Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku esmaspäeva, 26. septembri olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Riigikogu rahanduskomisjon tunnistas vajadus teha muudatusi seaduseelnõusse, mille vastuvõtmisel ühineb Eesti Euroopa finantsstabiilsuse fondi raamlepinguga. Selle leppega garanteerib Eesti tulevikus vajadusel ligi kahe miljardi euro ulatuses hätta sattunud euroala riikide võlakohustusi. Leppe esimene lugemine on Riigikogus homme ja Hollandi peaminister eitavad BBC teadet, nagu oleks Kreeka võlakriisi päästepaketis juba kokkuleppele jõutud. Nad kinnitasid, et ei Soomelegaga Hollandil pole mingisugust plaani kriisifondi suurendada. Venemaa riigipea Dmitri Medvedjev tegi rahandusminister Aleksei kuuriline selle ettepaneku tagasi astuda, kuna kuudrin teatas, et ei soovi jätkata tuleval aastal valitsuses, kui seda asub juhtima Medvedjev. Maailma eripaigus tähistatakse täna. Euroopa keeltepäeva tipptõlkijad tõdesid Tallinna Ülikoolis, et eri keeltest tõlgitud raamatute kvaliteet on Eestis ebaühtlane. Kvaliteeti aitaks parandada senisest suurem rõhk tõlkimisele keeleõppes. Eesti keele instituut esitles Toompea lossis hiljuti trükivalgust näinud 960 leheküljelist Eesti-vene õpilase õigekeelsus stsenarist raamatut. Eile õhtul sihtis Sindis busside lõpp-peatuses liinibussis joobes 58 aastane mees relvaga bussijuhti. Lask tabas bussiistmeid, teo motiivid ei ole veel selged. Sihtasutus Ida-Virumaa tööstusalade arendus allkirjastas kahe välisinvestoriga lepingud logistikakeskuste rajamiseks. Narva Saksa ja Venemaa ettevõtted plaanivad nelja aasta jooksul välja ehitada üle 40000 ruutmeetri laopindu ja investeerida kokku 20 miljonit eurot Ottawas toimuval 14 10. Eesti muuseumide festivalil valiti selle aasta parimad rändnäitused. Esimese ja teise koha otsustas žürii jagada Eesti tuletõrjemuuseumi ja Eesti Rahva muuseumi vahel. Kolmanda koha sai Narva muuseum. Öö ja homne päev on meil vihmased, vastu hommikut võib ka äikest olla. Peale lõunat alates saartest ilm selgineb. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning tugevneb rannikul iiliti kuni 16 meetrini sekundis ja sooja lubab ilmajaam homseks meile 13 kuni 16 kraadi. Riigikogu asub homme suures saalis menetlema Eesti ühinemist Euroopa finantsstabiilsusfondiga. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, sest leppega on üles kerkinud mitmeid küsitavusi. Õiguskantsler Indrek Teder ütles intervjuus Indrek Kiislerile, et EFSF-is osalemise eelnõu ei ole kooskõlas põhiseadusega. Probleem on selles, et kui riigikogu võtab vastu ühe otsuses, on üksikakt, seal peab olema kooskõlas seadustega. Antud juhul sellist seaduslikku alust ei ole. Järelikult minu soovitus on, et see seaduslik alus tuleb kiirkorras tekkitada. Põhimõtteliselt riigikogul on õigus, selliseid garantiisid anda, öelda ei vaja. See on esimene suur märkus, teine suund, kus on see, et kui midagi reageeritakse vabariigi valitsusele, see delegeerimine peab olema ikka täpselt määratletud. Kolmas selliste riigielu oluliste küsimuste osas peab olema seadusandjal otsustusõigus ka jätkuvalt mitte nii et selleks on siis määratud Euroopa Liidu asjade komisjon. Eesti põhiseaduse järgi ei ole komisjonil siduvat pädevust, selleks on suur saal. Riigikogu, kes otsustab? Teie kindel soovitus on riigikogule, et riigieelarve, kust tuleks muuta. Nojah, et tekitada see alus, siis riigieelarve seadus, kus tahaks loogiline, kuna ta mõjutab riigi rahandust, mis peab olema sätestatud. See reegel peab olema sätestatud riigieelarve seaduses või kui riigikogu tahab, võib ka eraldi seaduse vastu võtta, mis oleks ka võib-olla keerukam. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil käis täna selgitusi jagamas ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Ka tema sõnul garantiide puhul mitmeid küsitavusi. Küsida seda, et kas Euroopa kasvatab nii-öelda jokk-skeeme näiteks seda asja on tehtud selliselt, et see ei oleks rahvusvaheline leping, mis on seda samas sisuliselt võetavad kohustused sele EFSFi süsteemiga on ikkagi väga suured riikidel on muidugi õigus mingisuguseid asju ka niimoodi kokku leppida, et teda mitte nii-öelda presenteerida rahvusvahelise lepingu vormis, aga juba siit algavad need dilemmaga, mis riigi õigus sulatavad aetud, kes peab sellega nõus olema ja kes need garantiid tegelikult ikkagi Annabeli pitseerib? Seaduse muutmise vajadusele juhtisid eelmisel nädalal tähelepanu ka sotsiaaldemokraadid, kes esitasid rahanduskomisjonile vastava eelnõu täna koguneski rahanduskomisjon, mille esimees Sven Sester kinnitas, et komisjon peab nüüd vajalikuks seaduseelnõud täiendada. Lähme etapp etapilt, et praegu rahanduskomisjonilt kokku selles, et homme on ta siis baasseaduse muudatusele, mille sotsiaaldemokraadid on algatanud suures saalis lugemisel ja muudes ette mõõdetakse, antud siis kolmapäevane päev ja samal ajal paralleelselt siis töögrupid kogu aeg kogunevad, et ma ei välista, et juba kolmapäeval või erakorraliselt rahanduskomisjon koguneda ja arutada seadusemuudatusettepanekuid. Aga kõigepealt peame ära vaatama selle, et milline on saali otsuse siis homme. Nii EFSFi otsuse eelnõule kui ka siis sotsiaaldemokraatide siis seaduseelnõule ja sealt pealt saame nagu edasi minna. Nüüd aga välissõnumeid ja Tõnu Karjatse, palun. Hollandis haagis kohtunud Soome Hollandi peaminister eitavat BBC teadet, nagu oleks Kreeka võlakriisi päästepaketis juba kokku lepitud. BBC andis teada, et võlakriisis olevate riikide abistamiseks võidakse kokku panna kahe triljoni euro suurune fond ja pool Eka riigivõlast. Sealjuures kustutatakse Jyrki Katainen. Mark Rute kinnitasid tööd jätkatakse juulis tehtud otsuste elluviimisel, kõik muu on aga spekulatsioon. Mõlemad valitsusjuhid kinnitasid, et ei Soomel ega ka Hollandil pole mingisuguseid plaane kriisifondi paisutada. Soome parlament hääletab kriisifondi laiendamisele kolmapäeval, Saksamaa neljapäeval ja Holland oktoobri alguses. Eurotsooni riigid leppisid juba kokku üheksa miljardi euro suuruses abipaketis Kreekale. Juulis sõlmitud kokkuleppe kohaselt langevad Kreeka laenude intressid alla nelja protsendi ja pangad saavad laenuraha juurde. Soome on soovinud täiendavate tagatiste kehtestamist eurotsooni riikide poolt antavale laenusummale. Kreekas Aga algastanud järjekordne streik valitsuse kärpepoliitika vastu. Teenas alustasid tööpäevast tööseisakut metroo-trammi- ja kohalike rongide töötajaskond. Lennuliiklust segas lennujuhtide ületunnitöökeeld. Eelarve kärbete vastu protesteerisid ka politseinikud, riputades linna üles suure loosungi kirjaga palgapäev, leinapäev. Päevatööseisakuga ähvardavad alanud nädalal kõik avaliku transpordisektori töötajad Kreekas. Läti korruptsioonitõrje büroo ametnikud tegid hommikul reidi mitmesse ettevõttesse, mis on seotud lennufirma Air Baltic osaniku alt ja Savi Aasias systemasega. Näiteks tehti reid liina Riia lennujaama territooriumil tegutsevate firmasse heli ja Läti korruptsioonitõrje. Büroo ei soovinud üksikasju kommenteerida. Läti valitsus homsel istungil tuleb arutusele Air Balticu tulevik. Venemaa president Dmitri Medvedjev tegi rahandusminister Aleksei kuudringle ettepaneku tagasi astuda. Põhjuseks kuudrine keeldumine jääda valitsusse ka tuleval aastal, kui presidendiks saada Vladimir Putin ja Medvedjev võtab üle valitsusjuhi kohused. Medvedjevi sõnul on sellised avaldused kohatud õigustamatult. Kuudrin, kes on rahandusministrina taganud viimase 11 aasta jooksul. Venemaa majandusstabiilsuse teatas eile Washingtonis, et keeldub jäämast valitsusse, mida juhib Medvedjev. Vastusena Medvedjev. Ettepanekule lubas kuudrin seda kaaluda ja arutada ka peaminister Putiniga. Vastavalt Venemaa põhiseadusele ei saa president ministreid vallandada. Saab teha vaid vastava ettepaneku peaministrile. Täna tähistati Euroopa keeltepäeva keeleõppe juures võiks algusest peale pöörata rohkem tähelepanu tõlkimisele. Nii tõdesid tipptõlkijad tänasel tõlkekonverentsil. Tallinna Ülikoolis jätkab Liisu Lass. Hea tõlke aluseks on perfektne rikas keeleoskus ja kogemus, ent lisaks väga heale keela tundmisele peab hea tõlkija ka tahtma kellelegi midagi teksti abil öelda, ütles Anne Lange, Tallinna Ülikooli tõlketeooria õppejõud, tõlkija vaid sõnaraamatuga tõlkides lange sõnul tulemuseks tähenduseta tekst, mida on tüütu lugeda. Nii võib heast raamatust saada kehva tõlkega hoopis halb. Tõlgitud raamatute kvaliteet on Anne Lange sõnul Eestis väga ebaühtlane. Selle põhjuseks on tema sõnul see, et kirjastused palkavad tihti väga noori inimesi. Kirjastused pakuvad tõlketööd ka liiga noorel inimesel sellele inimesele, kes oskab eesti keeles, on eesti keeles rääkinud veel väga vähestest asjadest oma elus, kes on kirjutanud eesti keeles, ütleme ainult oma kirjandeid ja kes ei ole pidanud kunagi temast vanemate temast keerulisemate inimeste sõnu edasi andma ja, ja siis on tulemus kehvapoolne. Tõlkekvaliteeti aitaks tema sõnul tõstusele tähtsustamine keeleõppe juures algusest peale. Olen üsna kindel selles, et tõlkimine on kolmas kirjaoskus. Me elame järjest rohkem rahvusvahelises maailmas, käib skulptuuri ja äri või poliitika kohta ja tõlkimine peab saama igavese oskuseks. Hea oleks, kui me selles mõttes oma lapsi alt ei veaks, ütleksime, neela seda kohe keeleõpetuse alguses, õige vara kult võiks kuidagi nagu juhtida tähelepanu sellele, et how to vaste on tere, tõlkida ei saa sõna-sõnalt väikeseid tõlkeharjutusi teha, see tõstaks kvaliteeti. Euroopa keeltepäeva raames pälvis uuendusliku keeleõppeprojekti eest teiste seas tunnustusega sisekaitseakadeemia, kes lõi elektroonilise keeleõpperoboti. Kui algselt oli see mõeldud piirivalvurite keeleõppe parandamiseks, siis sisekaitseakadeemia innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht Marek Link ütles, et robot Teid saab kasutada ka teiste erialade puhul. Aasta lõpuks peaks roboti abil õppida saama kaheksat eri keelt. Marek Link. Tegemist on häälduspõhise ehk siis keeletuvastusprogrammiga, mis aitab mõõta seda, kuivõrd õpilase hääldus peab paika niimoodi, et vastaspool saaks aru või oleks arusaadav vastaspoolele. Kui keeletuvastusprogramm peab lauset piisavalt täpseks siis annata kohta õppijale tagasisidet ja see võimaldab tal liikuda harjutuse järgmisele raskustasemele. Eesti keele instituut esitles aga Toompea lossis mahukat Eesti-vene õpilase õigekeelsussõnaraamatute. See sõnastik on mõeldud eelkõige vene koolide õpilastele, aga sobib ka täiskasvanud keeleõppijale. Selle aluseks on 2004. aastal ilmunud õpilase õigekeelsussõnastik, mille sõnavalikut on kohandatud ja ajakohastatud. Nii ütles üks autoritest Tiina Leemets. Kõige raskem iga sõnaraamatu tegemise juures otsustada, mida saab välja ja seemned laenatakse sisse võtta, vaid just see, mis peab välja jääma. Ja kuna selle Saaramate Vahmeliga ikkagi tegelikult väita, et umbes 23000 märksõna siis ei saanud alati annan sõnastiku tegijale kõige raskem välja valida just see, mis peaks kindlasti kajastamist leidma. Palju huvitavat tähendab välja selles oravat aluseks oli 1004. aastal ilmunud õpilases ükskeelne. Selle põhjal sai nüüd Eesti-vene õpilase ÕS tehtud ja mõtlesime siis arvestada sõnaraamatu sihtrühma, et, et sinna välja selliseid haruldasemaid eesti keele sõnu, mida küll eesti lapsed kohata näiteks vanemat kirjandust lugedes, aga keeleõppija kindlasti kohe ei kohta, aga selle asemel otsime siis ka sisse tänapäeval vajalike sõnumis. Mida seal õpilase siis veel ei olnud. Trikijalgrattur või kaardimaksja, sellised igapäevasõnad? Sõnastikust saab vaadata sõnade õigekirja, väldet ja rõhku, käänamiste pööramist, tõlkevasteid ning tüüpilist kasutust lauses. Sõnastikuosas on ka vaja valik kohanimesid ja lühendeid, samuti õigekirja reegleid. Eesti keele instituudi juht Urmas Sutrop kasutas aga võimaluste Toompeal tulla välja ühe murega. Tahaksin ütelda seda, et vahel unustab ära, et tõesti meil teisi rahvaid Eestis elab näiteks riigikogu on ära unustanud selle teiste rahvaste hellitas käib Eestis eelkõige läbi siis Eesti koostöökogu rahvusvähemuste ümarlaua, mille on kokku kutsutud vabariigi president. Ja kahjuks pean kurvastusega tõdema, et järgmise aasta eelarves ei ole selle jumala tegemiseks mitte sentigi planeeritud. Nii et palun riigikogul seda meeles pidada või neelame hakkama. Nüüd aga vahetame teemat, nimelt eile õhtul sisenes Sindis liinibussirelvaga mees, kes püüdis tulistada bussijuhti. Bussijuhil õnnestus mees kinni pidada ja politseile üle anda. Ester Vilgats räägib edasi. Lääne ringkonnaprokurör Anne Sillaots räägib, et juhtunu kohta pole praeguseks just väga palju teada. Nimelt ei teame kõige olulisemat, miks eile õhtul Sindi bussi sisenenud mees juhti tulistada tahtis. Anne sillaots. 25. septembril kell 18 30 sisenes siis linnaliinibussi number 40 lõpp-peatuses 58 aastane meesterahvas, kaasas kärbiku laadne tulirelv oli alkoholijoobe tunnustega. Õnneks bussijuht suutis enesele suunatud relva maha suunata ja kaablid tabasid bussiistmeid. Bussijuhi kiire operatiivne tegutsemine sündmuskohal tagas selle, et kahtlustatav oli koheselt kinni peetud. Tema käest ära võetud Karell. Kohale kutsuti politsei, kellele siis bussijuht ka kahtlustatava üle andis. Kas te kavatsete taotleda tema vahistamist ja ma kavatsen taotleda tema vahistamist? Tänaseks on kahtlustatav üle kuulatud tapmiskatses. Aga mida ta teha tahtis, miks sa nii tegid? Ma arvan, et kohtueelne uurimine selgitab kuriteo motiivid, täpsemalt, et praegu on sellest vara rääkida. Juhtunust ei soovi mikrofoni ees rääkida ka bussijuht, kes eile kella poole seitsme ajal õhtul tõenäoliselt oma elu hullemad hetked läbi elas. Tema arvates oli kindlasti puhas juhus, et endine töökaaslane, kes juunis firmast lahti lasti, just ema pussi sattus, sest omavahel polnud neil midagi klaarida. Bussijuhil õnnestus endale suunatud Relve eemale lükata. Haavlid tabasid bussiistet. Õnneks oli pusis tuttav, kes purjus mehe kinni aitas pidada. Andis veel oma püksirihma, millega kärbiku omaniku käed kinni seoti ja helistas politseisse. Sihtasutus Ida-Virumaa tööstusalade arendus on aga saanud esimese suurinvesteeringu üks Saksa ja üks Venemaa firma investeerivad lähiajal logistikapargi arendamiseks 20 miljonit eurot. Sihtasutusel on käimas aktiivsed läbirääkimised veel seitsme ettevõttega, kes on huvitatud oma tegevuse alustamisest Narva logistika- ja tööstuspargis. Ago Gaškov vilt edasi. Sihtasutus Ida-Virumaa tööstusalade arendus kuulutab uut välisinvesteeringute lainet Ida-Virumaale. Äsja sõlmiti leping ühe Vene ja Saksa ettevõtja ka arendada Narvas logistikateenuseid, kui suurte lepingutega on tegemist. Sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik. Kokku oli tehingu objektiks meil 12 hektarit maad, üks ettevõte, siis omandad meil seitse, pool hektarit maad, teine neli pool hektarit maad. Ettevõtted kokku planeerivad siis rajada 40000 ruutmeetrit katusealust pinda, et välja arendada logistikakeskused oma tegevuse jaoks. Mõlema ettevõtte puhul on tegemist selliste firmadega, mis toovad hiinast kaupa. Neil on praegu lepingulised partnerid, kellele tarnitakse kaupasid on Baltikumis, Venemaal, Ukrainas, teistes Ida-Euroopa riikides. Kaubaveod toimuvad Hiinast konteineritega läbi Eesti sadamate. Narva komplekteeritakse siis juba veoautodega. Klientidele sobivad hobused, õigeid kaupasid Narvas toimumist, kaupade väljavedu, värava ettevõtte puhul on tegemist koduelektroonikaga. Igasugune tehnika, mis ei ole nii-öelda valget värvitehnika, vaid televiisorid, muusikakeskuse, Saksa ettevõte, kes planeerib oma logistikakeskus nendel on tegemist autokaupadega. Sama firma Venemaal tegutseb kaubamärgi all tehnopois ja Eestis on meil registreeritud ettevõte. Eesti Vare Hausing Saksamaa ettevõttega. Meil on täna kokkulepe selline, et nende kohta põhjalikku informatsiooni ei anna, niikaua kui neil ütleme, hoonete ehitus on lahti läinud. Kas on põhjust rääkida 20 miljoni euro suurusest investeeringust kokku? Kaks ettevõtted planeerivad kokku siis orienteeruvalt siis järgmise nelja aasta jooksul investeerida nii hoonetes sisustusseadmetes kõike muuga, mis on, mis on seotud logistikakeskuse toimimiseks tsirka 20 miljonit eurot. Ja see annab Narvas 50 töökohta. Miks selle logistikapargi rajamine võtab aega neli aastat selliseid ehitisi? Laopindu on ju võimalik rajada praktiliselt aastaga. Mõlemad ettevõtted planeerivad järgmisel aastal valmis ehitada 10000 ruutmeetrit laopindasid ja siis Venemaa ettevõte planeerib järgmise etapina täiendavalt 20000 ruutmeetrit juurde ehitada. Sellepärast on lõpptähtaega neli aastat. Narvas toimuval 14 10. Eesti muuseumide festivalil valiti selle aasta parimad rändnäitused Jüri Nikolajevi lugu. Esimese ja teise koha jagasid omavahel Eesti tuletõrjemuuseumi korstnapühkija näitus, mees kuldse nööbiga ja Eesti Rahva Muuseumi eesti keele teemaline näitus. Muuseum näitab keelt. Võistluse žüriiliikme Katrin sepalane sõnul oli raske kindlat esikohta välja anda, kuna mõlemad näitused olid väga head. Näiteks tuletõrjemuuseumi, korstnapühkija lugu. Ei no väga põnev näitus, tohutu hea meeleolu aura tekib, kui sa lähed ja käidki nagu korstnad pihke mööda katuseid ringi, korstnast vaatasid, siis nägid, lapsed nägid multifilme erinevaid, mis oli korstnapühkimise seotud hästi Taranetisele. Keegi ei tunne seal igavest kindlasti. Tuletõrjemuuseumi juhataja Tiina saksakulm. Õnneteema ja see aura, mis on nende korstna pühkijatega seotud, et see on niivõrd tore, et seda tahaks nagu edasi anda ka teistele, et neid ei tohi ära unustada, et nad on ju olemas kogu aeg meie kõrval ja vajalikud inimesed. Kui panustada materjale korstnapühkija tööst ja tegemistest palju ei ole, sest viiekümnendatel hävitati nagu suur hulk ära võib-olla ka ei kogutud niimoodi, väga raske oli teha seda näitust. Näitusele valmistas rahvale nööpe ka päris tõeline korstnapühkija. Mina olen Koit Koppel, pean seda ametit juba 31. talv ja mina tulin rahvale õnne tegema, et siis ei peaks korstnapühkija külla, tuleb tal nööpi eest ära sikutama, siis on korstnapühkija õnnetu, et kõige õhtu peab uued nööbid tegema. Teine võidunäitus, Muuseum näitab keelt, tuli Eesti Rahva muuseumist, räägib võistluse žürii liige Katrin Sepalaan. Et see on väga keeruline teema, aga nad olid selle kuidagi väga huvitavat lahendite, see on üks esimesi või väga suuri, interaktiivse täituslikut hoopis teistmoodi tehtud muidugi kui tavaliselt. Ja keelenäituse kuraator Christian rattus. Me tahtsime võib-olla näidata keelt natuke teistsuguse nurga alt, et keel tekib ikkagi ainult kasutuses. Meie näitasime otaali, et teeme ise eesti keelt, soovime külastajaid osalema ärgitada, et proovida panna tüvele otsa liiteid ja tuletisi ja vaadata, et kas tuleb sõna välja või ei tule või siis vastupidi uusi sõnu välja mõelda. Johannes Aaviku meetodil. Keel ei ole kunagi valmis, keel, kogu aeg tekib meie ümber, me ise kogu aeg igal hetkel loome seda uuesti. Kolmanda koha sai Narva Muuseumi näitus, kogu maailm on teater, kõik võistlusnäitused jäävad veel mõneks ajaks Narva linnusesse külastajatele tutvumiseks Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ja nüüd ilmast, öö hakul on ilm pilves selgimistega ning olulise sajuta, mandril võib kohati udu olla, vastu hommikut pilvkate tiheneb ning alates saartest hakkab vihma sadama ja võib ka äikest olla. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis, hommikul pöördub tuul Lääne-Eestis läände ja loodesse ning tugevneb kuue kuni 12, saartel 14 meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni 12, saartel 14 kraadi. Vihmasadu levib aga homse päeva jooksul saartelt üle mandri ja peale lõunat ilm selgineb, tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning tugevneb kuue kuni 12, rannikul iiliti 14 kuni 16 meetrini sekundis. Sooja tuleb homme 13 kuni 16 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.