Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kaheksanda oktoobri sündmustest. Stuudios on Janek Salme. Eesti jalgpallikoondis saabus tagasi koju Belfastis, kus eile õhtul võideti Euroopa meistrivõistluste valikgrupiturniiri viimases mängus Põhja-Iirimaad. Kui Ta ei võida teisipäeval. Sloveenia pääseb meie meeskond playoffi. Haridusele ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit tunnustasid Tartus aasta õpetaja, näed, vastuvõtule oli kutsutud 31 pedagoogi. Jeemeni president Ali Abdullah sale ütles riigitelevisioonis edastatud kõnes, et ta lahkub lähipäevil ametist. Sale on võimul olnud 33 aastat. Kreeka vajadus abiraha järele on suurem kui seni arvatud, teatas Kreeka esindaja rahvusvahelises valuutafondis. Pariisis on alanud kaks kuud vältav Eesti kultuuri festival. Põhirõhk on eesti muusikal. New Yorgis jätkub eesti nüüdiskultuurifestivale peo eest, täna näeb seal Mart Kangro tantsuetendust. Paides peetud kartulifestivalil pakuti head valikut kodumaiseid kartulisorte. Eesti ühe tunnustatuma. Kartuliasjatundja Viive Rosenbergi hinnangul on Eestis viimasel ajal taas rohkem kartulit kasvatama hakatud. Ugala teatris esietendub täna Pieter Kultari komöödia duetid. Sajab mitmel pool hoovihma, homme päeval on olulise sajuta ilm. Sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi, homme päeval üheksa kuni 12 kraadi. Eesti jalgpallikoondis saabus tagasi koju Belfastis, kus eile õhtul võideti Euroopa meistrivõistluste valikgrupiturniiri viimases mängus Põhja-Iirimaad kaks. Üks. Põhja-Iirimaal jälgis mänguga Alvar Tiisler. Kui lõpuvile Belfastis kõlas, algas eesti pidu öösel linna peal jalutades võis tänavatel ning pubides rõõmustamas kas ainult eestlasi, keda oli Belfasti sõitnud tsirka 400 või kohalikke rahvuslasi. Koondis jõudis tagasi koju mõne tunni eest ning sangarid võeti Tallinna lennujaamas vastu uhkelt. Eilne võit näitas, et pallikoondise kvaliteet on tõusnud kõrgemale kui iial varem. Suudetakse mängida suurepärast jalgpalli ning eilse kohtumise teine poolaeg oli selle musternäidiseks. Euroopa meistrivõistluste play-off kohtumine ei olegi enam helesinine unistus, vaid täiesti reaalne. Konstantin Vassiljev eilsest kohtumisest. Kõik ju sõltub meeskonnast sellises keskkonnas olla enam-vähem meeldiv asja otsima. Ja on, on näha, et igaüks võitleb üksteise eest. Ja sellega on kõik seotud, lihtsalt. On mõned kerged, et keegi väravakäik tulemuse peale töötab terve meeskond ja tavama lihtsalt noh keegi peab seda punkti panema ja paar korda juhtus niimoodi, et millal see oli. Aga ikkagi ma arvan enne minu sissetulekut, et siis juba võiks olla kaks meiega. King realiseeriks, meie võimas. Terve kaitseliini iga meest, kes alustada mängu, kes tuli siis nuid võin tänada ja kui hakkame algusest peale, siis Nendest fääri, saarte mäng kodu kodus ei tähenda, siis saag ja piiroja tõi meie seda võiduseeme. Terve meeskond on kiidusõnu väärt. Sellega on kõik seotud. Eesti kohtub teisipäeva õhtul kodusel lilleküla staadionil sõprusmängus Ukraina rahvusmeeskonnaga, kuid mõistagi on kõige tähtsamaks sündmuseks Sloveenia ning Serbia vaheline mäng. Kordame üle, et Serbia ei tohi seda kohtumist kindlasti võita, meile piisab Serbia viigist. Ehk siis resümee. Võiks öelda, et Eesti jalgpalli ajaloo tähtsam kohtumine toimub ilma eesti osavõtuta. Haridus ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit tunnustasid Tartus aasta õpetajaid. Vastuvõtule oli kutsutud 31 pedagoogi. Tartust jätkab Toomas Kelt. Häid õpetajaid on ja oli meie koolides alati, sel aastal tunnustati eriliselt neist 30 ühte, kes pärjati tänavusteks aasta õpetajateks ja kuigi tunnustus õpetajaid rõõmustab, ei saa mööda ka probleemidest näiteks Tallinna Kadaka lasteaia õppealajuhataja Tiina Kaug-tunnistas, et nende jaoks on kõige suurem probleem ressursside nappus. Õpetajad on isaks, ennast väärtustavad, materiaalselt kindlasti mitte. Võtad väärtustavad enda tööd väga ja saavad selle tööga väga kenasti hakkama. Kõige suurem probleem on näiteks, kui ma räägin lasteaiatasandil, siis rublarühmad on liiga täis lapsi liiga palju, 24 last on liiga palju ühe õpetaja vaks meie lasteaias. Probleemiks on õpetajatel jälle täiskoormust, sest nad peavad ikkagi töö ära tegema oma täiskoormust, sest kui nad ei saa vastavalt palka Ka nõo reaalgümnaasiumi keemiaõpetaja Aivar Wynne oli sama meelt. Madal palk ei motiveeri paljusid, kuid on veelgi seda, mis muudaks õpetaja tööd meeldivamaks. Võib-olla sellest, et ei usaldata koolis õpetajat, no kasvõi näiteks need riigieksamid üleminekueksamid, et õpetaja hinne nagu ei maksagi mitte midagi, et väljaspoolt hinnatakse ja õpilaste hinnangud võiksid rohkem mängida rolli õpetaja töö hindamise, sellel ajal peakski ärimehe kas või näiteks seesama üritus siin, et siin on õpilaste hinnang ka ju mitte, ainult et juhtkond ütleb, et ta tubli vaideid just õpilaste hinnangud ka ja siis oleks võib-olla isegi meil natukene julgem seda tööd ka teha ja väiksema palga eest. Eesti haridustöötajate liidu esimees Sven Rondiku lisas, et palgaküsimus on kõige olulisem teema. Õpetaja positsioon Eestis on praegu veel sellisel tasemel, millega ja ma arvan, et seda tööd teete ise. Väikesemahuline on siiski vana ajaline seda väärtustada. Tule ja selle väärtustamine on praegu üks äärmiselt oluline. Samas haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo oma kõnes palgaküsimustel pikemalt ei peatunud, küll aga tõi ta välja mitu probleemi, mille lahendus tuleb ehk juba õige varsti. Toomas Kelt Tartu. Jätkame välisuudistega. Jeemeni president Ali Abdullah sale ütles riigitelevisioonis edastatud kõnes, et ta lahkub lähipäevil ametist. Salefon võimul olnud 33 aastat. Ligi üheksa kuud Salehhi rezhiimi vastu kestnud opositsiooni protestid on nõrgendanud valitsuse kontrolli suurte territooriumitele ja süvendanud kartusi, et terrorivõrgustiku Al-Qaeda kohalik haru võib olukorda ära kasutada ja tugevdada oma positsiooni punast merd läbivate laevateede lähedal. Kreeka vajadus abiraha järele on suurem kui seni arvatud, teatas Kreeka esindaja rahvusvahelises valuutafondis bana jootis roomeli jootis. Ta ütles Kreeka majandusele imereisija, et rahalist ühikut tuleb täita kas juulis Euroopa liidu poolt kokku lepitud 109 miljardi eurost teist päästepaketti suurendades või erasektori käesolevaid võlakirju restruktureerida. Tema sõnul toetab rahvusvaheline valuutafond neist viimast lahendust. Läti president Andris persnes loodab, et koalitsioonikõnelusi pidavad parteid tulevad esmaspäevaks välja ühise positsiooniga, kuid on vajadusel valmis ka teiseks läbirääkimisvooruks. Persensi pressiesindaja ütles BNS-ile, et president ootab erakondadelt esmaspäeva õhtuks koalitsiooni kokkulepet või vähemalt ühist seisukohta koalitsiooni koosseisukohta. Ta lisas, et kui sellist seisukohta ei ole, avaldab presidendi kantselei esmaspäeva õhtul informatsiooni edasiste sammude kohta. Pariisis avati eile kõigi aegade suurim Eesti kultuuri festival-Prantsusmaal. Festivali programmis osaleb enam kui 200 Eesti esinejad. Kahe kuu vältel toimub Pariisis rohkem kui poolsada Eesti kultuurisündmust, enim on esindatud muusikafestivali. Avakontserdi andis Eesti rahvusmeeskoor, esitades Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut. Kadri Kukk teeb ülevaate. Eesti kultuurifestivali Estoni danik programm on kirev. Kuulata saab ansambli orkestri saadet ahi ja Eesti filharmoonia kammerkoorikontserti Olari Eltsi dirigeerimisel kus on muu hulgas kavas Arvo Pärdi Aadama itku Prantsusmaa esiettekanne. Näha saab veel eesti digitaalkunsti arhitektuurinäitust, buum, ruum, no teatri etendust kuidas seletada pilte surnud jänesele ja palju muud. Kultuurifestivali programmis on poolsada Eesti kultuurisündmust. Kultuuriminister Rein Lang. Ülesseadmise kontseptsioon on olnud ikkagi viia kokku professionaalid et tekitada reaalset huvi siis inimeste vahel, et saaks teha midagi ühiselt. See on ikkagi erinevate festivali korraldajate näitusesaalide assotsiatsioon Troonide kontserdikorraldajate poolt kokku pandud programm mis kestab kokku kaks kuud ja mis on Eesti kultuuri kõige suurem invasioon jah, Prantsusmaale, mis kunagi on olnud. Kultuuripäevade avakontserdi andis Eesti rahvusmeeskoor Pariisisendustashi kirikus. Arvo Pärdi muusikat kavatseb Eesti. Ivali raames minna kuulama ka prantsuse kultuuriminister Frederick, mitte rahand v osuva paavsti see pool öö polinuga kavas kuulata Arvo Pärdi muusika kontserti, samuti soovin minna eesti džässi kuulama, kui mul on selleks võimalus. Valik on lai, ütles prantsuse kultuuriminister. Kultuurifestivali avapäevaks saabus Pariisiga eesti viiking paati ühes töötubade purjekino purjevarjuteatri ning ansambliga Svjata Vatra kapiking paadimadrus. Pluuto. Me näitame rahvale vanu käsitöövõtteid, kuidas muistsele näiteks triiti puidust asju, mida oli tarvis laeva ehituseks, siis meil on sepp, kes teeb kõike rauatöö ja, ja see on väga atraktiivne, siis näitame köiepunumist, mis seal oligi oluline ja, ja lisaks veel muud filmiprogramm kino purje peal. Kultuurifestivali avapäeva lõpetas Eesti-Prantsuse ansambli Uusma tammi kontsert rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk Pariis. New Yorgis jätkub eesti nüüdiskultuuri festival peo eest, täna näeb seal Mart Kangro tantsuetendust. New Yorgist jätkab Neeme raud. Mart Kangro esinenud Manhattani mainekal tantsu laval Hälvin Eili tantsuteatris ning näitab New Yorklastel soolotüki start teist story start tõestisündinud loo põhjal ja tõestisündinud lugu, millel etendus suuresti põhineb, oli ta eelmine 10 aasta tagune USA-s käik Mart Kangro. Ma 10 aastat tagasi käisin tegemas siin siis tellimustööd, lavastasin ühe väikese lühikese tantsuetenduse ja olin parasjagu valmistamas oma esimest soolo, teete, ja ma sain sellest Ameerikas käigust väga palju inspiratsiooni. Ma natuke võib-olla isegi pettusin selles Ameerikas, ma tulin siia suurte ootustega, et noh, et siin on võib-olla siukse postmodernistliku tantsuhäll, et ja ma nagu avastasin sellise mandunud ja maha käinud seene. Põhimõtteliselt me räägime New Yorgist, sest see on siiski oli selline, kuidas öelda, käivitav mootor siin need asjad ideede said genereeritud. Kui mõelda sellele, et New York oli kaheksakümnendatel aastatel kuum tantsukeskus, siis mis siin juhtus, miks see kõik ära jahtus? Kui öelda, ma arvan, et see on ühelt poolt, entusiasm sai otsa, Euroopas tulid nagu riiklikud dotatsiooni taha. Et siin seda ei ole, et need inimesed olid noored entusiastlikud. Aga noh, kaua sa oled entusiastlik ja, ja kui seda ei kanta nagu riiklikult, siis ta sureb ära, lihtsalt ameeriklased näevad ennastki oma riiki, on kõverpeeglis läbi välismaalase pilgu ka otseselt selle välja, seda, et see on Ameerika, eks ju, lihtsalt see impulss või ütleme, selline stereotüüpne mõtlemine mulle tundub, vahest on Ameerikas väga levinud ja see andis võib-olla selle tõuke sellele ja selline võib olla vähene eneseiroonia või enesekriitika, mida mina kohtasin, mul on see kogemus, ameeriklased on vedanud, kesine, aga see lihtsalt andis mulle selle tõuke või, või julguse seda veel must valgemasse plaani panna. Ja loomulikult ma olen väga õnnelik, et ma saan siin üles astutud ääretult õnnelik, et eks vaatame, mis, mis saab, ma olen, ma olen põnevil tõesti. Eesti nüüdiskultuuri festival bioest lõpetasin New Yorgis esmaspäeval, kui Skandinaavia Majas esineb ansambel U ja näeb Maritilissoni performance it. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Paides peeti täna kartulifestivali Eesti ühe tunnustatuma. Kartuliasjatundja Viive Rosenbergi hinnangul on Eestis viimasel ajal taas rohkem kartulit kasvatama hakatud. Kartulifestivalil käis Olev Kenk. Kartulifestival poleks ju kartulifestival, kui sealt ei saaks talvekartuleid kaasa osta. Seda võimalust kasutati palju, sest valik kodumaiseid kartulisorte oli hea. Teie härra võtsid. Ja kohe terve kotitäie, kas terve talve jaoks varusid? Igaks juhuks seal, Maret, ma tahaksime arretele, ütlevad kirjanduse järgijate heamaitseline, nii et teie olete selline teadlik kartulitarbija, te teate täpselt, mida te ostate? Nojah, just tahad seda sedasorti? Vaatan, et teil läheb ärikohe päris hästi. Müüd ainult kahte sorti ja need on Maret ja Reet. Põhjus on väga lihtne nad on aretatud Jõgeva sordiaretuse instituudi ja on Eesti klimaatilistes tingimustega täielikult kohanenud. Kartulikilo hind on 30 eurosenti. Kui me vaatame, mis on toidukaupade hinnad kauplustes, siis tundub, et kartuli hind on praegu küll üsna soodne. Soome on ta jah, teatud põhjustel oled piiri pealt tuvastada väga palju sisse ja piiri pääl on ta eriti odav, kui ta turule jõuab, siis on, hind on hoopis teine ja meie enam ei saa sellist hinda küsida. Kartulifestivalil sai tutvuda Eestis enamlevinud kartulisortidega, aga ka nendega, mida ehk vähem teatakse, kuid vääriksid kasvatamist. Huvilistele kartulikasvatuse alast nõu jaganud maaviljeluse instituudi vanemteadur Viive Rosenberg ütleb, et majandussurutisest tingituna on kartulikasvatus Eestis taas ausse tõusnud. On väga paljud uuesti hakanud ise kartulit kasvatama ja mõned lausa pöörduvad meie poole, kust saada seemet, pere on ilma tööta, et vähemalt kartul on omast käest võtta ja noh, see on õige ja teisest küljest ikka see, et oma kartulid ikka kõige parem. Kas istikuid jätkuvalt nimetada kartulikasvatuse riigiks, niisukest tähtsust tal muidugi enam. Mul on nagu möödunud sajandi algul, siin ei ole alati selles põhjus, et me nüüd ei tahaks oma kartulist süüa, aga teate, see tänapäeva ärimaailm on selline, kes ikka suudab sisse trügida, nii tuuakse ka meile kartulid sisse, kuigi meil oleks piisavalt oma maal kasvad kartulit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ugala teatris esietendub täna Pieter Kultari komöödia duetid. See lugu Tangost armastusest ja kaheksast erinevast loost mehe ja naise vahel. Lavastaja Oleg Titov ja näitleja Tarvo Fridoliniga rääkis Piret Paywrist. Lavastaja Oleg Titov rääkis meie raadiouudistele, et seda lavastust võiks nimetada duetti toitides, sest kõigepealt on laval kaks näitlejat. Varjuteater on selleks, et publik näeks otse ja täpselt, kuidas näitleja eri järgmiseks toiteks ümber kehastuvad. Publik pannakse duettide vahel nii-öelda jälgima kahte tasandit näitlejate, grimmi ja kostüümivahetust ning tantsijaid tantsijatega Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala õpilased Kalmer Liimets ja Evelin uisk. Näitlejad Carita, Vaikjärv ja Tarmo Ridolin toovad vaatajateni aga neli erinevat lugu ja Tarmo Frido lind rääkis meie raadiouudistele neljast erinevast mehest. Üks üksi jäänud keskealine mees otsib endale elukaaslast, siis on üks rikas ärimees, jõukas, elu nautiv rõõmsameelne, kellele sootuks mehed meeldivad. Kõlas mees, on abielu, mees, kes on oma abielu viimases kurvas staadiumis ja neljas mees on siis vend, kelle õde hakkab abielluma. Kolmandat korda. Lavastaja Oleg Titov rääkis ka seda, et kuigi kavalehel on märgitud, et tegemist on komöödiaga, on selles lavastuses peale komöödia veelgi nüansse. Seda, kui peent tööd teevad näitlejad Carita Vaikjärv ja Tarmo Vedolin etenduses duetid saab jälgida Ugala teatri väikeses saalis. Ja nüüd ilmast. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, hakul saartel ja põhjarannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul lõunasse. Sooja on üheksa kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.