Päevade suvekülaline on Helgi Sallo, tere päevast tere. Ja enne kui me Helgi Sallo ka juttu hakkame ajama, mängin ette paar helilõiku. See on ka Helgi, on ka üks fantastiline inimene. Ja praegu näidatakse, ma vaatan, neid õnnesid ikka kõiki veel, sest ma vahepeal ei ole nagu näinud ja see, mismoodi helgi teeb seda Õnnet. Ja kui siis näidatakse mõnda mõnda katkendit, kus ta laulab nii särav, nii kaunis, kõike elas. Ja siis ma mõtlen, et ei tea, kas inimesed, noored, kas nad saavad aru, et seal see saba alma Ja väga andekas, mängisin salluga. Sallo üldse on üks niisugune erandlik juhus või eramitte juhus, vaid erandlik inimene Eesti teatriajaloos. Minu arvates on ta väga-väga tubli, väga andekas ja üldse niisugune, keda teist ma ette ei kujutagi. Kes täidaks selliseid rolle nii nagu Helgi Sallo on teinud, seal on väga tubli igatipidi tore inimene. No ja temal oli veel niisugune asi ka, et tema on ikka see kahe kõrva vahel, paistab, et see asi oli tal korras. Nii et ta ei püüdnudki kuskile kaugemale minna, et hakata seal koloratuuri otsima midagi, ta tantsis väga ilusasti, tekst oli tal alati tipp-topp korras ja, ja muidugi siis valis sellise muusika endale operetis, mis talle sobis hästi ja ta sai alati sai perfektselt hakkama. Nonii selle peale peaks nüüd küsima nagu sportlastelt, et et mis tunne on, mis tunne on kuulata endiste kolleegide väga kiitvaid hinnanguid, tee tööle? No mida ma ikka siin eputan, kui sinu kohta midagi hästi öeldakse, see on alati meeldiv. Aga noh, ma mõtlen, et kui inimese käest küsitakse teise inimese kohta midagi esse naljalt ikka neid miinuseid välja tooma tahad öelda, ma ei küsinud, mõlemad rääkisid ise, Ülle Ulla ja Kaljukarask, see tuli kuidagi jutu sees, ma spetsiaalselt küsimusi neile ei esitanud, seda armsam siis, siis sügav kummardus nendele, et nad julgevad öelda seda, mida nad mõtlevad. Kuidas Estonia ajal üldse oli, kas kolleegid ütlevad hästi, üksteisele tulevad patsutavad, et oi, sul täna läks väga hästi või tuli väga hästi välja. Ma ei tea, kuidas teistega on olnud, minule on tuldud küll ütlema, kui midagi on meeldinud ja ma ise kipun ka alati ütlema. Kui mulle midagi väga meeldib, siis ma ei suuda seda nagu endale ainult kätte, et ma lähen küll, ütlen. Aga kuidas teiste, kuna seda ma ei tea, aga Estonia ajal öeldi teile ikka juba see, et mind niimoodi vastu võeti. Juba see oli noh, minu meelest suur tunnustus, garderoob, kuhu ma sattusin, olid kõik seal olid kõik vanad tegijad ja nad võtsid mind vastu ikka täiesti nii kui ma ei tea nagu vati sees pupekest. Kui etenduse ajal keegi tahtis tulla midagi ütlema, siis ei lastud uksest edasi. Et mitte häirida jälgite etenduse ajal ja nii, et mind väga-väga hoiti ja mul ei ole ja midagi ette heita, et ma olin ühes garderoobis, Madli, poola, Leida Soom, Eeva meil Jeleenesse Lavjova enim, nii palju oli neid koos jah, häid lambaid ikka, kuidas öeldakse mahud. Kui meil on külas Helgi Sallo, siis loomulikult räägime muusikast ja lauludest. Te olete rääkinud, et lapsepõlves väga palju teatris ei käinud, aga laulda armastasid ikka, kas teil on mõni lapsepõlvelaul ka siis mis ema laulis või, või ise olite kuulnud kuskilt? No me ei saa ka siis kui me lasteaeda hommikul läksime, siis teadagi, et laps on hommikul unine ja ta ta ei, meelsasti ei tõuse ja ei lähe kuskile. Aga siis meil oli isaga. Me läksime mööda lillekülatänavaid ja kõva häälega, kella poole kaheksa ajal kuskil laulsime Rikkad meronzadrey sooselli Me ümber ulgu ja ta ei karda linnapreili, neil riided, räbalad, meil mammad, saatsid raha ja papad, liha, võid praalise imeema, mis pakikandjad tõid ja nii edasi ja nii ma kujutan ette, et nii mõnigi lilleküla tädikene võis olla päris ehmatanud, mida sellele lapsele õpetatakse? Ütleme, kui sünnipäevad olid ja koosviibimised, siis alati oli mingi keegi pillimees ja alati lauljad ja noh, seal oli omal ajal lauldi palli kohutavalt ikka ikka tõesti mitte ühtegi koosviibimiste möödunud ilmalaulmised kohe laulukladed olid ja hõigati ette, kõik teadsid sõnu ja kotakas nurgas liikum, vaatsin Mairo veidi alla ja kõik need laule, ma kõike oskasin. Et ma pean väga väike veel, olin raadiost kui ütleme, mis mulle eriti meeldis, kui oopereid üle kanti. Ja siis ma uilgasin kaasa ikka nii, et lilleküla värises. Ja siis isa alati imestas, et kuidas meie laps nii palju viise teab. Kas teilgi seda mõtet ei olnud? Läheks laulmist kohe õppima, tahtsid tingimata näitlejaks saada? Ei, ma tahtsin lauljaks saada, ma läksin muusikakooli katsetele pärast keskkooli lõpetamist, aga ei võetud vastu, öeldi materjali pole, et viisi peab, aga materjali pole. Ja siis ma läksin seal sirgelt kohe. Ma mäletan seda vali tänavat pidi ja seal olid need müüri peal olid kuulutused ja seal oli kaubandusministeeriumi õppekombinaat. Võtab koka erialale vastu keskkooli lõpetanud ilma eksamiteta ja siis ma põrutasin kohe üles Toompeale, andsin paberid sisse, palga ja eksami teha, et aga silm ja kõrv jäi ikka laulu ja teatri peal ei ta jäänud midagi, aga vaat see on üks imelik asi, et ega ma eriti noh, nagu ei taha uskuda juhuseid ja selliseid asju ja aga tuleb välja, et siiski see sinu tee. No tõesti, see on nagu ette ettemääratud, et sinu asjana ainult õigesti seda, kuidas seda kaarti õigesti lugeda. Et ma olen ju vints, klient küll siia-sinna, aga lõpuks olen ikkagi teatrisse jõudnud. Ju see oli nagu nagunii ette nähtud. Sest et läksin ma Eesti NSV teatriühingu lavakunstistuudiosse jälle kooliõe ärgitusel, tema tahtis sinna katsetele minna, ütles tule, lähme. Ja siis ma läksin temaga kaasa ja saime mõlemad sisse. Seal oli draamateatris stuudio, töötas jah, põhiliselt Draamateatris. Õppejõududest kõige rohkem avaldas teile muljet Ants Lauter. No ikka väga soliidne näitleja. Jah, ei mina teadnud temast Ants Lauter, ta lihtsalt avaldas mulle muljet sellega oma tohutu täpsusega. Ja see oli, see oli vahel kohe piinlikkust tekitav, et tema hallipäine maestro vabandab, helistab, et Draamateatri valvelauda, et vabandage ma õpilaste ees, et ma jään üks, kolm minutit hiljaks sealsamas, kui nii mõnigi meie õpilastest tuli veerand tundi hiljem või 10 minutit või 20 minutit ja ei teinud sellest nagu numbrit või et umbes nii, et, aga mis sellest siis on, et ma ju tulin ikkagi kohale see täpsus ja siis selline, kuidas ma ütlen omamoodi. Me olime täiskasvanud inimesed, kes me seal õppisime, millel kõigil oma põhitööl ja siis me käisime õhtuti õppimas. See niisugune nagu isalik hoolitsus või talinõudlik, aga ta ei olnud. Noh, kuidas ma ütlen, et ta ei olnud karm või vali, selline ta ei teinud ühtegi märkust mis oleksid solvanud või, või haiget sulle teinud. Kuidas teatrikoolitöö oli siis kas see oli selline töö, et inimesed teevad põhitöö kõrval lihtsalt meelelahutuseks natuke, teevad näitemängu või oli see ikka sellise suunaga, et teist saavad näitlejad? Meelelahutust ei olnud seal küll programm oli ikka ma arvan, et täiesti tasemel ja meil oli teatriajalugu kunstiajalugu muidugi need kohustuslikuks partei ja ma ei tea, mis asjad seal olid, aga no need Me lükkasime kõik kuidagi nii käigu pealt, hääle harimine, raskus oli just selles, et kui sa oled päev läbi tööd teinud ja mina töötasin kokana siis ja ma tõusin väga vara hommikul kooli sööklas, toidud oleks valmis teiseks vahetunniks. Ja siis sa tuled sealt palava pliidi rest. Nüüd õhtul kell kuus, mil algasid õpingud ja need kestsid ikka 11 poole 11 12-ni. Vot sellest väsimusest füüsilisest väsimusest üle saada. Et su vaim ei oleks väsinud, et see oli nagu kõige raskem. Aga kuna see seltskond oli seal koos, me kõik teadsime meile öeldi kohe tööga kindlustada. Et meil ei olnud seda asja, et me lõpetame ära ja me kõik saame näitlejatena tööle. Et selles mõttes ta oli, nagu ta oli, jah, nagu üldhariduslik selline. Eks seal lõpupoole hakkas juba selguma, et kes võivad ka siis teatris tööd saada. Kas selles, et Estoniasse sattusite, ongi süüdisis, Eri Klas, kes oli ka õppis seal teatristuudios mõnda aega ja nutan mude andekas inimene, et tal ei olnud aega kolm ja pool aastat seal käia, ta aastaga sai juba, sai juba mida ta tahtis. Aga tõenäoliselt jah, et millega, kui ma jäin talle meelde, sest et kui siis lavakunstikateedris oli vist teine lend hakkas lõpetama ja nad tegid muusikali, Jiri oli tüki sai, stoori oli, see lavastus oli seal dirigent ja siis ta ju ma tulin talle meelde ja ta soovitas kutsuda mind katsetele, et Marie osa peale teist saigi põhiMaria. Paraku jah. Kõik need, ütleme lavastaja ja Helmi Tohvelmani, kes oli liikumisjuht ja Viive Ernesaks, kellega ma jäin pikkadeks aastateks, eks kokku töötama. Nad suhtusid kõik väga-väga toetavalt, nad kandsid nagu kätel mind ikka läbi selle rolli, et ma üldse suutsin lavale etendust teha. Teie esimene roll Estonias, nii võib öelda, siis oli ikkagi Estonia laval olin marja, mis on ju ääretult raske rull. Kas te seda siis ka kujutasid ette või tajusid, et see on nii raske või noh, noor inimene läheb peale? Raske oli ta muidugi, sest et Bernsteini muusikal see ei ole niisama igapäevane. Kolme duuri lugu. Mul ei olnud ju noh, niisugust ma laulsin nagu jumal oli noka loonud. Mäletan, eteerid ei oma ema, lugupeetud, anna klassi proovi, et ma fraseerima õpiks, kõik õigesti see sõna fraas, vot see oli see kummituslik sõna, mis jäi mind saatma, miks ma üldse läksin tema hiljem laulmist, sest ta hakkas mind nii piinama, mis asi see fraas on ja kõik mõnest fraasist räägivad. Aga muidugi ta oli raske hiljem kuulsin raadios, oli kunagi oli etendust lindistatud ja kui ma siis ise kuulasin ja kuulsin, kuidas ma laulsin, siis siis no tule taevas appi, väga ilus. No minge nüüd, jumal, imetlen publik välja, ei vilistanud seal nii mustalt lauldud, ikka noodiserva pidi kogu aeg kas natuke alla või natuke ülespoole. See oli kohutav, aga ju siis pidi midagi muud olemas ja nooruslik teha tahtmine ja see seesmine kohutav põlemine ja see uskumine see nagu lapsed liivakastis, et me uskusime, et me olemegi need, keda me mängime. Et see oli see, mis, mis võlus ja, ja publik nagu noh, andestas, ütleme, need mustad noodid seal teie kõrval oli ju Estonia täht Harri vasar jah, temalise toni armastatu. Muidugi ma olin juukseotsteni armunud, et ka isiklikult temasse, et see oli, see oli nii kummaline ja üldse see on jäänudki mind saatma oma partneritest armun ma alati kõrvuni, et see on nii naljakas. Et ma sellest pole üle saanud, ta laval on siis hea olla, et ei hakkaks segama juba mingile. Tähendab, kui partner ei tea, et seda armunud oled, siis on väga hea. Aga kui on, ütleme, tõsiselt vastastik, oleme armunud ja siis peame teiste ees mängima seda, mida sulle tundub siis, et kõik võtavad seda isiklikult, et näe, niimoodi nad armastavadki siis tõenäoliselt on, on ebamugav. Aga kui partneri teha, seda, siis on väga huvitav. Siinkohal teen ma nüüd natuke patu ja kuulame ikkagi seda, Helgi Sallo esimest osa Estonia laval Mariat vestlejaid storis pole ta nii mustega kole ühtegi ja Helgi Sallo hääl kõlas juba siis imekaunilt. Helgi Sallo-ga koos laulab Harri vasar. Estonias hakkasite mängima kohe operettides ja 65 oli liini pidi ametlikult siis esimene Estonia teatri solistina lauldud rolli, sest et vest saidi ajal ma ei olnud veel solistina kirjas, et seal ma olin vist koori nimekirjas kuidagi, et mulle töötasu sai maksta. Siis tuli kiri nõudmiseni juba ja siis tuli vahepeal jälle muusikali, suudle mind käitja ja siis tuli opereti jälle maalsel nitusse, seal tuli nii, ta läks, muinaslugu muusikas oli kohvitada. Kui te neid nendele rollidele mõtlete, kas need olid enam-vähem ühesugused trollid teie jaoks või läksite iga rolli suure huviga, kenad särtsakad, rõõmsad tüdrukud nagu ikka operette ja üldiselt tähendab või oli operett siis ma olin nagu Subreti rollis alati esimene, kes mind välja Teisubletti rollist oli, ma arvan, siiski Endrik Kerge, kes Savoy balli sandis primadonna osa jutumärkides minu jaoks primadonna. Aga ütleme, eesti algupärandid seal ja seal ma olin ikka siis nagu peategelane. Aga muusikalidest ka nagu ütleme, suudle mind, köitis ma ei olnud mitte Katariina siis veel, vaid olin alles Bianka. Aga üldiselt ikka kui niimoodi tüüpide järgi panna, siis ma olin jah, see niisugune lõbus särtsakas tüdruk. Minu õnnetus oligi see, et kui ma mängisin ka neid subjekti rolli, et ega mina ei osanud niimoodi, et ma, et ma püsin raamides, et subjekt peab olema selline, et ma mäletan, et kui me tegime teist korda pini verd, mida lavastas Kiisler siis ma mängisin juba seda peategelast, mida 65. aastal mängis jumalikult Liidia Panova, ma olin kogu aeg lavaga kõrval, kui mind laval ei olnud, sest ma lihtsalt, ma, ma ei oska öelda, temas oli midagi nii tõeliselt primadonna liku, heas mõttes talini, särav, talini, soe, talini, naiselik, ta oli, ta oli nii ilus, et see oli lihtsalt valus. Ja kui ma siis ise seda rolli mängisin, siis Monica Viisler pani mulle pahaks või no mitte ei pannud pahaks, heitis ette, et ta ei saa aru, kas ma olen primadonna või subject, et et kumba siis nüüd olen, et ma tantsin liiga hästi ja nii edasi ja nii edasi. Aga see ongi jah mäda olnud, et ma ei suuda nagu püsida selles noh, selles piiritluses vaid ma võtan seda rolli kui, kui inimest ja ma otsin temas igasuguseid omadusi ja sellepärast ma rollid ei püsi, ei püsiraamides ja sellepärast te oletegi nii eriline, nagu ka teie kolleegid ütlesid. Sellist teist ei ole nagu, nagu Helgi Sallo. Millal te Sulev Nõmmikuga koostööd alustasid? Sulevi kanna alustasime kohe kiri, nõudmiseni oli esimene ja siis kõikides tema tükkides olen ma osalenud. Kuidas teil kulges temaga koostöö väga hästi, väga hästi, Sulev, ta oli väga taktitundeline lavastaja ja ta oli, mis mulle hästi meeldis. Ta leidis alati oma tükkidesse inimesi, keda võib-olla teised nagu ei näinud või, või ei kujutanud ette mingis rollis, aga tema alati otsistrali silma kõrvavaistu leida inimesi, tuua neid kooristki sealt välja ja panna oma lavastustes vastutusrikastes osadesse, mille nad ka välja kandsid. Mis tal oli veel üks tore omadus oli, ega tema ei lasknud liugu näitleja Nende omaduste pean vist niikuinii olid olemas näiteks Pipid tegema, siis ma mäletan, et ma kohe, ma lausa noh, jutu märkasime lausa vihkasin teda, mis asja ta kuradi ajab, ta tahab mu rolli tuksi keerata praegult, et ajad taga mingid lüürikad, mis lüürikad piisad, mis hingehellust ja mis, mis asja ta räägib, et see on üks toimekas krapsakas tegus inimene, aga alles ütleme seal prooviperioodi lõpupoole hakkasime nagu tajuma, et mida ta tahab üldse ja ja olin talle pööraselt tänulik selle eest, et ta ei lasknud mul ainult möllatavaid, et ma nagu hakkasin ka endas otsima neid Hellemaid pooli ja, ja siis see roll läks sellevõrra rikkamaks. Kas see Pipi oli teie jaoks ka selline, hoopis teistmoodi oli nagu üllatus, et seda mängitav. Eks ta üllatus oli sellepärast, et ma olen ju hästi suure kondiga, niuke, suur, tugev naine ja, ja pütid, ma kujutasin ette, et seda mängib keegi niukene, väike kribune, kui meil hiljem liidi roos oli või Liina Saari või kes nihukesed, pisikesed, armsad. Ta üllatus oli küll, et mulle pakuti üldse seda rolli teha, aga kui me juba tööle hakkasime, siis oli küll huvitav. Mul sõbranna oli lasteaia juhataja ja siis ma istusin ana ilma tema juures ja vaatasin lasteaia õue peale ja kuulasin, mida need lapsed räägivad. Ja mind üllatas see tul lastel käib ühest teemast teise minek, et vana inimene ilmes ei jõua nii ruttu järele, et ja siis laval julgelt tegin seda, et Pipil käis ka nii ruttu, et poole lause Ta juba järgmisest teemast sügavalt sees, et lastel käibki ruttu tegelikult esimene Pipi mängujärjekorras ja kõhule välja tulime koos Anuga ju. Aga ma ei mäleta, miks see nii juhtus, et ma tegin esimese, mitu etendust epiga tegite, ma ei ole neid lugenud. Katrin kunagi ütles, et kui palju ta oli mänginud ja palju siis üldse mängitud, siis mulle tundus. 100 ligidale ma jõudsin küll. Ja iga kord oli natuke midagi isemoodi või vajutasite automaatpiloodi sisse ja oli Pipi nagu Pipi. See on minu meelest jälle näitleja puhul mõelda, saamata mingit pilooti vajutada. Sa tead, kust sa alustad ja kuhu sa lõpetama peadega, kuidas see teekond läheb? Tselluproovide käigus sa saad aru, kui palju sa tohid improviseerida ja kus piirid lähevad, et mingil moel on see mänguruum sul piiritletud, aga selle sees võivad olla igasugused väikesed, natuke siia, natuke sinnapoole, aga ei mingit autopilooti, seda ma ei usu, et keegi hea näitleja seda suudab. Näitlejatel on ka, mõnikord on halvemad päevad, mõnikord paremad päevad. Seda kindlasti, seda kindlasti, sa oled ju inimene ja inimene ta mõistatus. Tegelikult sa ärkad hommikul üles oma teadlasele, maganud 12 tundi, väga kobedat toeka tund ja tõused üles. Sa oled nii väsinud, et seal läks jalgu voodist väljagi tõsta kõik need õhurõhud ja ma ei tea, mis asjad kõik ja kaks pisikest hääle paelakest taevane arm ja isikliku eluigasugused. Sa võid endale kinnitada, et see mind ei mõjuta, ma lähen teatrisse, õhtul astun uksest sisse ja mul algab ainult see elu, mis nüüd laval toimub, aga alateadvus ja kõik need, mis sulle salvestunud päeva jooksul, eks nad ikka mõjuvad. Ja pealegi. Ma ei välista seda. Inimkooslus, kes saali satub, etendustele on alati erinev ja ma olen vahel oma utoopiat mõelnud, et mõtle, kui tore oleks, kui piletid müüdaks mingi anduri järgi, et iga kord saali satuks niukene optimaalselt hea kooslus, kes seal valmis võt tema lavalt pakutavat ja siis jälle oma energiat vastu saatma ja tekib niisugune tore vahetus. Ma ei ütle, et publik on süüdi vaid lihtsalt ma ütlen, et, et see on koosmäng ja kunagi sa ei tea, mis kooslus saali satub. Te tunnetate seda laval, milline publik kohe. Parematel päevadel ütleksin, et jah, on olnud etendusi, kus ma oleksin tahtnud päris esimese viie minuti jooksul juba astuda lava serva ja öelda publikule, andke andeks, tänasest etendusest ei tule meil midagi välja. Lähme Nahkudele mõni teinekord kokku. Kes siis on olnud? Ma ei tea, teil paha tunne olnud või lihtsalt tunned, et publik ei võta vastu? Ma ei oska seda sõnadesse panna, aga ma tunnen seda, et, et see energia ei hakka käima. Täna. Te rääkisite juba Sulev Nõmmikust. Rääkige oma partneritest, partner on ju väga oluline? Jaa, on küll, on küll, sest ma olen ise väga saamatu ja, ja näiteks, ega ma ei kujuta ette, et ma ilma lavastajat üldse midagi teha võiksin. Hendrik Kerge on väga ilusti öelnud, et ma olen nagu üks pajatäis vett, kes hakkab nagu soojenema soojenema ja siis läheb keema ja siis hakkad kohe hästi mulinal keema. Siis ei ole lavastajad, kes suudab seda seda kraadi hoida, et siis ma võin kaane pealt lüüa ja portsatab kõik vastu taevast. Et see on talle väga-väga ilus. Kujundlikult öeldud ja niidab, tegelikult ongi, et ilma lavastajate ma ei tee mitte midagi. Ja partnerite puhul ka, et ega mul ei ole Õnneks mitte kunagi olnud mitte ühtegi partnerit, kellega ma ei oleks leidnud ühist keelt või et me ei oleks saanud oma erimeelsused proovisaalis ära lahendada, nii et me lavale lähme siiski tegema ühte lavastust, mitte kumbki veab oma vankrit. Muidugi mul on. Mul on kehv iseloom ja mõne kapriisne. Ma, ma olen kole nõudlik, võib-olla võib-olla isegi liiga nõudlik, aga ma ei ole mitte nõudlik ainult teiste suhtes, et minu meelest ma olen nõudlik enda suhtes. Ja kui ma olen enda suhtes nõudlik, siis minu meelest mul on ka õigus olla nõudlik teiste suhtes, sest et me teeme ühist asja. Ja kui ma näen, et keegi tahab nagu kergemat teed, pidi minna, et noh, tegelikult saab ka, niisiis ma siiski tahaksin need kõik otsiksid lõpuni antud hetkel, milleks nad võimelised on, et me ei jääks poolele teele, läheks ikka lõpuni. Kas te seletate palju proovides lavastaja ja partneritega ja nagu öeldakse, õiendate palju või? Jah, paraku olen ma küll selline tüüp, nagu oli ka Els Vaarman, keda kutsuti trelli, miks? Et mul peab olema kõik hästi-hästi läbi räägitud, hästi-hästi kõik igasugused võimalused ja, ja võimatused kõik läbi arutatud, et see aluspõhi, mille peale ma hakkan seda ehitama, seda, seda maja noh, seda etendust, mul läheb see kõik nii paganama selge olema ja kui see mul on hästi tugev ja selge, siis mul hakkab nagu sees midagi, mingi mootor läheb käima, mingi mäng hakkab peale ja ma mul on hea julge mängida siis, kui ma tean. Ja ma võin muidugi inimesi ära tüüdata sellega, et ma hirmus palju pärin ja, aga see on proovide ajal etenduse ajal ma ei küsinud midagi. Kas te laval olite nagu draamanäitleja, kes laulab väga kenasti, või olite laval muusikalide ja operettide, sa hiljem kaupperites juba laulja, kes mängib väga hästi, kuna oli draamat õppinud? Ma siiski tahaks loota, et ma olen muusik. Ja mulle meeldivad ka draamaetendus, et kui ma istun näiteks vaatan sõnalavastusi, mulle ei meeldi, kui seal kasvatatakse muusikat ja mulle meeldib, kui need on puhtalt sõnalavastused. Sest head lavastused, need on nagu partituurid. Mulle meeldib istuda saalis ja siis kuulata selle keele kõla. Ja siis, kui see dialoogid on noh, läbi arutad, nad on õigesti paika pandud ja siis seal tekib täiesti mu kõrvadel, mul tekib muusika. Et ma kuulen, nagu pausid on siis kus on kiirendused, kus on aeglustused, et mulle meeldib kõike seda nagu tajuda ja tunnetada saalis sõnalavastusega, kui muusika juurde pannakse, siis mulle juba tundub, et nagu ei usaldata sõna ja ei usaldata näitlejad ja hakatakse nagu muusikaga aitama. Kui palju te käite vaatamas sõnalavastusi, kui aega on? Viimasel ajal, kui nüüd aega on ju väga palju tähendab rohkem kui siis, kui sa ise näitleja, lauljanna tegutsesin, et millegipärast nüüd ma olen vähem käinud, ma ei oskagi seletada, miks ja kui ma olen läinud, siis ma olen nii vaimustuses. Ja, ja siis ma jälle luban endale, et nüüd ma hakkan iga nädal üks kord vähemalt käin. Aga, aga ma ei tea, mis on kas mugavus või, või on see lugemata raamatute ports mul nii suureks kasvanud, et et mulle meeldib kodus istuda ja raamatuid lugeda. Ja mis teie viimane teatrielamus oli? Viimane ma käisin linnateatris vaatamas. Käisin, vaatame seda perekond, kondeid ja, ja see on mind, mitu näitlejad, mind väga-väga-väga vaimustasin Külli Teetamme, sest et ma ei olnud teda sellisena vist rohkem, olin ma teda harjunud nägema ainult seal õnnes. Ja mulle kohe väga-väga meeldis, kuidas ta selle rolli läbi viis istuda saalis ja nautida, kui vaadata neid näitlejaid üksipulgi seal, kuidas keegi, kui tal rääkida ei ole, kuidas ta kuulab ja kuuleb ja mida ta teeb sellel ajal, ühesõnaga see oli mul enne Koiks, minge, näitame kui õpik mulle väga-väga istusse etendus. No räägime nüüd natuke horoskoobis, kuidas horoskoop teie ellu tuli, kes tell sabast kinni võttis, Kustas kikerpuu ikka Kustas Kikerbuses, temaga olin ma kohtunud jälle ju kunagi, kui ma kokaks õppisin, siis ta juhatas normas ansamblit ja ma olin seal laulja ja ma olin talle sealt vist meelde jäänud ja siis korras ka pakasest, ta kutsus mind ka laulma. Samal ajal te olite Estonia laulja, kuidas teil selleks aega jätkus? See oli ju väga lihtne tekstid, sa said kätte ja viisijuppi hommikul või eelmisel päeval ja siis öösel lindistasime. Sarap pidi pähe õppima salvestuse jaoks, kui sa lindistad lindistad 10 12 korda, siis paratamatult nad jäävad sulle pähe juba. Ja kui oli jälle videosalvestus, selle ma õppisin ruttu ära. Kuidas suud liigutada, et mina ei laulnud kaasa. Ma liigutasin suud, et kas sonaavieeveeoo või selle õppis ruttu ära, et mul päriselt äkki läksid need sulikkutised. Kas teile meeldisid need laulud, vaat kui sa vene ajal töötasid, siis seda, et sina midagi ise otsustada, et ma ei olnud nii julge inimene, et ma oleks mõnest rollist ära öelnud või mõnest laulust ära öelnud, siis ma kartsin, et mulle rohkem ei anta siis enam, nii et ma võtsin vastu kõik, aga minu meelest ükski nendest lauludest ei olnud selline, mida ma ka praegu ei laulaks. Kas teid üllatas horoskoobi, ütleme siis? Tohutu populaarsus? Ei üllatanud, nad olid head laulud, kõik olid väga head lauljad ja seal oli ka omamoodi pisikene publikule antud võimalus mingit võistlust korraldada. Et valiti, mis laul edasi läks, kes lauljatest edasi läks? Minu meelest oli see täiesti ootuspärane, aga see, et horoskoop tuli just sellel ajal minu elus, et see oli muidugi suurepärane võimalus ju, kõikides kodudes sain ma tuttavaks tuntuks ja kui me läksime kuhugi mängima, siis oli alati teadet väga palju publikust tuli vaatama, et aa, see on see horoskoobi salluvad, vaata, mis ta siis laval teeb. Te olite oma aja kohta ikka tõeline staar, tollal teised horoskoobi laule samamoodi. Kuidas te selle meeletu populaarsusega hakkama saite? Te saite tohutul hulgal kirju kindlasti ja no kirju muidugi ja neid sai siit telemajas kohe ikka suure võrguga tassitud garderoobi ja siis vahel mul elukaaslane aitas need läbi lugeda, ma ei nagu noh, ei suutnud, sest nad enam-vähem kordusid muidugi niisugust, eriti haigeid inimesi oli ka. Ei, ma ei tea, võib-olla sellepärast, et Ma olin omamoodi nagu ette valmistatud selleks, et ega see ei ole ainult laval käimine, vaid et sa hakkad huvitama inimesi, inimesed hakkavad sinust lugusid välja mõtlema. Ilmar Tammur oli see, kes meile niisugust asja ka nagu seletas, et ma olin nagu selleks ette valmistatud ja ei ma ei mäleta küll, et mul oleks sellega hirmsaid probleem olnud, vahel muidugi, kes närvidele toksib sind, kui näeb sind, siis toksib teiste inimeste ja midagi, aga siis meil oli väga ilus juhus oli, et olime vanalinnas seal ja minu meelest oli see Paul Keres, kes tuli. Me läksime ühte poodi ja tema tuli meile seal kaupluse ukse peale vastu. Ja ma läksin täiesti endast välja ja ma hakkasin oma elukast taksotelk. Ilus kirik. Ja siis ta hakkas naerma, ütles niimoodi, et nii saad nüüd aru, miks teised inimesed teevad, kui nad sind näevad, täpselt samamoodi. Ja siis nagu loksus see asi mul ka paika tõepoolest, et see käib seal elukutse juurde ja ole õnnelik, et sind tuntakse ja ära võta seda kui mingit niisugust rasket koormat ja ma sain minu meelest ruttu sellest Te ütlete staar või niimoodi tolle niisugust mõistet nagu staar ei olnud ja ma ei saanud ise küll sellest aru, et mingi staar oli, ma lihtsalt olin tuntud inimene. Aga see on elukutse puhul väga, on minu meelest oluline. Kas te kuulsite enda kohta ka mingeid ebameeldivaid asju küll ja küll ei häirinud, väga inimene on kord selline seda olema juba jälle, ma ei tea, kas see on tulnud kas siis perekonnast või et ma olen nagu selles mõttes terve mõtlemisega. Et inimestele meeldib teisest inimesest, et rääkida halba ja kuulda temast midagi halba rohkem kui see, et ta on eeskujulik inimene, et inimestel kõigil on mingisuguseid varjatud pooli ja mingisuguseid negatiivseid omadusi. Ja siis tal on hea meel, kui ta, kui ta mõnest tuntud inimesest näeb, et on ka, ma ei ole üksi selline, vaid temal on ka selliseid jooni või omadusi. Nii et minu meelest on see nii inimlik ja rohkem suhtuti ka väga hästi. Kuidas Estonias suhtuti, sellesse teie horoskoobi edusse ei vaadatud, niukse kõvera pilguga ei kuulnud küll midagi halba räägitavat ja ei keelatud mul äraga midagi teha, ma isegi mäletan kuu aega laulsin ka isegi Tallinna varietees ja ka keegi midagi pahasti öelnud. Horoskoobiajalgi laulsite populaarseid välismaa heliloojate laule ja aga juba hakkasid ka eesti heliloojad teile laule kirjutama. Jah, Valter Oja, jah, ojakäär oli esimene Ta kirjutas selle jumaliku olematu laul võrratu laulja, mida võib praegu kuulata ja siiamaani ja niisugune noh, niukene paitava tunnustus kõrvale oli just see, et Valter ise jäi, mäletame, lindistasime seda ikka mitu korda mitu korda ja siis lõpuks ta jäi, ta jäi väga-väga rahule, ma olen selle laulu sinna inimesse saanud või et olen tabanud täpselt seda, mida ta tahtis, et see mulje oli suur tunnustus ja pärast seda ta kirjutas veel veel laule, aga ta siis olin ka oih. Kas teil seda mõtet ei tekkinud, et jätaks selle Estonia ja jääkski sellise kergema laulu peale? Teil oli väga palju esinemisi, väga palju kontserte sel ajal. Vaata kinod sellepärast, et oli Heli Lääts ja me olime minu meelest päris sarnased ja kui üks väga tugev tegija on ees, siis nii palju mu loid oli, et ei ole mõtet sama rada käia, aga Estonias ma tajusin, et sellist ei olnud veel peale tulnud, nagu mina olin. Ja et seal on mul nagu pikem tee on minna lihtsalt, et estraadist oleks võinud väga ruttu kustuda. Te olite Estonia solist, laulsite horoskoobis esinesid igal pool ja mingil hetkel te hakkasite jälle draamarolle tegema, millest te tegelikult olite ju kogu elu unistanud draamanäitlejaks saamisest? Istil esimene draamarull? Ma võin eksida, aga mu meelest oli Vene Draamateatris teles oli olnud, seal oli Toplitsi järve saladus ja ja siis oli provintslanna. Seda lavastas vene teatrilavastaja ja siis ta kutsus mind Vene draamateatrisse mängima. Ma ei mäleta selle näidendi nimi enam, aga ma mängisin Eesti luurajat Linda ja siis oli Viljandi teatris, sain mängida ja tehti pakkumine ja te võtsite rõõmuga vastu, otse loomulikult otse loomulikult endiselt ma küsin, et kuidas te jõudsite tulla? No aga kui ma olen õppinud seda ametit ja muud tööd ma teha ei oska, siis sa pead ju maksimumi võtma, sest see aeg on tegelikult lühikene, ütleme itta Evereid või seal Salme Reek ja need on ainult üksikud erandid, enamus ikka lõpetab ju varem laval ja see aeg on ju siiski lühikene ja, ja siis tuleb seda maksimumi kasutada. Draamarollides no muidugi, väga-väga meeldis mulle Mallory Viljandis tehtud kaardiväeohvitser Dale'i komöödia küll, aga ta oli paganas nii mitmekihiline ja, ja seda oli väga-väga põnev mängida. Partneriteks olid Rein Malmsten ja Väino Uibo ja mängida Viljandis, kus millegipärast öeldakse, et publik on väga kiivalt hoiab oma näitlejaid ja ega mujalt tulnud, eriti nagu ei taha vastu võtta, siis nagu nende südamesse pugeda, see oli muidugi hästi hästi sümpaatne. Aga muidugi kõige suurem rahuldus on mul sellest nüüd juba mitte viimases, vaid eelviimases tööst. Christian Smetsikad Von Krahli Teatris kajaka ainetel tehtud see seltskond, kes kõik me kokku saime ja kuidas mul oli kõhklusi ja kahtlusi ja peale selle, et seal pidid mängima vanemad ja lapsed. Aga minu laps jäi titeootele ja loobus sellest projektist. Ja ma pidin sinna üksi minema ja ma tahtsin nagu ära öelda, aga vaat see uudishimu ja see pöörane tahtmine teada saada, kuidas see teater seestpoolt töötab. Et ma siiski sain oma hirmudest üle ja läksin ja ma ei kujuta ette, kui, kui ilmus pauk selleks meil olnud, kui ma oleksin ära öelnud, et ma läksin jäänud tööst Smetsiga ilma et see, see oli täiesti uus kogemus ja, ja selline lähenemine näitlejatele ja selline ainese käsitlemine nagu, nagu sellest metsi puhul on, see on täiesti midagi müstilist. No jõuame ka, tegi Almani, aga te olete teles teinud ka juba, mis te teletööst üldse meeles on? Teletööst, kui välismõtted, siis nägugi silmiski, lõputu ootamine, äikese passimine või mitte, passimine aga, aga ei, mina ei tea. Mul on vahel piinlik, et ma istun õhtul kodus ja et tahaks nagu teada, mida ma tegin või üldse, et mis mu elu on olnud, see pikk teekond, mis ma nüüd olen käinud, niuksed, väiksed peatusi teha ja mõelda, et, et olen ma ka midagi teinud. Mispeale lapsed teonid, et mis, mis nagu oleks mingit väärtust omav ja mul ei tule mitte midagi meelde, ma ei tea, et ma olen siis täiesti nagu segane töötanud, et ma ei suuda salvestada ja seda, mida ma teinud olen. See on ikka Göran andumine vistis olnud tollel hetkel, et mulle ma mäletan lihtsalt seda, et kui sa kaamera jah, et kui ta sulle peale sõidab, et siis ma kartsin seda kaamerat või et ma kartsin, võtan midagi või, või et äkki äkki see, mida ma mõtlen ja tunnen, et see tule mu miimikas nagu välja või et need hirmud mul olid, alguses, aga hiljem nagu need kadusid ja teletöö eest, mis mulle praegu tuleb meelde, tegelikult kõige armsam on mulle Kunksmoor ju Kunksmoor oli võrra, see on mulle kõige armsam ja pärast mulle veel meeldis, eriti veel, kui autor tuli läbivaatusele, telemajja ja talitõest päris siiralt üllatunud ja imestunud nägu oli tal ja ta ütles, et ta ei oleks elus uskunud, ta läks selle peale tulnud TT Kunksmoor ide jahe. Näitlejana lauljana on äkki Kunksmoor tale käik sobisse, mis me tegime ja ta võttis selle konksmoori omaks. Vot see Kunksmoor oli jah, niisugune ja siis meil Janskiga kõik need duetid seal merekaldal istudes ja no tõesti nautisime kogu seda protsessi, mis me tegime selle ja pärast, kui ma seda lavastust vaatasin, kohe vaatad nagu võõrast, mitte võõrast, vaatad oma lemmiknäitlejad ja vaatad kohe. Jube kihvt, naersin ja ma olen isegi praegu teda vaheliselt arhiivist välja võtnud, kui paha tuju on. Ja seal on mul mõned oma lemmikkohad, mida ma siis vaatan ja tõesti ajab praegugi naerma ja läheb kohe südamesse. Meiega jõuame siis tädi Alma juurde, see on nüüd olnud üle 20 aasta. On see võimalik jah, Halmas teie esituses on saanud nagu mingisugune eesti ema või eesti naisi sümbol juba sinine, natukese ehkendaja ja natukene segab teiste asju või nagu öeldakse, pole, pole minu asi, aga mul on küll selline tunne, et kas teis on endas väga palju seda või olete te ennast sellesse rolli väga palju pannud. See oli jälle üllatused, kui Tõnis käsk tuli ja pakkus seda, seda rolli. Kui ma olin selle esimese nii-öelda läbi lugenud, siis mulle tundus küll, et huvitav, et miks mina, ma küsisin Tõnise käest ka, et ta ütles, et ta vaatas Urmas otiga tehtud saadet mulle kartraaž ja ta vaatas selle intervjuu ära ja siis oli tal selge, et ta pakub mulle selle. Ja siis ma võtsin selle salvestuse selle kaplan siia, vaatasin selle saate ära ja siis mul hakkas nagu midagi koitma, et miks, et ma olen väga sõnakas. Ma ei karda öelda, mida ma mõtlen. Ja tihtipeale jääb mulje, et ma arvan, see, mida ma räägin, see ongi nii. Ja siis ma sain aru, miks ta mulle selle rolli pakkus ja siis ma sealt nagu lähtusingi, muidugi Reinla kirjutab, kogu see dialoogid ja kõik need olid. Nonii, need jooksid nii sohu iseenesest, et seal minu meelest see oli, see roll oli nii kirjutatud, et sul ei olnudki vaja muud, kui ainult need sõnad omaseks teha ja, ja oligi rull olemas. Aga nüüd, mida enam siin aasta edasi ja kui ma vaatan neid esimesi osi, siis ma vahel mõtlen, et ma nii kangesti olen oma ema moodi, et ma ei ole kunagi selle peale tulnud mitte Talmalex ema moodi, aga mina, kuidas ma mängin seal, ma olen oma ema moodi. See kõik on nii loomulik. Teie suhtumine, kas see jutt on ikka kirjas, mis te räägite või tuleb kohapeal ka midagi? Õnneks Need kõik selliseid olnud, et nad ei ole tähenerijad. Ma olen öelnud, et andke mulle andeks, aga tihtipeale te kirjutate liiga kirjanduslikult ja ma ei saa midagi teha, mitte et ma ei tahaks niimoodi rääkida, nagu kirjutatud on. Aga ma ei tea, kust see tuleb, aga ma räägin nii, nagu inimesed räägivad ja ma räägin juba nii, nagu Alma räägib. Mul tulevad sellised sõnad iseennast muigama, et et vaat, ma olen lillekülast pärit, tegelikult ma olen kasvanud seal agulis ja ja kõik see jutt on mulle kuskile salvestunud ja kõik see sõnavara, mida nad kasutasid, see tuleb nüüd aegade hämarusest mul kuskil seal mõni sõna tuleb ja ma kasutan neid sõnu tõesti, et ma, et ma kasutan seda, aga ta tuleb mul jutu sees, kui proovi teeme, kuna mulle tundub, et see on Alma kõnepruuki ja ma olen ka isegi riietajale vahel öelnud, et Alma niisugust asja nüüd küll selga ei pane. Alma teid igapäevases elus ka segab või jälitab või nii, palju mul mõistust on, et ma helistan eraelu ja töö, et õnneks jah, mitte mind ikkagi hämmastab see teie meeletu energia ja nooruslik ja nagu te ise olete öelnud kuradike silmas kogu aeg. Sel suvel on teil tööd väga palju? Jah, ma ei tea, mis asi see on, aga see ei ole maine asi ausalt. Kunagi Aime Unt tegi mulle kui seal numeroloogia tulija. Ja siis tema, ma ütlesin, et tee mulle ka, et mis mind siis ootab või niimoodi, et kuidas kõik on. Ja mul on sellest Aime jutust meeles ainult see, et 70.-st eluaastast tuleb suur muutus. Ma naersin, ütlesin, ega siin muud võimalust olete, et kas ma abiellun, saan lõpuks mehele või suren ära ja siis ma saan sinna taevastele jahimaadele ja siis hakkab mul tõeline paradiisi elu. Ja nüüd, kui Anne Veesaar mulle helistas, Mul olid Karmeli proovid ja siis pärast proovi ma vaatasin, et Anne Veesaar mulle seitse korda helistanud, mõtlesin ta hulluks läinud, et mis asi, mis hädas ja peab olema, et inimene nii palju helistab. Helistasin muidugi kohe tagasi ja selgus, et nendel on SAS. Nädala pärast esietendus, aga Ta partner teatud põhjustel ei saa mängida, et kas ma oleksin nõus seda tegema. Ja mõtlesin, et saada mulle ruttu see materjal, ma loen läbi ja siis otsustan. Ja ta saatis kohe õhtuks sele Karmeli Provel, andke mulle kolleegid, andeks ma proovi jälgida eriti ei saanud, sest ma lugesin taskulambi valgel teksti ja nii kui ma olin esimesed viis, kuus lehekülge lugenud, oli selge, et selle ma teen. Helistasin talle tagasi, et ma võtan vastu, hakkame tööle. Vaat siis mul tuli meelde see Aime numeroloogiline test. Et seitsmekümneselt ja ma saan 70 ei suuda ma endale paremat kingitust juubeliks ette kujutada, kui nüüd see, see roll selles ja töö, tema, et see on nüüd see, mida ma olen alateadlikult terve elu oodanud. Et ma tean, et minus on midagi, mis on veel avastamata, miks ma Estoniast ütleme lavalt nagu ära tahtsin minna, oli see, et mulle tõesti tundus, et kõik on juba olnud. Ma olen kõik need rollid nagu tüpaažilt nad korduvad, nad korduvad ja ma ei jaksa, ma ei jõua enam, ei leia enam sealt midagi sellist, mida publikul oleks ahhaa-elamus või niimoodi, et näed, et niimoodi teeb ainult Sallo. See kõik oli olnud juba ja ma tundsin, et ma petan publikut, ma lähen tegema tööd, aga ma ei ole eluilmest tahtnud. Ma teen laval tööd. Ma lõpetasin selle laulmisesse laval, süda oli lukus ja kõik enam midagi ei tulnud. Ja jäigi nagu mulle tundmata ja teadmata adumata, milleks ma üldse võimeline olen, et kas see oligi nüüd mu lagi, mida ma tegin? Ma tundsin kuskil salajas südamesopis, et midagi on veel. Ja nüüd on siis see roll käes, kus ma saan oma oreliviled kõik lahti tõmmata täiel jõul, nii kuidas veel tuleb. Nii et kui see poolteist tundi etendus läbi on, siis on selline rahuldus selline töö mõnu, et kohe ma ei oska öelda, et ma ma ei ole midagi midagi taolist aastaid-aastaid enam tundnud. Nii et ei ole midagi, et kui inimene saab 70, siis viskab külili, vaatab telekat. Kuidas kellelgi mõni viiekümneselt kustub juba ja tühjade silmadega ja kõik, aga, aga teisel, onju ma mäletan, kunagi ammu aastaid aastakümneid tagasi nägin Soome televisioonist oli nendel üks näitlejanna, lumivalge kräsupeaga pisikene daam, täna oli üle 90 aasta oli vana ja ta andis intervjuud, ma täiesti suu ammuli, vaatasin ja kuulasin seda ja ma ei uskunud, et see inimene on nii vanad, silmad särasid, jutt jooksis kõik, see oli loogiline, tal olid huvitavad mõtted, mida ta üle 90 aastasena veel teha tahtis. Ja siis ma mõtlesin, et taevane arm, et kui suudaks kolmandikkugi sellisest olekust säilitada. Ja nüüd ma saan 70 ja ma peaks ütlema, et et tõesti, et jumal on mind hoidnud. Jaa, jaa. Hommikul ma tõusen ja ma tunnen, et ma olen tegemist tahtmist täis, et võib veel ühte ja teist korda saata ja ja olen alati pakkumistele avatud. Räägime teie tütrest, kas teile meeldis, et teie tütar valis näitleja või olite te seda tüüpi, kes hoidsite teda teatrist eemal? Ma isegi ei oska seda nüüd enam nii täpselt seletada, miks ma ei tahtnud, et ta oleks näitlejaks hakanud? See on nii labane, et öelda, et see on raske ja kõik muidugi kõik see asi, mis kuulub selle ameti juurde, vot need samased, need igasugused jutud ja, ja et sa oled kogu aeg nagu tähelepanu keskmes või et sa oled nagu näevad ja jälgivad ja ma ei tea, kas tõesti siis sellepärast või aga tema isa sai sellest kohe aru ja ta vist isegi seal raamatus ütleb ka, et tal oli kohe selge, et see on mõeldamatu. Ja kui ta lõpuks siiski läks ja lavakasse sisse sai ja kui ta alustas tööd Von Krahlis ja ma olen noh, enam-vähem nii, et kõik need asjad ära näinud, mis ta seal teinud on, siis ma näen muidugi südamepõhjani nii õnnelik, et ta on ikka tõesti, ta on väga, väga andekas ja Need tööd, mis ta teinud on, need on kõik hingepõhjani kohe puudutanud ja loksutanud. Ja ma arvan ka, et ta on palju rohkem, kui teda praegu veel kasutatud on, aga võib-olla ta on lihtsalt nagu natuke mugavam või natuke Kell laisk piinlik oma lapse kohta nii-öelda, aga ta nagu eriti ei tõmble või ei, ei ei rabele, et talle on nagu tema pere ja tema poeg ja tütar, et need on nagu olulisemad kui see mäng, mis on tema amet. Kas te näete temas ennast ka? Näen küll ja ka minu rõõmuks on ta ise nüüd jõudnud kuldse kesk-ja piirimaile ja ta ise juba tunnistab. Ja kui ta midagi teeb ja käitub, mis teda varem hirmsasti minu juures ärritas, siis nüüd ta märkab, ta ise teeb täpselt samamoodi jätta, suhtub nüüd nagu tolerantsemat minusse minu tegemistesse. Helgi Sallo, te olete ju endiselt Estonia teatris tööl, jah. Ma töötan seal poole töökoormusega näitejuhina. Kuidas see näitejuhi töö on? Kavandati, kuidas peab olema laval? Oi ei, see peaks teile meeldima, teile nagu meeldib, kamandada inimesi mitte mingil juhul. Ja ma arvan, et miks kamin talutakse seal selle ameti peal on just see, et kui ma olen ise olnud näitleja või laulja, ükskõik kuidas öelda, siis ma ei ole ilmaski talunutes Boote, ma ei ole ilmaski talunud kamandajaid ja, ja seda ma olen katsunud oma näitejuhi töös, et ma ilmaski ei pressi peale oma arvamust ma kuulan alati ära ja kuulen, mida on tegijal mulle öelda. Ja sealsamas ma tean, mida lavastaja tahab ja vot siis selle kuldse kesktee leidmine. Mulle meeldib töötada lauljatega nii, kes ei ole ainult nootides kinni, vaid kes tahavad nootide taha. Näiteks kellega mulle, andke mulle andeks, teised kolleegid Mulle meeldib kõigiga töötada, kes kaasa võtta lähevad, aga ma jumaldan meie lauljannad assonid ja, ja, ja temaga koostöö, see on mulle selline. See on, ma ei tea paradiisi väravate, avatud väravate ees kõndimine, kuidas ta suhtub kõne, Travjaatad, tema seda Violetta part ette valmistasime. Kuidas ta kaasa mõtles, kuidas ta vaimustunult silmi kuulas, mida ma üks harimata inimene räägin, et mis mulle tundus, miks on kirjutatud nii ja kuidas ta kahtleb endas ja see, kuidas ta seda kõike kuulas ja kuidas ta siis, kui ta laulma hakkas, kuidas ta seda kõike kasutasid, sellel oli nagu mingi tugevam põhi all. See oli hästi huvitav kuulata. Nii et selles mõttes mulle see amet hullupööra meeldib ja ma olen väga tänulik nendele, kes saavad aru, et ma mulise niisama vaid et, et ma tahan, et need, nende, see kogu see laulmine oleks selleks huvitav, et see oleks lihtsalt ainult ilus laulmine, vaid sellel oleks mingi tugevam sisu, et ta oskab oma aparaati kasutada ja kõiki neid nüansse ja värve sealt otsida, see peaks olema nagu elementaarne. Jääte Estoniasse, olete ihu ja hinge ja kogu oma kehaga Estonias kavatsete sinna veel jääda, kui mind on siiamaani välja kannatatud, siis ma usun, et need kolm aastat, mis mul on jäänud, et tähistada oma tööjuubelit 50 aastat tööd Estonias, äkki nad võimaldavad mulle sellise õnne? Aitäh, Helgi Sallo ja palju jõudu ja tervist ja seda energiat, mida te ilmselt suudate kõigisse süstida, kes teie ümber on? Jah, ega see paraku. Ma tõesti väga loodan, et mul jätkub energiat, et praegu ma küll tunnen, et kanalid ühendused on olemas ja kõik armsad inimesed, kes on juba läinud teispoolsusesse, kõik kolleegid, kellega ma olen koos töötanud, kes olid oma eluajal juba legendid ja ka mu elukaaslased, kes mind mu eluteel mind saatnud on, nad kõik nagu hoiavad, toetavad mind ja, ja igal õhtul, kui ma magama lähen, siis ma tõesti, ma, ma tänan neid kõiki, et, et nad hoiavad mind ja nii, et mul on nagu mingid kaitseinglid või sellised olemas, et mul tõesti siiani on jätkunud selget mõistust ja süda ikka tuksub ja on avatud kõigile. Aitäh. Palun.