Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva üheksanda oktoobri olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom seto 10. kongress vaagis sihte, kuidas edasi elada. Kõige suurem mure on ikka üle piiri ulatuvad probleemid. Poolas parlamendivalimised. Küsitlused eeldavad senise koalitsioonivõitu prantsuse sotsialistid otsivat presidendikandidaati tuleval kevadel toimuvateks valimisteks. Sellesügisestel kaitseliidu reservõppekogunemistel keskendutakse sisejulgeolekule ja objekti kaitsele. Kaarli kirikus avati täna põhjalöövi remonditud sein, kaunites põhjamaistes toonides sein annab ettekujutuse kiriku tulevikust. Remondiks ootab Kaarli kirik kabiini riigilt, kui linnalt. Tallinna vanalinn taasköismäe tornis esietendub Franz Kafka teostel metamorfoos põhinev nukulavastus. See on ta Turu kunstiakadeemias õppinud ja hiljuti nuku- ja noorsooteatri näitetrupiga liitunud noore näitleja Mirko rajas kooli lõputöö. Tänane kuiv ilm asendub homme vihmasega. Sooja on öösel üks kuni 11, päeval seitse kuni 12 kraadi. Värskas kogunes täna 10. seto kongress, tegemist on setomaa ja seto rahvaesinduskoguga, mis arutab piirkonda ja kultuuriruumi puudutavaid küsimusi. Igor Taro räägib lähemalt. Tänasel seto kongressil on kahekordne juubel lisaks 10.-le järjekorranumbrile täitus ka 90 aastat esimesest kongressist Petseris. Aegsel Petserimaal olid setod oma kongressidel rohkem õpetatavate pealtkuulajate rollis. Nüüd määravad nad nii kongresside päevakorra, kui sellega seatavad sihitise, kõneleb kongressi vanematekogu peavanem Vello Lõvi. Kümnenda seto kongressi päädima on Kaia kata 10-st aastast ette poole ja mõtelda välja nuut, sihi ja mink ajast. Me peame siis elan. Keskpäeva seisuga oli kongressile registreerunud üle poolesaja saadiku setomaa küladest ning ühingutest üle Eesti, nende hulgas ka kolm spetsialist. Lisaks sama palju külalisi, igaüks tuli kongressile oma ootustega. Kõnelevad noored külalised matis Leima Evelin Hämarik. Seto kongress omaks ja kolme aastaga pääle seto Elol kõige tähtsam sündmus ja tuleks kohal olla, kui, kui mind huvitas, mis, mis toimub Setomaal. Meil on edasi läinud. Väitlejad nõuded pari, Hilla, Tarta elade. Ma tahaks tyydaquisse kuist setomaal asja. Ja Kuismaa sa hinde poolt avida, et et nooril alles kahe kuu pärast malegi taha tulnud. Viraldavisnemis sünnikodu jääb praegu teisele poole piiri ning see on ka tema peamiseks mureks. Et aga välja oma suure Murr noodeki piiritaguste inimeste kohta, milliste probleemiga, mis seal kokku puutume üle piiri kaunisega ja seal kohapeal elamisega. Ja kõige suurem mure on mahajäetud maja ja majade vormistamine ja viisade kompenseerimine. Kui 90 ja 20 aasta taguste kongresside päevakord oli üsna selgelt piiritletud, siis nüüd seisab setode esinduskogu teelahkmel. Kas jätkata aasta jooksul sümboolset kooskäimist või arendada oma väikest Parlamendi mudelit, mis hakkaks tegelema setomaa, kultuuri ja arenguprogrammide suunamise ning vahendite jaotamisega. Vanematekogu liige Hõrna aare. Tulmutonoomimad ja siis arvavad, on ka huvisaia seto kongressi soodikust ja sõjapõgenike volitust on tükk maad suureb tõstmite tuu taht kaasanast omal konsensust, arutamist ja tudu, võidabki, säänest hinda võltsimise ja riigi riigimehe tarkus, Tomano. Igor Taro rahvusringhäälingule Värskast. Poolas toimuvad täna parlamendivalimised, viimaste arvamusküsitluste põhjal peaks võitma peaminister Donald Tuski tsentristlik kodanike platvorm, keda toetab 35,5 protsenti valijatest. Tema põhivastasteks peaminister Jaroslaw Kaczynski. Konservatiivset seaduse ja õigluse parteid toetab 29,1 protsenti. Tulemuse võib saada antikalerikaalne valikute liikumine, mida juhib endine vodkamagnaat kodanike platvormist lahku löönud janus palikut, keda toetab küsitluste põhjal 10,3 protsenti valijaid. Napilt jääb neile alla alaliselt kolmandal kohal olnud opositsiooniline Demokraatlik Vasakliit. Lävepaku küsitluste tulemus. Tulemused tehakse teatavaks kohe pärast jaoskondade sulgemist on Eesti aja järgi pärast kella kümmet, aga esimesed ametlikud tulemused selguvad homme hommikul. Prantsusmaal toimus sotsialistide partei eelvalimiste esimene voor, et leida partei presidendikandidaat tuleval kevadel toimuvateks presidendivalimisteks. Kadri Kukk kõneleb sel teemal. Opositsiooniliste prantsuse sotsialistide presidendikandidaadiks pürib kokku kuus poliitikut. Maailmavaateliselt on esindatud kogu vasakpoolne poliitiline spekter, välja arvatud vasakäärmus. Kui täna toimub eelvalimiste esimene voor, siis usuvad vaatlejad, et enam kui kindel on, et edasi pääsevad praegune sotsialistide esinaine Martinobriin ning rahvusassamblee saadik Francois Hollande'i jätkab Kathryn Trautmann, prantsuse sotsialistide fraktsiooni juht Euroopa Parlamendis. Aga ma arvan, et Martinobrii trump on riiklik kogemus, ta on olnud minister, ta on pidanud ka koalitsiooniläbirääkimisi, näiteks rohelistega, Francois Hollande'i lon teisi eeliseid. Ta on leidnud poliitilise positsiooni, mis on vähem piiritletud, kuid mis annab talle võimaluse laiemalt mõjutada prantsuse avalikku arvamust. Üks suur küsimus on see, kas prantslased on valmis valima naispresidenti või on nad veel liiga matšod, rääkis Traudmann. Esimest korda prantsuse poliitikas toimuvad presidendikandidaadi väljaselgitamiseks USA stiilis avatud eelvalimised. Hääletada saavad mitte ainult partei liikmed, vaid kõik kodanikud. Eelvalimisi peetakse edukateks, kui neil osaleb vähemalt miljon inimest, jätkab uuringufirma iphop analüütik Damien Bilbot. Kui üldistada erinevaid arvamusuuringuid, siis on võimalik, et kolm kuni neli miljonit inimest käivad sotsialistide eelvalimistel, kõneles Filbot. Analüütika sõnul opositsiooniliste sotsialistidel kõik võimalused võita tuleval kevadel ametis olevat presidenti Nicolas Sarkozy'd. Uuringud näitavad, et kui teises valimisringis on Nicola Sarkozy vastu Martino plii või Francois Hollande'i sotsialistide kandidaat, võidab edukalt. Meil on isegi arvamusküsitlusi, mis ütlevad, et sotsialistide kandidaat võiks saada umbes 60 protsenti häältest Nicola Sarkozy 40 protsendi vastu, kõneles analüütik rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Pariis. Sellesügisestel kaitseliidu reservõppekogunemistel keskendutakse sisejulgeolekule ja objekti kaitsele. Esimesed selle erialaspetsialistidele mõeldud reservõppekogunemised kestavad homseni, Pärnu- ja Läänemaal Toomas šalda regiülemalt. Pärnumaal pottsepa karjääris saavad väljaõpet sadakond kaitseliidu kohaliku maleva Sisekaitsekompanii liiget, teine samade eesmärkidega kogunemine leiab samaaegselt aset Läänemaal. Objekti kaitsele pühendatud õppused viiakse sel sügisel läbi veel kuues kaitseliidu malevas. Pärnumaa õppekogunemise üldjuht kohaliku maleva väljaõppeülem major Lauri Laar. Kui kaitseliidus reservõppekogunemisi on siiamaani läbi viidud ütleme lahingkompanii koha pealt, siis võib täitsa julgelt öelda, et Sisekaitsekompaniile mis on üks taeva allüksustest, viiakse seda õppust Eestis läbi küll esimest korda. Erinevus seisneb selles, et kui lahingukompaniid on nii-öelda tavaline jalavägi, kes piltlikult öeldes siis rindejoonel soni vastase vastu siis Sisekaitsekompanii on see üksus, kes võitleja, nii-öelda tagaliinil ehk tema põhiülesandeks on tagalas olevate objektide kaitsmine, julgestamine ja nii edasi. Objekti kaitseks valmisolek eeldab paljude relvade tundmist, oskust läbi viia planeerimata rünnakuid, lahingpatrullis tegutsemist, näiteks esmaabi andmist. Mingi objekti turvalisuse tagamine algab aga sellest, et ebasoovitavad isikud sinna lihtsalt ei pääse. Kaitseliidu ülesanded kriisiolukorra sisejulgeoleku tagamisel on ka seadustes viimastel aastatel märksa selgemad vormid saanud. Kaitseliidu kooli juhataja Erik Reinhold. Meil on olemas hädaolukorras vabadus ja erakorralise seisukorra seadus, mis siis mõlemad näevad ette kaitseliidu ja kaitseväe kaasamise siis vastavas olukorras kas elutähtsate objektide ja ka isikute kaitsele ennekõike me räägime ikkagi infrastruktuuride objektide kaitsest, see tähendab elektrivarustus, sidevarustus ainetega varustamine ja nii edasi. Kõik sellised elanikkonna toimimiseks olulised infrastruktuurid, mis peavad ka hädaolukorras kriisiolukorras jääma toimima ja kui nende vastu on suunatud ründed, siis tuleb ka kaitsta. Erik Reinhold, kellele kaitseliidu peastaap tegi ülesandeks ka pottsepal toimuval õppusele hinnangu andmise, kinnitas, et vaatamata arenguruumile on osalejad ja korraldajad tasemel, siis ei julgenud olekule keskenduvad õppused ootavad veel sel sügisel ees ka Harju, Võrumaa, Tallinna Jõgeva- ja Tartu malevaid. Pärnu, Lääne ja Saaremaa kaitseliitlased saavad õpitut kinnistada detsembris Saaremaal toimuval suurõppusel orkaan rahvusringhäälingu raadiouudistele Pärnu stuudiost Toomas šalda. Tallinna Kaarli kirikus saab tänasest näha vastremonditud põhjalöövi põhjaseina. Kaarli kirik on Eesti vabariigi jaoks unikaalne muinsuskaitseline objekt, milles sisaldub mitmeid Eesti ja kogu Euroopa kultuurile olulisi väärtusi ja Kaarli kirik on ka mitmete esindusürituste toimumiskoht. Kirikul on remondiga suured plaanid. Mall Mälberg rääkis koguduse abiõpetaja Jaak kausiga. Kaarli kirikus on täna esimest korda nii-öelda avalikkusele näha meie põhjapoolse löövi sein, mis arvan, et siis selle kuju värvilahenduste ja selle ilme näol, milline võiks üldse olla Kaarli kirik tulevikus, kui kõik need seinad on värvitud, kui lagi on värvitud, nii et ehk siis on esimene võimalus näha Kaarli kiriku tulevikku, kas me näeme minevikku, kuigi me võtsime ja need alumised krohviosad, mis olid pruuni värviga kaetud, siis sealt alt tulid välja igasugused torud ja ja nii mõnigi inimene küsis, et mis torud need sellised on ja siis, kui me ütlesime, et need on gaasitorud, sisese küsimus, gaasitorud kirikus, kirik valgustati kunagi gaasilampidega, gaasid, kassidest on need torud säilinud, kuidas kiriku restaureerimine edasi läheb? Edasi ta läheb nüüd nõnda, et kogudus üksinda seda kindlasti teha ei jõua, neid mahtusid on väga palju praegu nii linnale kui riigile on välja käidud üks mõte, et kui nemad tuleksid ka sellesse kaasa, et see suur kirik, mis siin Tallinna linnas on, kus on väga palju esindusfunktsioone olnud ja kus ilmselt neid tuleb veel, kus on suured mahukad kirikukontserdid, et meie kõige suurem unistus on see, et ka näiteks kiriku alla saaks välja ehitada garderoobi harjutussaali, renoveerida põrand, anud küttesüsteem kuni siis ütleme laeni välja, see on nagu unistus. Kui see unistus realiseerub, verb, on see tore, kui ta nüüd mingil põhjusel, olgu ta siis finantsilised või ka huvipuudus, siis ilmselt me piirduma ainult seinte värvimisega, ehk siis teeme lihtsalt ära nii-öelda sanitaarremondi, kas sellega saab kirik oma jõududega hakkama? Aja jooksul saab kindlasti, aga siis ilmselt see remont kestabki 10 aastat, võib-olla iga aasta tehakse jälle mingi osa ja niimoodi jupikaupa, mis kindlasti häirib nii külastajaid kui kontserdite pidamist, aga samas on see võimalus, aga kindlasti oleks hea, kui saaks ühekorraga, ei oleks seda tehtud. Tallinna vanalinnas köismäe tornis esietendub Franz Kafka teosel metamorfoos põhinev nukulavastus. Lähemalt Marta Grauberg. Tegemist on teise lavastusega sel hooajal nukuteatris alustanud noortele nukunäitlejatele ja lavastajatele, kelle teater neli aastat tagasi turuakadeemiasse nukukunsti õppima saatis. Noored on tagasi nukus ja tegutsemistahet täis metamorfoos jõuab lavale. Mirko rajas lõpud, möönan Kavka kasuks otsustas, rajas juba esimesel koolipäeval. Kafka metamorfoos on täpselt niisugune tükk, kuhu saab seda nuku just lisada selle nii-öelda skisofreeniline loo tõttu, et selle isiku kahestumisega, et kaka oleks just nagu selle sinna sisse kirjutanud just seda saaki ainet läbi nuku teha. Peategelane Gregorzamsa on oma pere ülalpidaja ning rügab päevast päeva. Ühel hommikul märkab taga ärgates, et on muutunud tohutu suureks putukaks. Kuidas käitub perekond nüüd, kui nende leivateenija ise abi vajab? Ja kuidas temasse suhtutakse, kui tal on vaja hoolitsust ja armastust ja mis juhtub siis, kui ta jäetakse märkamatuks, et millised on need püüdlused siis ennast nähtavaks teha. Ja kui me oleme nagu elanud niimoodi oma perekonna keskel, et me püüame kogu aeg ennast tõestada ja näidata, aga mitte keegi neid tähele ei pane, siis võivad lõppkokkuvõttes need asjad joosta nii üle pea kokku, et võetakse kasutusele väga radikaalselt, et need, mis ei ole absoluutselt õiged ja siis sekkub sinna, kas siis kolmas jõud või ükskõik kuidas seda keegi nimetada tahab. Katariina Tamm mängib metamorfoosi Scregorzamsa õde. Tema sõnul on nukuteater noored nukukunstnikud rõõmuga vastu võtnud ning koostöö paistab sujuvat. Loomulikult on siin mingid piirangud esemetes mingi raamistik olemas, milles me kõik töötama, aga üldiselt tundub, et algus on väga rõõmus, on tore ja loodame, et ka edaspidi, see sõltub palju meist endist. Ma usun, et mida me välja pakume ja ja kuidas me leiame ühise keele siinsete olemasolevate ideede ja inimestega. Nukuteatri kunstiline juht Vahur Keller loodab noortelt nukunäitlejatele uusi ideid ja lahendusi. Just nimelt sellist heas mõttes mällu või, või lammutamist muidu noh, paraku Eestis tegeleb nukuteatrivormiga suhteliselt vähe inimesi professionaalsel tasemel, praktiliselt üks teater siin ongi, kus me oleme, siis ei saa ka tekkida, nagu väga palju diskussiooni on väga palju neid erinevaid suundi siis nüüd sellelt seltskonnalt paistab, et on väga paljulubav. Et selliseid erinevaid vaatenurki tuleb. Öösel meil pilvisus tiheneb, pärast keskööd hakkab alates saartest vihma sadama. Lõunatuul tugevneb viie kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni seitsmeteistkümne hommikuks puhanguti kuni 20 meetrini sekundis. Sooja on öösel üks kuni seitse, saartel kuni 11 kraadi. Päeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub lõunatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Pärastlõunal alates saartest pöördub tuul edelasse, hakkab nõrgenema ja homme on sooja seitse kuni 12 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.