt ka, et mis tunne on 50 aastaseks saada. Selle peale vastas ta, et tunne on väga hea. Saan kutsuda enda juurde sugulasi ja sõpru, linnavalitsuse ja valitsuse esindajaid väliskülalisi, et sel viisil neid tänada kõige eest, mis nad on teinud minu heaks ja möödunud aastate jooksul. Samal ajal on mul võimalus ka näidata oma lugupidamist Rootsi rahvale. Ja mingisuguses 50. aasta kriisist ei ole mitte juttugi, tal pole selleks lihtsalt praegu aega. Võib-olla kunagi hiljem tuleb. Kuuldud lugu pole vaja tutvustada võib-olla nii palju, et selle esiettekanne oli suurel skaalal kuninglikus ooperis päev enne kuningapaari pulmi. Silvia Renate Sommer lad sündis 23. detsembril 1943 Haidelbergis Saksamaal. Peres oli juba kolm poega, Ralf valt järg. Silvia ema oli pärit Brasiiliast. 1947 kuni 57 elas Sommer lattide pere Brasiilias Sao Paolos, kus isa oli muuhulgas ettevõtte õde Holm Brasiilia filiaali president. Perekond pöördus Saksamaale tagasi 1957. aastal. Rootsi ajakirjanik mõtlesin, et Eiland kirjutas möödunud aastal sündikalistid ajakirjas Arbet, arened. Valter Soomerlat astus saksa natsliku partei n, s. T. A b liikmeks juba esimesel detsembril 1934. Need andmed on pärit Saksa arhiividest. Sel ajal elas Sommer latama perekonnaga Brasiilias. Saksamaale pöördus ta tagasi 1938. aastal, kui võimul olid natsid. Saksa arhiivis pole mingeid andmeid selle kohta, et ta oleks parteist lahkunud. Walter Sammerlat suri Haidelbergist 1990. aastal. Rootsi kuningakoda loobus kommentaarist. Kuninganna isa ei kuulunud Rootsi kuningaperekonda. Kuninganna Silvia ei vastuta isa mineviku eest. See puudutab ainult Sommer lati ennast, ütles Ann-Kristin jäädne päri õukonna pressiosakonnast ajalehele Svenska Dagbladet. 2001. aastal pühitses kuningapaar oma hõbepulma ja seoses sellega usutleti Sylviat Rootsi televisioonis. Tundub, nagu see oleks olnud eile, kuid selle aja jooksul on väga palju juhtunud nii meie endi kui Rootsi osas. Meil on lapsed ja me oleme olnud koos 25 aastat ja see on olnud ilus aeg mille üle me oleme tänulikud. Algus ei olnud just väga kerge, sest printsessi lahkuninga ema suri enne, kui mina rootsi tulin ja ka vanakuningat ei olnud enam Nende generatsiooni abi ja toetus puudusid. Loomulikult olid ju kuningaõed ja kuninganna Ingrid, kes meid toetasid. Pulmapäev, 19. juuni 1976 see päev 25 aastat tagasi oli fantastiline. Kuningannal on sellest kristallselge mälupilt, iga detail on meeles, meenub soojus, südamlikus, kleit, mille ta ise valis ja mis oli lihtne, kuid ilus. Pruudikimbus olid orhideed ja Smiinid, maikellukesed. Kimp oli väike, sest ta ei tahtnud suurt kimpu. Ja talle meeldib jasmiinilõhn. Mida ta mõtles kirikus? Kas seda, et senine elu lõpeb ja temast saab kuninganna? Ei, niimoodi ma ei mõelnud, sest endised sidemed ei katke ju. Me olime neli aastat tuttavad ja ma ei kahelnud kordagi oma endised väärtushinnangud, võtsin endaga uude ellu kaasa ja ma arvan, et inimesena ma ei ole muutunud. 12. märtsil 1976 teatati Stockholmi lossist kuninga kihlumisest. Kuninganna meenutab, et sellest ajast saadik on Rootsi rahvas teda alati soojalt vastu võtnud ja Rootsiga tutvumine sai alguse niinimetatud Eriks kaattasse tähendab kuningakülaskäigust oma rahva juurde. Traditsioon, mida esmakordselt tõendavad dokumendid aastast 1335. Vanas rootsi keeles tähendab Eerik ainuvalitsejat. Ja juhtuski nii, et tulevane kuningas Magnus Eerik sõitis ümber Mäelari ja veterani järve kaks talvekuud, et ennast näidata ja heakskiitmist leida. Carl, 16. Gustav ja kuninganna Silvia ei sõida Eriks ka talle mitte selleks, et rahvalt toetust saada enne kuninga valimisi, nagu see toimus keskajal. Kuid kindlasti kasvab sellega kuningakoja legitiimsus. 1669. aastal tegi kuningas Karl üheksas koos oma saatjaskonnaga, kuhu kuulus 2000 inimest. Traditsioonilise ringkäigu tagasi Stockholmi jõudis ta alles kolme kuu pärast. See jäi ka viimaseks. Eriks kaotaks, kuni kuningas Gustav kuues Adolf, praeguse kuninga vanaisa elustas uuesti selle traditsiooni. Nüüd kujutab kuninglik Eriks, kata endast hästi lavastatud ühepäevast rituaali. Carl 16. Gustav tegi sellega algust 1907 neljandal aastal, mil ta külastas viit lääni. Niisiis on kuninganna Silvia näol kuningale suurepärane koostööpartner. Ja nagu jutud räägivad, on pelglikud mehest tänu Silviale kujunenud turvaline ja enesekindel kuningas ning pereisa. Koos elatud aastad on vorminud ka silbiat. Kunagisest Müncheni olümpiamängude tõlgist ja kõrgete külaliste võõrustajast sai Rootsi kuninganna kes juhib näiteks maailmaorganisatsiooni pojalt Tšailsud Foundation tööd. Palju on juhtunud, kuid siiski samm-sammult ma loodan, et ma olen ka ise edasi arenenud. Ma ei osanud ette näha, kui teistmoodi kõik saab olema, millised ülesanded mind ees ootavad. Kuid ma teadsin, et ma annan endast parima. Koos kuningaga on tehtud palju välisreise ja kohtutud maailma tipp-poliitikutega nii lossides kui presidendi residents sides. 1979. aastal oli Silvia esmakordselt väliskülaliste võõrustajaks kodus, kuhu tuli nii välisriikide juhte kui kuninglikke isikuid. Kuningapaari kalendris seisab kolm kindlat ülesastumist ja need on riigipäeva avamine. Kohtumine Riigipäeva ja valitsusega ning kuuenda juuni Rootsi lipu ja rahvuspäev. Detsembris annab kuningas üle Nobeli preemiad ja seejärel on tema kohustuseks tõsta toost Nobeli mälestuseks. Pidulikul banketil Stockholmi linnamajas stats ööset. Nobeli pidustuste ajal on kõigi pilgud pööratud kuninganna poole. Milline on seekord tema kleit, millised on ehted ja igal aastal oleme tunnistajateks tema riiete ja käitumise elegantsusele. Maailma helgemate peadega kohtudes räägib ta tihti nende emakeeles. Kuidas ta küll jaksab olla alati sõbralik, naeratav, rahulik, alati tähelepanu keskpunktis. Kas ta mõtleb kogu aeg sellele, et ta peab olema eeskujuks? Mitte just kogu aeg, vastas Silvia. Oleme üks perekond, meil igalühel on oma ülesanded ja me püüame anda oma parima. Mis puutub meediasse, siis tunneb kuninganna selles suhtes küll võimetust. Ta saab aru, et meedial on oma osa täita ja seda ta respekteerib, kuid mõnikord massimeedia moonutab asju, mida pole olnud või mida pole öeldud. Meedial on ju, võib öelda asju, mille eest neil pole vaja vastutada. Kuningaperele on raske end kaitsta. Silvia jutustas, et nad on poliitilised ja nad püüavad poleemikast hoiduda. Aga kui siis massimeedia edastab olematuid asju, siis tõesti on võimetuse tunne suur. See teeb kurvaks, eriti kui räägitakse olematuid asju laste kohta. Kuninganna roll on juba ajalooliselt seotud heategevusega, kuid Silvia on läinud kaugemale. Lapsed, puudega inimesed ja invasport on talle väga südamelähedased. Selleks õppis ta selgeks ka viipekeel. Kuninganna andis välja raamatu komi Jenn, mis julgustab puuetega inimesi spordiga tegelema. Barbara Bush kommenteeris raamatut nii. Raamat on puuetega inimestele ukseks ellu, mis on täis sporti. Ma loodan, et teil kõigil avaneb võimalus selle raamatuga tutvuda ja ma olen tänulik kuninganna Silviale selle suure kingituse eest meie ühiskonnale, ütles varvarandus. Kuninganna Silvia tunneb huvi sotsiaalsete küsimuste vastu, olles samal ajal ka avaliku arvamuse kujundajaks. Ta ei tee seda prestiiži pärast, et kedagi mõjutada, see pole tema eesmärk. Liikumapanevaks jõuks on tema tahe aidata kaasinimesi. Kuningapaar aitab puudega lapsi ja selleks on loodud kuninglik pulmafond. Tema südameasjaks on aidata lapsi nii Rootsis kui rahvusvahelisel tasandil. Ta on aidanud tuua Stockholmi mitmeid rahvusvahelisi kongresse. Mõningad teemad on olnud sellised, mida just kuninganna rolliga ei seosta ja mida on Rootsis kritiseeritud. Näiteks pedofiilid, tänavalapsed, uimastite kuritarvitamine ja nii edasi. See kõik on ebatavaline. Kõik sai alguse sellest, et Unesco palus tal rääkida laste olukorrast Rootsis. Rootsi laste olukord on siiski üsna hea, kui võrrelda laste olukorra ka teistes maades. Kuid ka Rootsis on lapsi, kellel on probleeme uimastitega. Rootsis oli ju aktuaalne pedofiilia küsimus. Näiteks skandaal Nortšepingis ja millel oli rahvusvaheline seos ja nii ta otsustaski sel teemal rääkida. 1996. aasta augustikuus toimus Stockholmis rahvusvaheline kongress teemal laste ekspluateerimine. Oma kõne lõpetas ta sõnadega. Kui me tahame endid nimetada tsiviliseeritud maailmaks, siis peab orjus sellisel kujul lõppema. Tänan tähelepanu eest. Kuninganna nõustub, et see teema oli tabu ja tal polnud sugugi kerge rääkida ei naisena, emana ega kuningannana. Kui kerge on tal selliseid avaldusi teha, kas õukonna poolt takistusi ei tehta? Kuninganna ütles, et initsiatiiv tuli temalt isiklikult. See oli raske teema, millest pole keegi varem julenud rääkida. Võitlus laste eest on viinud kuninganna isegi ÜROsse esinema, kus tema avaldust kibeloopivatest palestiina lastest mõisteti valesti. See oli poliitiline dünamiit, kuid mis ei takistanud teda kuninganna kohuseid täitmast. Kui on küsimusi, mis puudutavad meid kõiki lastega seoses, siis arvata, et ei tohi vaikida. Muidugi tuleb sõnu valida, kuid see oleneb ka sellest, millisest vaatevinklist teised seda näevad. Intervjuus rääkis ta ka rootsi keelest, mis algul olevat olnud raske, kuid nüüd ta juba mõtlebki rootsi keeles. Ma olin 30 kaheaastane, kui abiellusin ja pole kerge õppida uut keelt selles vanuses. Ma räägin aktsendiga, kuid ma loodan, et rahvas andestab mulle selle. Rootsi keel on tema arvates ilus ja meloodiline keel ja ta arvab, et õppis selle keele kaunis kiiresti selgeks. Kuninglik perekond elab Stockholmist lõuna poolt rottingolmi lossis. Stockholmi loss on neile töökohaks. Trotninkholmi koliti sellepärast, et lapsed saaksid elada looduse läheduses. Lapsed käisid tavalises koolis, võtsid osa lasteüritustest ja kuninganna sõnul on tähtis, et lastel oleks hea, et nad saaksid väljaõpe, mis neid huvitab, olgu siis arhitekt või mingi muu amet, peaasi, et neist saaksid arukad inimesed. Suveks läheb perekond jõudu koguma öelandile oma suveresidentsi. Sulide. Kuninganna Silvia on sõprade ja tuttavate sõnul lojaalne armastusväärne, sõbralik, räägib, tasakaaluka häälega. Reserveeritud Tal on kaks, mina üks, mida ta näitab üldsusele teine, mida ta näitab ainult oma perele. Üks tema vana õpetaja oli öelnud, et temas on palju Brasiilia rikku, tan spontaanne majesteetlik ja Brasiilia emadel on tendents oma lapsi liialt poputada. Kuninganna arvab, et võib-olla on see tõesti tõsi. Inimese armastus olla kuningale toeks, aidata lapsi, Rootsit, see kõik on nii omane. Silviale. Meenub, kuidas ta kuninga 50. sünnipäeval avalikult näitas oma armastust luuleridadega. Karmast Karl Gustav hinda oma aeda lillede, mitte mahalangenud lehtede järgi. Mõõda oma päevi päikeseliste tundides. Ära mõtle enam pilvedele loenda oma öid tähtede, mitte varjude järgi mõõda oma elu naeratuste, mitte pisarate järgi. Tunne rõõmu igast sünnipäevast ja mõõda oma panust sõprade, mitte aastate arvuga. Kuninganna Silvia leiab, et tuleb omaks võtta selle maa kombed, kuhu tullakse. Tal poleks kunagi mõttesse tulnud oma õpetajaid sinatada, kuid nii tehakse Rootsis ka võõraste inimestega rääkides. Ta leiab, et dialoog on väga oluline inimsuhetes. Emaga olid nad väga lähedased. Ema oli suur diplomaat keeruliste küsimuste lahendamisel. Ema uskus saatusesse jah, toetas teda. Ema surm oli talle rängaks hoobiks. Intervjuu lõpus tänab kuninganna Silvia südamest Rootsi rahvast sõbralikkuse ja headuse eest. Ma tunnen end kodus. Jama. Armastan Rootsit. Kuningapere kõik liikmed on aktiivsed sportijad. Talvel veedavad nad mitu nädalat Põhja-Rootsis stuur liianis oma talvemajas kus nendel on võimalik lõõgastuda ja tegeleda kogu pere lemmik spordialasuusatamisega. Nii näiteks on kuningas osa võtnud suusamaratonist Vasaloppeti kahel korral 1977. ja 1987. aastal. Kuningas ja prints Carl Philip tegelevates kaotusega, kuid ka kuninglikust jahist ei ütle nad ära. Pereliikmeid on nähtud ka teatris ja kontsertidel, kuigi mõnikord kurdetakse massimeedias, et peret ei huvita kultuuriüritused. Nii kuningas kui kuninganna on mitmete ühingute ja organisatsioonide auliikmed. Kuningas on näiteks ülemaailmse skautide sihtasutuse auesimees, Ülemaailmse looduse Fondi Rootsi osakonna esimees. Ta on Rootsi põllumajandusülikooli ja Stockholmi tehnikakõrgkooli ning Turu Ülikooli audoktor. Kuninganna Silvia initsiatiivil loodi trotningolmi Silvia kodu, kus õpetatakse välja meditsiinilist personali dementsuse all kannatavate patsientide hooldamiseks. Silvia on mitmete ülikoolide ja instituutide audoktor, näiteks Turu Ülikooli, Stockholmi Karolinska Instituudi Lindschöpingi ülikooli ja jätab ori Ülikooli audoktor. Kuna kuninganna südameasjaks on laste ja puudega inimeste aitamine, siis on ta mitmete vastavate organisatsioonide auliige ja nii edasi ja nii edasi. Kaheksandal veebruaril 2003 anti kuninganna Silviale üle Saksa meedia rahupreemia selle eest, et ta on kasutanud oma mõjuvõimu ja seisundit suurte raha korjanduste läbiviimiseks nälgivatele, lastele ja viletsust kannatavatele inimestele maailmas. Saate lõpetuseks Prins, Gustavi hoogne tudengite laul jälle kuulmiseni. Nii nagu. Ta. On et ta ei taha Nagu.