Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Viimaste nädalate jooksul on Eestis väga kuumaks teemaks osutunud meditsiin, õhku on paisatud suur hulk küsimusi. Tuliseid süsi on kogunenud sotsiaalministri pea kohale. Kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamine ülekuulamise toimik number 175 Pevkur. Hannu ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid fakti et Pevkur Hannu sai sotsiaalministriks 2009. aasta veebruaris Maret Maripuu asendajana teeb eriti mahlaseks tõsiasi, et 11. riigikogu liikmeks sai Pevkur 15. aprillil 2007 samuti Maret Maripuu asendusliikmena. Lisaks Nõmme linnaosa valitsuse kogemusele on Iisaku sündinud ja juristiharidusega Pevkuril Järva-Jaani, Koeru ja kareda vallavalitsuse töökogemus. Lisaks on Pevkur Ida-Virumaa meister, käsib kallis. Järvamaa noorte meister suusatamises ja Järvamaa meister võrkpallis. Sotsiaalminister Hanno Pevkur, kui riigikontroll dokumendid olid avalikuks saanud, siis teie reaktsioon oli esimene, see, et teie olete oma perearstiga rahul. Riigikontrolli kokkuvõtet põhjalikumalt lugedes hakkasite oma perearstist teistmoodi mõtlema. Ei, kindlasti mitte. Et, et ma olen oma perearstiga jätkuvalt väga rahul, aga see ei olnud küll reaktsioon riigikontrolli auditi peale, vaid ajakirjaniku küsimuse peale, et kas ma olen rahul oma perearstiga, et mis puudutab riigikontrolli auditit, siis ma tegelikult kiitsin riigikontrolli, tänasin neid selle töö eest selle pärast, esiteks oli tehtud koos meiega loomulikult koos perearstidega ja teiseks andis minu hinnangul väga selgelt tunnistust sellest, et need suunad ja need mõtted, mis me oleme töösse pannud juba siin natuke rohkem kui aasta tagasi, et need suunad on õiged ja me liigume õiges suunas. Kas vastab tõele see jutt, mida ma olen ka kuulnud ja millega võib isegi nõustuda, et et see riigikontrolli raport teie jaoks oli nagu selline hädavajalik asi, sellepärast et mismoodi sa muidu partei sees selgeks teed inimestele. Et näiteks Põlva haigla tuleb ikkagi kinni panna ja ja mismoodi sa muidu nii-öelda annad märku, et me peame mingeid reforme tegema, kui, kui partei peakontorist nõutakse valimistel hääli ja hääl ja hääli ja Põlvast? Me teame, hääli tuleb nagu Vändrast saelaudu, eks ju. Et et nüüd on mingi alus olemas, teha mingeid karmimaid otsuseid. Oi, need on täiesti erinevad teemad, et mis puudutab Põlva haiglat või üldse piirkonna maakonnakeskustes olevaid haiglaid, ehk siis haiglavõrgu mõttes üldhaiglaid, siis see on hoopis teine teema, et, et see, see audit tuli riigikontrollil välja juba peaaegu aasta tagasi. See audit, millest me täna räägime, käsitleb esmatasandit ja esmatasandi probleemid on mõnevõrra teistsugused küll üldhaiglatega seondub siin see, et, et, et meil on mõttes see, et kui mõnes maapiirkonnas hetkel misiganes takistuse pärast ei ole perearsti siis tuleks või vähemalt kaaluda seda, et üldhaiglatele anda võimalus esmatasandi tervishoiuteenuse osutamiseks ehk inimesel vähemalt on teada, et kui tal nüüd perearst on, kas haige ära või pikema perioodi jooksul ei ole suudetud leida sinna uut perearsti siis vähemalt ta saab minna maakonnakeskusesse haiglasse ja saada seal ka oma esmatasandi mured lahendatud. Pevkur auditud muidugi on erinevad, aga teema on ju üks teema on ju selles, kas teha neid muudatusi, mida erinevad auditid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kokkuvõtted, mida nad meilt nõuavad, kas neid teha või mitte teha, see on ju põhiline teema. Siiamaani olete te saanud hakkama nii, et ei ole pidanud tegema, aga kaua niimoodi venitada ju ei saa. No kuidas võtta, et kas, kas oleme teinud või ei ole, et vot siin on nagu erinevaid resultaate teatavasti, kui meil on mingisugune eesmärk, siis on võimalik sinna eesmärgini jõuda, erinevaid teid pidi, et kas minna natukene kurvilisemad teed pidi või minna otse. Ja, ja seetõttu ka nii esmatasandi kui üldhaiglate puhul on väga selgelt tegevused kogu aeg olnud käimas. Et kui me võtame tõesti ka haiglavõrgu, siis haiglavõrgu koha pealt me saime ju kokku nii maailma terviseorganisatsiooni, parlamendi esindajate, haiglate esindajatega, Tartu Ülikooli esindajatega leppisime kokku, kuid mismoodi võiks tõesti siis olla tulevikus meie haiglavõrk ja ka sellest ei, ei ole keegi tegelikult kunagi rääkinud, et kas Põlva või Rapla või Valga või Viljandi või Järvamaa haigla peaks kinni panema. Küsimus on ikkagi selles, et ka mina olen väga selgelt seda meelt, et igas Eesti maakonnakeskuses peab olema võimalik 24, seitse arsti juurde pöörduda, olgu selleks siis erakorralise meditsiini osakond või, või muud eriarstiabi teenused, et need, need teenused peavad olema kättesaadavad. Küsimus on selles, et mis on see teenuste maht, et kas me hoiame seal tõesti ka näiteks kirurgia ööpäevaringset valvet või ei hoia, kui on kirurgia, et kas siis on seal olemas ka sünnitusabi valve 24, seitse ja nii edasi, et, et need on need küsimused ja kui suured mahud on näiteks seal ortopeedias, kui suured mahud on sisehaigustes, et, et need on need, et valikukohad ja sealt tuleb ka tegelikult see efekt, et, et kui inimesed on valmis sõitma näiteks Tallinnasse või Tartusse teatud keerulisemateks operatsioonideks, et kas siis on mõtekas ja mõistlik maakonnakeskustes kõiki neid teenuseid hoida, et läbiteenust on võimalik ka olukorda reguleerida, mitte ilmtingimata, nii et nii, nüüd otsustame ära, et paneme haigla kinni ja kõik, et seda ma kindlasti ei ole. Selge tuleme nende haiglate juurde konkreetselt tagasi ja vaatame seda asja endiselt siiski nagu üldisema pildi pealt ikkagi auditit räägivad nad, millest või mitte. Lõpptulemusena on üks, üks sõna kordub meis ja, ja tähendab alati ühte ja sedasama, reservis on raha ja tegelikult need üsna kriitilised praeguse olukorra suhtes auditi tegelikult panevad selgelt otsa, vaatamata faktile, et täna ei ole võimalik enam edasi jätkata, sellepärast et vastasel juhul meil lihtsalt ei jätku raha protseduuride tegemiseks ja esimene, kes on kõige rohkem valusalt pihta saanud, tõepoolest on ju perearstid sellega te olete nõus. No esmatasandiga on selles mõttes kõige noh, ühest küljest lihtsam teisest küljest kõige keerulisem, et me kõik teame seda, et jah, meil on kõigil perearst. Me esimeses järjekorras ootame ja eeldame, et perearst meid aitab kindlasti perearstide võimekus, nii nagu ka eriarstide võimekus, nii nagu ka raadiotegijate võimekus ja autojuhtide võimekus on erinev. Aga kõik nad on saanud hea paberi Tartu ülikoolist ja, ja kõik on saanud korraliku ettevalmistuse, nii et noh, kindlasti ministeerium seda meelt nagu on, et igas Eestimaa paigas kõik need 804 nimistut, mis meil praegu on, et nad, nad on kastidega kenasti täidetud ja, ja me ei saa öelda seda, et vot nüüd ühes kohas me oleme valmis kohe märksa rohkem panustama, et kuna nemad teevad väga kvaliteetset tööd ja teises kohas võtame selle rahastamise ärakonna, nemad teevad ebakvaliteetset tööd, nendele on ette antud ülesanded, mida nad inimeste teenindamisel peavad tegema ja need tegevused tuleb ka katta. Aga praegu selgelt raha ei ole ju piisavalt, et, et need, kellel on olemas nimistu, kus on olemas arst, et rahul oleks nimistu ja rahul oleks arst, rääkimata siis nendes kohtades, kus tegelikult nimistul arsti ei ole, et need on ju need märgid, mis ütlevad reaalselt, et nõutakse saadaoleva raha eest liiga palju. Noh, eks see on nagu selline vaataja otsustamise koht, eks ju, et ühest küljest, kui me vaatame seda, et, et millised on perearstidele pandud ülesanded teisest küljest, millised on nendele antud õigused, siis noh, üks perearst võib-olla ütleb, et tal on täiesti piisav sellest rahast, sellepärast et tema nimistus on suhteliselt terved inimesed ehk peamiselt tööjas ja võib-olla nooremapoolsed inimesed, mis tähendab seda, et nad külastavad perearsti suhteliselt vähe ja ta tuleb oma nimistuga päris kenasti välja. Teine eelkõige just maapiirkondade nimistud on kahjuks meie urbaniseerumise ja ka geograafilise ümberpaiknemise tagajärjel mõned sellised, kus esiteks see nimistu on väga väike. Teiseks, seal on suhteliselt eakam kontingent ja, ja kolmandaks, see tähendabki seda, et, et see perearstitöö on oluliselt intensiivsem ja nemad ei tule tõesti välja sellega, et, et ja, ja noh, siis ongi see, et omavalitsused tulevad mõnes kohas appi ja siis aitavad natukene kas siis ülalpidamiskuludega või, või autokuludega või mingi muu asjaga. Nii et need probleemid on perearstidel väga erinevad ja, ja me oleme, kui kogu aeg seda meelt olnud, et istume maha ja arutame, millise tundubki, et tänane mudel on nende endiga kokku lepitud, elik kus siis on niimoodi, et, et laste pealt makstakse kõrgemat pearaha töö eas olevale inimesele natukene väiksemate omamoodi kokku lepitud uuringufond, et kui suur see siis on ja me oleme valmis seda kohe arutama ja lauale võtma, õigemini me olemegi seepärast, et eelmisel nädalal toimus meil perearstidega kohtumine ja rääkisime sellest, et mida siis reaalselt teha selleks, et, et kas siis muuta neid diferentseeringuid või mida siis teha uuringufondiga, et, et need tegevused nagu käivad, aga me kindlasti ei tee ühepoolselt seda, et me võtame perearstide arvamuse kuulda ja me arvestama seda, et perearstide selts esindab kõikide Eesti perearstide seisuga. Kui ma teen sellise kokkuvõtte, teie jutu alguses oli, oli mõte, et, et raha kulub rohkem seal, kus on vanemad inimesed, haigemad inimesed seal loogiline, ega te ei ole mingit plaani võtta nendelt perearstidelt raha vähemaks, kes on oma tööd väga efektiivselt teinud, soovitanud ennetanud, kus on inimesed tervemad ja seetõttu kulud justkui nende ravimisele väiksemad, neid ei plaani ju sealt kuidagi kärpida, ei küsinud. See ei ole mitte kärpimises, vaid küsimus ongi selles, et Eesti elanikkond vananeb ja kui nüüd aegade muutudes on tulnud nagu nägemus ja arusaamine sellest, et ütleme, eakama rahvastikuga nimistud On koormavamad siis tegelikult me maksame ju pearaha kõigile võrdselt, et lihtsalt noh, selle järgi siis, et kas seal lapsed tööealised või, või eakad ja samamoodi lisaks seal kauguskoefitsient, et kui ollakse maakonnakeskusest kaugemal, siis on ühe koma kahene koefitsient seal. Et siis me ei ütle seda, et, et me kindlasti lävend kelleltki ära võtma, vaid, vaid kui perearstid ise on valmis selleks, et vaadata neid diferentseerimise alused üle, et öelda, et jah, näiteks eakate see koefitsient on selline tööealistel selline, siis sellest munka ümberarvestus, mitte see, et me nüüd ütleme, et, et ei, et kuna te olete tublid olnud või teil on väga hea nimistu, et tee nüüd enam raha ei saa. Aga ümberarvestamine tähendab seda, et see pott, eks ole, on ju sama, mida jagatakse laiali, see kook on ikka täpselt sama suur, need lõigud lihtsalt muutuvad teistsugusteks siis arsti ja tema nii-öelda kriteeriumite kohaseks, aga tähendab seda, et keegi hakkab vähem saama. No kook on tegelikult kogu aeg suurenenud, et tõesti ajal, mil kookon väiksemaks jäänud, on viimased kaks aastat olnud, et muidu tegelikult kui aus olla, siis juba sel aastal jälle suurenes, et et me peame olema realistid, et meie tervishoiu rahastamine sõltub sotsiaalmaksu laekumisest ja kui sotsiaalmaksu laekub vähem, siis on ka arstidel natukene vähem võimalusi inimesi teenindada, et ka perearstidel on sama lugu, et meil on selge pearaha ja kui koefitsient tuli sinna peale või ehk see nii-öelda hinnavähendus siis siis kook üldine vähenes, nüüd hakkab kogu aeg goog suurenema, pigem on nagu küsimus selles, et kuidas jagada see suurenev osa, kas see suurenev osa jagada niimoodi, et, et kõigile võrdselt uue hinnakirja alusel või nii-öelda uue diferentseeringu alusel võib öelda seda, et me jätame selle nii-öelda baasi tänaseks ja ütleme, et uus koefitsient rakendub siis selle uue juurdetuleva rahapealselt, et ka rahandusministeeriumi prognoos ütles meile seda, et et tervishoidu on lisaraha tulemas, see annab meile võimaluse panustada rohkem, aga nüüd on kõige suurem nii-öelda aga, ja küsimuse koht haigekassa nõukogu jaoks. Kui tuleb lisaraha, kes on see esimene, kes selle saab. Kas lisaraha läheb hinna taastamiseks, kas siis otseselt perearstidele, kas see raha läheb tulenevalt just meie vananemisest? Seotuda läheb hooldusravi suurendamiseks, et meil saavad valmis ka uued hooldusravihaiglad kõikidesse maakonnakeskustesse. Kas see ravi läheb ravijuhtude suurendamiseks ehk ravijärjekordade lühendamisega ehk meie kõik saame kiiremini eriarsti vastuvõtule või see läheb näiteks hoopis ravimites, nii et noh, neid valikuid on väga palju, aga raha väga palju ei ole ja sellepärast on kindlasti see otsus kellelegi ebameeldiva kellelegi natukene meelde. Sisuliselt ikkagi on nii, et ükskõik kuidas teie näiteks suudate perearstide kokku leppida ja kui ideaalseks nende lisakoefitsientide või, või teatud kriteeriumite põhiselt teistsuguste tasude maksmise siis kõik on ikkagi kinni haigekassa juhatuses. Haigekassa nõukogus ja aga, aga selles mõttes kindlasti mina, haigekassa nõukogu esimehena ei saa mööda vaadata sellest, milline on haigekassa rahaline seis ja mis puudutab ka perearst ja siis ma arstidega kokku leppida neid asju, anda neile garantiide lubadused nende asjade osas, mille kohta on kate olemas, et ilma katteta mina ühtegi lubadust välja Või kui haiglajuhid müürinud ei ees seisavad, nende taga on kuskil väikesed perearstid, siis pigem jääb kõlama haiglajuhtide suurte haiglajuhtide sõna. Ei, nii see kindlasti ei ole, et haigekassa nõukogu, kes need otsused langetab, koosneb nii patsientide esindusühingust, nii töötajat esindajatest kui ettevõtjate esindajatest kui parlamendiliikmetest, et selles mõttes seal on läbilõige kogu ühiskonnast ja seeläbilõige kogu ühiskonnas peabki andma selle tulemuse, et meie patsientidena mina, teie kõik meie vanemad, et me saame selle teenuse võimalikult õiglaselt ja parima kvaliteediga. Jube jõudsime raha jagamise juurde, siis on ju Eestis kõlanud üsna selged arvamused ja mitte ainult perearstide käest, et Eesti tervishoiusüsteem on haiglate poole kaldu, et kuidas te siis haigekassa nõukogu esimehena sellesse arvamusi suhtute? Ma suhtun sellesse niimoodi, et, et meil on olnud vajadus haiglavõrku kindlasti parandada ja korda teha, et seal on kaks poolt, jällegi üks on investeeringute pool, mis hakkab täna saama enam-vähem mõistlikkuse seisu, et, et me teame, et Põhja-Eesti regionaalhaiglal on väga suur investeering lõpetamisel. Tartu Ülikooli kliinikum hakkab tegema endale veel ühte juurdeehitust, et saada nagu oma kompleks korda keskhaiglates samamoodi Ida-Viru keskhaiglas on täna selline maja ehitamisel ja kõikidesse maakonnakeskustesse tulevad need hooldusravikompleksid ehk ehk ehk meie haiglavõrk betooni mõttes hakkab saama enam-vähem korda, teine pool on see jah, et, et millised on need teenused ja, ja siin on alati ka haigekassa nõukogu esimehena minul väga raske teha valikuid, et noh, pange ka ennast olukorda, kus te peate tegema valikuid, et kui teile öeldakse, et kas me toetame tervise ennetuslike projekte nurka, siis suitsetamise vastaseid kampaaniaid või, või südame-veresoonkonna haigusi vähendavaid kampaaniaid, või teiselt poolt ütleme, et inimestele, et me paneme juurde konkreetselt südameoperatsioonideks või puusaliigeste vahetuseks raha, siis, siis ongi sul kaalu see, et piltlikult öeldes, kas toetada jooksuürituste esimesel mail rahvaspordiüritust või, või teiselt poolt südameoperatsiooni, eks ju, et et siis siis on selge see, et me oleme täna valinud selle tee, et kuna meie, Meie üldine tervislik seisund, noh, kui me võtame Eesti tervikuna, siis, siis see on vajanud rohkem ravi ja ennetus on siis inimeste vaba pool olnud ja eks ta selles mõttes on olnud natukene kalduv ka viimase kümnekonna aasta jooksul ja haiglate poole just selle põhjusega, et me vajame ravi rohkem, kui me räägime nii kopsuhaigustest kui südame-veresoonkonna haigustest kui muudest, siis, siis otsene nii-öelda südameoperatsiooni äravõtmine on kindlasti valulikum kui see, et kui jätta ära ennetuse poole pealt näiteks mingi kampaania No küünikuna see üks operatsioon võibki tähendada kahe kampaania toetamist ja, ja vaadates, et ühel poolel on hinnaks üks elu, siis teisel poolel potentsiaalseid võib-olla paarkümmend või paarsada, aga pikemas perspektiivis Alati on küünikud, on võimalik nii väita, aga kui me võtame seda, et noh, sellise hästi jäme arvestus on ju öeldud, et ühe inimelu hind on suurusjärk miljon krooni või rohkem siis see kaalub ikkagi üles selle ja et südameoperatsioon on vaja ära teha. Samamoodi puusavahetus, et kui me ikkagi puusa inimesele ei vaheta, siis ta on aa kas ratastoolis või b lamaja haige või, või väga suurtes valudes ringi käib, et, et selles mõttes sellepärast põhjused olnud, miks me oleme tõesti täna ravipoolde rohkem pannud, aga mis puudutab esmatasandit, siis esmatasandiga kindlasti on võimalik nii-öelda suhteliselt väikese lisakuluga saavutada märkimisväärne efekt, aga noh, selle üheks eelduseks on see, et, et inimesed tõesti siis noh, nagu sellele riigikontrolli auditis näeme, et inimesed pöörduvad korralisse meditsiini, selle asemel, et rääkida võib-olla perearstiga või nõuandetelefoni teel, nii et, et see on kindlasti koht, kus annab Aga räägime sellest samast asjast, miks nad, miks nad pöörduvad, pöörduvad? Muuseas, perearstid väidavad seda, et kuigi haiglad võivad öelda, et inimesed pöörduvad asjatult siis meie emodesse, samal ajal, kui nad võiksid pöörduda perearsti juurde, siis ega ausalt öeldes haiglate ideega väga seesugust kampaaniat, mis ütleks inimestele, et kui teil ikka on lihtne puugihammustust või mesilane nõelanud, siis käige oma perearsti juures, mitte ärge tulge meie emasse. Mida teie teeksite, et selles mõttes, et noh, inimesed on väga erinevad, et tõesti ühe jaoks puugihammustus on, on piisav põhjus selleks, et minna EMOsse. Teine pool on see, et kas ja kui palju oma perearsti usaldatakse ja, ja nii-öelda palju on varasemalt kokku inimesed ei usalda omapära? Ei, mina ei taha seda öelda, seda ütlesite teie, et minu küsimus oli seal ja kui me vaatame ükskõik milliseid uuringuid, siis perearste usaldatakse väga palju. Kindlasti on inimesi, kes ei ole oma perearstiga rahul ja noh, erinevat ju küsitlused ka seda, et on inimesi, kes ei ole oma perearstiga rahul. Siin me peame omakorda arvestama sellega, et linnapiirkondades no Tallinnas või Tartus või kasvõi Rakveres on võimalust oma perearsti vahetada. Kuna perearst on rohkem, aga kui me räägime maapiirkondades, siis on see üks arst, tema, aga üldjuhul maainimesed on rahul. Aga kui sa isegi soovid seal vahetada, selle võisid kohe ühe näite tuua Järvamaa ja Raplamaa piirilt, kus on selline vaidlus püsti, kus ühe maakonna inimesed tahaksid käia teise maakonnaarsti juures siis noh, see on oluliselt keerulisem, nii et sa ei saa seal vahetada ja võib-olla see on ka nii-öelda üks põhjustest, et kui ma oma perearstiga rahul ei ole, siis ma pigem olin erakorralise meditsiiniosakonna teadlased, et seal ma saan vajadusel ka kohe uuringu tehtud Seda enam, et ka perearsti juures tegelikult on päris pikad järjekorrad, et kui, kui täna helistada perearstile, siis enamasti see aeg, millal sinna minna saab, on alles võib-olla noh, kolmapäev, neljapäev, kui mõtlevad laupäeval helistada laupäeval. Vaata et on võimatu tegelikult perearsti juurde aeg-ajalt broneerida. Jah, see sõltub tegelikult sellest, mis see mure on, eks, et et kui see mure nii-öelda edasilükkamatu, siis perearst peab võtma samal päeval vastu, et see on selgelt meil kriteeriumites kirjas ja perearst ei saa sellest keelduda. Nüüd kui see mure on selline, te soovitate näiteks lapsele vaktsiini minna tegema või teil on palavik ja te soovite nii-öelda järelkontrolli minna, siis on perearstil õigus viie päeva jooksul ei vastu võtta, et noh, need on need kriteeriumid, mis me ise oleme kokku leppinud ja tunduvad igal juhul täna igati mõistlikud olevat, et erakorraline juhtum kohe selline regulaarne kontroll või, või lihtsalt tervisenõustamine siis viie päeva jooksul. No te olete sotsiaalvaldkonna juht, et te oskate kindlasti öelda, mis põhjusel riik ei ole teinud mingit sellist ministeerium ei ole sättinud üles sellist süsteemi, et tõepoolest inimesed ei pöörduks nii palju EMOsse, vaid nad valiksid ikkagi perearsti, sest praegune olukord, kus on loodud perearstidele konkureerimis süsteem, siis on selge, et perearstid jäävad selles võitluses alla, sest emode taga on haiglad oma oluliselt jõulisema kompetentsi väljamängimise võimalusega. Ja perearstisüsteemil oleme ausad, niimoodi pikemas perspektiivis mõtiskledes ei olegi oma oma kohta sellepärast et ema võiks ju rahulikult kasvada samm-sammult aste-astmelt polikliiniku süsteemis, kes menetleb kõiki juhte ja perearst nagu süsteemist välja maksnud. Oi, seda kindlasti ei juhtu, et, et kui me võtame tõesti, et, et mida see emo tähendab, see on erakorralise meditsiini osakonda. See ongi erakorralisteks juhtumiteks, nüüd on seesama tõlgendused, mida inimene loeb erakorraliseks, ma usun ka teie, kui te jääte palavikku, siis ei pöördu erakorralise meditsiini osakonda esimeses järjekorras, püüad ise hakkama saada, kui ei saa, siis räägite perearstiga. Kui siis perearst soovitab teil minna eriarsti vastuvõtule või te vajate eriarsti vastuvõttu, siis te lähete samamoodi kui see, et, et kui te tahaksite oma vererõhku kontrollida, siis suure tõenäosusega ei lähe erakorralisse. Ema võtaks mind vastu minu käest visiiditasu, annaks mulle jalga sinised kilesussid, paluks paar tundi oodata ja võtaks mind ikkagi lõppude lõpuks. See on linna linnapiirkondades kindlasti, nii et ja me kindlasti ei saa piirata inimese vaba valiku, täpselt samamoodi on ju see, et, et me ei saa piirata inimesel helistamast üks üks kahte on ju nii, see, kas nüüd kiirabi välja sõidab või mitte, sõltubki tegelikult ju väga palju selle operaatori nii-öelda arusaamisvõimest ja teiselt poolt inimese olukorra kirjeldamiseks, et oletame, et teil on kerge pindmine, haav ja te üks üks kahte ütle, et teil on luumurd ehk teisisõnu ütlete ilmselgelt vale diagnoosi puht sellepärast, et saada kiirabiauto välja, siis kiirabiauto sellise väljakutse peale kindlasti tuleb, ehk see on erakorraline juhtum, lahtine luumurd ja loomulikult kiirabi seda kohe välja. Kohale jõudes selgub, et, et see on pindmine, haav, mis tähendab seda, et see inimene, kes välja kutsus, paneb teoreetiliselt kedagi, kes vajas tõeliselt kiirabi olukorda, kus ta seda ei saa. Järgmisel korral, kui see inimene on ise selles olukorras, siis võib juhtuda, et just nimelt keegi on samamoodi teinud vale väljundit. Aga siin on ka üks oluline asjaolu, mida toob välja toosama riigikontrolli aruanne, et Eestis on olemas 78 omavalitsust, kus inimesel ei olegi võimalik ühe päevaga perearsti juures ära käia, juhul kui ta ei ole siis autoomanik ja oskab ka sellega sõita. Absoluutselt, siis ongi ainuke võimalus kasvõi tolle samase pindmise haava puhul kohale kutsuda kiirabi, sellepärast et, et sa tead selle peale, kui sa pääsed oma perearsti juurde, ootad ära selle bussi, siis noh, oled sa kodus. Nii nagu me oleme ka näinud erinevatest meediakajastust seda, et, et inimesed on väga leidlikud, et kas siis on küla peale koopereerutud kuidagi või naabrimees ära visanud, et aga aga see, mis puudutab ühistranspordivõrku ja siin ma olen täitsa nõus sellega, et ühistranspordivõrk võiks olla Eestis selline, kus ikkagi inimesed saavad liikuma ja kui selliseid külasid, kus ei ole, siis vähemalt omavalitsuse tasandil tuleks korraldada ja tagada inimestele see, et näiteks, kui ma elan kuskil sellises piirkonnas, kus mul ei ole tõesti ei autot, ei, ei ligipääsu ühistranspordile, siis kasvõi helistades valla sotsiaalnõunikule valla sotsiaalnõunik aitab mind tuua vallakeskusesse, kus perearst on olemas või perearstidel on võimalus teha ka koduvisiite ja selle jaoks on olemas perearstidel rahastusest täiesti komponent, mis ütleb, et nad võivad teha selle koduvisiidi. Nii et noh, me oleme tervishoiupoole pealt küll taganud kõik selle, et esiteks on olemas kiirabi võimalus, teiseks on olemas perearstidel väljakutse ehk nii-öelda koduvisiidi võimalus ja kolmandaks on võimalik läbi sotsiaalhoolekandesüsteemi, mis on samamoodi ju riigi poolt rahastatav läbi selle võimalik siiski inimene transportida haigla majja, nii et Too viimane on, eks ole, nii-öelda võimalus, ühelgi valla sotsiaaltöötajal ei ole kohustust see inimene auto peale ise võtta ja ta Kindlasti juurde kindlasti ei ole, aga, aga mõtlen, et kiirabil on kohustus välja sõita, samamoodi on perearstil kohustus teha koduvisiiti, kui selleks on põhjendatud vajadus. Nii et, et selles mõttes tervishoiupoole pealt me oleme püüdnud kõik tagada. See, kas ühistransport Eestis on korraldatud hästi või mõistlikud, siin peavad kindlasti oma sõna ütlema nii majandus-kommunikatsiooniministeerium kui siseministeerium, on see tekitama sotsiaalprobleeme seal teie valdkond on absoluutselt, aga eks me seeläbi ütlemegi, et me püüame tagada siis selle, et kiirabiteenuse rahastamine garanteeritud ja samamoodi on perearstidele tagatud koduvisiitide rahastamine, nii et selles mõttes, et meie omalt poolt teeme kõik selleks, et inimesed arstiabi saaksid võimalikult hästi ja kvaliteetselt. Aga tuleme tagasi korraks ikkagi selle kolmnurga juurde EMO kiirabi ja perearste. Et sisuliselt me ju täna rahastame kolme alternatiivset võimalust inimese jaoks saada endale kiiresti meditsiinilist abi. Niimoodi saab üldistada seda asja, samas kui see perearstisüsteem on olemas ja kui me teame väga hästi, et emad on kõige koormatumad nädala alguses esmaspäeviti nädalavahetusel juhtunud õnnetustega, kus samal ajal on tegelikult avatud ka perearstipunktid, perearstid on kohustatud neid samamoodi kiiremini teenindama kui kui üldjärjekord. Väga lihtne meede oleks, et kui sa tahad emos, palun, siis sa maksad selle ise algusest lõpuni kinni, juhul kui sul on perearsti nimekiri olemas ja peab olema perearst, kes silmast vastutab. Miks see selline nii-öelda suunav kaasa aitav mehhanism ei toimi, miks me ikkagi ootame inimesi? Tegelikult soodustame neid EMOsse tulema? No kindlasti me ei saa erakorralist meditsiini ja ka kiirabi inimese jaoks niimoodi kõikidele ühe lauaga lüüa, et te kõik peate maksma, noh, oletame, et näiteks jalutate mustamäel mingil põhjusel, kas siis ma ei tea, keegi rattaga või mopeediga sõidab teile otsa, aga teil on võimalus kohe keegi abiline, viiteid ise autoga erakorralise meditsiini. Ei ole küsimustki, loomulikult EMOsse. Loomulikult temasse, aga siis ei siis ei peaks seda maksma, isegi ei peaks maksma. Aga kui on ikkagi puugihammustus, mis juhtus laupäeval ja ma hakkan esmaspäeval ühendust võtma, siis võiks minna perearsti juurde. Siis võiks minna perearsti juurde, ma ikkagi ootaksin, eeldaks seda, et me ka sellesama saatega siin püüan inimesi teadlikumaks muuta ja öelda tõesti seda, et, et meil on olemas ju perearsti infotelefon ja meil on olemas ma eeldan, et kõikidel inimestel on teada oma perearsti number ja, ja noh, loomulikult mis puudutab nädalavahetus, siis nädalavahetusel on tõesti, kas erakorraline meditsiin või, või kiirabi, see või siis perearsti infotelefon abiks, aga üldjuhul ikkagi see esimene kontakt peaks olema perearstiga, kes suudab adekvaatselt hinnata, et kas te vajate eriarsti vastuvõttu minna kiiresti erakorralise meditsiini või, või mis on kõige õigem lahendus teie tervisemure lahendada. Hanno Pevkur, miks see ei ole nii, on, on peamine küsimus praegu, miks inimesed valivad kallima ja kulukamad ja lähevad erakorralises meditsiinis? Noh, jällegi mõtlen, et see on inimesed on väga erinevad, et ongi see, et osade jaoks on puugihammustus või, või 39 palavik, selline, millega tõepoolest peabki minema erakorralise meditsiini. Ta tunneb ennast nii kehvasti, et ta ei mõtlegi teistmoodi ja tema, tema arusaamine on see, et erakorraline meditsiin ongi ju see, et, et see on tema jaoks erakorraline juhtum. Äkki on põhjus selles lihtsalt, et perearstid ongi vähe rahastatud, et nad ei suuda pakkuda seda teenust, mida inimene eeldab ja ootab, ta ei näe seal. Kuulge, aga see ei muuda ju inimese mõtlemist, et, et ma ei usu, et see nii on, et kui me annaksime perearstidele kaks korda rohkem raha kaks korda näiteks kas see paneks näiteks teid, kui te olete mõelnud enda jaoks välja, et ma lähen igal juhul erakorralise meditsiini, kas see, kas see paneks teid pöörduma perearstile? Kui ma saan perearsti juures jätkuvalt ja jätkuvalt kvaliteetsed, head teenust, küllap siis muutub kase harjunud. Kvaliteetsed head teenust saab perearsti juures kindlasti, et aga mõtlen, et, et seal on erinevaid nüansse, et mida me perearsti puhul näeme või perearsti teenuse puhul näeme, on kindlasti see, et et tuua juurde perearstidele nii kiiresti kui võimalik, teine pereõde. Et see võimaldaks just nimelt puugihammustuse või esmane konsultatsioon kõrge palaviku või ka vererõhu puhul saada pereõelt ja, ja seesama näiteks sidumisteenus, et noh, kui on operatsioonijärgselt vaja näiteks sidumisteenust saada ja seda on võimalik saada perearsti juures, et siis seda teed pereõde ja te ei pea minema nii-öelda arsti vastuvõtule, arst tegeleb ikkagi ravimisega. Et, et see on meie üks suurematest esimestest eesmärkidest, et meil on kaks perearstidega sellist ütleme nimetatakse siis kolm suuremat põhimõttelist muudatust esiteks, et vähendada nende halduskoormust laiemalt, see puudutab nii puuete määramist kui erineva statistika kogumist, ehke anda neile rohkem võimalust tegeleda ravitööga. Teiseks, see anda neile esimesel võimalusel teine pereõde, noh, võimalik, et seda siis alustada perearstidega kokkuleppel nendest perearstipraksistest, kes on liitunud kvaliteedisüsteemiga, et motiveerida teisi ka siis selle kvaliteedistandarditega järgi tulema, et see on samamoodi võimalus arstil tegeleda arstitööga ja pereõde saaksid tegeleda esmase vastuvõtu kordusretsepti kirjutamise, haava sidumise, kõige sellisega. Ja kolmandaks siis tõesti vaadata seda, et, et kas meil õnnestub nii-öelda perearstidele pandud kohustusi kuidagi siis ümber mängida niimoodi, et, et nad ei peaks tegema, noh näiteks toome puuete, jätame selle süsteemi, et puuete määramine täna on see, kus nad peavad siis saatma sotsiaalkindlustusametile terviseseisundi kirjelduse. Et kui me teeme seda igapäevaselt ja perearstid on liitunud tervise infosüsteemiga, sisestavad patsiendi, teie andmed kogu aeg jooksvalt sinna, siis me ei võta neilt eraldi seda, vaid sotsiaalkindlusamet saab võtta tervise infosüsteemist andmed ehk seeläbi jällegi arstide koormus väheneb ehk Me vähendaksime arstide koormust, annaksime seeläbi võimaluse neile ikkagi tegeleda igapäevase tööga ja mis annaks omakorda võimaluse siis inimestele Muuseas, samane riigikontrolli audit, mille najal me siin praegu seisame, väidab, et õige pea saavad perearstid selles mõttes otsa, et juba 20 aasta pärast on Eestis 60 perearsti vähem, sest selle aja jooksul jõuab pensioniikka 72 protsenti praegusest perearstidest. Ehk nad tõstavad selle probleemi, et ega väga ei ole suurt motivatsiooni inimestel õppida perearstiks ja minna perearstiks tööle. Noh, eks siin on jälle mina ütleks, et siin on kahtepidi probleeme, et ühest küljest on see, et vähemalt ana noorte tudengite seas, kes on arstiõppes, ei ole perearsti residentuur olnud väga populaarne, pigem tahetakse saada kirurgiks ortopeediks ütleme selliseid eriarstiks. Ja perearsti residentuur ei ole olnud väga populaarne, et, et siin on kindlasti küsimus ka noortele, et miks see nii on, teine riigile, miks see nii on? Jah, kindlasti, et seda me oleme ka ülikooliga näiteks arutlenud, et mida me saaksime teha selleks, et perearsti residentuur oleks populaarsem. Teine pool on see, et kui me võtame täna selle sama noore perearsti, kes läheb residentuuri siis tal peaks olema ka nagu mõte silmas või kahe kõrva vahel mõte, et mida ta siis pärast residentuuri lõpetamist teeb ja kui meil perearstid ei pensioneerunud, sama küsimus on tegelikult ka eriarstidega, et kui kas eriarst või perearst ei pensioneeru ehk ta teeb tööd edasi pärast pensioniikka jõudmist, siis sellel noorel arstil, kes on residenttuurist välja tulnud, ei olegi füüsilist kohta, kuhu minna. Täna tõesti, kui me võtame tänase hetkeseisuga, siis me võiksime öelda, et jah, me võiksime kohe leida koha 11-le noorele arstile ja saaksime neid kohe nii-öelda suunata. Aga mis puudutab perearstide nii-öelda tulevikuhinnangud riigikontrolli poolt, siis jah, pensioniiga jõuab kätte, aga seda me ei tea, kas perearst sel hetkel ka pensionile läheb või mitte, kas nimistu reaalselt vabaneb? Mis seal 11 kohta siis on, need on vabad kohad hetkel, kuhu võiks vabalt siis moodustada nimekirja, kuhu oleks vaja ühte perearst. Kas need on nimekirjad, kus perearst? Kohe rääkida selles mõttes, et meil on olemas selline tore tore andmekogu nagu ravikindlustuse andmekogu ja sealt me siis vaatame, püüame hoida kogu aeg silma peal ja maavalitsustest tagasisidesse, näete, et mis need hetkeseisust siis on, et, et meil on nelja nimistuga selline lugu, kus töötab asendusarst, need on uisu, Koeru, Kaiu ja Kunda kolm perearsti, on, on siis sellised, kus ajutiselt töötavad perearstina mingi, kas siis üldarst eriarst ja need on Rannu, Õru ja Tõlliste ja Kihnu nimistu ja neli täiendavat perearsti oleks siis tegelikult mõistlik kohe hetkeseisuga teha sellistesse kohtadesse, kus perearsti nimistu on väga suur, ehk ta oleks mõistlik siis tükeldada, et need on Haapsalu, Kärla, Laimjala ja Paikuse. Aga miks seal siis ei ole neid arste, miks seal on, kas siis asendus või, või on ta jagamine tegemata? Seal on erinevatel juhtudel on väga erinevad põhjused, et mõnel juhul on, üldistame, üldistame mingisuguse üldistuse välja üldistus on selline, et, et kas siis tõesti, ütleme seal varem töötanud arst on, on läinud pensionile või ta on vahetanud töökohta või ta on oma nimistust loobunud ja noh, näiteks läinud siis tõepoolest ka mõnel juhul siin välismaale. Nii et, et need, need on sellised võib-olla kolm kõige kõige suuremat põhjust. Aga, aga noh, nagu ma ütlesin ka siin neljal juhul 11-st on, on juht, kus tõesti see perearsti nimistu on paisunud maksimaalsest juba üle, mis näitab seda, et, et see perearst, kelle see nimistu on väga suureks läinud, patsiendid väga hindavad teda või neil ei ole muud valikut. Loom ikkagi kella Laimjala, mis te nimetate Kärla ja lainele, on küll väikesed, aga Haapsalu puhul Haapsalus on mitmeid perearste, et selles mõttes, et seal järelikult ikkagi see nii-öelda üks konkreetne perearst on, on patsientide seas nii hinnatud, et. Aga järelikult siis ei ole nii-öelda ka suurt perearstideks saamise tungi Eestis olemas, et 11 kohta oleks siis plaksi täidetud, kui oleks väga suur nõudlus. Nende kohtade järgi ja nii ta, nii me võime. Kas seal on mingi motivatsioonipuudus, kas riik ei ole nii-öelda head stardipakett ühele perearstile välja mõelnud? Noh, eks stardipaketid on alati küsimus, et me oleme välja pakkunud nüüd koalitsioonilepingus, et me hakkame arutama nii-öelda stardikapitali loomist noortel õpetajatel teatavasti see on, et, et me oleme välja käinud selle mõtte, et küll seontuna No aga ütleme, haigele, kes on töötud, hakkavad oma ettevõtlusega tegelema, on see stardipakett noh, nii-öelda laias laastus olnud juba aastaid ammu olemas. Ja aga need on inimesed, kes on tööturul olnud ja nad on siis töötuks jäänud ja nad on nii-öelda reatöötajast otsustanud hakata ise ettevõtjaks arstide puhul ikkagi nii päris ei ole sisuliselt perearstid ikkagi hakkama. Perearst hakkab suure näosega ettevõtjaks või ta läheb tööle Praxisesse või nii-öelda osaühingusse, kus on rohkem perearste, läheb arstiks tööle või me teame Eestis juba täna kahte juhtumit, ehk siis Rannu ja Tallinn-Nõmmel, kus on tehtud omavalitsuse poolt nii-öelda juriidiline keha ja arst asub sinna tööle siis lihtsalt oma arstina, mitte ettevõtjana, nii et neid, neid võimalusi on erinevaid, aga kindlasti ülikooliga on siin tõsine jutuajamine meile, et kuidas muuta atraktiivsemaks ja noortearstidega sama võimalused võiks olla. Me oleme küsinud muuseas noorte arstide residentide endi käest, et mis need võiksid olla. Ja muuseas, siin on hetkel meil Lääne-Virumaal tõsine tõsine mure, et mis siis teha mõne nimistuga ja me oleme pakkunud Lääne-Virumaale välja siin kolme residendi nimed, kes võiksid neile kohe minna ja oleme küsinud nende kolme presidendi käest ka teiste käest, et mis on need motivatsioonitingimused, millega nad läheksid, et need kõiguvad seinast seina. Üks näiteks ütles, et ta ei taha mingit motivatsiooni, just et tal on kindel eesmärk tulla Tallinnasse või Tartusse. Ja, ja suure tõenäosusega ta saab oma nimistuga siin ka rahastatud päris kenasti. Need, kes plaanivad maapiirkonda minna, ütlevad väga selgelt, näeksid eluasemeolemasolu, nad näeksid sedasama stardikapitali olemasolu. Nad näeksid seda, et võimalusel vald aitaks ka ruumidega või sisseseadega ja need on väga lihtsad asjad, mida noored ootavad. Aga, aga no mõtlen, siin on üks oluline asi, mida me võib-olla terve saate jooksul ei ole käsitlenud. See on see, et esmatasandi tervishoiu korraldus on meil täna kõik maavalitsuste käes. Ja reedel oli kohtumine maavalitsustega, kus me siis maavanematele tutvustasime sedasama riigikontrolli auditit. Rääkisime siis sellest, et kas oleks mõistlik sellestsamast riigikontrolli auditist tulenevalt tuua esmatasandi korraldus terviseameti kätte. See, et me oleme suutnud rääkida selles samas teemas 37 minuti jooksul ilma punnitamata ja, ja higiseks muutumata, näitab, et riigikontrolli audit on nagu väga õiges kohas ja esmatasandi meditsiini küsimus tegelikult on, on põletavam, kui me seda ise tervete inimestena võib olla igapäevaselt tajume sotsiaalminister, võtame kuidagi selle jutufaasi kokku. Kas saan ma õigesti aru, kas on siis nii, et tegelikult suurt midagi rahastamises ei muutu olemasolevate ressursside arvelt ja kõik muudatused jäävad ootama lihtsalt lisalaekumisi sotsiaalmaksu näol et alles siis on võimalik hakata vaatama lisarahade jagamise võimalus? See proportsioon nii nagu praegu jagatakse esimesele tasandile, haiglate tasandile jääb, säilib sellisena. Me oleme kokku leppinud, on haigekassa nõukogus sellise nelja aasta nägemus, kuidas me tervishoidu tervikuna rahastame ja, ja sealjuures kindlasti igal absoluutselt igal aastal teeme ju eelarved ja selle eelarve tegemise käigus meil kindlasti vaadatakse kõik üle, nii et ma ei kinnita küll seda, et midagi ei muutu. Et see sõltub väga palju nendest kokkulepetest, mis me perearstidega teeme. Kõigepealt loomulikult esimene eeldus oleks see, et, et kui me saame nii-öelda puhtalt majanduskasvu pealt tuleva rahaga hakkama ehk seda süsteemi parandada ja, ja teine on siis see tõesti, et kui me peame mingitest kohtadest ümber tõstma, selleks et esmatasandit väga kvaliteetselt pakkuda, siis tuleb seda teha, et ega sellest mööda ei saa vaadata, eks kõikide valdkondadega niimoodi, et siin eelmisel nädalal ma kohtusin, õigemini sellel nädalal ja kohtusin ka veel ravimiinimestega ja nende inimestega, kes ravimeid Eestisse toovad, aga nende mure oli see, et sinna sektorisse oleks samamoodi. No see on juba olukorra ravimine, ehk see on seesama, mis, mis lisaks kõigele sellele, mida perearstid võiksid saaksid ja peaksid tegema, tulema nüüd ikkagi korraks haiglate juurde ka on selge strateegia olemas ja, ja, ja pandud paberil paika, et need Põlva ja Rapla haigla peaksid jõuliselt tegevust ümber korraldama, nii nagu te nimetasite, võib-olla mitte kinni panema. Ja alko, Põlva ja Rapla inimesed kõik andeks, aga, aga selline on riigi enda plaan, miks siiamaani tegemata? Üks väga suur põhjus on see, et kui paar aastat tagasi mina ministeeriumisse minnes nii-öelda selle probleemi täpselt jälle seisin, siis mina tahan olla kõikide Eesti nii-öelda paikade suhtes võrdne ja tollal, kui kümmekond aastat või natukene rohkem aega tagasi seda plaani tehti, kus siis Põlva ja Rapla pidid minema kohaliku tasandi haiglaks siis sel hetkel ei nähtud inimeste ümberpaiknemist sellises mahus, kui ta tänaseks reaalselt toiminud on. Ehk kui me võtame näiteks Valgamaa, kui me võtame näiteks Järvamaa ja mõned maakonna veel, siis nende maakondade rahvaarv on vähenenud kult kiiremini kui kümmekond aastat tagasi ette nähti. Ja see tähendab seda, et kui ma lähtuksin ainult tõesti sellest, mis 11 aastat tagasi kokku lepiti et milline on siis nii-öelda kohaliku haigla teenindava piirkonna elanike hulk siis tuleks muuta kohalikuks haiglaks ka lisaks Põlvale Raplale ka näiteks Järvamaa, näiteks Valgamaa ja mõned maakonnad veel, et see oli ka põhjus, miks ma siis kutsusin 2009. aasta detsembris kokku sellise töörühma, millest ma ka siin saates rääkisin, kus me vaatasime, et, et kas see nii-öelda elanikepõhine haiglatelt õiguste ära võtmine on põhjendatud või mitte. Jäime pigem selle juurde, et me võtame selle positsiooni, et igas maakonnakeskuses peab olema 24, seitse avatud haigla ja millised on siis need teenused, mida maakonnakeskuses asuvas haiglas peaks saama. Ja sellest tulenevalt me natukene vaatasime neid haiglaliike ümber ja, ja ma arvan, et, et see on pigem see õigem tee, et me vaatame tõesti mitte sõltudes nii otseselt elanike arvust, mis kogu aeg väheneb või mõnes kohas ka suureneb vaid, vaid vaatame ikkagi seda, et, et tõesti nii-öelda kuldreeglid, et ühe tunni autosõidu kaugusel peab olema haigla, see haigla peab olema 24, seitse kättesaadav ja seal peavad olema mingisugune nii-öelda miinimumhulk teenuseid, mida sa pead. Siis see on lihtsalt peaks olema sünnitusabi. No vaata, see sünnitusabiga on kõige keerulisem, et kas, et ütleme ka Põlva ja Rapla mure ju tegelikult oligi sünnitusosakonna olemasolus ja sünnitusosakond, kas jah või ei, siis on ju kohe see küsimus, et kas üldkirurgia valve on, ütleme, kirurgi valve on või ei ole, sellepärast et kui sul on sünnitus, siis sa pead hoidma ka kirurgi tööl, sellepärast sünnitus võib alati minna erakorraliseks, tuleb teha keiser ja seetõttu peab olema ka kirurgi valvel, nii et noh, need olid need põhilised vaidlused. Kas ma saan õigesti aru, et kuna inimesi on jäänud veel vähemaks, kuna patsiente on jäänud veel vähemaks kuna kliente on jäänud nende haiglate jaoks veel vähemaks, siis otsustasite neid mitte kinni panna, mitte ümber korraldada. Ei, vastupidi, me otsustasime seda, et me vaatame rohkem teenuseid, ehk me ütleme seda, et igal juhul see haiglahoone seal on see haiglahoone suurenäosusega profileerub ümber, ehk mida me ka täna nii-öelda investeeringuga toetama, et kuna elanikkond seal jääb natukene väiksemaks, natukene vanemaks, siis on sinna koha peale vaja rohkem hooldusravi ja selle hooldusravi olemasolu, siis annab ka selle võimaluse, et haigla on 24, seitse kogu aeg lahti ja pakutakse piisaval hulgal teenuseid ka nendele inimestele, kes seal maakondades elavad. Nüüd, mis puudutab seda, kui inimene on jõudnud vot sinna maakonnakeskusesse ja vajab kõrgema etapi arstiabi, siis on omakorda jälle see, et, et meil peab oma haiglate vaheline transport väga hästi korraldatud, kus seal ka transpordis on tagatud inimesele piisav meditsiiniline teenindamine, et juhul, kui ta näiteks toome näitajat, et satub Rapla haiglasse Rapla haiglas öeldakse, et meil ei ole seda neuroloogiline mure või, või, või ma tean mingisugune tõsisem mure, millega tuleb tulla Tallinnasse Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse siis siis on olemas Rapla haiglast kiire transport mustamäele ja selle ajaga, kui ta mustamäele jõuab, on olemas mustamäel juba teadmine, et tuleb selline inimene sellise diagnoosiga, ta vajab siin ravi, ehk see inimene peab jõudma nii kiiresti kui võimalik lõppravipunkti, et see on see eesmärk. Nii et sisuliselt siis ma teen võib-olla väga vale üldistus, aga mulje jääb see mulje praegu, et vanem inimene, kellel on prognoos ja ta pigem voodihaigeks, läheb oma kohalikku haiglasse ja noorem inimene, kes saab töölu naasema, põrdu kiiresti pealinna Pigem on see ikkagi niimoodi, et kõik, kes vajavad ravi kõrgemas etapis, sõltumata siis sellest, mis on tema vanus, tulevad kõigepealt kõrgemasse etappi ravile ja siis järelravile ja hooldusravile läheb ta oma kodupaika tagasi, et see on see üldine loogika, et, et me nii-öelda keerulised operatsioonid teeme kõik seal, kus on parim kompetents ja järelravi ja hooldusravi anname inimesele nii kodu lähedal kui võimalik seepärast, et see on tema kodune keskkond. Ja, aga see ei ole ju veel rakendanud kõik, eks see on nüüd see plaan, kuhu me liigume. Põhimõtteliselt see, mida on kunagi plaanides kokku lepitud, kuna ei ole patsiente ja kuna ei ole raha, siis ei ole neid teenuseid mõistlik siin osutada, see käib praegu edasi. Ei, selles mõttes, et tegelikult, kui me võtame haiglavõrgu arengukava, mis 11 aastat kokkulepiti, siis, siis noh, ütleme nii, et 95 protsenti sellest on täitunud ainukese osana tõesti kohalike haiglate moodustamine peale jõgeva jäi toppama ja ka jäigi toppama, mõtlen, et sellest hetkest, kui mina nagu majja tulin, et tegelikult see pidi tulema juba 2007, eks ju, ja seda ei tulnud või oli isegi 2005, et ma võib-olla nüüd natukene eksina, aga sellest hetkest, kui mina nagu majja tulin, et me vaatasime tõesti võtsime maakondade elanike arvud ja vaatasime, et järelikult me peaksime kas A kas haiglavõrgu arengukava täielikult ümber kirjutama või b lähtuma mingitest uutest põhimõtetest ja need põhimõttelised saigi siis kokku lepitud nii ülikooli inimestega, kes on puhtalt nii-öelda teoreetilise ja, ja teadusliku poole pealt WHO, kes on seda kogu analüüsi teinud meile siis ministeeriumi esindajad, haiglate esindajad, haiglad olid samamoodi ise ju kaasatud sinna ja vaadata siis tõesti, et läheme siis teenustepõhisele sellisele mudelile üle, mis tundub igati mõista. Aga see ei ole ju veel toimunud, see ei ole veel lõpuni ja praegu ikkagi nendest Põlvas ja Raplas osutatakse teenuseid, ehkki praktiliselt kellelegi teenust osutada ei ole, ei, on ikka ega teenust on teil on kindlasti ikkagi osutatakse edasi, see kulurahakulu on seal ikkagi edasi see, mis kunagi Rahakulu antakse ikka vastavalt sellele, et mis annab haigekassa, sina ravijuhtusid, et ravijuhtusid on jäänud väikestes, haiglates vähemaks, see on karm tõsiasi, et selles mõttes, et see, see protsess on niikuinii selles mõttes olnud, et haigla saab vastavalt haigekassaga kokkuleppele, neid ravijuhtusid ja see on väga oluline, haigla ei saa neid ravijuhtusid, kui tal ei ole arsti. Kui arst on olemas, ainult see on nii-öelda eelduslik tingimused, et ta võib ühte või teist teenust osutada ja siis on samamoodi see, et me peame vaatama, et palju neid patsiente seal on. Et, et haigekassa on ikkagi see, kes sõlmib haiglaga lepingu ja püüab anda siis selle nii-öelda ressursid. Räägime nendest hooldushaiglatest. Just nimelt sedasama näe, Keila juhtum, mis on nüüd lahti rullunud viimase kuu aja jooksul päris õõvastavat ETV ekraanil. Mis selle Keila haigla probleem siis on? No Keila haigla aga on teatavasti see, et seal ütleme, see, see hoone on hiiglaslikud suureks ja Põhja-Eesti regionaalhaigla isegi kogu oma mahus ei, ei vaja seda hoonet sellises mahus, mis seal täna olemas on ja Põhja-Eesti regionaalhaigla oli seal sees teatavasti siis järelraviosakond ja oli hooldusraviosakond ja samamoodi oli siis seal olemas selline eraõiguslik teenuse osutaja nagu Keila taastusravikeskus. See, mida pealtnägija on käsitlenud, puudutas eelkõige siis Põhja-Eesti regionaalhaigla järelraviosakonda. Seal on sisejuurdlus täna lõppemas, ma loodan need tulemused saada kohe-kohe, haigla on otseselt loomulikult selle eest vastutav, mis seal toimub, mis puudutab järelravi, siis see toodi juba aprillis ära sealt Keilas seal ühtegi järelravi patsienti enam ei ole, sinna on ainult jäänud hooldusravi ja mis puudutab hooldusravi omakorda siis sinna on Põhja-Eesti regionaalhaigla sõlminud juba eellepingu või, või ütleme siis nii, et võlaõigusliku leppe ära uue teenuse osutaja, aga kelleks on siis selline kogemustega hooldusraviteenuse osutaja nagu peet, veehooldusravi, kes võiks siis hakata hooldusravi seal pakkuma, nii et, et selles mõttes Põhja-Eesti regionaalhaigla tegevus Keilas lõpeb ära ja tuleb tuleb hiiule üle ja mis puudutab siis ühte konkreetset inimest, kes seal on, siis selles osas on kõik otsustusõiguse, et haigla juhtkonnale Hanno Pevkur, kui kui see sobib, kui ei taha, siis, siis ärme tee seda, aga kui see sobib teile, räägiks lõpuks lihtsalt selles samas küsimuses nagu nagu mees mehega nagu mehed, kellele meeldib võrkpall ja kes lähevad, satuvad hasarti ja kellele meeldib see mäng ja ja kes austavad õiglase ja õige mängu ehk fair play reegleid ja neid norme, mis selles eksisteerivad. Kuidas oskate mulle nii-öelda nende asjade-konteksti valguses öelda, kuidas on Eestis võimalik see, et ühe raviasutuse juht on mees, kes on kandnud vanglakaristust valediagnooside väljakirjutamise ja altkäemaksu võtmise eest, kuidas on see Eesti vabariigis võimalik? Raske küsimus, et ega see mulle ei meeldi, leppisime kokku, et me räägime nagu mees mehega, mitte kui minister. Et minule, Eesti vabariigi kodanikud on kindlasti selline asi ei meeldi. Mis puudutab varasemat nii-öelda karistatust, siis see olid selgelt omakasu eesmärgil ja otseselt isegi mitte ju ravitööga seotud, vaid kutsealuste hindamisega seotud. Ehk teisisõnu, kas ma ütlesin, kui sina tahtsid sõjaväest vabaks saada, kas mingisuguse meelehea eest kirjutasin sulle paberi, sai kõlbas kaitseväeteenistusse et, et see ei pruugi tähendada, et tema nii-öelda ravioskused või ütleme, tema teadmised ravist on, on kehvad. Aga ma ei õigusta mitte ühegi grammiga seda tegevust, mida, mida doktor peri on teinud, et, et seda on juba kohus hinnanud ja andnud oma oma järelduse. Nüüd see, kas ja kuidas jätkub doktor perikarjäär arstina või ka ühe osakonna juhina, et, et see on ainult ainult Põhja-Eesti regionaalhaiglajuhtide käes ja ma usun, et, et need otsused tulevad väga kiiresti ja annavad meile väga selge vastuse sellest, milline on siis haiglajuhtide hinnang ühe oma osakonna juhtimisel. Kui see mees peaks jääma ametisse, millise kõne, millist sisu kõnede teete sinna haiglasse. Ühtedele ma tegin selle kõne juba tegelikult, et eelmisel neljapäeval ja rääkisime haiglajuhiga ja haigla juht andis küll väga selge, et nii-öelda omapoolse nägemuse sellest, et nad, et nende sisejuurdlus on kohe lõppemas ja, ja sealt siis saadakse nii-öelda see sisend, et mida edasi teha, aga minu arusaamist mööda ka selle nädala reedel, siis juhatas seda teemat, arutas ja võttis, võttis otsused vastu. Oleksime me tõeliselt vaba turumajandusega riik meditsiinis siis on ju täiesti selge, et, et sellist asja ei oleks saanud juhtuda, sellepärast et Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtkond oleks saanud saba ja sarvedega aru sellest, et ei ole võimalik teha selliseid personalivalikuid tingimustes, kus, kus on tegemist asutusega, mis on nii-öelda luubi all, on teil käsi või, või võimalus kuidagi anda märku kui sellest, et Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtkond tegelikult ei ole oma personalipoliitikaga hakkama saanud ja on õõnestanud seda, mille eest vastutate ehk Eesti meditsiinisüsteemi mainet. Ja kindlasti on, et ma mõtlesin, et ma regionaalhaiglajuhiga sellest rääkisin. Või millised on veel ministri võimalused, ministri võimalused on need, et haigla nõukogu on ministri poolt määratav ja misläbi on võimalik rääkida ka nõukogu liikmetega ja nõukogu liikmed on küll need, kes saavad ka haigla tegevjuhtkonna siis kutsuda, aru andma ja vajadusel võtma siis ka vastavad meetmed tarvitusele haigla juhtkonnale selgitada, et, et millised on adekvaatsed käitumisreeglid personalipoliitika ajamisel ja, ja kuidas siis ühel või teisel juhtumil tegutseda külma pean siin need nii-öelda, et kõik, kõik väga selge oleks siis minuni eelmisel nädalal jõudis ka meil inimeselt, kes oli Keila haigla tegevusega väga rahul ja kiitis ka doktor perid, nii et, et nagu ikka, on asjal poolt ja, ja inimesed erinevates situatsioonides näevad kogu kogu olukorda erinevad. Aga üks tõrvatilk võib selle väga suure meepotti siiski. Absoluutselt 100 protsenti nõus, et nii nagu minister, nii peab ka iga haigla juht ja haigla osakonna juht arvestama sellega, et iga otsus, mis tehakse, võib moel või teisel mõjutada tema karjääri, nii et selles mõttes, et kindlasti ei ole see aux ei regionaalhaiglale tervikuna ega konkreetselt sellele tohtrile, et sellised, et süüdistused on televisiooni kaudu Eesti avalikkusele teada saanud ja nagu nagu näha, on olnud, et ei ole nagu tegemist ühekordse juhtumiga, vaid neid juhtumeid on olnud rohkem. Ja selge, et haigla juhtkond peab võtma siin väga selge seisukoha. Minister olete te kindel, et Eestis ei ole tipptasemel haigla juhtkondades teisi arste, kes oleks karistatud valediagnooside panemise eest ja altkäemaksuvõtmisest. Eestis on neli pool 1000 arsti. Et see on väga suur hulk ja kui, kui nende hulgas on mõni inimene, kes on kas väärteo korras või kriminaalkorras karistatud, siis seda kindlasti välistada ei saa. Et, et millised on nende nii-öelda seisundid haiglate siseselt, kas nad on juhtival positsioonil või mitte, et, et seda on minul väga raske hinnata, et nagu ma ütlesin, neli pool 1000 inimest on väga suur arv aga kindlasti ei saaks välistada, et näiteks väärteo korras on inimesi karistatud kas või liikluses kiiruse ületanud, see on võib-olla natuke teine asi ja mõtlen, aga ka see on väärteo karistuseks, et selles mõttes, et elus ma ütlengi, et, et kas väärt ja, või ka kriminaalkorras karistatud inimesi võib-olla. Aga, aga palju neid meie haiglasüsteemis on, et, et seda on minul hetkel küll väga raske öelda. Ülekuulamise toimik number 175. Pevkur Hanno toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine. Seni.