Ta umbes selle paigutamist seoses uue, kõrgema teadusliku uurimiskeskuse asutamisega Koosseisus neliteistkümmend, tegevliiget, kes kõik olid doktori teadusliku kraadiga ja 10 korrespondeerivad liit liikmed. Akadeemial tekkis algusest pääle terve rida olulisi põhiprobleeme ja need olid kõigepealt missugused asutused olevatest teaduslikest uurimissüsteemist ülevõtta. Akadeemia akadeemia koosseisu. Süsteemist uurimisi instituudid Kuusikul pallis ja Toomal ning kolm katsepunkti, mis esialgu moodustati, moodustasid Teaduste Akadeemia põllumajanduse instituudi. Nii et põllumajanduse osaakadeemias kujunes suhteliselt suureks. Hillimini on see põllumajanduse instituut põllumajanduse ala instituudid üle viidud teistesse süsteemidesse kuid siis algasid nad oma tööd. Algas nad oma tööd akadeemia koosseisus. Juba 862 töökoht. Ainult siin sai ta enne mõeldamatu suuruses alustada oma tööd. Ja kui juba 47. aasta lõpuks Otsida teaduslikke töötajaid, kes aga avateaduslikku taadi poolest olid suhteliselt väikesearvuliselt. Meil oleks võimalik olnud rohkem neid võib-olla kolm korda rakendada, kui seda suutsime teha, sellepärast aga et meil need ei olnud. Me ei tahtnud ühtlasi ka mitte teha kõrgemaid õppeasutusi, see tähendab Tartu riikliku ülikooli ja Tallinna polütehnilisse instituuti. Verevaeseks ei tahtnud ära kraapida neist akadeemia töötajateks. Oma tööjõudu nii oma senise tööpaiga kui ka uue akadeemia süsteemis saadud paikade suhtes. See koha kaasus oli muidugi omajagu puudustega kuid ometi tuldi, oli ta paratamatu ja tuti temaga toime, nii et esimesed rakukesed teaduslikus uurimistöös said sigineda. Akadeemia tekkis muidugi palju majanduslikke küsimusi oskusi nende alal ja need olid akadeemia ruumide küsimus, mis aegses olukorras sõja hävitus. Te tagajärjel olid väga kitsaks kujunenud. Akadeemia töötajatel elu korterite küsimus ja kõik need nõudsid väga suurt pinget. Kuid nad sinna said nii või teisiti kohati üsna suurejoonelise abiga kohalikudelt Nõukogude asutust. Üsna suurejoonelise abiga kohalikudelt Nõukogude asutustelt Ministrite nõukogult lahendatud. Ma tahaksin nimetada ainult ette Ministrite nõukogu määrusega. Vanarahvas teab. Osa jäi kultuurhariduslike asutuste komitee kätte Tartus said oma käsutusse suure endise töölismaja kus, mis on praegu ebakäes kõik ei, see oli suur vastutulelik abiakadeemial ruumide osas. Akadeemia oli küllaldaselt varustatud. Aga asi läks. Akadeemial, tuli kohe algusest mõelda kõigis oma osades. Ka tööplaanide anda. Võtsime meie need uued vajadused, mis meie ühiskonnal uutes tingimustes oli tekkinud nii rahvamajanduse kui ka ühiskonnateaduste osas. Et üks 100 48. aasta alguseks Mõjuga kui kultuurirevolutsiooni Jah see on, on aja jooksul läbi elanud mitmesuguseid muutusi struktuurilised selles mõttes, et paljud asutused on tema koosseisust üle viidud uude süsteemidesse, kuid me ei saa unustada, et nemad oma vahepealse arengutee on läbi käinud akadeemia rüpes. Ja akadeemia olukorras saanud ka omale selle peamise põhja, millele nad on võinud edasi areneda. Ja see optimism. Sai meile võimalikuks ainult tänu nõukogulikult nõukogulik ting nõukogulik ele tingimustele. See optimism, et ma tahaksin Veelgi suurimal lokkavusele tõusma ka meie praeguses akadeemias ja seda ei tule kunagi unustada. Akadeemia on vahepeal kasvanud suureks asutuseks. Kui meil oli algusperioodil umbes 800 töötajad akadeemia koosseisus, siis nüüd on see üle 2500. Jäätmete. Ja võltsingute laimu najal süvendatud. Ja sellel oli akadeemia tähelepanu juhtkonna tähelepanu suunatud. Eriti algusest peale. SKP. Ja. Akadeemia asutamise mõte võiks. Arvatav pärineb juba 1920.-st aastast. See mõte tõsteti üles kodanliku Eesti asutavas kogus. Aastal Eesti Teaduste asutus see teaduste asutust aga kunagi teoks tehti küll mitmesuguseid katseid seda realiseerida, kuid tulemusteta. Alles 1900 38. aastal. Pätsi fašistliku diktatuuriperioodil asutati nõndanimetatud Eesti Teaduste Akadeemia. Oli peamiselt poliitiline pealisehitus ja poliitiliste eesmärkidega. Kõigepealt fašistliku diktatuuri võimu poolt tehtud algatus. See akadeemia läkski käiku. Temas oli kaks kuule, aga väga kitsa piir sellise ehitusega, et ka temal oli kaks sektsiooni. Uurimisasutust tal oli väga väikene rahaline eelarve ning ta ei suutnud tegelikult millegiga hakkama saada. Lõplikku valitsuse ajal juulis. Akadeemia kui kõrgema teadusliku uurimiskeskuse mõte maha matmist vaid selle mõtte elluviimist uuel kujul Elluviimine oli raskendatud seetõttu, et ei olnud ju mingisuguseid eeldusi teada, missuguseid olukorrast Eesti teaduslikud senised teaduslikud kõrgemad õppeasutused välja tulevad. Kui palju jääb? NSVL rahvakomissaride nõukogu määrusega 28.-st juunist 1944 selle oli, et selle puhul oli ette nähtud etuks, saab tulevikus. Reaalsemalt tõusta üles. Eesti Teaduste akadeemia asutamise näol alles pärast võiduka sõja võiduka lõpu hitlerliku Saksamaa üle ja, ja võib-olla, et. Olulisemad joontega akadeemia sünniloost peaksimegi piirduma. Kuid ma tahaksin siiski minna natukene eelajalukku. Mitmeid aastaid juba 1900 21. 20. aastal. No sama küsimus akadeemik kiprale. Väga tore oleks, kui akadeemiat ei oleks olnud. Sellele on need küll kaunis raske öelda. Ma siiski. Ma arvan, et Tõravere observatooriumi ehitamine sai võimalikuks ikka meelde Eesti Teaduste Akadeemia olemasolu tõttu, sest see organisatsiooniline vorm, mis on rakendatud teadvuse juhtimiseks Teaduste akadeemias, võimaldab meie loovaid jõude ja ressursse kõige paremini kasutada. Mina arvan, et ainult ülikooli baasil, tänapäeval ei oleks meil niisugust teadust olemas, kui meil praegu on akadeemia baasil. Sest minu arvates toimub ülikoolidega tänapäeval analoogiline protsess, nagu toimus raadiumidega möödunud sajandil. Teatavasti gümnaasiumid möödunud sajandil olid teadusliku töö tegemise paigad ja gümnaasiumi õpetajatena töötas nimekaid teadlasi. See teadvuse tõrjuti gümnaasiumist välja siis, kui gümnaasium muutus massiliseks. Õpetamisasutuseks ja ta kaasaja ülikoolidega on toimumas analoogiline protsess, nad on muutunud massiliseks teaduse kogu kaadri ettevalmistamise paigaks ja kui see nii on, siis tuleb paratamatult peda loogiline tegevus. Esirinda ja teaduslikuks tööks jääb ikka vähem ja vähem aega. Ja sellepärast mina olen veendunud, et kui me oleks ainult ülikooliga piirdunud, siis seda protsessi silmas pidades meil ei oleks niisugust teadust nagu praegu akadeemia raamides meil on. Ja teiselt poolt aga leitakse, eks ole. Et ainult see saab olla väga hea pedagoog, kes ise teeb kõrgel tasemel teaduslikku tööd. Nii tema on. See on küsimus, millele ei ole praegu lahendust ja mille poole püüavad niinimetatud kõrgema koolipedagoogikat käsitlevad õpetused ja isikud.