Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 23.-st septembrist minale Mall Mälberg. Eesti elanikel puudub ühine arusaam riigi identiteedist, ütles psühholoogiadoktor Aune Valk Tallinnas toimunud konverentsil. Rahvusvähemused, kultuur ja meedia. Eestlastel on riigi identiteet seotud väga tugevalt etnilise identiteediga. Eestivenelased peavad end ennekõike eurooplasteks. Euroopa liidu seilata. Terve kava on valmis. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on rahul, et seal on piisavalt tähelepanu pööratud teadus- ja arendustegevusele ning luuakse Euroopa ühendamise. Fond rahastatakse üleeuroopalisi üleeuroopalist kasu toovaid projekte. Samas kulub Kallase hinnangul endiselt liiga suur osa rahast põllumajandustoetustele. Läänemere keskkonnakaitse meetmed seavad siinsete riikidel laevandusele piiranguid, mida mujal maailmas pole. See nõrgestab meie laevanduse konkurentsivõimet. Lahenduseks oleks keskkonnasõbralikumate laevade ehitamine. New Yorgis. ÜRO peaassambleel oodatakse palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi kõnet Palestiina-le riigi staatuse taotlemisest. Jeemeni president Ali Abdullah le saabus ootamatult tagasi kodumaale, kus kümned tuhanded inimesed tema tagasiastumist nõuavad. USA teatas, et sa lehte võimust loobuma ning välja kuulutama presidendivalimised. Läti parlamendivalimistel teise ja kolmanda tulemusega saavutanud Zatlersi reformipartei ning ühtsus töötavad välja ühise programmi ning esitavad selle järgmise nädala kolmapäeval presidendile. Kolmandat osa poolt pole esialgu kõnelustele kaasatud. Sotsiaalministeeriumis hakati koostama riikliku alkoholipoliitika kontseptsiooni, mille eesmärk on leida need meetmed, kuidas Eesti elanike alkoholi tarbimine väheneks ja jääks püsima alla kaheksa liitri absoluutalkoholi elaniku kohta vastas. Rakvere teatris on täna esietendus, lavale jõuab Eesti algupärand Margus Karu nullpunkt. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab vihma. Öösel on sooja neli kuni 10, päeval 11 kuni 14 kraadi. Homme tähistatakse Eesti rahvuste päeva ja seoses sellega peeti täna rahvusraamatukogus konverentsi rahvusvähemused, kultuur ja meedia. Kohal käis Janek Salme. Psühholoogiadoktor Aune Valk rääkis konverentsil, millised on uuringute põhjal Eesti elanike arusaamad riigi identiteedist. Eestlastel on väga selge arusaam riigi identiteedist, see on väga tugevalt seotud etnilise identiteediga eestlase nii-öelda riigi identiteet, see tähendab seda, et, et see on ka eesti keele rääkimine, see on eesti kultuurist osasaamine, sel laulupeol käimine, see ongi Eesti riigi identiteet. Eestivenelased peavad ennast ennekõike eurooplaseks ja siis tulevat eestimaalane, Eesti kodanik ja muud identiteedid. Ja venelased siis neid nii-öelda Eestiga seotud identiteete tähtsustavad kõige vähem. Ennekõike on siis oluline oma etnilise grupiga seotus, aga ka eurooplus. Kui nüüd otsida siit seda ühisosa, siis kindlasti on see eurooplaseks olemine. Kindlasti on see eestimaalaseks olemine. Ja, ja kindlasti on see see arusaam, et meile kõigile on oma etniline grupp tähtis, mis iganes see siis on. Kultuuriminister Rein Lang ütles konverentsil, et lõimumine pole mittelineaarne, vaid pigem samm-sammuline erinevaist valdkondadest läbi põimunud protsess. Sellele küsimusele, kas Eestis on palju või vähe integratsiooni, ei ole üldse lihtne vastata, ega seda kilomeetrite ja grammidega mõõta pole võimalik. Ja kõik need mõõdikud on tavaliselt üsna subjektiivsed, aga kõige rohkem oleks ikkagi päris head tahet. Ja võib-olla kultuur ongi see kõige parem väljend sellega hea tahte tekkimiseks, üksteisemõistmise tekitamiseks, loogi tekitamiseks. Selleks dialoog saab tekkida riigis vaja ka vastutustundlikku meediat. Sihtasutuse Centrum tegevjuht Darja Saar rääkis Ida-Virumaa noorte hoiakutest Eelkõige me peame aru saama, et Ida-Virumaa noored on tegelikult testi strateegiline ressurss, Nad on energilised ja seda energiat ei ole mitte kuskil rakendatud, kuigi need peaks nagu täiega ära kasutama kogu seda energiat ja potentsiaali ja särtsust ja nii edasi ja ka vene keele oskust. Ja siis metoodiliselt, et palun ärge enam riputage neid plakatid värviliste keeltega. Uskuge mind, see ei mõju mitte kuidagi mitte kellegile et pigem andke finantsilist toetust nendele enese täiustanud üle eestilistele algatustele, nagu PÖFF just festivalid Tallinn Music Week, raberoog, Eesti otsib superstaari jaht, et nad on tõesti väga vart väärtasjad, mida Ida-Virumaa noortele testi noortele tutvustada. Nendele arusaadavas keeles? Euroopa Liidu liikmesriigid on uue eelarvekavaga rahul ja valmis sele arutama, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas Tallinnas antud pressikonverentsil. Lähemalt Kai Vare vahendusel. Komisjoni uus eelarvekava aastateks 2014 kuni 20 näeb ette väikest kasvu, aga vastavalt kokkuleppele mitte üle ühe protsendi viiest sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et ruumi on jäetud ka läbirääkimiseks ning ilmselt seetõttu ongi enamik liikmesriikidest suhtunud eelnõusse heatahtlikult. Siim Kallas tõstis esile kaks olulist asja. Üks on see, et selle suhteliselt kitsas raamistiku sees on suurendatud teadus-arendustegevuse rahastamist ja on loodud üks täiesti uus põhimõtteline fond ehk siis Euroopa ühendamise fon, niisugust asja varem ei olnud, aga see vastab nendele ootustele ja ka minusuguste inimeste ootustele, kes on aastaid väitnud, et, et Euroopa peaks rohkem fokusseerima oma rahad niisuguste suurte ja üleeuroopalist kasu toovate projektide rahastamiseks. Nüüdse kannekting Eurofesselitan umbes 50 miljardit eurot sisaldab endas 30 miljardit ettepanekut transpordiprojektide rahastamiseks. Transport pole kunagi olnud Euroopa Liidu eelarves nii tähtsal kohal, kui ta on praegu. Kallase hinnangul on uues eelarve kavas ikka veel liiga suur osakaal põllumajandustoetustele. Samas ei maksta kõigi riikide põllumeestele toetusi võrdselt. Mina olen nagu olnud koos väga paljude teistega seda meelt, et Euroopa Liit peaks rohkem kulutama raha oma eelarvest samale infrastruktuurile, teadus-arendustegevusele ja vähem põllumajanduse otsetoetustele, aga see on niivõrd kõrge võitluse profiili küsimused, nagu meiegi selle eelarve projekti heaks kiitsime, siis me näeme teatud realiteet, mis tähendavad, et on teatud riigid, kellel on teatud valijaskond, kes selles küsimus on äärmiselt tundlik. Praegune võlakriis on Euroopa komisjonis samuti igapäevane jututeema. Kallase sõnul on lahendusi pakutud sadade lehekülgede kaupa. Iga päev ilmuv kolm neli artiklit kuskil suurtes lehtedes, igavest päev tulevad erinevad kontseptide arutelud, mis kõik peaks tegema ja mis oleks kõik hea, tegelikult kõige ratsionaalsemalt on, on kirjutanud reitinguagentuuri Fitch juht ega muud varianti polegi, kui see, mida tegelikult aetakse, võlad on tohutud ja peabki lihtsalt avaliku sektori ümberstruktureerimise kärpimise kaudu peab saama selle võlakoorma kontrolli alla. Ma arvan, et hädavajalikud sammud on juba tehtud. Selleks, et Euroopa Liidu majanduspoliitikat ühtlustada majanduskriis on, on paljudele selle arusaama kohale toonud, et on vaja ikkagi paljusid samme ühtlustada. Ja noh, peaküsimus on ikka see, kuidas siis nüüd talitada, aga üks riik võtab võlgu, teistele tekitas sellega probleemid sealse peaküsimus. Kai Vare teeb kokkuvõtte ka sellest, mida arutasid täna Tallinnas Eesti merenduse esindajad. Üks küsimus oli laevanduse konkurentsivõime olukorras, kus Keskkonnanõuded karmistuvad Eesti laevaomanik. Ke liidu president Toivo linnas ütles, et Eesti majandusel läheb praegu hästi. Ta on hakanud liikuma, kaup läheb, reisijad on, ütleme Tallinki seisukohalt on olemas, mis, nagu probleemiks on kütusehinna suur tõus ja selle ettearvamatu Läänemeri on üks eriline, Merisestan suhteliselt kinnine ja madal, nii et merekeskkonda tuleb hoolega hoida. Sellest on Läänemere ümber paiknevad riigid ka aru saanud ja kehtestanud mitmesuguseid keskkonnanõudeid, nende täitmine on aga kallis. Rahvusvaheline merendusorganisatsiooni IMO on otsustanud alates aastast 2015 tuleb hakata Läänemere laevaliikluses kasutama väikese väävlisisaldusega laevakütust. See toob ridamisi probleeme, selgitas Toivo. Linnas. Kõigepealt, me kõik armastame loodust, aga peaaegu ma hakkan midagi tegema, peaksime mõtlema, on see võimalik teha ja see otsus on praegu väga raske, sest seal on mitu küsimust. Üks küsimus peaks olema kütus, mida praegu veel ei ole olemas. Ja siis teine võimalus on ise kütust puhastada. Selleks oleks vaja. Vaatame, mis oleksid seal korstna kõrval. Nende pikkus oleks umbes kuus meetrit, kaal 150 tonni. See muudaks nagu laevad hoopis teistsuguseks. Räägitakse praegust gaasist kaasa on hea asi, aga, ja kus seda tarnida ei ole neid tankerid, millega vedada. See kõik võtab aega. Kütuse väiksema väävlisisalduse nõue kehtestati eelkõige Põhjamaade eestvedamisel. Samas kannatab selle all just Soome, sest praktiliselt kogu eksportkaup veetakse Soomest välja üle Läänemere. Soome laevaomanike liidu nõunik Eia Kantor. Aitameran wav, teatan Alueerutamastada erituses aloe, status tahtlanehka tehtu, ilman Gustanus, vaigutus Arvi hoida Läänemere riigid on teinud ise ettepaneku erinõuete kehtestamisega. Ilmselt on seda tehtud kulusid arvutama. Ja alles hiljem on mõistetud, kui palju see tegelikult maksma läheb, nentis, ei jaga Anto. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles, et selle küsimusega on tegeletud juba poolteist aastat, sest ka Euroopa Liit peab oma direktiivid keskkonnanõuetega vastavusse viima. Samas Vahemereliikidele väikese väävlisisalduse nõue ei kehti, mis kahjustab Läänemerelaevanduse konkurentsivõimet. Veelgi. Mis puudutab transpordi valdkonda, siis meie käes on mitmesugused võimalused ja vahendid aidata merendusel sellega toime tulla, see tähendab tagasipööret raske ette kujutada. Küll aga on võimalik riigiabi kaudu ja teiste uurimis ja teadustegevuste toetuste kaudu aidata laevandust moderniseerida. Ja muidugi arvamused on väga erinevad, näiteks Euroopa laevaehitajad teevad eritellimuslaeva eelkõige suuri turismilaevu. Nemad ütlesid küll, et see on nende konkurentsieelis, et Euroopa laevandus teeb kõige keskkonnasõbralikumaid laev. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas teatab lähitundidel ÜRO peaassambleel, et tema riik soovib ÜRO-lt ametlikku tunnustust. USA kavatseb sellele plaanile ÜRO julgeolekunõukogus veto panna. Neeme Raualt lähemalt diplomaati. Sellised jõupingutused veenda Palestiina presidenti Mahmoud Abbasi ÜRO-lt tunnustuse taotlemise plaanist loobuma jätkusid veel eile kuid nüüd näib olevat selge, et tabasi taganeb. Ta abid ütlesid ajakirjanikele, et kohe peaassamblees peetava kõne järel annata ÜRO peasekretär Ban Ki muunile üle kirja ning avalduse, kus palestiina palub ÜRO täisliikme staatust. Oma kirjas avaldab ta oodatavalt lootust, et peasekretär saadab taotluse viivitamatult edasi julgeolekunõukogule. Samas paluta ka ÜRO peaassamblee annaks Palestiina-le uue staatuse, muutes senise vaatlejastaatuse vaatleva riigi staatuseks, mis annab palestiinlastele uued võimalused ÜRO struktuurides tegutseda. Muuhulgas pöörduda näiteks ka rahvusvahelise kriminaalkohtu poole. ÜRO-s töötavate diplomaatide sõnul võib julgeolekunõukogul Palestiina küsimuses hääletuseni jõudmiseks kuluda nädalaid ehk isegi kuid ning USA on lubanud palestiinlaste soovi seal vetostada. Peaassamblees on palestiinlastel aga kõigi märkide järgi vajalikud hääled olemas. Selge on aga see, et ÜRO saastutavad sammud ei too endaga palestiinlaste aladel kiireid muudatusi. Iisrael omalt poolt mingisuguseid samme kaasa isolatsiooni lõppu või läänekaldalt lahkumist ei kavanda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Ja edasi veel välisuudiseid Marta Grauberg. Jeemeni president Ali Abdullah le saabus ootamatult kodumaale. Viimased kolm kuud on ta viibinud Saudi Araabias ravil, et toibuda atentaadikatsest. President kutsus kehtestama relvarahu ja alustama kõnelusi poliitilise kriisi lahendamiseks. USA välisministeerium teatas, et soovib Salehi võimust taganemist. Valge maja teatel peab ta allkirjastama Lähis-Ida-koostöönõukogu ettepaneku välja kuulutama presidendivalimised ning ise võimust enne aasta lõppu loobuma. On Jeemenis võimul olnud juba üle 30 aastakümned. Tuhanded inimesed on kaheksa kuud tema valitsemise vastu protesteerinud. Analüütikute hinnangul suurendab presidendi naasmine võimalust, et Jeemenis puhkeb kodusõda. Lähipäevil astub ametisse Liibüa ajutine valitsus ning laiali jagada takse 22 ministriportfelli, teatas rahvusliku üleminekunõukogu. Kogu teatel on kokku lepitud ministrikohtade arvus ning ka selles, kes saavad tähtsamad portfellid. Ajutises valitsuses on 22 ministrit ning peaminister. Tegemist on vähendatud koosseisuga kriisivalitsusega. Analüütikute sõnul on aga selgusetu, kuidas rahvusliku üleminekunõukogu taustaga ajutine valitsus, kes asub endiselt riigi idaosas Benghazi linnas, suudab ühendada Liibüa eri hõimu ja territoriaalseid regioone. Liibüa rahvusliku üleminekunõukogu tegi septembri alguses teatavaks järgmise 20 kuu tegevuskava vete, põhiseaduskomisjoni moodustamise ning presidendi ja parlamendivalimised. 2013. aasta alguses. Läti parlamendivalimistel teise tulemuse saavutanud Zatlersi reformipartei ning kolmandaks tulnud ühtsuse ekspertrühmad töötavad järgmise nädala teisipäevaks välja ühise programmilise nägemuse ning esitavad selle president Andres persinsile kuni oma ühise programmi koostamiseni. Ei plaani ühtsuse ja Zatlersi reformipartei kohtuda ei isamaalaste ega ka valimised võitnud venemeelse üksmeelse keskuse esindajatega, ütles Ühtsuse esindaja ja peaminister Valdis Dombrovskis. Läti president alustab parteidega konsultatsioone võimuliidu moodustamise asjus järgmisel kolmapäeval pärast ÜRO peaassambleel naasmist. Sotsiaalministeeriumis toimus täna riikliku alkoholipoliitika kontseptsiooni koostamise koosolek, millel osalesid teiste seas ka konjunktuuriinstituudi õlleliidu ja kaupmeeste liidu esindajad. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul loodetakse kontseptsioon valitsusele arutamiseks saata. Järgmise aasta sügisel jätkab Janek Salme. Kavandatav alkoholipoliitika kontseptsiooni eesmärgiks on vähendada Eesti elanike alkoholi tarbimist tasemele, mis oleks absoluutalkoholis alla kaheksa liitri elaniku kohta aastas. Mullu oli see näitaja 9,7 liitrit, mõni aasta tagasi aga veel 13 liitrit. Ühtlasi soovitakse rohkem tõkestada noorte alkoholitarbimist. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu täht selgitab kontseptsiooni koostamise põhimõtteid. Kindlasti see, et need meetmed, mis kavandatakse, oleks ka leidnud tõendatust rahvusvahelisest praktikast et need oleksid toetatud uuringutega, et nad oleksid varem juba kusagil toiminud. On hästi oluline, et neid meetmeid ei kavandatakse lihtsalt nii-öelda kõhutundest lähtuvalt. Konkreetsetest ettepanekutest, mis kontseptsiooni võiksid jõuda, ei soovinud täht veel rääkida. Ma ei tahaks täna neid meetmete nimekirja lukku panna, sest et kõik need inimesed, kes on võtnud vaevaks selles protsessis osaleda, neil on omad mõtted ja me väga hea meelega, kuulame nad ära ja loodame, et see kaasamisprotsess saab olema väga sisukas ja, ja tuleb uusi ideid. Tänasel koosolekul osalenud õlletootjate liidu juhatuse liige A Le Coqi juhataja Tarmo Noop ütles, et tootjate kaasamine kontseptsiooni väljatöötamisse on esmakordne ja tervitatav. Tegelikult ega alkoholi vastutustundlik tarbimine on samamoodi nagu meie üks põhimõtet ja ega me siin nagu väga-väga erinevat vaadet tervise arengu instituut ja sotsiaalministeeriumiga ka ka ei ole, siiamaani oleme meie oma vastutustundlikku poliitikat ajanud läbi eneseregulatsiooni koodeksi. Me oleme võtnud endale päris palju ja oluliselt suuremaid piiranguid, kui seadus annab. Kindlasti pole alkoholitootja, et eesmärk müüa alkoholi iga hinna eest meie puhul selliseks õlut iga hinna eest vaid me saame väga hästi aru, et alkohol põhjustab ka probleeme ühiskonnas ja ennekõike just kuidas kõiki neid probleeme ennetada, et seal on ka meie huvides. Tänasel kohtumisel osalenud kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai Kaupmeeste liit peab vajalikuks, et selline alkoholipoliitika väljatöötamine aset leiab ja selline laiapõhjaline dokument ka koostatakse. Ja mis kõige olulisem on, et siia tööprotsessi on kaasatud ka väga paljud osapooled. Et me oleme meelsasti nõus selles protsessis osalema. Edaspidi jätkub kontseptsiooni väljatöötamine töörühmades. Umbes poolteise kuu pärast hakkavad töörühmad arutama näiteks selliseid teemasid nagu alkoholi kättesaadavus, alkoholireklaam ja joobes juhtimise tõkestamine. Margus Karu nullpunkt, mis täna Rakvere teatrilavale jõuab, on lugu eliitkoolipoisist, kes on jõudnud enesetapu äärele. Taaskord on Rakvere laval eesti algupärandi dramatiseerinud. Teatris käis Ago Gaškov. Rakvere teatris esietendub täna Eesti algupärand, see on Margus Karu romaani nullpunkti järgi lavastatud tükk. Kristian Põldma, te olete peaosatäitja selles lavastuses õpite veel praegu Viljandi kultuuriakadeemias, mis osas on, on Johannes Tamme osa, see on Lasnamäelt pärit poiss kes läheb eliitkooli ja kuidas ta seal hakkama saab, kas see eliitkoolielu on siis tõesti tänapäeval selline triip? Rõdu servale? Ma arvan, et see sõltub inimestest, mind ei viinud, aga, aga kindlasti on mõnedel inimestel suuremat kreemid, et need ei pruugi kohe kindlasti tulla ainult eliitkoolist, et ei taha eliitkool ja maha teha, aga siin lavastuses selle poisi Johannese elus on veel ka pere ja sõbrad, kes ajavad ta sinna ääre peale, aga tegelikult ei ole mingit põhjust seal ääre peal olla. Dramatiseerinud olete teie lavastaja Jaanika Juhanson koos Viljandi kultuuriakadeemia tudengitega ja võiks teda klassifitseeritud noorsootükiks lugu noortest, eks ole? Ja see on noortelavastus küll, tegemist ei ole päris klassikalise dramatiseeringuga enne vaid et see on siis sündinud proovide käigus ja arutelude käigus sellel suvel, kui meil oli prooviperiood ja noortel põhinev ei ole ainuüksi dramatiseerinud, vaid ka laulud, mis on selles lavastuses see lavastus on sündinud väga palju nende tudengite enda arvamustes. Tegu ei ole mitte ainuüksi sellega, et me mängime nüüd selliseid keskkoolinoori, vaid see on Cavel selliste tudengite nooruslikku energiat pungil. Nooruslik energia on küll, aga lavastust tutvustavatest tekstides jääb selline mulje, et kõik on läbi. No eks ta väike selline trikk ole, et eks me ikka püüa ütelda ka seda, mis saab siis, kui sa tunned, et kõik on läbi, mis siis edasi teha või mis heas mõttes soovitused, et kuidas siis minna meelt, et mis on need valikud selles samas nullpunktis, kus sa enam ei tea, kus tundub, et on kõik lõppenud sinu jaoks? Eeloleval ööl on meil pilves ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni 10, saartel kuni 13 kraadi. Päeval on ka enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul 13 kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on meil homme 11 kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18408 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.