See on raadio kaks, internet ergaks punkt ee. Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänane ülekuulamise toimik on sarjast uusi ja tundmatuid riigikogu liikmeid. Kas lihtsalt häältemagnet või tõeline rahvaesindaja aga mis tähtsam, kas hingel või saatan seda näitab tänane ülekuulamine. Üleolemine. Number 176 Ossinovski, Jevgeni ülekuulajad, Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 1908 kuuendal aastal sündinud Ossinovski Jevgeni alustas kooliteed Ida-Virumaal aseris ning edasi õppis viis aastat Tapal seejärel Tallinna reaalkoolis, mille lõpetas 2004. aastal hõbemedaliga ning siis lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli filosoofia eriala. 2007. aasta sügisel asus õppima Inglismaal vooriki Ülikoolis kontinentaalset filosoofiat ja kaitses seal oma magistritööd teemal ühiskonna konstitueeriv roll. Haide Gerlik liberalismi kriitika. Ülekuulatav Ossinovski turgeeneri taustate. Isasid ja poegi lugenud olete, muidugi olen, austan, aga reservatsioonidega ühesõnaga selles mõttes, kui ta, kui ma nüüd küsin, siis te saate kohe aru, millele ma viitan, nihilist olete? Enam mitte, aga on ka see periood elus läbi tehtud, kui te ütlete praegu, et enam mitte, siis ma pean küsima, et kuidas teie, papa on siis ka loobunud äri tegemisest koos teiega ja pöördunud maailma parandamise poole või tema on endiselt ikkagi ärimaailmas ja teieni helistina püüate kuidagi maailma paremaks muuta. Ma arvan, et nii listid üldiselt ei püüa maailma paremaks muuta, seega mina olen sellest kuidagi nüüd oma oma filosoofiliste mõtiskluste jõudnud nii kaugele, et me anname hilist, ei ole. Ma arvan, et isa ei ole kunagi seda olnud, aga mis vanus see oli, mis, mis vanus see oli, kuhu me võiksime dateerida tulevase riigikogu liikme Ossinovski nihlistiks olemise vanuse. No kuskil niimoodi vanuses 16 kuni 20 ma arvaks 16 kuni 20 aga sealt edasi selle tulemus oli siis sotsiaaldemokraatliku maailmavaate avastamine, on, ma saan aru, oli see kohe järgmine etapp või kuulus sinna vahepeale veel midagi-na. Ja siis noh, selles mõttes sotsiaal, sotsiaalse vaate avanemine, see, et, et siiski tuleb noh, ja see on ka selline minu, minu minu isiklik avastas enda jaoks on see, et inimene peaks ikkagi midagi ühiskonna heaks ära tegema ja see siis mingil mingil hetkel mulle tuli on noh, sealt on ikka tükk maad, enne kui, kui see nii-öelda ametlik sotsiaaldemokraatiamängudele. Aga lugemisest rääkides Karl Marxi Kapital läbi loetud. Ma arvan, et see raamat on juba ammu, ei ole kellelgi läbi loetud, aga kõik räägivad, eks lugenud ei oleks nagu kõik räägivad raamatutest, mida nad lugenud olen sirvinud, olen suhteliselt suuri osasid sellest lugenud, aga läbi kindlasti mitte ei ole lihtsalt enam vaja, see on hapu ja see tänapäeval enam ei kehti või lihtsalt ei ole aega, sellepärast et lugeda võiks ju lõputult, aga, aga valikuid tuleb teha. Jah, ja lisaks on selline saksa, saksa kirjanik alatine, selline probleem, et neil on liiga palju aega, et kirjutaja liigi pikkasid raamatuid, mida siis keegi tegelikult enam lugeda ei jõua, siis tuleks teha selline laste piibliversioon. Võib-olla te olete näinud, eks ju, et on ilus värviline pilti konkreetne lühikene jutt juures, mis seletab nagu teatud peatüki ära, mida tegi Joonas, kui ta oli kala kõhus, eks ju. Et oleks marksist ja täpselt samasugune pilt töölisklassist ja lühike tekst selle kohta, mida ta selle all mõtles. Jah, no ma arvan, no seda on tegelikult juba tehtud, et see, kui rääkida ütleme sellisest teadusest eriti filosoofiast, siis siis need igasugused sissejuhatused, Karl Marxi ülevaated, Karl Marxi, kuidas lugeda Karl Marxi Kapitali ja nii edasi, et need neil on ilmunud iga aasta ma ei tea, viis tükki, ma arvan, nii et selles mõttes Saan aru, et tegelikult noh, Marxi sinna kaanest kaaneni läbilugemine on pigem fanaatikute asi kui, kui normaalsete inimestena. Jevgeni Te olete käinud Tallinna reaalkoolis, eks ole. Kui me vaatame tänast riigikogu koosseisu või nii-öelda juhtivpoliitikuid, siis Remo Holsmer, Arto Aas, Siim-Valmar Kiisler kõik on tulnud reaalkoolist rõivas Taavi Rõivas ka, täpselt nii. On kõik parempoolse ilmavaatega, mõni rohkem, mõni natukene Isamaalise sellise nurgaga sinna juurde. Miks teiste sotsiaaldemokraat? Ma ei usu, et see koolikatsed seotud meie kooli direktor on sotsiaaldemokraat reaalkooli direktor, nii et ma ei arva, et see kooliga kuidagi kuidagi eriti seoses seoses on, aga miks mina, sotsiaaldemokraadid hakkasin, on? Noh, põhimõtteliselt põhimõtteliselt minu selline põhjendus on see, et jällegi intelligentsel inimesel ei saa 100 protsenti meeldida ühegi partei programm, et no lihtsalt, kui sa siis noh, sisuliselt tegeled ühiskonna probleemidega, siis siis ükski programm suhteliselt sulle 100 protsenti ei meeldi, sest noh, ütleme selline loosungite ja selline ideoloogilist arvamust, keel on pigem inimestele, kes üldiselt ei süvene sellesse, mis toimunud. Ja sellepärast peab põhimõtteliselt inimene alati tegema oma selliseid valikuid ja noh, minu selline otsus oli see, et et ma valin endale välja need prioriteetsed teemad, mis mind huvitavad ja siis vaatan, et missugune erakond neid kõige paremini esindab, noh, minu jaoks integratsioon on kindlasti üks nendest ja ja noh, siit ka võib-olla see üks üks üks sellistest sisulistest põhjustest, teine ja teine on kindlasti ka see, et et minu arusaamist mööda sotsid on kõige selline korralikum Erakond Eesti poliitikas. Just selliste eetiliste standardite mõttes, mis on ka mulle väga oluline, jõuame nendest põhjustest rääkida, vägeme tehnilisi üksikasju, kes kutsus, sellised asjad tänapäeval üldiselt ei käi niimoodi, et noor inimene võtab endale pähe, prindib internetist avalduse välja, viib partei kontorisse ära, nii need asjad üldiselt ei käi, keegi tavaliselt ikkagi kutsub kellelegiga, kohtutakse, kellelegi räägitakse, mismoodi teil see mehhanism ühes? Noh, seal oli, oli, et inimesed sellega, aga Indrek Saar oli minu selline esimene esimene kontakt, esimene suurem kontakt erakonna sees ja helistas, ütles ühel päeval tere päevast, Indrek Saar symbol Jevgeni sooviks teiega vestelda? Ei, mitte päris nii, et oli üks teine teine inimene, kes on ka partei liige, kes, kes ütles, et äkki ma tahaks siis et Indrek Saarega võiks sellel teemal rääkida ja siis siis rääkisingi Indrek Saar, aga mulle ikkagi on sümpaatne, ütleme religioossest maailmas vaadates võib võrreldes ikkagi guru, eks, ja kutsuti kohale ei olnud mitte lihtsate lihtsurednike vahel debatt, eks ju, arutelu vaid ikkagi kohal peab viivimaga guru, kes annab valguse toas ja veenab siis ära. Nii et nii et selline võrdlus religioosse maailma ka parteide puhul ikkagi kehtib täiesti. Inimesed astuvad ma tea noorteorganisatsiooni kuskil suvepäevade raames, neile meeldib see drill trolle see pallimäng õhtul just võistlus Tallinn Tartu vahel või midagi seesugust osakondade vaheline selline kemplemine ja siis ühel hetkel ta avastabki, et käes on muide kohalikud valimised ja on vaja oma väikese valla või linna volikokku kandideerinud nii-öelda hääli kokku tuua. Teie seda teed ei ole käinud. See tähendab, see on ka teine variant, ma arvan, et Eesti poliitikas, seda me saame näha aina rohkem ja rohkem, et osades erakondades me juba seda seda näeme päris oluliselt toimumas ja ma arvan, et seda hakkab toimuma aina rohkem ja rohkem, kuna noh, kui see poliitiline klass nüüd kujuneb korralikult välja, siis, siis see poliitikuks saamine hakkabki tõenäoliselt toimuma sellise pika karjääriredelil. Kumbat pidi on nagu ausam poliitikuks saamine ka see, et inimesega tullakse, räägitakse, kombatakse tema maailmavaadet, kui ta on juba nii-öelda välja kujunenud teatud isiksus, teatud nii-öelda nimi ja tuuakse parteisse või tõesti see, kui kõik hakkab pihta sellest noortekogu üritusest kuskil mingist saunapeost või trilist rollist suvepäevadel. Kumb kumbat pidi ausam poliitik sünnib? Ausam poliitik. Ma ei oskagi öelda, ma ei tea, ma ei tea, võib-olla noh, ma saan aru, kus, millele te vihjate, et need, ütleme, need parteisõdurid nii-öelda on kuidagi liiga kinni selles, et on teenetes, mida partei neil on, neil on nii-öelda osutanud edutamises. Aga, aga noh, samas ma arvan, et sealt, see sõltub jällegi inimesest ikkagi, kes, kas tal on iseseisev mõtlemine, iseseisvustahe või ei ole, et ma ei oska niimoodi öelda, mul ei ole nagu väga head sellist võrdlusmomenti. No see tähendab, et teie erakond, sotsiaaldemokraadid ei ole olnud ka nii palju väga-väga võimule, et oleks saanud tekkida selline korralik põlvkond kanala täis poliitbroilereid. Pärast seda jääb millest see teie enda nagu noorpoliitikuna noore poliitikuna ka juba edukana, eks ju, riigikogu liikmena, millest praegu nagu see sotsiaaldemokraatide, vabandust sellise lihtsa väljenduse eest, aga milles kühvel on, et, et tegelikult ikkagi ei ole suudetud korraliku parteistruktuurid teha, on mõned linnad siin ja seal, aga sellist jõulist üle kogu eestilist parteisüsteemi ei ole. Milles probleem, kui teie arvates on? Ma arvan, et raha ei ole väga lihtne, väga lihtne probleem on sellel kuna meie erakondade rahastamise süsteem põhimõtteliselt toetab ju ju suuri erakondi rohkem kui väiksed erakondades, väikestel erakondadel on suhteliselt keeruline võistelda suurte erakondadega just selle partei struktuuri osas. Aga, ja noh, ma arvan, et nüüd te saate ka näha, kui me, meie selline kohtade arv parlamendis on peaaegu kahekordistanud, siis ka parteistruktuur läheb, tugevam on juba märgusid, mingid olemas olete juba kombanud pinnad, City 24. on juba välja otsitud ja juba rendilepingud sõlmitud. Mine oma Erakonna peasekretär, aga piirkond, millega mina tegelen, ehk siis Ida-Virumaa siis seal on, ütleme, City24 ei ole, ei ole Narvas väga teema, aga põhimõtteliselt on juba tegeletud. Montra olemas jah, veel ei ole, aga, aga. Aga öelda piirkonnajuhid, need, kes kohapeal tegutsevad igapäevast töötajad, need on juba palgatud rasvadest palgatud mitte värvatud, vaid palgatud. See sõltub piirkonnast Ida-Virumaal praegusel praegusel hetkel veel ei, aga see tuleb lähi lähitulevikus. Kui oleks meil võimalik praegu siin kandideerida ka, ega, ega tänapäeval üheametiga enam ära ei ela, siis põhimõtteliselt võiksime tulla kõne alla kellele avaldused tuleks saata, kui tahaks Narva piirkond saada Narva piirkonda juhtima saada? Ma arvan, et teil ei ole seal väga palju lootust edu saavutada ja kuna tegemist on natuke omapärase piirkonnaga aga läheb nüüd juba nii-öelda diskrimineeri rahvuslikul pinnal, kus on sotsiaaldemokraatlikud võrdsuse printsiibid, praegu politsei praegu kohe ei proovida, võib, aga ma lihtsalt niimoodi sõbramehe sõbramehe poolest. Et aga Ida-Viru piirkonna juhatus on palju-palju suuremad lootused, et kui on soovi, siis, siis ma võin, võin aidata. Kas see Ida-Virumaa, see kant on nii-öelda kasvav piirkond sotsiaaldemokraatide jaoks, tunnete, et sealt on tulemas järgmisteks valimisteks suurt kasvu. Ma paneks nad peaks selle küsimuse pigem vastupidi, et see on see piirkond, kus, kuhu üldiselt erakonnad välja arvatud üks ei ole, ei ole põhimõtteliselt 20 aastat korralikult aja ja raharessurssi investeerinud saega rahadele käinudki seal ja, ja sellepärast on ta ka selline noh, jäetud sellisel vaeslapse rolli nii-öelda Eesti poliitikas. Ja noh, me nüüd tegime sellist natuke jõulisemat kampaaniat seal seekord Ida-Virumaal ja ma arvan, et tulevikus on perspektiivi seal ka rohkem rohkem saada, aga, aga samas, teisest küljest, kui me praegu selle lõpetame selle teema seal ära, siis, siis läheb kõik vanavanamoodi edasi. Räägime ausalt lahtiste kaartidega, et kas see tähendab tegelikult seda, et sotsiaaldemokraatidel lootus tõepoolest ongi selles, et Keskerakond sellesama elektoraadi jaoks, kes on seal piirkonnas tema nii-öelda kontrolli all olnud, ei olegi reaalselt midagi ära teinud ja, ja tegelikult ka need kohapealsed inimesed, kes aastaid on oma häält sellele erakonnale usaldanud, on lihtsalt ka sellest väsinud on see sotsiaaldemokraatide võimalus? See on kindlasti ka sotsiaaldemokraatide võimalusega ka kindlasti ka teiste parteide võimalus. Võib-olla mõnes mõttes praegusel hetkel, sotsiaaldemokraatide võimalus on seal suurem, kuna, kuna kumbki parempoolne erakond ei taha tegeleda rahvusküsimusega mingil sellisel tõsisemal moel ja sellepärast ma arvan, et meil võib-olla on seda, seda võimalust natukene rohkem, aga ma tegelikult siiralt loodan, et ka teised erakonnad teevad oma korraliku sellise lõimumisprogrammi, sest see on Eesti tuleviku mõttes väga oluline seal sotsiaaldemokraatidele tegelikult kasulik. See tooks hääli, kui Reformierakond laseks ennast teie jutus praegu meelitada, ikkagi prooviks sinna tulla, eks ju, oma esimehe nimega ja mainega seal hakata kampaaniat tegema. Vesi ju sotsiaaldemokraatide veskile. Piltlikult öeldes Andrus Ansipi ka alustaksid röövitakse jalast, kui ta sinna piirkonda kõndima satuks. No ma ei tea, kas nii hull on, aga teatud vastumeelsust seal tõesti on märgata? Kirjeldage seda vastumeelsust, see, mis mina seal muidugi rääkisin, oli selline jõhker ja brutaalne nagu üldistusi, kohatu absoluutselt, aga, aga. Ja palun vabandust, kui, kui see praegu tõesti sellise küündimatu kedagi puudutas, riivas milline tegelikult see Ida-Virumaa seis on, te olete sellest samast kandist pärit, teil on seal juured, teil on seal sidemetele, on seal sõbrad-tuttavad. Kui te võrdlete nagu elu siinpool Eestis ja seal pole Eestis, mis on need kõige suuremat erinevust? Ärge rääkige nüüd ametlikku sellist juttu tööpuudusest ja kõigest sellest, seda me ju teame numbrite järgi ja sellest aeg-ajalt ikkagi räägitakse, rääkige linnainimestest, ma räägin, sest noh, see tööpuudus ja sotsiaalsed probleemid on selged, aga aga meelsuse ees on kindlasti suhteliselt palju sellist eestivastasust. Kindlasti ei ole see valdav, aga, aga, aga seda on ikkagi arvestataval määral. Oluliselt on selle põhjuseks teatud selliste stereotüüpide ja ütleme, väärinformatsiooni. Kättesaadavus seal näiteks see, et peetakse eesti päris mitut poliitikut fašistiks, ütleme kes minu meelest seda absoluutselt ei ole, näiteks Mart Laari peetakse sel jubedaks fašistiks aga minu meelest Mart Laar ei ole oma elus midagi fašistliku öelnud. Ja, ja noh, see on kindlasti üks selline probleem, et ei ole piisavalt seda poliitilisel tasemel piisavalt seda ressurssi sinna investeeritud ikkagi selgitada, millega on tegemist ja, ja kes on ja nii edasi. No meil on, mida see tähendab, kas see tähendab mingit kolmikharkvedurite püsti panemist, mingite küünalde tekitamist ja rahvale linnaväljaku peal rääkimist, laulmist, mida te silmas peate, kuidas seda tegelikult oleks võimalik teha, et, et sealsed inimesed ei peaks näiteks Mart Laari fašistiks, rääkimata siis ka ilmselt peaministrist, eks ju. Ja ma arvan, et noh, just see, mis ma enne ütlesin, et erakondadel võiks olla mingisugune kiusatu programm sellel teemal, mida, mida ette võtta nende inimestega, kes väga olulisel määral elavad, elavad Ida-Virumaa selle programmi praegusel hetkel ei ole need inimesed, kes kandideerivad nendest parteidest. Põhimõtteliselt ei saa neile mitte midagi öelda, mida tehakse koolidega, mis juhtub, ma ei tea nende keele, kultuuri ja nii edasi nende küsimustega. Ja sellepärast neil inimestel on ka raske, noh, ma ei tea, kas Erki, Noole või või, ja nii edasi seal midagi rääkida. On teisi näiteid, mis, mis ei ole kindlasti vähemalt tõenäoliselt hallanud nagu Robert Andropov, kes kandideeris seal praegu Ida-Virumaal IRL-i ridades ja rääkis kõigile sellist juttu, et põhjaranniku peatoimetaja ja ühel korral küsis, et kui te seda IRL-i suurkogul räägitakse, räägiksite, siis visatakse parteist välja, et te sellest saate ikka aru ikka rääkis, et kõiki tuleb aidata ja ja, ja koolireformidega üldse peatuda ja nii edasi on ju, et noh, selline see on üks näide, kus neid niimoodi selle korraliku programmi puudumises need poliitikud hakkavad ise siis kuidagi püüdma sellest olukorrast välja tulla ja rääkima seda, mida tegelikult partei mitte mingil juhul ei toeta. Aga mida siis ikkagi selle programmi all silmas peate, mida peab tegema Ida-Virumaa inimestega teistmoodi kui näiteks Rapla või Põlvamaa või või Pärnumaa inimestega, et mis see programm seal peaks olema teistsugune kui ülejäänud Eestis? No üks üks asi on see, mis noh, mida ma olen ka rääkinud, on see, et ta on väga eripärane piirkond majanduse mõttes, eelkõige majandusstruktuuri mõttes, et võrreldes Raplamaaga või Harjumaaga, isegi et kus see ikkagi see suurtööstuse osakaal on niivõrd suur ja paneb ka teatud sellised piirid Inimeste mobiilsusele, kuna nad on harjunud seal põlvkonnast põlvkonda ühes tehases töötama, onju ja kuna väikeettevõtlust on suhteliselt vähe, siis majandusraskuste puhul ei ole kedagi, kes Absarbeeriks need inimesed, kes siis suurtes töödes tööstustest ära lähevad, on ju, et noh, see on see ütleme, sotsiaalmajanduslik probleem, mis seal on, ja teine probleem loomulikult ikkagi need keele keeleküsimused, mis see on seal väga tõsiselt, kuna kuna ja noh, siit Tallinnast on tihti kuulda ja tundub võib-olla isegi võimalik öelda, et noh, et mis need narvakad siis ei suuda 20 aastaga eesti keelt ära õppida, et mis neil viga on. Aga tegelikult noh, sellises linnas, kui keegi sinna ikkagi läheb, natuke aega seal veedad, ega seal ei ole mitte kellegagi eesti keelt rääkida. Ei olegi võimalik kuidagi seal ära ja ärge vaadata, on küll Hermanni kindluse torniga saab rääkida eesti keeles täiesti vabalt. Intensiivne lasteaia selles mõttes kindlasti leiaks sealsamas, aga, aga mis see programm on, mida te, mida te nagu näete, ehk siis need on jällegi olukorra kirjeldus, aga mis tegevus ikkagi on see mulle nagu aru saada, mida saaks valitsus teha näiteks? Osas valitsus eriprogramm, kuidas sinna luua väikest ettevõtlust, aga eriprogramm võiks endast kujutada siis, mis need meetmed võiks olla kellelegi mingi stardikapitali? Et Jürgen Ligi ei saa ju minna siin aktsiaseltsi asutama väikest väike? Ei muidugi, üks probleem on kindlasti see, et üldine ütleme selline sotsiaalne keskkond, see toetab seda, et inimesed ettevõtlikkus inimestes on väga madal, kõige madalam Eestis. Seega, kui sul ikka vanemad on, terve elu on ju Eesti energias põlevkivi ahju visanud, noh piltlikult öeldes siis siis ega nad sulle kodus, aga ei räägi sellest, mis võimalused sul on ise endale tööandjaks hakata nüüd, noh, see on üks asi ja siin kindlasti koolides ja ülikoolides läbiviidav teatud selline õppe koolitus kindlasti aitaks. Teine asi on see, et mida, mida ma olen ka rääkinud, et sellistel asutustel nagu näiteks EAS võiks olla täitsa erifond Ida-Virumaal, aga tegelemiseks, sest noh, mis on täitsa normaalne Euroopa praktika, kui ma lähen piirkond, kus need majandusprobleemide sotsiaalsed probleemid on sügavamad kui kuskil mujal, siis noh, on ka ka eraldi eraldi lähenemine nendele probleemidele, mis annaksid teatud See tähendaks seda, et, et sealsamases Ida-Virumaast tuleks või Ida-Virumaal tuleks välja kuulutada mingi erimajandustsoon teha sinna mingid erilised, nii-öelda majandamise tingimused, mingid maksusoodustused, mingit eraldi toetused, mida, mida inimene nii-öelda Raplamaalt siis võrdlus maakonnast ei saaks endale taotleda. Ei, ma arvan Nii radikaalseks kaev ja minema, et võiks esialgu proovida selliste väiksemate asjadega just EAS-i toetuste kaudu, kus EAS-iga on üldse sees jama, noh nii on päris mitmes maakonnas ja ka Ida-Virumaa selles mõttes. Ma maastamise osas ei ole, ei ole ka ainuke näide on ju kus võib-olla hea projekt, aga öeldakse, et noh, et kood sai täis, et sorry, et me anname hoopis selle. Aga EAS kui selline on selline organisatsioon ja selline fond, mis ootab väljaspool seda initsiatiivi, mis, mis ootab seda, et inimesed pöörduks nende poole, kui pöörduda, ega midagi ei juhtunud midagi valdavamata. Võib-olla vot siin ongi see nagu viga, et selles mõttes, kui, kui riiklik organisatsioon, mis jagab riigi raha, töötab põhimõttel, et kes kiiremini kassa juurde jõuab, on ju, et see saab, et noh, see võib-olla ei ole päris päris hea, sest noh, arvestades just seda, et, et Ida-Viru ettevõtlikkuse tase ja ütleme, oskus on madalam kui mujal Aga mis võiks olla selline valdav meede, kui me jätame kõrvale selle, et EAS on üks üks fond, kus oleks võimalus raha kasutada ja ja muuta kuidagi nii-öelda paremaks seda süsteemi, kuidas inimesed ja ees EAS ennast 11 leiavad, mis võiks olla valdav meede, kuidas seda piirkonda aidata? Noh, see oleks selline üks lühiajaline meede, ütleme niimoodi, mida saaks ja seda tegelikult koalitsioonileppes mingis formaadis praegu lubatakse, mis on, oli mul väga huvitav lugeda küll, räägivad mingite mahukate tööstusinvesteeringute jaoks, aga, aga, aga seal peetakse ilmselt Eesti energiat. Ei, väidetavalt mitte. Reformierakonna esindaja ütles mulle, et see, seda tööstusparke, mis Narvas praegu rajatakse, siis Ida-Viru tööstusparki, et sinna mingisugust noh, kus nagu väiksemad ettevõtjad sinna suurt tööstusparki, et seda peetakse silmas, et noh, mis oleks kindlasti nagu noh, teretulnud vaatame, mis sellest, milles, mis sellest saab. Aga pikaajalisemad meetmed on muidugi sellised vähem vähem ilusad, et tegelikult peaksid ette võtma midagi selliseid raske teemaga nagu haridus, mis seal on suhteliselt madalam kui, kui ülejäänud Eestis ja ülikoolijõudnute armunud. Miks see nii on ja nii edasi ja tekib selline teatud suletud ring, kus, kus ettevõtjad näete, on tegelikult ka laiemalt Eestis, aga noh, Ida-Virumaal eriti kus ettevõtjad rajavad oma oma ettevõtet, teine on ju kohtadesse, kus on haritud inimesed eksist Tartusse ja Tallinnasse. Ja siis need inimesed teistes piirkondades lähevadki sinna, sest seal on suuremad võimalused, kuna seal tehakse ehk siis nii-öelda haritud inimesed Ida-Virumaalt lähevad Tallinnasse ja siis ettevõtjad ei raja Ida-Virumaal firmad, sest noh, kõik kõik on targad inimesed nii-öelda on, on Tallinnas. Väljavõte toimikus kogutud materjalid, allikas. Põhjarannik pealkiri, noorpoliitik, kes loobus isa miljoni äridest. Aeg pühapäev, 13. märts 2011 kell 14, null seitse. Tsitaat. Nad vist arvavad, et olen mingi umbkeelne isamaa reetur, aga nad eksivad. Ütleb Ida-Virumaalt komeedina Riigikogusse lennanud noor sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski mõnede tema kohta meedias kõlanud kriitiliste arvamuste kohta. Eeloleval teisipäeval saab ta 25 aastaseks, ent on kindel, et pole suure poliitika jaoks liiga noor. Tsitaadi lõpp. Jevgeni Ossinovski malemängija, aga teil on kindlasti väga hea mälu? Ei kurda, on jah, no täna on 14. mai järelikult üheksandast maist ei ole teab mis palju möödas, mida kaheksandail mail tegite. Tööl olin, teadupärast Eestis ei anta selle puhul sellel puhul vaba päeva ja esmaspäev on mul Riigikogus väga-väga-väga tihe graafik, üheksas mai tuletas jälle või noh, nii-öelda pildiliselt näitas seda, kui, kui emotsionaalsed on nagu teatud küsimus, et kui me räägime sellest samast Ida-Virumaast, siis sest seal toimusid üritused, seal toimusid asjad. Kui reaalne tegelikult teie arvates on see, et kui praegune liin jätk, siis seesama Ida-Virumaa piirkond moel või teistsugusel võiks, võiks karta samasugust stsenaarium nagu Eestis peljati reaalselt 90.-te alguses. Ma. Nii mustades toonides peaks seda seda pilti maalima, aga võimalus õhus on. Kui keegi tahaks, hakkaks siht eesmärgiga tööle selle nimel, et lihtsalt lükata see maanurk teise küljest lahti. No kindlasti leiduks seal maakonnas mingisugune arv toetajaid sellisele projektile, mis tähendab, et sellest tuleks väga suur sotsiaalne konflikt, et ja see oht mingil määral on olemas, et keegi võtab sellise Suhteliselt perspektiivitu, aga, aga siiski. Väga sellise plahvatusohtliku projekti endale ette loodetavasti ei võta, aga, aga noh, see oht on olemas ja ka üldiselt ma arvan, et just neid rahvusküsimusi arvestades Eestis on, on pigem püütud nendest muudkui vaikida, et noh, küll nad ise ära lahenevad, et ma arvan, et et meil lähi lähiajal tuleks siiski mingisugune selline muutus suhtumises läbi teha selleks, et et ära hoida noh, sündmusi, mis ka Tallinnasse. Nagu vaataks selle stsenaariumi plusse ja miinuseid Inglismaalt ülikoolis õppinud teatamis, proosund Kons tähendab vastu poolt, kui me kaaluksime nii-öelda keskmise ida-virumaalase jaoks, mis võiks olla nii-öelda positiivne pool ja mis negatiivne aspekt, kui me jätame sellise rahvusliku ideoloogilise poole kõrvale. Mis kasu saaks sellest, kui see maanurk Ida-Virumaa liituks naabriga Venemaaga? Ma arvan, et mitte mingit ma näen, et enamik inimesi Ida-Virumaal ei taha seda aga kindlasti on osa inimesi just sellises noh, see on ka laiem see probleem, mida me nägime ka siin üheksandal mail, kus päris mitu inimest lehvitas Vene lippu, kandsid mingisuguseid muid atribuutikat vene, vene, vene sümbolitega, on ju, et noh, ja seejuures on ju selge, et enamikul nendest ei ole mitte mingit sidet Venemaaga, reaalselt nad ei ole, ei Venemaa kodanikud, ega nad ei ole ka kuidagi, paljud nendest ei ole kunagi Venemaal elanud, on ju ma arvan, et noh, nooremast põlvkonnast tegelikult ju enamik ei ole seal kunagi elanud aga see on selline nagu sümboolne nii-öelda päästja. Et, et kui oma riik nii-öelda on nendest ära pööranud, siis leitaks endale selline sümboolne päästja kuskilt mujalt ja seda on maailmas kui mujal mujal toimunud. Kahe maailmasõja vahel Saksamaal oli samasugune lugu, need sakslased, kes jäid, ütleme, Tšehhi territooriumile ja nii edasi nägid samasugust Saksamaad kui oma teatud sellist päästjad ja oma oma riiki, kui kes oli tol ajal ka selline hästi natsionaliseeriti ja nii edasi, onju. Ja ma arvan, et noh ka Ida-Virumaa selliste nii-öelda pettunute arv On olemas kes, kes näevadki Venemaad kui oma päästjat, nemad, võib-olla siis sellistel Aga kas mingi praktilise elu väärtus on ka noh, odavam, eks ole, odavamad sigaretid odavam alkohol on see, mida me piirikaubanduse tõttu näeme, mis, mis Venemaal justkui on see, mis kutsub, aga kas on midagi praktilise elu väärtust, mis muutuks nende inimeste jaoks paremaks, lihtsamaks? No ilmselt keelenõude ja küsimus on see, mis jääks ära. See jääks ära, aga üldiselt sotsiaalmajanduslikult kindlasti eelistaks enamik nendest ikkagi Eestisse. Kas see, mis toimub praegu venekeelsete koolidega Eestis, kas see on ühe partei selline hääle kogumise kampaania või on see tõesti kehva riigipoolse poliitika, kehvade seaduste läbimõtlemata reeglite tulemus? Noh, sõltub mis osas, et kui me vaatame seda reformi ennast, onju, siis seda on plaanitud ikkagi väga tükk aega. Minu meelest see reform ei ole päris õige oma lähenemise mõttes algusest peale, sest kui me tahame, et meie lapsed räägiksid eesti keelt, siis Tal on minu meelest ikkagi esimesest klassist, mitte 10.-st, on üheksa aastat õppinud vene keeles, siis järsku hakkavad eesti keeles õppima ja seejuures ütleme keskkooli kõige raskemas osas, ehk siis viimases kolmes klassis, kus ma vist kõik mäletavad, et ikkagi ega ka oma emakeeles õppida osades ainetes ei olnud kõige lihtsam, eriti kui teatud ma ei tea, kas reaalainete annet ei olnud või ajalugu ei huvitanud, on ju siis ka oma emakeeles ei sujunud see õppimine. Et Ma arvan, et noh, minul, minul see on täitsa minu isiklik arvamus, et see reformi peaks alustama hoopis teiselt poolt. Aga kui me räägime seda nagu konflikti teravnemist nüüd siis, siis kindlasti on siin seda valimiste maiku tunda. Eriti see, kuidas nüüd juba endine haridusminister selle teemaga tegeles, et mingeid erandeid kindlasti ei tule, ehkki seadus näidetena läheb ja ja hiljuti juba pärast valimisi ja kui ta enam ei olnud, haridusminister ütles, et need koolid, kes ei lähe üle, võtame neilt üldse koolitusloa ära ja noh siis selline hästi hästi kõva käe poliitika, ma arvan, see on võib-olla ta ise ka usub, et nii peakski tegema. Ta on selline, meil selline romantiline natsionalistid, aga, aga noh, kindlasti on seal ka valmistuma. Ja ka teiselt poolt, kuid mis praeguses olukorras üldse teha saab, selles mõttes, et meil on see seadus meil põhimõtteliselt tellimust riigis sisuliselt venekeelselt õpetada suutvate noorte jaoks ei ole ja see on väga pikaajaline protsess ja tegelikult praegu hobuseid piltlikult öeldes vahetama hakata. On juba justkui natukene neljaga seda praegust, seda olukorda kuidagi appi ta saab, on teil endal olemas mingi retsept selle jaoks? Noh, kogu see kogu see temaatika on selles mõttes hästi keeruline, et algusest peale ei viidud läbi korraliku uuringut, et mis, mis olukorras üldse need koolid on, on ju, et me võime süüdistada õpetajaid, kes teadsid 20 aastat, et see üleminek tuleb ja nad ei õppinud eesti keeltel, okei noh, minu meelest pedagoog, kes õpetab teisi, võiks ka ise olla võimeline ära õppima midagi uut. Aga kõige olulisem on siin see, et lapsed ei ole selles süüdi, et õpetajad ei õppinud vahepeal keelt ära. Ja noh, oleks pidanud viima läbi korraliku uuringu, vaatame, mis olukorras on lapsed ja mis olukorras on õpetajad ja seda põhimõtteliselt ei tehtud ja tugineti sellisele asjale nagu direktorite arvamusavaldus, kas nad saavad üle minna või mitte. Ja teadupärast kehtib meil selline süsteem, kus koolid, kes õpetavad rohkem eesti keeles, saavad ministeeriumi käest teatud on ju preemiat ja siis loomulikult on direktori huvides oma koolile rohkem preemiat saada ja seepärast enamik tõstis nendest ka käed üles, et muidugi lähme ehk piltlikult öeldes blufiks. Ja noh, praeguses olukorras tundub, et me liigume selliste Potjomkini külade poole, räägitakse, et Lätis, kus jõuliselt reform millalgi ära tehti, ma ei mäleta, 2005 või millal on Potjomkini külad täitsa täitsa ongi niimoodi, et õpitakse vene keeles ja siis kui tuleb kord nädalas inspektor, siis hakatakse läti keelt rääkima. Kuulge, aga kas siin ei ole üldse seda häda tegelikult, et kui seda reformi moel või teisel natukenegi ei tehta jõulisemalt, siis seda ei tehta mitte kunagi ära, sest et ühel päeval ükskõik, kas me lepime kokku, et see toimub täna, homme, 20 30 aasta pärast, ükskõik kuidas me ka ette ei valmista. Nii teisiti inimesed peavad muutuma ja see muutus inimestele uue süsteemi uute teguviiside reformile tulek on ju alati olnud vastu, meile lihtsalt ongi vastumeelne. Me peame selle hetke üle elama, need lapsed peavadki natukene võib-olla kannatama, see põlvkond peabki võib-olla natuke rohkem kandma koorma vaata oma turjal kui mõned teised, kes enne neid on õppinud või kes pärast neid on õppinud, aga ühel päeval peame selle foorumi ära tegema ja sellepärast on see kisa üleval, sellepärast tekib konflikte loomulik. Jah, aga igal juhul selles mõttes mingisugune konflikt on siin tõenäoliselt paratamatu ja seda on ka varem olnud, aga praegu ikkagi minu meelest pisut pisut absurdne ikkagi olukord, kus kergkaristame lapsi ja, ja noh, seda on ka mõned poliitikud öelnud ma nimesid ei hakka mainima, et esimesed paar-kolm aastat, eks seal natuke see kvaliteet on halb, et õpetajad ei oska eesti keelt, aga pärast on pärast on kõik korras, aga no me ikkagi räägime ju kolmest aastast aastakäigust lastest, kellel pärast, kes pärast ei saa ülikooli. Aga kuna noh, eesti keelt nad kindlasti paremini oskama ei hakka, kui neid õpetab, õpetage siis eesti keelt eriti ei valda ja loomulikult ei valda nad siis ka neid erialaaineid, kuna kuna neid õpetatakse vales keeles ehk siis nad pärast seda ei saa ülikooli pärast seda, nad jäävad töötuks ja noh, selles noh, minu meelest lihtsalt niimoodi niimoodi nagu teha ei saa. Kuna tegemist on väga sellise emotsionaalselt laetud või traumeeriv potentsiaalset traumeerivaid teemaga, siis siis siis kindlasti peaksin püüdma seda teha kuidagi pehmemalt püüdes leida kompromissi. Kindel on see, et see teema jääb ükskõik kui kauaks üles tulevad järgmised valimised ja neid juhtub Eestis õige tihti on jätkuvalt üleval, isegi kui see reform tehakse ära, saab alati ajaloolises perspektiivis minna, tahab poole ja öelda, näete, mis te meie kooliga tegite, et see on teema, mis, mis ilmselt jääb seda rahvusküsimust ilmestama veel kümneid aastaid. No tõenäoliselt, aga noh, see on ka väga-väga oluline teema mõnes mõttes, et noh, selles kui, kui ikkagi see emakeelne haridus on selline noh, oluline oluline temaatikaga, siin lisandub sellele veel lisaks sellele emakeelse hariduse vajadusel lisandub ka just see probleem, et tegemist on väga minu meelest irratsionaalse lähenema. Et, et kui me räägime, et okei, et nüüd esimesest klassist või lasteaiast peale hakata õpime eesti keeles, ma ei tea, kas siis 60 või ma ei tea, mitu protsenti on ju ja lõpuni välja, siis ma arvan, et see, see tekitaks palju vähem konflikti kui see, kui lapsed, kes on noh, võib-olla olnud ka üldiselt koolis näiteks väga-väga edukad on need lähevad 10.-sse klassi ja järsku ei saa enam programmiga Aga kas toome selle näitena teie isiklikule tasandile, teie omad lapsed paneksite kohe algusest nii-öelda nullist eestikeelsesse lasteaeda, kas ei kardaks, et nad kaotavad ära oma näiteks oma kodukeele? Ei, ma olen ise algusest peale Eesti koolis absoluutselt mitte, aga, ja noh, selles mõttes minu minu jaoks isiklikult see teema ei olegi nii nii probleemne, ma ei näe siin inimõiguste rikkumist või ütleme mingeid asju, mida, mida teised näevad. Aga samas ma ei näe ohtu identiteedi kaotusele. See kaob ära, ütleme õige nii-öelda vene kultuuriruumitaju, millest räägitakse, et inimesed ei saa enam aru sellest, mis toimub nii-öelda vene kultuurimaailmas, kui nad järjepidevalt alates lasteaiast õppinud eesti keeles loonud eestikeelses hariduskeskkonnas. Ma ei usu, ma olen lihtsalt, noh, jah, võib-olla. Nad ei loe kunagi võib-olla venekeelset Puškini. No võib-olla ei loe, ega mina jällegi olen lugenud, ehkki mul keegi seda ei käskinud teha, lihtsalt ma arvan, et siin sõltub väga-väga palju perekondadest, et perekond ikkagi on see, kes kannab seda kultuuri edasi, mitte kool ja, ja sellepärast noh, mina isiklikult ei näe probleemi, aga ma saan aru inimestest, kes näevad siin probleemi, sest jah, muidugi see on, see on natukene, see mõjutab kindlasti ütleme niimoodi, et noh, minu vene keele noh, ütleme, minu eesti keel on sõnavaraliselt rikkam kui minu vene keel, sest ma olen, ütleme hästi, palju tehnilist sõnavara annab kõik ülikoolides ja kooli lõpuklassides ja nii edasi omandanud eesti keeles. Et kui ma räägin mingitest keerulistest teemadest vene keeles, siis mul võtab aega, et mõelda, mis, mis see õige sõna on. Noh, ma ei ole harjunud seda õigesti kasutama. Mõne jaoks vist jah, on selline oma, ma ei tea, rahva ja kultuuri reetmine ja, ja, ja nii edasi minna. Ma olen selline paadunud liberalist ja ma arvan, et kui inimesed tahavad ära minna, integreeruda, assimileerida, mis iganes nad otsustavad või üldse mitte midagi teha, siis nende enda vaba valik Kui me räägime reetmisest, kui palju teil valimiskampaania ajal teile öeldi, et Jevgeni mikser Reedate meid, ma mõtlen siis venekeelsed inimesed ütlesid teile, niisiis te võite näiteks sotsiaaldemokraatlikku erakonda? Ei, mitte kordagi ei olnud seda. Ma sotsidel ei ole seda, seda venelaste reetmise mainet praegu, et see on pigem teistele erakondadele. Aga te läksite nii-öelda erakonda, kes kes ei, ei nõua Tallinnas näiteks venekeelseid retsepte ei, ei tooda venekeelset linnameediat. Venekeelsed retseptid võiksid olla küll, aga linnameediat ei tooda tõesti, aga ma arvan, et see positsioon, mida, mida sotsid integratsiooni osas räägib, et mida mina, mina nägin, on, on vastuvõetav. Noh, ma ei teagi, no ikka enamusele eestivenelastest ja on vastuvõetav, ma arvan ka väga suurele kui mitte enamusele eestlastest, ehk siis see on see positsioon, mis ole noh, ehkki selles on süüdistanud Keskerakond eelkõige teised mind, et oh, et lihtsalt lähen sinna vene hääli püüdma, pannitame sinna paar punkti kirja, nii et vene hääli saada. Et meie positsioon olnud see, et, et me räägime nendest asjadest sellepärast, et et ma arvan, et see on Eesti tuleviku jaoks parem, kui me teeme neid asju teistmoodi rahvusküsimuste osas, kui, kui siiani on tehtud. Mitte sellepärast, et me tahame neid väga nende hääli saada. Väljavõte toimikus kogutud materjalid riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile esitatud aruandes seisab transiidiärimees Oleg Ossinovski poja Jevgeni isiklike kulude all et ta on tasunud kulud 14908 euro ulatuses. Samas oli tal ka tasumata kulusid 13767 euro ulatuses. Mehel on maksmata arved suhtekorraldusfirmale. Natukene ebamugavamat seal teemadel ka selles mõttes, kus teie konflikt parteiga arvatavasti on suurem kui, kui rahvusküsimused sotside jaoks, noh, vaatamata sellele, et riigikogus on suur koosseis ja selle läbi tuleb rohkem raha tervendavat, siiski ma julgen uskuda, keerulisemad ajad, sellepärast et sellel valitsusliidul, kes praegu istub. Ta on väga lihtne järgmiste riigikogu valimiste eel näidata, kui õige on olnud nende majanduspoliitika ajamine, sest et paratamatult majandus kasvab ja sotsidel sinna lisaks pakkuda midagi on ka väga ja väga keeruline, ehk tegelikult kõik see, mida, mida sotsiaaldemokraadid loodavad järgmise riigikogu valimiste ajal juhtuvad, seega tõenäoliselt ju nii ei, ei lähe. No ma ei tea, mina üldiselt niimoodi viie aasta perspektiiv ja väga väga ei tee, nii et mina, mina, Ta ei looda midagi erakordselt erakordselt järgmistest riigikogu valimistest, aga ma arvan, et et üldiselt sotsiaaldemokraatlik selline maailmavaade või bränd võib-olla on, on, on Eestis siiski tõusuteele mitte mitte majanduslikel põhjustel, vaid just sellel põhjusel, et, et Eesti inimeste selline väärtuste ahel on liikumas niimoodi natukene kõrgemale. Ehk siis postmaterjalistlikuks ja ma arvan, et see on ka loomulik selline ühiskonna areng, et kui meil siin üheksakümnendatel oli kõigil väga, aga suur kiire endale maja osta, auto osta ja kiiresti rikkaks saada, siis ma arvan, et ühiskond vaikselt hakkab arenema ka pisut teiste väärtuste poole, aga hakkab, aga orav ja IRL kaaperdavad needsamad põhimõtted ennem järgmisi valimisi ja teatavad, et kõigepealt majandus- ja siis need põhimõtted ja nii see kõik lähebki, et sotsiaaldemokraatidel oleme ausad majanduspoliitiline plaan ja majanduspoliitika sisuliselt sisuliselt puudub, piltlikult öeldes neid inimesi, kes suudaks riigieelarve kontekstis kuus pluss kuus kokku liita, ju ei ole. Meie erakonna see muidugi on, aga siis me ei tea keegi neist vähemalt midagi. Eiki nestorit ikka teate lõiku oskab liita, Eiki Nestor, oskab kõiki asju teha ja väga hästi oskab näha. Aga rahandusministriks Eiki Nestor tõenäoliselt ikkagi ei saa. Ja, ja ei hakka. No meil on teisi inimesi, kes, Teie ajaloost on tuua küll üks rahandusminister, aga kes noh, ei saa öelda, et ta läks halliks, aga üsna väsinud näoga samas päris hea meelega tõttas ära Euroopasse. Nojah, ma ei oska kommenteerida, mis näoga ta sealt äratas, mind Eestis parasjagu ei olnud. Ei näinud, et oleks teada, kes on head majandus, kes on need majanduspoliitika, palju töötavad sotsiaaldemokraadid. On selles mõttes praegu ma arvan, et on ka erakonnas noh, uute liikmete nii-öelda uut, uutesse rollidesse siis sisseelamine on toimumas, et kes, kes mis teemadega tegelema ka teie käest ostetakse ka majandusteemadel kaasalöömist või, või jäetakse teele integratsiooniküsimused? Ei, ma ei tea, Nad ootavad, aga ma näen ikka. Et kindlasti see on üks teema, mis, mis, mis mind huvitab. Ma saan aru, et selles küsimuses praegu, kus me ootame teilt majandusinimeste nimesid, siis te käitute nagu raja Teele, kes pakkus Tootsile kõigepealt iseennast. Kindlasti ma esimesel kohal ennast ei pakuks, et põhitegevus praegu on. Lisaks sellisele integratsiooniteemale on välispoliitika, kuna ma olen väliskomisjoni liige ja tegelen sellega. Aga noh, riigi rahandus ja majandusküsimused ikkagi on niivõrd olulised, et ma arvan, et igaüks peaks nendega tegelema niipalju, kui, kui, kuidas. Eks aeg näitab, eks meil rahanduskomisjoni esimees kes, kes praegu elab sellesse rolli sisse ja aseesimees see tähendab, ja siis noh, vaatame, vaatame, mis, kuidas need arengud hakkavad toimima. Siiamaani ju möönate tunnistate partei ajalugu enam-vähem teades, et ei ole ju läinud kõige paremini, kunagi oli üks majandusminister, siis tekkisid probleemid seal Eesti Energia juures ja kõik need nii-öelda edasi, et kõik see, mis puudutab seda seda püha puusliku Eesti inimese jaoks ehk majandust, see on olnud midagi puuduolev, jalg Sotsiaaldemokraatliku, muidu reipa kaheksajalajuurena esiteks ka kui, kui lihtsalt vaadata programme ka Reformierakonna majandusprogramm ei ole ka erakordselt kuidagi sisukas, et selles mõttes ma näen. Aga nad üldiselt ei ole, ei erine oluliselt oma oma majanduspoliitika osas ja see, et majandus on oluline ja et meie eelarve peaks olema põhimõtteliselt noh, heas korras või me rahandus peaks olema heas korras, sellega on kõik nõus, et kasvõi see tee mainitud meie endine rahandusminister ju oli see, kes neid kärpeid pidi pidi tegema ja noh, tegi ka, ega muud ei jäänud üle. Kas te praegu võite Jevgeni öelda, et läbi sotsiaaldemokraatide tõesti räägib ka majandusinimeste, ettevõtjate ärimeeste siis nad saavad teid kasutada oma kanalina, sest no andke andeks, aga praegu selge mulje on see ja need kaks erakonda näevad ka tublisti vaeva, et seda muljet jätta siis, et IRL, Reformierakond, et läbi nende räägivad ärimehed, räägib majanduse liit teie puhul sotsiaaldemokraatide puhul seda mulje, et noh, on on väga raske leida mitte öeldes, et seda ei olegi. Noh, seda on kindlasti vähem ja noh, see on ka üks koht, kus, kus me peame rohkem töötama, et ikkagi näidata, et me oskame seda teha ja me tahame seda teha, et kui me saame võimule, siis, siis ei tee Kreekat Eestist ja mida noh, aeg-ajalt jälle püütakse meile meile niimoodi ette heita. Sest teie roosipunane värv on kahtlaselt sarnane selle punase värviga, mida lehvitavad kreeklased tänaval. Nojah, aga tegemist on ikkagi väga-väga teistsuguse erakonnaga ka, isegi ütleme vanade Euroopa riikide sotsiaaldemokraatlike erakondadega võrreldes hoopis hoopis teistsugused, et kunagi käisin konverentsil Saksa sotside juures ja ma olin ikka üllatunud, kui vasakpoolne üks erakond saab olla, et selles mõttes noh, kus, kus räägitaksegi ainult töölistest töölistest töölistest ja siis lõpuks on küsimus. Nojah, aga kes need töölised kõik tööle võtta. Ja, ja sellest sellest ei räägitud seal konverentsil sõnagi terve päeva jooksul, mis minu jaoks oli täiesti üllatav. Eestis ei ole, ma arvan, ühelgi erakonnal nii sellist elust eraldunud maailmavaadet, et noh, et kaitseme töölise, siis on kõik korras, on ju, et, et siiski väga oluline on ka oluline, Leida põhimõtteliselt see hea hea tasakaal ütleme sotsiaalse kaitstuse ja majanduse edenemise vahel. Aga täna võite öelda, et mõni nii-öelda suurettevõtja, suurkorporatsioon või, või äriinimesed tõesti nii-öelda suur otsustajate seltskond on teie taga praegu ess, kes noh, nii-öelda jagavad tõi teile toetust ühest küljest rahalist sõna otseses mõttes ja teisest küljest jagavad ka teie väärtusi ja ideid. Kindlasti on neid, kes jagavad meie väärtusi. Küsimus, et kas, kas meil on mingisugused nii-öelda rahalised toetajad taga annab, siis ma ei tea, kas see on selline kahtlane, kahtlane küsimus niikuinii, et siis justkui tekib olukord, et erakond esindubki neid, neid inimesi, kes neid toetab, et meil selliseid ettevõtjaid ütleme, taga ei ole, kes keda me siis esindame nii-öelda riigikogus, et, et kindlasti mitte, aga ma arvan sedasama ja ma kindlasti nendin, et sellel rindel on sotsidel vaja tööd teha enne järgmisi valimisi, et püüda nii-öelda murda seda paremerakondade müüti, et ainult nemad oskavad majandust teha. Kongi ukse taga koristatakse juba Jevgeni Ossinovski lükkamadid kiiresti röntgenisse ja teeme paari sellise fundamentaalse teema juures asjad kiiresti selgeks. Naiste ja meeste palgalõhe on Eestis probleem? Ei ole? On, aga mitte. Ma ei usu, et seal on kõige-kõige suurem probleem meie ühiskonnas ja samasoolised inimesed peaksid saama abielluda Eestis mis, kas seda nimetada abieluks või mitte. Aga kindlasti peaks olema mingi seaduslik viis nende kooselu registreerimiseks. Noh, ma olen paadunud liberaali, arvan, et kõik inimesed võivad elada, kellega nad tahavad. Mida arvata või kuidas suhtute nendesse inimestesse, kes nähes siit ülekuulamise kambri uksest sisse astumas mustanahalist inimest ütleb, näe, neeger tuli. Ma arvan, et Eesti ühiskond on muutumas avatumaks ka teiste, teistsuguste inimeste suhtes. Ma ise taaskord olen, olen väga liberaalne. Mul on selles osas siis, kui ma kolm aastat Inglismaal elasin, siis mul alguses oli ka selline teatud teatud. Ebamugavusega teatud selline huvitav, ütleme kohati nii palju teistsuguseid inimesi ja ma ei olnud päris kindel, kuidas nendega nendesse nii-öelda suhestuda, aga aga, aga, aga ma arvan, et pärast pärast selliseid kogemusi, kui kui Eesti inimesed saavad ütleme, isiklikke kontakte kas siis teist nahavärvi inimestega või üldse teisest rahvusest teise keele kindlasti, siis, siis need ütleme, eelarvamused ja igasugused rassistlikud mõtted kaovad päris kiiresti, et seda näha tegelikult ükskõik kus ka Eestis, et ütleme, need inimesed, need Eesti inimesed, kellel on isiklikud tuttavad venelaste seas suhtuvad reeglina venelastesse paremini kui need, kellel ma ei tea kuskil Võrumaal, kes ei ole kunagi noh, piltlikult öeldes kunagi nendega suhelda. Sellised inimesed peaksid olema rohkem tänaval, et oma õiguste eest lippude loosungite ja nõudmistega seista. Mina isiklikult ei. Ma ei arva, et see on väga tulemuslik. Tõenäoliselt mõnikord avalikkuse tähelepanu tõmbamiseks on see oluline, aga üldiselt mina ei ole seda tüüpi inimene, kes ise läheks kui just väga-väga midagi radikaalset ei toimuks ja ma ei arva, et see ka üldiselt mõjutab ütleme, poliitilist protsessi väga oluliselt. Eestlased peaks kinni maksma euroopalaristajate või laiskade arved. Ma mõtlen kreeklased, Portugal, Iirimaa miljonite, Väga provokatiivset küsitleda kaja sest tegemist on ikkagi ühe paadiga ja solidaarsust tuleb siin näidata kas siis sellistel idealistlikel põhjustel või siis puhtpragmaatilistel põhjustel, et esiteks, noh, meil on neid pikemas perspektiivis siiski ja ja teiseks, et olles praegu solidaarne, saame me ütleme nii-öelda brüsseli koridorides endale plusspunkte ja meid võetakse tõsisemalt. Ülekuulamise toimik number 176. Ossinovski Jevgeni toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.