Esimene küsimus. Muljed ja mälestused, mõtted nendest päevadest, kui akadeemia alguse sai tähendab veerand sajandit tagasi võib-olla ka veel varasemast, seltsimees Haabermann. Jah, minu mälestused hakkavad sellest ajast peale, kui me olime liidu tagalas ja vaenu ajada, neid meie maal veel üks meie ülesandeid oli ju. Me oleme selleski kindlalt veendunud, et ma tagasi tulen sealt tagasi tulemist ette valmistada, seda siis tuli ette valmistada akadeemia osas. Ja siis juba käisid läbirääkimised suure Kade meiega võimaliku Eesti NSV Teaduste Akadeemia koosseisude ja isikliku koosseisu kõige muu kohta üks osa ette valitsuse tõid sa isale tõestada ka hilisema akadeemia presidendi Kruusi juhtimisel. Ja akadeemia volinik oli sel ajal, ma mäletan veel betov geograaf kes eriti optimistlik oli isegi optimistlikum kui me ise, sest tema ütles, et tellimusel vaid küllalt ja ta ka siis, kui nad on targad peadega, siis kõik sakslased kaasa ei jookse. Ja see ennustus läks täide ka mõnel määral teise kahtlesite rohkem või ja me kaklesime rohkem, ei tea teiste, kuidas sakslased on käitunud meie akadeemiliste peadega siin okupatsiooni ajal. Ja siis läks asi edasi, kui tagasi jõudsin. Aitäh no kui tagasi jõudsime, siis oli minul nüüd natukene sellega tegemist. Peamine toimetajale muidugi akadeemik kruus, siis, kes seda asja ajas. Aga eks mul tuli ikka natukene tegeleda oma instituudi organiseerimisega ja siis ka nende üldkogudel või on nõus ministriga ja kokkutulemustega, mida kaunis pall oli Systicali rajada ja algusest peale ja siis läks ikkagi sisse hulk eeltöid teha. Tartus juhtis seda asja. Praegune akadeemik Kipper, kes tol ajal õitseb, president oli nii et tema võib nendest asjadest suuremas skaalas rääkida, kui hakkas peale majadest ja kõikidest muudest asjadest ja me saime siis Tartus seal selle kaunissolitsioone, kus neid Eesti põllumajandusakadeemia asub. Nii et me saime kaunis Uta jalad alla seal gaasi näol, aga muidugi inimestega oli kõige kitsam. Sest peamine nii-öelda ärajaamadesse, mis me saime akadeemias, eks ole ikka see, mis me Tartu ülikoolilt saime. Ja nii inimeste osas kuivatame mõningal määral materiaalse baasi osas ja nii edasi. Sama küsimus akadeemik Cyprile tõid juba siin, seltsimees Haaberman mainis needsamad esimesed päevad ja ja algushetked. 25 aastat tagasi kui asutati Teaduste Akadeemia, siis organiseeriti ka Tartus terve rida uurimisasutuse instituute. Need uurimisasutused ja instituudid väga paljus osas põlvenesid Tartu riiklikust ülikoolist tähendab Tartu riikliku ülikooli laboratooriumitest hakateedritest ja see tihe koostöö Tartu Ülikooliga Akadeemia algpäevadel on minule kõige iseloomustava man joone meelde jäänud. Tänu ülikooliabile. Me saime käima panna mitmedki uurimisinstituudid ja näha ega neile nende tegevuse plaani kujunes välja teataval määral Tartu asutustele ise loomustavaks jooneks see, et meie uurimisplaanid olid vundament Taal või põhiteaduste piirkonnas, millele hiljem liitusid akendus ja praktilise tähtsusega probleemid ja iseloomustamaks jooneks on just see teooria ja praktika nisugune harmooniline liitumine meie tegevuses. Milline liitmine aga 25 aastat tagasi muidugi nõudis küllaltki palju tegemist ja tööd. Aga kas see tihe side ülikooliga on jäänud ikka edasi sellest alguse päevadest peale? Jah, see tihe side ülikooliga on jäänud püsima ja ma arvan, et isegi ta on tihenenud tihenenud just töökontaktide osas. Ma saan siin rääkida esmajoones astronoom poomiast, füüsikast, atmosfääri, füüsikast ja ma arvan, Kasen bioloogiliste teaduste juures täpselt samuti tihe side ülikooli ja akadeemia asutuste vahel. Ühelt poolt meie aitame akadeemia poolt õppetöös ülikooliõpetajast saame ülikooli poolt kvalifitseeritud kaadrit, kelle õpetamisest me ise oleme osa võtnud. Aga siis, kuidas teil kujunesid vahekorrad Tallinnas me nüüd juttu ajame presiidiumi ja Tallinnaga kas vähem tihedaks ülikooliga või, või oli see sidega tehe? No see oli siiski kolme küljega, osa presiidiumi liikmest oli Tartus ja täitis presiidiumi funktsioone Tartus. Kuna muidugi Akadeemia üldjuhtimise toimus Tallinnast siin ja siin toimuvast presiidiumi koosolekud, nii et side oma otsese keskusega Tallinna presiidiumi kooli muidugi. Väga tihe ja ta teisiti ei saanud ollagi. Ja optimismi olite te vist ikka kõik täis algusest peale. Mis ennast ilmselt õigustust. Kui nüüd ma pean ütlema, et see optimism oli küll väga suur, aga selle juures oli ka teatavat annust kogenematust näiteks mul on väga hästi meeles, kuidas me asusime planeerima Teaduste Akadeemia Tartu asutuste edaspidist tegevust ja ka ehitustegevust planeerisime seda oma arvates küllaltki julgelt, laiahaardeliselt, aga nüüd, 25 aastat hiljem tagasi mõeldes me näeme, et see planeerimine oli küll kaunis tagasihoidlike kaunis kitsas vaheks olud olid ka kitsamalt muidugi. Akadeemik Harald Keres. Mina tulin akadeemia töösse 47. aastal ühe Instituudi teadusliku sekretärina. See oli füüsika, matemaatika ja mehaanika instituut, mida praegu enam ei eksisteeri. Praeguse füüsika ja astronoomia Instituudi eelkäija. Ja sellepärast minu mälestused on mõnevõrra teisest vallalt pärit madalamalt sfäärist. Ja mulle on jäänud meelde, et need esimesed aastad kuni 50. aastani olid tõesti rasked aastad akadeemia elus, sest etem ja jalga oli ikka väga raske pärast aegne laastatud üldine laastatud olukordadega teaduses parem ei olnud. Kaared olid laiali pillutud, materiaalne baas oli lõhutud. Sellel baasil loodi kasitsi instituut, kus mina tööle asusin. Meie ruumid olid praeguses Eesti põllumajanduse akadeemia hoones Võru tänava poolses otsas kolmandal korrusel. Ruume oli meil tol ajal lahedastisest kaared ja ei olnud mitmete ja peale selle olid nad eranditult peaaegu eranditult põhikohaga Tartu riiklikus ülikoolis tööl ja kohakaasluse alusega. Akadeemia siin nagu mina isegi, ja selle tõttu olid need ruumid suure suur osa tööajalt tühjad, sest inimestel ei olnud võimalik kahelt poolt rahaga olla. Nii et tol ajal oli selles mõttes olukord parem kui tänapäeval, et ruumi oli meil siis rohkem tänav ja inimesi oli vähe, tänapäeval on vastupidi, tänapäeval ei ole inimese kusagile panna. Meil oli ikka sõja pärand ka kaadrite osas, nagu praeguse olukorraga ei anna üldse võrrelda, eriti pärast akadeemia ümberkorraldamist 50. aastal, siis hakkas minu arust õieti akadeemia areng peale selles liinis, kuhu ta praegu on välja jõudnud. Miljöö muutus mõnevõrra stabiilsemaks ja akadeemia asutused loodi sel ajal umbes niisugustena, nagu nad praeguseni jäänud ja kaadete kasv on sellest ajast peale olnud pidev ja süstemaatiline. Ja tänapäeval praegu võib küll öelda vähemalt füüsika ja astronoomia Instituudi osas, et siin ei ole küll millegi poolest häbeneda ei ühegi teise uurimisasutuse ees, ükskõik mis Maal. Nüüd jah, 25 aastat hiljem tagasi vaadates akadeemia tegevusele tervikuna kuidas seda hinnata, milline tähtsus sellel on olnud nii meie vabariigi teaduselust kui ka vabariigi edasiminekute üldse ja teiseks siis ka sama laadi küsimus ikka akadeemik oma teaduslikus liini sama instituudi liinis. Akadeemia Kaaberma. No mina olen bioloog ja olen sügavalt veendunud selles, et bioloogilised süsteemid on evolutsioon, lesid süsteemid, mis arenevad täiuslikkuse suunas ja häirete vähenemise suunas. Kui seda nüüd siis vaadata konkreetselt nii inimeste kui bioloogiliste elementide organiseeritud süsteemide kujunemisel ja asutuse kui nende kompleksid vanamehe siis võiks öelda, kellest, et oma asutustes inimest ei kassi ja evolutsioon on läinud kiiremurd kui süsteemi evolutsioon. Asutuse evolutsioon, neid üldkogu, mis neid värskelt peeti, üllatas mindki, ühe tõi kaasa. Meie osakonnas on praegu 42,5 protsenti kõigist akadeemia doktoritest ja osakonna omadest on jälle umbes samasugune protsent instituudis. See näitab, et inimeste kvalifikatsiooni kas on päris ilusasti ja kiirelt läinud. Ja samuti võib nüüd öelda, et, et nende töötase on ikka juba jõudnud. Nii võiks öelda vabariigi piiridest tugevasti veel sellega muutunud sotsialistliku kultuuri üheks kandvaks osaks ja väga paljudes osades on juba matka elema eelmised mehed kellega nii-öelda arvestatakse, kelle poolt haaratakse, kellega konsulteeritakse ja nii edasi ja nii edasi. See on otsekohe üks konkreetne näide sellest, kuidas me akadeemia on kaasa aidanud sotsialistliku kultuuri kasvamisel, aga on, mõnel määral on raskusi instituudi materiaaltehnilise baasi veel arendamisega. Mis on neid muidugi meie teadlaseks läinud aeglasemad sammudega, kui see näiteks täppisteadustes on laenad ja väiksemate ressurssidega samamoodi loomulik, aga teisest küljest, kui seda perspektiivis vaadata, siis peab muidugi hoolitsema selle eest, et ka siin mõned kvalitatiivsed hüpped tekiksid, nii et. Arvates selle toredasti öeldud bioloogina seda karta ei ole, et et Teaduste Akadeemia liinis või ka vabariigi elus üldse ega maakeral niinimetatud entroopia kasvaks. Laia oleneb sellest, kuidas ta end trump, et mõistame ja hakkame vaatama teda isesüsteemide liikumise seadusena siis need kogu bioloogia muidugi oma süsteemide kohta räägib teist keelt. Me entroopia printsiip asemele kanname evolutsiooni printsiip. Ame Eld teoreetilises plaanis. Aga bioloogiateadusel on ju praegu ikkagi järjest tähtsam osa inimese ja keskkonna suhete määramisel, normaliseerimiseks looduslikkudele, ressursside tundmaõppimisele tähendab vanema kasutamise organiseerimisel ja nii edasi. Looduskaitseküsimustest oli tänasel üldkogul jällegi juttu ja need on kõik niisugused elujaatavad ja elu toetavad ka evolutsioonilise suunaga üritused mille kõrval mõned teised üritused, mis nii kaunis suured potentsikonna elu hävitamisel muidugi kannavad oma olemuses veidi teisttundelaadi, kui seda kõige tagasihoidlikumalt ütelda. Ja eks siis sama laadi küsimus oleks akadeemik. Prele teie mõtted Tänapäevase pilguga akadeemiale oma instituudile, mina olen 25 aasta jooksul tegelenud peamiselt astronoomia, astrofüüsikaga ja selle arendamisega räägiksingi siis meie tähetordist, palun, nagu teada, on Tartu südalinnas vanatähed torn, mis on juba 100 ja 25 aastat vana. Akadeemia asutamisega kerkis kohe üles mõte selle observatooriumi rekonstrueerimiseks esialgu Tartu linnas, kuid oli kohe ilmselt selge. Linna sees astronoomilise uurimistöid teha õhu saastamise tõttu teha ei saa, enam ei saa alati, võib-olla sai ka siis 25 aastat tagasi ka enam ei saanud. Ja tekkis mõte ehitada tähetorn väljaspool tulin. Me valisime välja koha Tartust lõunasse 22 kilomeetrit Tõravere kõrgendikul, kus alustati 15 aastat tagasi uue observatooriumi ehitamist. Praegu meil on uus observatoorium esimeses järgus valmis. Meil on kaks suuremat pikksilma, terve rida vähemaid, piksilmi, laboratoorsed, mõõtmisriistad. Ehitamisel on poolteisemeetrine pikksilm, mille monteerimine võib-olla ülesse käesoleva aasta lõpul tulevase aasta algul. Vaat see on astronoomia areng 25 aasta jooksul meie Teaduste akadeemias ja kuidas ta observatoorium mõni rahvusvahelise maailmastandardi või nagu me ütleme, sellelt pilguga hinnata on ta samal tasemel. Maailmatasemel võttes on ta muidugi väikene observatoorium, sest selle laatilisi Observa tormi on nii suur. Observatoorium on juba nõukogude liidus viis kuni kuus, peale selle muidugi suuremad observatooriumi on Ameerikas, kuid sellest hoolimata on hop meie, Tartu observatoorium oma riistade varustuse poolest küllalt võimas, et meie klimaatilistes tingimustes võtta maksimum. Ja Tõravere mehed, teadusemehed teie ise ja palju teie kolleege. On ikka rahvusvahelise nimega mehed, eks ole, see on nii, kuidas arvata, ükskõik kuidas, aga tuntakse igal juhul. Bastiga teadlased tunnevad 11 üle maailma nii otseste kontaktide kirjelduse vahetuse teel. Akadeemik Harald Keres. Füüsika teadvusesse, mis puutub, see on nende puhtal kujul pealesõjaaegne nähtus meie akadeemias kodanlikul, seal oli füüsika uurimine Tartu riiklikus ülikoolis keskpärasel tasemel selle tõttu, et valmistati ette ülikoolist päämiselt gümnaasiumi õpetajad ja neil ei olnud rohkemat vaja. Pärast sõda hakkas, akadeemia loomisega hakkas füüsika tormilisem areng peale ja tänapäeval on domineerivaks saanud meie füüsika-alastes uurimustes tahke keha füüsika, mis on tehnikale esmajärgulise tähtsusega. Ja pakub huvi ka muudes aspektides meie tahke keha füüsikud on tublid ja annan ja selle leidnud tunnustust üsna laiades ringides tahke keha, füüsika. See on nüüd puhtalt, võiks öelda imp porditud füüsika meile sellel varemat juuri Eestis ei ole. Peale selle on olemas meil veel teoreetiline uurimissuund füüsikas niinimetatud füüsika fundamentaalprobleemide kallal. See, selle juured ulatavad pisut kaugemale, selle juured ulatuvad meie kodanlikuaegsesse ülikooli, kus juba selle laadiliste uurimistega tegeleti. Aga noh, selleaegse võimaluste piirides, aga sealt arenes välja tänapäeva uurimissuund elementaarpartiklite ja gravitatsiooniteooria alal. Füüsikateaduses võib märgata siis niisugust väikest vahekorda sisuliselt. Niisugune hüpoteetiline olukord, kui ei oleks Eestis teaduste akadeemiat, õlut, kas oleks mõeldav meie vabariigis teaduse selline tase, üksikutel teadusaladel ainult kõrgemate koolide baasil. Akadeemik Habermani. Kahtlemata võit sest Teaduste akadeemias ikkagi. Eeskätt teadlaste või ka õppejõudude pedagoogile selle tööle ja samuti kõrgemad koolid vaevalt oleks niisuguseid asutusi väljas, on ta esitada, nagu seda on meie limnoloogiajaam, mis peetakse paremaks Nõukogude liidus ja mõnede kommentaaride järgi ka Euroopas. Ning mõningaid teisigi nii-öelda uurimisasutusi, mis on bioloogia vallas toime tulnud või siis võtame näiteks niisuguse asja nagu kollektiivsete uurimiste organiseerimine, kust meie rahvusvahelise bioloogia programmi teostamine. No see on ikkagi akadeemia asutustele kaugelt rohkem käepärane jõupärane, kui seda saaks kõrgemad koolid teha. Nii et eks ikka tänapäeva teadus on ikka niisugune asi juba, et ilma organisatsioonita ja ilmaga administratsioonilt ei saa enamik ka midagi teha. Üksik mees uurib ükskõik, kas ta teoste akadeemiat või üldse, noh see ei tule kõne alla sellises ulatuses ja selliste tulemustega. Kui öelda, et tähendab see diaarlase orgaanis vaatari osakaal teaduslikus töös kasvab kahtlemata pidevalt selle oma positiivseid ja negatiivseid külgi, aga see on vist üldiselt ajalooline paratamatus. Ja selles osas on meil ka veel palade vees sääraseid inimesi kasvatada ja õigel kohal neid rakendada. See tähendab eeskätt kõigi akadeemia juhtivate organite kasvatamist kultuurasutustena või ühe nii-öelda kultuuri rahutamata osana. Ja kas teie arvates on kõik korras või on siin võimalusi, et näiteks võib-olla võimekat teadlast, kes nüüd sisulist tööd teeks rakendatakse liiga palju administratiivseid liinis või vastupidi? No eks oleme seosest üldisega, missugused probleemid esimeses järjekorras on siiski öelda, et nagu teadvus ise kunagi lõppemisel mõttei lõppega, teaduslikult asukest organiseerimisega, väljaehitamise ülesanded. Aga võiks öelda, et meil ei ole ka see esimene etapp veel kogu akadeemia ulatuses lõpule viidud. See tähendab, et kõikide nii-öelda esitatud instituutide baasid oleksid juba ikkagi enam-vähem ajakohasel tasemel välja ehitatud. Siin tuleb mõnedki lõngadele ületada ja see nõuab kahtlemata organisatsioonis tööd ja, ning selle lõigu ületamisel muidugi see organisatsioon on paratamatu, seda peabki tegema. Kõige paremini võivad teadvusele ikkagi. Akadeemik Hans Kruus. Me palume teie mälestusi mõtteid Eesti NSV Teaduste Akadeemia saamisloos sünnist tekkest. Et teostada, oli Tartu riikliku ülikooli juures teadusliku uurimise instituudi loomine. Ma olen ka selle katse juures vähemalt tegev olnud. See pidi olema kaheksa sektsiooniga ja ja teaduslike uurimisasutustega ning küllalt suure rahalise eelarvega. Ta pidi käima hakkama esimesest juulist 1941, kuid. Lõikas selle mõtte teostamisest kriipsu läbi. Teaduste akadeemia asutamise mõte aga ei kustunud sellega. Ta jäi elama ka suure isamaasõja päevil arendadi tagalas ja tagalas olevatest teadlastest, kes peamiselt töötasid juba sõjaväkke mobiliseeritud, nab või muudes riiklikes asutustes moodustati vähemalt üks erisuunaline grupp. See erisuunaline grupp asutatigi nõndanimetatud Etuki näol, see tähendab Eesti tööstuse teadusliku uurimise instituut. Pärast võidu saamist hitlerliku Saksamaa üle. Asutatigi organiseerimiskomitee. Esimeheks tuli minul olla ja mille liikmeteks olid määratud keskkomitee propagandasekretär Eduard Päll haridusminister Jüri Nuut, Tartu Ülikooli rektor Alfred koot, Tallinna Polütehnilise Instituudi direktor Albright, alt ma, ja Artur Luhageoloog teadlaste arvele võtmisel peab lihtsalt Tartu riikliku ülikooli ja Tallinna polütehnilise instituudi baasil. Selgus, et meil on vabariigis tol ajal 142 teadusliku kraadiga inimest. Neist 56 teadust. Doktoreid. Ülevaadet akadeemia ka seoses olevate küsimuste ajaloost. Ette näha ka võimalik koosseis Teaduste Akadeemia. Juhtgrupis tähendab teaduste akadeemia liikmeteks. Selle realiseerimine toimus Eesti NSV Ministrite tol ajal juba oli Ministrite nõukogu vahepealse muutuse tagajärjel ja nõukogu määrusega viiendal aprillil 1946. Akadeemik Hans Kruus, mis osa on teie arvates meie teaduste akadeemial olnud ja on vabariigi teaduse arengus ja vabariigi arengus üldse? Akadeemia asutamine meie vabariigis oli väga suure tähtsusega poliitiline akt. Ta oli suure tähtsusega kui keskuse loomine. Ja selle keskendamisele kogu meie vabariigis akadeemial oli, asutamisel oli oluline osa ka kultuurirevolutsiooni teostamisel meie ühiskonnas kriitilise ideoloogiliselt oli akadeemial kohe algusest peale suur tähtsus nende kodanlaste gigandid ja saksa fašistliku okupatsiooni ajal eriti meie ühiskonnas levitatud süvendatud väärkontseptsioonide kõrvaldamisele. Sest see oli ju ka marksismi-leninismi ideede juurutamine meie kultuuri tahtilises ühiskonnas. Igal pool on tekkinud uued paremad. Loomisel ja teaduslik töö on arenenud ja areneb edasi kõige tihedamas kontaktis Liidu Teaduste Akadeemiaga kui ka liiduvabariikide Teaduste Akadeemiaga ja see on olnud üheks viljastavaks teguriks, et meie teadlaste pere töö on saanud oluliseks koostisosaks kogu Nõukogude teaduste arengusüsteemis.