Tere õhtust, kell sai kuus, uudiste toimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast kuuendast oktoobrist minale Mall Mälberg. Eesti konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks majanduskasvuks seitse protsenti ja hinnatõusuks ligi viis protsenti. Tarbijate kindlustunne langes, langeb ja kaupade soetamisel hoitakse kokku ka järgmiste kuude jooksul. Konjunktuuriinstituudi küsitletud eksperdid on tuleviku suhtes muutunud märgatavalt pessimistlikumaks ja usuvad, et Eestit ootab lähitulevikus paigaltammumine. Riigikogu riigikaitsekomisjon toetas brigaadid kindral Riho Terrase kandidatuuri kaitseväe juhataja ametikohale Euroopas. Komisjon avalikustas põhimõtted, mille alusel jaotatakse Euroopa Liidu regionaalfondide raha 2014 üks kuni 2020. Komisjoni ettepaneku järgi saab maksimaalne rahasumma riigi kohta olla kaks ja pool protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Hoolimata sellest, kas riigi rikkused, see on pool Euroopa Liidu keskmisest või oluliselt üle selle. Eesti, Läti, Leedu ja Ungari avaldasid sellise nüansi vastu komisjonile protesti. Läinud ööl suri maailma tehnoloogiatööstuse suurkuju, arvutifirma Apple ajajaid Steve Jobs. Äpi märkis oma järelhüüdes, et on kaotanud loova geeniuse ning maailm suurepärase inimese. USA presidendi Barack Obama sõnul muutis Steve Jobs maailma. Nobeli kirjanduspreemia, pälvis Rootsi poeet hammast Ranstremer. Eesti keeles ilmus temalt 2007. aastal Loomingu raamatukogus. Suur mõistatus. Mälestused seiravad mind. Tartu ülikool on maailma paremate ülikoolide pingereas 350. kuni 400. kohal. Nii selgub täna avaldatud Times, seejärel käis seal maailma parimate ülikoolide edetabelist. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, päeval 12 kuni 14 kraadi. Konjunktuuriinstituut avaldas oma prognoosi järgmiseks pooleks aastaks ja tutvustas põgusalt möödunud kolmanda kvartali arenguid. Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles pressikonverentsil, et kui seni tegeleti siseturu probleemidega, siis nüüd tuleb varasemast rohkem arvestada teiste riikide majandusarengute ja muredega. Täna antud hinnang tugineb 120. riigis uuritud majandusolukorrale ja ettevõtete oma hinnangule selgub. Majandus on alates juunikuust astunud suure sammu tagasi. Olukord on selgelt halvem, ütles teadur. Leev kuum. See pikk tõus, mis kestis ligi kaks aastat, on lõpule jõudnud, on midagi toimumas, kuid teiselt poolt võime ütelda, et see jõnks ei ole siiski piisaste võrreldes kolme kuu taguse vaatlusega septembri hinnang majandusolukorrale isegi natuke parem kui juunis, siis ta oli 6,6 punkti ja nüüd 6,8 punkti. Eesti majanduspartnerite olukord on samuti mõõdukalt halvenenud, kuid meie majandusolukord mitte nii palju takistavaid tegureid aga on. Ühelt poolt tööpuudus teiselt poolt kvalifitseeritud tööjõupuudus on 6,6 üheksa palli süsteemis takistava tegurina märgatav mõju on inflatsiooni negatiivne mõju majandusele 5,6 punkti ja ebapiisav nõudlus. Mis saab poole aasta pärast, enamik eksperte arvab, et olukord jääb samaks. Konjunktuuriinstituudi prognoos? Me oleme korrigeerinud ainult 2011. aasta prognoose tõusu suunas ja selle järgi klaas 7,0 SKP suhtes ja tarbijahinna indeks 4,9. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et Eesti tarbijate kindlustunne langeb püsikaupade soetamisel hoitakse kokku ka järgmisel 12-l kuul. Selge seos maailma majandusega on aga tooraine hinnad. Kütusehinnad langevad, see on väga selge seos sellega, kui maailmas üldiselt nõudlus langeb ja majandusolukord halveneb. Aastases võrdluses on tõesti see esi maailma mitmete toormaterjalide hinnad kult oluliselt kõrgemad, kui nad olid aasta tagasi. Taastub ka muidugi kindlasti meie rahakotis pere neljainimeseline üks nädal kulutas siis nüüd 66 eurot ühe nädalaga ja see on siis 13,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi septembris võrreldes juuniga, siis me tõesti peame rääkima, et mitmed toidukaupade hinnad on langenud, on odavnenud natuke leib, sai suhkur, valjud, piimatooted. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja tea Danilovi sõnul näitab konjunktuur, et ettevõtjal on hetkel keeruline ja vastuoluliste signaalide aeg. Selge on, et riskid on suurenenud, tormipilved tõusevad. Sellest vaatenurgast on ettevõtjal kindlasti mõistlik oma olemasolevat laenukohustused miinimumi viia ja olla maksimaalselt valmis võimalikke halbu aegu üle elama. Teisest küljest. Tänane investeerimiskeskkond on äärmiselt soodne. Riigikogu riigikaitse komisjoni tänasel istungil oli arutusel brigaadikindral Riho Terrase kandidatuur kaitseväe juhataja ametikohale. Komisjon otsustas Terrase kandidatuuri toetada. Jaakson ja Lauri Hussar usutlesid brigaadikindralid pärast komisjoni istungit ja küsisid tema hinnangut Eesti riigikaitsekorraldusele ja kaitseväe olukorrale. Ma arvan, et mul on olnud viimastel aastatel väga õige teel ja peame seda teedki jätkama. Valimiste ajal on palju räägitud sellest, missugune peaks olema ajateenistus, kas see peaks säilima, kui pikk see peaks olema, mis teie sellest arvate? Ma arvan, et see on poliitiline otsus ja seda võtab vastu parlament. Mina arvan, et Eesti riigi jaoks on ainuke võimalus ajateenistusel ja elu kutselisel põhinev segasüsteem ja reservarmee. Kui pikk peaks olema ajateenistus, seda peab otsustama analüüs, tänaseks on see 11 kuud ja kaheksa kuud ja ma arvan, et see võiks niimoodi jätkuda. Milliseks te hindate kuluefektiivsust Eesti kaitseväes? Ma arvan, et alati saab olla parem ja ratsionaalsem. Põhimõttelisi fundamentaalsed reformid ma küll ei pea vajalikuks, küll aga on mõistlik muuta süsteem ratsionaalsemaks. Laar ütles meile, et Eesti kaitseväes on liiga palju staabiohvitsere, kuidas teie kommenteerida? Ma arvan, et Eesti kaitseväes on liiga palju staabiohvitseri. Kuidas te rahul olete, ohvitseride haridustasemega siin mingi paar nädalat tagasi käis meediast ka läbi, et mitmelgi ei ole nõutavat haridust. See on pikk probleem olnud, seda arutati ka riigikaitse komisjonis. Tänasel päeval on 900-st ohvitserist väga väike hulk, kellel ei ole kõrgharidust ja 2012. aasta esimesel septembril peab olema kõikidele Eesti ohvitseridel kõrgharidus, nii nagu seadus seda ette näeb. Mis neist siis saab, kui meil seda kõrgharidust ei ole? Teevad kaitseväest lahkuma erandeid. Mõned erandid on aastate jooksul piisavalt tehtud. Jätkame välisuudistega Marta päril, Grauberg. Bly asutaja ja visionäär Steve Jobs on surnud. Apple märkis oma avalduses, et on kaotanud loova geeniuse ning maailm suurepärase inimese. Ettevõtte teatel muutis Jobs maailma mõõdetamatult paremaks. Steve Jobsi teeneks loetakse revolutsiooniliste Apple'i toodete nagu aimek, Aifeun, Aipoodia aitajad, turuletoomist ja arendamist. Päev pärast seda, kui Apple oli tutvustanud avalikkusele uut Aifeuni mudelit. Esimene Haifa un toodi välja 2007. aastal ning siis esitles seda Steve Jobs ise. Kelle mees on, sellest küll ei teadnud. Me teeme täna koos ajalugu. Jobs paljude jaoks on Steve Jobs tehnikageeniuse võrdkuju, sõber ja kolleeg Steve Wozniacki, kellega nad Apple'i rajasid ja esimesed arvutid ehitasid, meenutab teda. Nii on täna. Maa ta oli alati väga kiire mõtlemisega ja kui me firma asjade korraldamise üle arutasime, oli tal peaaegu alati õigus. Tal oli välja mõeldud mikstoode, peaks liikuma just vasakule, selle asemel et liikuda paremale, ütles Wozniacki. Kõik uudistekanalid on täna vahendanud meenutusi ja järelehüüdeid stiiptšopsile. Kaastundeavalduse saatis ka USA president Barack Obama, kelle sõnul oli Jobs Ameerika suur innovaator piisavalt per, et mõelda teistmoodi. Piisavalt julge, et uskuda, et suudab maailma muuta ning piisavalt andeks, kas, et seda suuta, ütles Obama. Nobeli kirjanduspreemia pälvis Rootsi poeet Toomas Trans. Nobeli komitee pressiteates märgitakse, et 80 aastane rootsi luuletaja ja psühholoog sai auhinna tiheda ja läbinähtava kujutlusviisi eest, mis annab meile uue juurde pääsu reaalsusele. Eesti keeles ilmus temalt 1989. aastal luulekogu luuled Jaan Kaplinski tõlkes ning 2007. aastal Loomingu raamatukogus. Suur on mõista. Mälestused seiravad mind. Slovakkia kõige väiksem valitsuspartei vabaduse solidaarsust teatas, et leidis lahenduse Euroopa finantsstabiilsuse fondi küsimusele. Nende ettepanekut arutatakse tänaõhtusel kabineti nõupidamisel. Slovakkia neljast koalitsiooniparteist kolm toetavad EFSF-iga liitumist, kuid vabadus ja solidaarsus on selle vastu, kuna leiab, et eurotsooni vaesuselt teine riik ei peaks kinni maksma rikkamate riikide raiskamist. Vabaduse ja solidaarsuse parlamendirühma esimees Joseph kollar teatas, et nende väljapakutud lahenduse üle võiks rahvusvaheliselt rääkida. Samas on tegemist skeemiga, kus Slovakkia maksumaksjate raha mängus pole, lisas ta. Slovakkia valitsusallika teatel kinnitab valitsus EFSF-iga liitumise isegi siis, kui valitsus peaks sellepärast lagunema. Euroopa komisjon avalikustas põhimõtted, mille alusel jaotatakse aastatel 2014 kuni 2020 Euroopa Liidu regionaalfondide raha koguma kogumahus 376 miljardit eurot. Komisjoni ettepaneku järgi saab maksimaalne rahasumma riigi kohta olla kaks ja pool protsenti sisemajanduse kogu toodangust. Hoolimata sellest, kas riigi rikkuse tase on 50 protsenti Euroopa Liidu keskmisest või oluliselt üle keskmise. Eesti, Läti, Leedu ja Ungari avaldasid selle nüansi vastu komisjonile protesti. Kadri Kukk jätkab. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikavahendite maksimaalne summa riigi kohta olla 2,5 protsenti riigi SKT-st. Komisjon põhjendab lae sättimist sellega, et mitmes liikmesriigis ei kasutata struktuurifondid raha ära, sest ei leita vahendeid kaasfinantseerimiseks, jätkab Johannes Haan, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik. Me pakume 2,5 protsenti SKT-st kõigile ühtemoodi, see on meie ettepanek. Eelmisel perioodil seadsime piir SKT järgi ning läbirääkimistel ministrite nõukogus täpsustati seda liikmesriigipõhiselt. Meie hinnangul on teatud riikides raskusi raha kasutusele võtmisega, sest see eeldab kaasfinantseerimist, kõneles Haan. Jätkas. Näiteks Ungaril tuleb kärpida eelarvet ja säästa 500 miljonit eurot aastas. Samal ajal 1,4 miljardit eurot tuleb Ungaril kulutada kaasfinantseerimisele järgmisel perioodil. Mudeli, mis võimaldab riikidel kasutada olemasolevat raha, ilma, et see tekitaks pingeid eelarves, kõneles Haan. Eesti, Läti, Leedu ja Ungari peaminister saatsid Euroopa komisjonile eelmisel nädalal protestikirja, kus leidsid, et 2,5 protsendine lagi kõikidele riikidele ühtemoodi ei ole õigust teatud eriti olukorras, kus riikide rikkuste tasemed on erinevad. Eesti elatustase on 64 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, Hollandil aga 133 protsenti keskmisest. Ka eurorahade kasutamise poolest on Eesti Euroopa liidus esikolmikus. Rahandusministeeriumi andmetel on perioodil 2014 kuni 2020 eeldatav euroraha maht meile 4,05 miljardit eurot. See on samas suurusjärgus käesoleva perioodiga. Rahade suurimad kasusaajad on Euroopa komisjoni järgi jätkuvalt riigid, kelle elatustase on alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Ka Euroopa Liidu kaasfinantseerimise määr jääb meile samaks ehk 85 protsendi peale. Uuendusena soovib Euroopa komisjon keskenduda enam investeerimispriorit teetidele. Näiteks tõstetakse 10 miljardit eurot kogu ühtekuuluvusfondi rahadest Euroopa infrastruktuurifondi. Ka Eesti puhul väheneb niimoodi ühtekuuluvusfondi maht. Ent see summa on võimalik meil tagasi saada infrastruktuurifondist, kui ehitame välja rail Balticu tänast ettepanekut arutavad nüüd liikmesriigid ja Euroopa parlament ning lõplik otsus tehakse, kas see 2012 detsembris Euroopa ülemkogul rahvusringhäälingule raadiouudistele, Kadri Kukk prissel. Esmakordselt on Tartu ülikool tõusnud maailma ülikoolide paremikku, kuuludes 16 17000 kõrgkooli seas viie protsendi maailma edukamate ülikoolide hulka. Toomas Kelt jätkab. Mainekas ajakiri Times Higher Education avaldas täna oma maailma parimate ülikoolide edetabeli välja tuuakse 200 parimat ning veel 200, millel nähakse suurt potentsiaali tõusmaks esisadadesse. Tartu ülikool on selles tabelis kohal 350 kuni 400. Ülikooli kommunikatsioonijuhi Illari Lääne sõnul on see väga hea tulemus. Times Higher Education väljaande poolt koostatav edetabel on tegelikult üks karmimaid ja mainekamad maailmas. Loomulikult käib siin edetabelite vahel ka oma konkurents, aga ajakirja Times poolt koostatav edetabel on seni olnud võib-olla selline kõige suurem unistus või kõige kaugem, kuhu tundus algselt väga raske saada, nii et selles suhtes selle edetabeli poolt Eesti äramainimist. Me hindame kindlasti väga-väga kõrgelt. Kõne all olev edetabel erineb analoogidest selle poolest, et mõõdetavaid näitajaid on õige palju. Times Higher Education väljaande poolt koostatav edetabel hõlmab tegelikult 13 erinevat tunnust, siin on nii õppekeskkond, teadustulemused, teadustöömaht on ka ülikooli maine. Küsitlustulemuste põhjal hinnatakse ülikooli haaret rahvusvahelisel turul, ülikooli innovatsioon, Nonii aga ka ülikooli tulusid, nii et päris mitmete kriteeriumide põhjal suuresti teadusvaldkonnast, aga ka ülikooli positsioon tervikuna, õppetöö ja muu. Tabeli koostajad ennustavad Tartu ülikoolile lähiajal tõusu parima 200 hulka. Siiski pole see teadusprorektor Kristjan Halleri hinnangul esmatähtis. Teise või kolmanda järgu regiooniga vaid on tegemist kohaga, mis pakub maailma vägevatele huvi ja teatud mõttes ka konkurents. Elo jaoks ei ole see esmatähtis, kas me oleme seal 350. või 300. 250. kindlasti on tähtis olla hästi eesotsas. Kõrge koht edetabelis on ühelt poolt muidugi kasuks kõrgkooli mainele, kuid sellest tõuseb ka päris praktilist kasu, lisas Illari Lään. Väga suurte haridusmessidel on küll ja küll kohatud tudengeid, kellel kas paberkandjal või vaip voodist, on nimekirjad ees ja vaadatakse, millise piirkonna, millised ülikoolid kuuluvad maailma tippu kas viie või kolme protsendi sekka, niiet paraku või õnneks need edetabelid tõepoolest jälgitakse, et kas need edetabelid meile meeldivad või mitte, aga nendel on kindlasti oma positsioon kõrgharidusturul olemas. Tabeli ülaosas asuvad USA ja Briti ülikoolid, parimaks hinnatakse California tehnoloogiainstituuti parim, mõnes teises riigis asuv kõrgkool on 15. kohal. Šveitsi riiklik tehnikaülikool Toomas Kelt Tartu. Viljandis peeti täna kolmandat konverentsi sarjast pärandkultuur metsas väärtustamata väärtused, millega võeti kokku 2005. aastal alustatud Eesti maastike pärandobjektide kaardistamine. Projekti maksumuseks oli kaks ja pool miljonit eurot. Piret päibrist jätkab. Pärandkultuuri investeerimise mõtte nii-öelda toodi Eestisse Rootsist, kus sellega on tegeletud juba 30 aastat, mõte luua ka Eestis taoline register pakkus umbes 10 aastat tagasi välja Lembitu taring. Me leidsime kaitset organiseerima, sest me ei taotlenud juba algusest peale nende objektide mitte mingil moel kaitse alla võtmist, vaid kõige tähtsam on omanikuhoid. Pärandkultuuri investeerimismetoodika töötasid välja Lembitu tarind ja Rein Kaljuvee ning eeskujuks oli taas Rootsis välja töötatud metoodika. Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti Eestis töid nelja erineva projektina kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot. Projekti esimeses etapis 2005. aastal inventeeriti Lääne, Rapla ja Harjumaa pärandkultuur ning registrisse saadi 2215 objekti. 2007. aastal kaasati projekti RMK ja tegevus laienes Järvamaale. Eesti-Läti koostööprojekti raames kaardistati Võru-Valga- ja Põlvamaa pärand kultuurilised objektid. 2008.-st kuni 2011. aastani inventeeriti Viru Pärnu-Saare- ja Hiiumaa metsamaade pärandkultuuri. Praegu on käsil nende maakondade objektide kaardistamine. Kui aga Viljandimaast rääkida aktsiis sellele kaardistamisele, lisatakse ka Viljandimaa pärandkultuuri objektid. Projektis osales 400 kaardistajat ja üks nendest oli Arvi Sepp. Mina inteerisin Rapla maakonnast just sellel põhimõttel, et oma kodukoha lähedal meil oli ikka see eelvalik tehtud kirjanduse ja ka arstide ja ja oma teadmiste põhjal, kui seal kodukoha lähedal käid, sealt näete, eri kihid on, et üks on sellised laiema ala objektid, aga kui sa võtad seal oma külasse, võid leida, et seal on neid veel 10 korda rohkem. Päris kõike seal andmebaasis ei ole, mis oli kõige põnevam objekt, jäämäel sai otsida iie saar üles, mida oled kuulnud, aga ei teagi täpselt, kus ta on. Lõpliku kaardistatud pärandkultuuri objektide arvu veel öelda ei saa, aga tänaseks on kaardistatud 33032 objekti. 2012. aasta veebruariks peaks objektide arv ka täpselt teada olema, aga mida tehakse edasi selle suure andmebaasiga, selgitab projekti tulemuste jätkusuutlikkuse koordinaator Triin Kusmin. Igaüks saab ise oma kodukoha pärandkultuuri objekte üles otsida ja nende kohta infot lugeda maa-ameti kaardirakendusest, kus on siis eraldi pärandkultuuri andmebaas, et see maa-ameti kodulehelt kaardiserverist üles leitav ja vabalt kättesaadav kõigile. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17 ja puhanguti 20 meetrit sekundis. Homme õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, homme päeval 12 kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja ja järjekorranumbriga 18421. Mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.