Siin me oleme peekia, Pedaru. Külaline ja see on tõesti noh, vabariigi president veel ei ole, ta ei ole veel jõudnud, aga. Aga ta on kooli president. Tere, Jaan Tootsen. Rõõm näha sind siin stuudios, käed-jalad tööd täis sul mitmete asjadega, võib-olla praegu, kui Toomas Hendrik Ilves sai valituks siis võib-olla alustaks sellest, et eelmisel aastal andis seesama meie, nüüd jätkab president, et sulle üle vabariigi noore kultuuritegelase preemia, et see on nii suur tunnustus ööülikooli eest. Ma arvan jah, et see oli küll siis eelkõige vis tööli. Just ja oli küll suur tunnustus. Söösis Rohalbrivia ja. Räägimegi võib-olla kõigepealt ööülikoolist, et see on nii tänuväärne ettevõtmine, mida sa oled vedanud nüüd juba üle 10 aasta, eksju, kaua see on olnud, kas on üks? Et noh, ma ise olen ka imestanud, et vaat see on see, et noh, mõtled, et mingid asjad, mis olid nagu näiteks 2000. aastal, et see tundub nagu see läks niimoodi kaks aastat tagasi, aga jah üle 10 aasta on ööülikooli ja üle ma arvan, et seal emaks 200 loengut erinevatest erinevatelt inimestelt ja ainevaldadest Jah, kas seda vist kuidagi kokku võtta, ongi üsna raske, et ma saan aru, et ise vahest defineerida seda kuidagi et need on inimese elust siis eksju inimene ja keskkond nii humanitaarvallast kui ka kui ka mujalt, et kas filmist, kultuurist, teatrist rahvakultuurist, et noh, täiesti tobe oleks küsida, et kas sul on mingi isiklik lemmik, eks ju, sest ma kujutan ette, et sinu jaoks on iga loeng, on ka suur nauding, et sa oled saanud selle teose purki, aga kas sul on mingi selline tõeline rariteet midagi, mida enam kuskilt mujalt ei saa, või kuule? No ma arvan, et pöörasemata vala meest, noh, näiteks nagu Eevalt saagi eikusagilt ei saagi nagu kätte enam kui eestiaegne humanitaarteadlane, aga mõtlen ööülikooli puhul kui sellest rääkida, siis just rõhutada seda, et, et milleks, miks ta üldse tekkis, see oli, see oli ennem noh, 10 aastat enne neid suuri igasuguseid konverentside laineid ja elu mõtteotsinguid. Aga siis mingil hetkel tekkiski see tunne, et, et noh, koolis käia ülikoolis käies, et kogu aeg räägitakse mingisugustest noh, nii-öelda pealesunnitud teemadel. Ja siis, kui sa sattusid õppejõuga kuskile aknalaua peal istuma, kohvi jooma, eks ole, kes tegi suitsu ja siis räägiti korraga nagu nendest olulistest asjadest sellest, millest näiteks kuskil suriseva päevavalguslambi all mitte keegi ei rääkinud, et siis mõtlesin, et võiks olla selline hüpoteetiline kohta maailmas, et kus saaks noh, nii-öelda tulla üle maailma välislektoreid erinevatest ainevaldkondadest. Nad istuksid seal noh, põhimõtteliselt nagu õhtul köögis loodaks head rohelist teed ja siis räägitakse nendest kõige olulisematest asjadest. Aga noh, nüüd on õnneks ongi tekkinud, et see skaala nagu meeletult laiaks läinud ja seal on isegi teemasid, mis mind ennast nagu nii väga ei huvita, aga mis on väga kihvtid näiteks majandusele noh, midagi sellist. See on, nagu ma olen ka seda tahaks kindlasti märkida, et inimesi võib-olla, kes, kes ei ole veel väga lülitunud sellele nagu lainel, aga tasub, et täiskasvanutele ja selline nagu unejuttu aeti vahel kui uni, uni tule peale, siis väga mõnus on nende mõtetega kuidagi. Nendel pikkadel autosõitudel jah. Et seal on noh, see on vabavara ja kõikuvad ülikool poee pritsiloniga. Ja minu jaoks on veel eriti mõnus, et vahest tahaks nagu midagi, mingid oled kodusid, et süüa tahaks mingit sellist noh, keegi räägiks midagi olulist, ilusat ja tarka ja asjalikku. Vot ei jõua ju igalt poolt käie kammides täitsa lahti, vaatad mingi lemmiktegelase, kelle sõnavõtud sellega sümpatiseerivad, veen huvitavad, kuulad ja see on tõesti nii huvitav, et neid loenguid on seal juba varasemast ajast, eks, et praegu kuulata 10 aastat vanu sõna võtan ka niimoodi väga huvitav, eks see peegeldab seda tollast kultuuripilti, mulle meeldis see. Sa oled kuskil öelnud, et ööülikool sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast kes siis kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda muidu kuulatele võimalik, et need ülikooli ööülikooli loengud, eks seda salvestada alati ka publikuga. Kas sul on oma selline vaimne vennaskond välja kujunenud, kes, kes siis alati käib kõikidel nendel? Loengutel praegu seda, noh, see vaimne vennaskond isegi mõjub nagu kuidagi magusalt või noh, et seal nagu et et kui ta WWW vaimne vennas. Nonii, aga siis, aga see on küll meil reegel olnud, et kunagi Paul Pinna oli öelnud niimoodi olles näitlejanna mikrofoni ees, et et oleks tal raipel nägu ees, et siis ma sinna räägiks, midagi. Muidu ei viitsi. Aga siis noh, sealt tekkis see, et noh, et miks ta peaks, mis inimene peaks olema? Stuudios on nagu mingeid monoloogi pidama, ma räägin ikka ju kellelegi läheks ja vaatan, ma ju haaran seda, mis isegi kui keegi ei küsi midagi, eks seal on mingeid impulsse, keegi kraaksatab vahele millegi küsib kas midagi lolli, eks, aga sa ikkagi noh, on õppejõude, kes toituvad sellest, Mihhail Lotman, näiteks kui tal on paar punkarid on tagaistmel, kes hüüavad midagi vahele, vot see käivitab ta, see nagu viib asja edasi. Et see on see, mis hakkab liikuma, siis korraga neid hetki ma nagu püüan ja siis on olnud sellised tõesti, et me läheme külla üheksakümneaastasele professorile, kes teeb enne meiega meeleiba ja moosisaia ja siis me räägime sumeri ajast ja, ja kiilkirjas savi tahvlitest, aga no et see on hoopis teine õhkkond, aga see on, see on jälle hästi lahe. Mingis mõttes. Mis sul tulemas on, mis ööülikoolis sellised viimased asjad on, kas siis juba purgis? Ma lasin, ma vaatasin raadio, kahes on, keegi on teinud Toomas Pauliga. Eks meil tuleb huvitav, huvitav, kes võiks olla, ja selleks see loeng, kus ta käis teada see suvepäevadel ja räägib elust ja sügise poole veel nähtavasti palju asju. Aga. See on põnev, igatahes ülikool ülikool siis y iga üksiloniga. Ee on see, kus iga inimene peaks vähemalt korra läbi käima, vaatama, mis seal on, kes on need inimesed, mis teemadel räägivad. Väga-väga-väga tänuväärne aitäh, Jaan tõesti, mina isiklikult need tänangisin selle eest, et sa oled nii palju aidanud veeta õhtutunde, sisuka info ja. Huvitavate materjaliga sinu auks sa said ise valida järgmise muusikapala. Ja, ja vennad Jaan Johansoni. Räägi võib olla. Et täitsa küsisin, et võiks olla mingisugused lood, et mis on kuidagi seotud enda eluga ja vot see Johansoni eeter, mis on siis üle 10 aasta vanune, võib-olla veel vanem, siis ta mingite sisse, et see oli see, mille ka mina istusin kuskil laia tänavastuudioaknas, ütlesin jalgu alla ja vaatasin nagu maailma, et see on selline eesti psühhedeelia nagu kõige lahedam kujul. Elu kõnnitee looja tolmu ja vasakul pool kõrged varbad. Varbade taga, selges sulavesi jäi lampe nii alla. Oled sa ametis mõtetega, millise mõttega? Arvad, et saad sabas kinni seal ainsana võttega? Seintel katustel õieli taldrikud, rüüpas kosmilist suppi kel köögis koka pooldutusi, lööb kõigil lusikat käest ära. Poolse pildiga vikerkest värise. Kaenlaaukudest tilluke sinine taevasärk, käri. See. Kas käin mööda lõhnavat vaikust, kui tumedat siili hõbepoolidelt vedades peenikest usaldusliini? Mõtte sirutub silmates südamel Upmasid kirevase Kadalikudes koogavaid sund, masid. Aga tita ei saa ja ei taha ja ei tule ja ei lähe. Kuidas tikutesse maa, kihkabet, kõri on kähe. Põgene vabatita laskahise Peeter Rokk on sama mis kalju on sama, mis. Eeter peete reeter ei per peetereiter, eeter, peete reeter, eeter Peetri ümber ümber linna, istume teravalt katuse, viilul. Heledas sooja pööninguluugist piilumas, viiul. Viivi noor Toomas Vii viina. Siin sõda ei käi ja sõbrad on elus ja kõik see jääb meelde. Kohvikoore ja kurkide lõhn ära hammusta keelde. Õnnekombel on selge pinnatus ka mille kannatus piiridel üksik- ja. Kas lähenen alla, kui üle jääme? Või lähe? On Lääne ja. Või lähen üle, kui Allane jaane. Kas lähene laguni ülene ja me ei lähe üle lave jääre? Päike Pedaru, siin me oleme saade ja külas, meil on täna Jaan Tootsen. Räägime filminduses natuke, et Jaan, sa oled teinud kaks dokumentaalfilmi ja nüüd on käsil kolmas uue maailmaelust ja selle seltsi tegemistest, mida sa teinud juba viis aastat. Kas see siis ma saan aru, sa tuled nüüd kohe välja, oktoobris? See on juba jahutata just see, et kui see pikk distants on viis aastat koguse haarad, siis oktoober tundub tõesti ei oska kohe homne päev. Aga nii see on jah, et, et ma ei tea, mina ise küll praegu sellises üle üleväsimuse ekstaasi vahel olles tunnen, et noh, teatud mõttes ta mingisuguse etappi nagu väga suur töö sellega juhuslikese see viis aastat, noh kunagi nõukogude ajal nõuka-ajal ju ka elu käis viisaastakul järgi, aga lihtsalt kukkus välja, kukkus välja, nii, jah, siis ta oli, kui Jaak Kilmi tuli selle jutuga, et 2006 sügisel, et võiks teha filmi, siis ei olnud veel sellest uuest maailmast mingit juttugi. Et siis oli veel Erko Valk, Marten Kaevats ja prussakovi nimeline jalgrattaühing ja suured aktsioonid missiseks tulemalise Vabaduse platsi vabastamine lilledega ja et noh, kasvõi see on muutunud, praegu on nagu hästi normaalne sõita sealt Vabaduse platsist mööda, eksid, seal ju ei ole parkivaid autosid, aga siis oli see igapäevane reaalsus. Et see selles mõttes jah, et aga kui alguses juttu oli, et siis oli tõesti see, et kuskil terve pikalt teeme niimoodi aasta jälgima kaks aastat. Aga siis kogu aeg, see on nagu selline kiusatus, et kogu aeg on läinud nagu järjest huvitavamaks ja siis on siis nüüd lõpuks tõsta, et pärast seda viit aastat, et nüüd ma tunnen, et mingisugune rütm on nagu täis või et noh, nüüd on õige see film välja tuua. Räägi natuke sellest uue maailma fenomenist, et uus maailm üks linnaosa Tallinnas on täiesti nagu linn linnas täiesti omaette nähtus, nii elujõuline. Seal kogu aeg toimub, kõik on justkuinii nagu võikski olla, eks ju, ka mujal. Et räägi, mis on see uuema fenomen, kuidas ta sai selliseks. Ilmselt on nüüd inimeseta, et ikkagi mingisugune selline kriitiline mass peab olema, et, et õigel ajal olulised inimesed hakkasid midagi tegema. Ja noh, nüüd on sellest räägitud, ta nagu sellise kodanikuühiskonna selline esimene sahk mis on sellest sitast läbi tõmmanud ja nüüd teised saavad tulla sellise valgete pükstega ja teha edasi, sest noh, mõtlen, kui palju on tänu või sellise uue maailmatuules tekkinud uusi seltse ja need oleks need sõltumatu tekkida. Kadrioru seltsid, ütleme, telliskivi kalamaja, kus ma ise elan, et see noh, see on see uue maailmatuul, mis, mis nüüd kõiki tagant. Ja see uus maailm siis tähendab, või noh, need, kes Tallinnat võib-olla nii hästi tea tiirleb siis selliste asumite ka uus maailmale jääb sinna vist Juhkental läheb ühele poole õia kitseküla ja mis sealt siis tulevad, ühesõnaga on jah niimoodi, et ta on Pärnu maantee ja siis on seal Suur-Ameerika tänav ja teiselt poolt on siis tehnika tänav küllaltki piiritletud ala. Just alati noh, välismaal tuleb seda seletada. Kuidas filmis tuleb juttu, et, et see filmi pealkiri on uus maailm väga pretensioonikas. Räigelt kütame selle peale väga lahe mäng, et see on selline kokkusattumus, et ongi ajalooline piirkond Tallinnas, et seal oli olnud kunagi hästi ammu kõrts nimega Ameerika ja siis tekkiski selline piirkond Tallinnasse uus maailm nagu kala, et selles mõttes ei ole tegu mingisuguse religioosse sektiga, eks seal ongi planeedi komeedi tänav ka siis minu meelest kuskil seal just seesama kant, kas küsivad ka välismaalased, kas seal saab nii-öelda nagu seda Marju Haanate niukseid asju vaata nagu on mõnedes kohtades sellised nagu hipilinnaosad seda sellest on küll jah, et on olnud juttu, et kas see on nagu seks Kristiaan ja ta ütles, et noh, et, et kas niimoodi ikka ütleme, et ta on uus maailm on ikkagi väga oma näoga. Aga just selle filmi puhul ma kõige rohkem tahan rõhutada, et see oli niimoodi, millest ma alguses küünte-hammastega kinni hoidsin. Et see mingil juhul ei ole mingisugune nagu kodukandi kroonika või selline nagu pannkoogi või festivalide film. Et see on kõike muud kui seda, et noh, need on, need, see on, see taustsüsteem on koguse kodanikuühiskond mingisuguse vägeva asja vedamine või ta on ikkagi täielikult nagu üldinimlik teema on konkreetsed inimesed nendevahelised suhted, nende muutumine ajas, et see on see, mis, mis on selle filmi nagu sisu. Milles asi kannab. Aga on seal uues maailmas selliseid mingit huvitavat kommuunid, ma ei tea, mingid vasakpoolsed võib-olla isegi radikaalsed või hipi omad või, või mis, mis seal on punkarid või, või midagi sarnast. Vot see uus maailm on hästi suur, seal on vist üle 7000 inimese elab ja, ja üks selline, kes seal olnud uue maailma seltsimaja, kus on siis läbi aastate tuhandeid inimesi läbi voolanud, seal on hästi palju ka kogu selle kautšeff väriliini, on seal väga paljud inimesed peatanud noh, täiesti sadade kaupa. Et see on siis selline selline keskus, aga mis nüüd puudutab nagu sellist ilmavaadet? Vot see on, ma ei teagi, ma arvan, et poliitiliselt küll ennast kuidagi liigita, et selline vaba vaimu, jalgratta noh, jah, kõik, kõik see, ka see hea, mida see kodanikuühiskond võiks pakkuda. No näiteks sel aastal tehti uuemaal moed keset Tallinna linna rajati aed, kus igaüks saab kasvatada seal, sest maitsetaimi ja värke, et just uus maailm sai alguse väga-väga konkreetsest episoodist. Et needsamad uuemal poisid ja tüdrukud istusid tellingutel ja taastasid ühte ühte vana maja renoveerisite siis seal just sõid seal ja värvisid ja elasid päevade kaupa, mis inimesed hakkasid alt mööda kõndima. Ja siis hakati ütlema tere üksteisele. Just seesama see, ütle inimesele tere, et see on see, see, mis oli selline nagu kandev idee alguses. Kunagi vist Indias sisendist kandile, kuulu tsitaate läbi läbi Fred Jüssi öelduna eta, et inimene kõnnib elu jooksul ära sama pika maa nagu on maa pealt kuuni. Aga ta ei vaevu kõndima kahtekümmend meetrit, et minna üle tee, ütelda oma naabrile tere. Et see on see, milles see pauk algas. Jah, see on see, mis me kainem ennist rääkisin, et inimeste inimesed ei ole nagu nagu sõbralikud hoolida? Jah, või kas see niisugune tähelepanu sellele, et kas, kas Eesti inimene on selgelt nagu saama peal väljas, et ei tea, kas sealt saab midagi mingit tasuta süüa või juua, tähendab ikkagi inimene vaatab Eesti inimene selle peale ka? Ma arvan, et see on küll ka millega, noh, et kui see seltsigrupp on arenenud aja jooksul ja noh, et on mingisugused. Ega eesti inimene on ju suhteliselt selline noh, tuim ja ka ju ise ei viitsi ju keegi väga teha midagi, et siis nad kas haakub siis mingisuguse asjaga lõpuks või, või noh, vaata sama, võtame veel nüüd see kuus aastat tagasi 10 aastat tagasi. Et Eesti inimene on ikkagi ju tema kodu ju on see, et uks läheb lõksuga kinni, eks, ja, ja see, et ei ole ju seda tänavalt, algab kodu või kodu, mis algab tänavalt, see kuulub nagu rohkem mingi itaalia juurde kuskil mõnusatest platsides inimesed lihtsalt istuvad ja ajavad juttu ja et see on nagu noh, nii palju vaatlejana olnud ka see uue maailma idee algusest saati. Aga ma veel rõhutan seda, et et olles nendel inimestel kõik väga lähedal, et mingil hetkel ma sain aru, et, et noh, peab jääma nagu dokumentalistina selline nagu karge vaatlev pilk või et seesama distants, et, et see ei ole see, et, et nad on kõik väga lähedased sõbrad. Aga teistpidi, et hea dokumentalisti ei ole kunagi hea inimene, et seal noh, et kui te saate sellest aru, et see ei ole olnud ka väga lihtne protsess jälgida, jälgida seda, seda kampa, et seal on Noh, ma arvan, et kui te mõtlete kõiki iseennast, kui, kui kelle, kelle kestahes elust hakata tegema filmi. Sest ausalt filmi või sellist mida oleks huvitav pärast vaadata, et kui keegi hakkas minu elus tegema filmi, mul on väga kahju, et keegi ei ole teinud, eks, aga see on üsnagi suur katsumus mõlemale poolele, nii seda, keda filmitakse kõige seda, kes filmida, et see on jah. Ma saan aru, et eks ole, et on, ka, on ka niukseid, piinlikke hetki ja pisaraid. Et noh, päris siuke poIe rism ei ole, aga noh, midagi sellist. Et kui oktoobris tulevad need uue maailma seltsi tegelased sulle esilinastusele, kas siis nii mõnigi võib veits hambaid krigistades? See on huvitav, seda lihtsalt ma olen nagu testinud erinevate inimeste peal, et et seal, selles filmis ei ole ühtegi nõmedat tegelast, kõik on ääretult sümpaatsed nagu Lottes, et seal. Aga see ei tähenda seda, et nad ei või olla mingitel hetkedel nagu hädas või ei ole seal nagu tõsiseid katastroof või mingitel hetkedel. Aga et nad kõik mõjuvad väga-väga mõnusalt. Ma arvan küll, et, et kellelegi et keegi ei tule nagu kino ukse taha jalga nagu ette panema, et mis ilm pealkirjaks filmi pealkirjaks vist jääbki, uus maailm. Uus maailm, uus maailm, muide, peab festivaliga sel nädalavahetusel, laupäeval ja pühapäeval need toksida, siis see uus maailm poee ja siis saate aimu, mis seal täpsemalt toimuma hakkab. Nüüd on aeg muusikaks, mis meil on ootel, järgmiseks. Sa tahad. Jap siin on siis pink Floydi, eks esimene albumist esimeselt albumilt lugu siia Emily Play, kui ma nüüd ei eksi. Ja siit arretilt on see vist on oma loo autor. Räägime Jaan Tootsaniga, kellel valmimisjärgus või vist on juba valmis, eks ju, on vist täiesti valmistatud pildirida pildirida, valmis dokumentaalfilm, uus maailm siis Tallinnas asuvast väikesest, väga armsast ja elujõulisest, sellisest vibreerivast linnaosast uues uus maailm ongi seal linnaosa nimi. Jaan ise elad kalamajas, kalamaja on ju ka ellu ärganud, juba viimased aastatel toimub kuidagi elustunud, taaselustunud minu meelest jälle kuidagi atmosfäär on muutunud ja inimesed tegutsevad, et ise sa oled n elanud ju mägedel pikalt, kas oli või ei. Mallo Lasnamäel Tanja. Noh, ma ei tea, ma tean, inimesed, kellel on ka meeldin Lasnamäe, kes Lasnamäe filosoofid, kes räägivad, kui äge see on sihuke prantsuse Legorbusi stiilis tehtud kastmajade ma ei ole sellest kunagi aru saanud, see äge on minu meelest kõige kurvem lapsepõlv, mida ma võin kellelegi välja mõelda, on sellised täis pikitud liftides ära põletatud lifti nuppudega hallid majad, võib-olla see kõik on muutunud praegu. Aga noh, minu lapsepõlve mälestused, et see, mida mina püüan näiteks oma lastele pakkuda seal kalamajas, et see on küll hoopis teistmoodi omalajal. Kas see ei olnud nagu õnnelik, et sa said liftiga sõita ja nii edasi? Tead, ma vist vaatasin umbes seda kõrvalt nagu sellena või on see nüüd tagant, noh, laps on ikka laps ikka käidi õues mängimas ja kõike, aga, aga see, mida ma näen, et ma võin oma mingisuguse kolmeaastase poja tõsta õhtul öösel ratta selga minna kusagile mere äärde, mis seal 200 meetrit eemal. Et seda asja ei ole nagu varem olnud või see, et ma võin minna nagu oma kodukandi kõrtsu 200 meetoriteks ja kus on mis on tõeline selline nagu Ida-Berliini vägev pubi kus on kõik olemas hea toit, head inimesed, voolab head jooki ja see on just see kodukandi asi selles, et ma ei pea minema kusagile välja. Noh, selleks nii-öelda ja pagariäri, eks ju, et lähed hommikul värsked saiad ja asjad, mõtlesin see idüll, et mis on väga super. Kas see ei ole kuidagi sellesama teema, see suur selline taastulemine, et inimesed kuidagi ta esiteks looduslähedus jätkusuutlik, kus keskkond, eks ju ka teiseks sellisesse nagu võib-olla mingist moodsast ma ei tea, klaas kroom teemasse tagasi maaläheduse juurde, et ise teeme ise, kasvatame maitse taimekesi, käime turul selline kuidagi nii-öelda maalähedane elu linnas. Ja, ja see on tegelikult, see on hästi loomulik, et kui see on, kui seda nagu sihukse trendikiriku liikmena teha, et nüüd oleks äge olla sihuke öko, et see, see on nagu noh see võiks olla kurb, aga ma ise mõtlesin, et kui palju ma ise olen rikutud, tegelikult on see, et ühel päeval leiaksime õunakooki tegema kodus ja siis ma mõtlesin, et neid peab ikka poodi minema, eks, et meil ei tule välja, ei saa kooki teha, siis korraga mõtlesime, et kuule, mida, et neil on aias. Õunapuu on lookas, õunu täis noh, Tallinna kesklinnas taga head õunad mere ääres. Noh, et maapind on õuntest paksult täis ja ma mõtlen mingisugust minema kuskil prantsuse või Poola õunu tooma. Nuts on juba see esimene samm, aga just, et see on nii äge, et sa saad käia turul näiteks ja ja samas noh, ühtepidi ma arvan, et see on kõik see, mis on ka mujal maailmas olnud, et need Soome lahedad kalaturud ja noh, et see kõik ühtepidi, see on nagu loomulik protsess üle maailma. Teistpidi noh, inimesed, kes on käinud ja näinud, et on võimalik teistmoodi midagi võimalik on needsamad kas või need uue maaelu unistused, et need on ju milleski alguse saanud. Et sa saad aru, et ongi normaalne ju sõpradega tõsta söögilaud tänavale, süüa seal, eksju, et selle jaoks ei ole vaja alati linnavalitsusest mingi luba, võtame. Et kõik asjad toimuvad spontaanselt, eks me oleme vaba ühiskond, aga noh, eestlastel on see, et ei tea ikka, mis teised mõtlevad või seal oli, mäletan, uue maailma alguses olid kinoõhtud kohe laks, leiti mingisugune elektrikapp, sinna tõmmati voodilina külge kellelgi kodus ikka mingi projektarali ja näidati filme siis kutsute elektriga piginaxexe, tulid kohale, naabrid, võtsid oma taburetid kaasa, istusid seal, vaatasid filmi, keegi seal mahla kooki, et selline elu, et see on nagu veel. No vot, see on nüüd, ma ise tulla kalamajas elada, sest see on meil kuidagi märkamatult iseenesest on nagu tekkinud, et seal järjest laienenud. Et kõik tahavad ka panustada, sest ma mõtlen, vaata see kino, millest sa rääkisid, et kas see kuidagi küsimust, et aga kes selle elektri maksab ja no ei, seal ongi just see, et alati on võimalik kellelegi läbi rääkida, et keegi naaber ikka sikutab oma selle traadi sealt alla, et, et noh, need on nagu läbirääkimiste küsimus. Aga ma ütlen veel, et see kõik ei ole nii lilleline, kui me võiksime, arvates ei ole nii lihtne. Ei ole võimalik, et saada ka näiteks Tallinna linnavalitsusest kohe väga kiiresti luba autode sulgemise, nende asjad, mis on näiteks praegu iseenesestmõistetavad, pannakse kinni mingisugune viie tee ristmik kaheks päevaks tundus kuus aastat tagasi. No kuule, utoopia ja mis mõtlete nüüd, kuhu need autod lähevad sealsamas ka ükse, millest uus maailm on alanud, see autovabaduse idee. Ja veel kord ma rõhutan, et kui me räägime filmist, siis filmi, see on ikkagi, ütleme kogu see kodukandivärk on nagu selline taustsüsteem, aga film on ikkagi portreelood nendest konkreetsetest inimestest. See on niisugune grupi grupidünaamika öelda isegi kõlavalt näiteks ühe revolutsiooni anatoomia või, või mida, mida iganes, et aga aga see ei ole selline noh, et selle koogirulli filmi nagu mainisid ka, eks ole, et uue maailma selts oli mõneti nagu sihuke noh nihukest pioneeritegevust, teerajajad ja see on nakatanud ka teisi üle linna, et kuidas sul endal seal, kas kalamehe seltsis oled aktiivne? Ei ole võib-olla. Mu enda ma olen küsinud seda, miks ma siis ise ei ole, aga et noh Ma olen ise jah, kuidagi noh, minu jaoks ongi, ma olen juba nagu teine põlvkond, eks ma olen juba nagu nagu suur laps, et meie jaoks on see maailm juba loodetakse, et ma ei ole selle jaoks kuidagi panustanud, et keegi, naabrimees kõrtsu üles ja et ma saan seal käia, jumistada õhtuti näiteks et see on olemas. Aga ma ütlen, see filmi tegemine kuratlikult raske pikk periood mulle aegagi mõelda, ma olen olnud viis aastat sisuliselt iga hommik olen mõelnud sellele, et kust, kust otsast nüüd pauk täna tulla, eks, et kus on vaja kohal olla millisel seda õiget hetke maha emaga ja siis see meeletu aega selleks, et et kui on olemas 250 tundi materjali, kui te nüüd mõtlete seda viie aasta peale, see tundub nagu noh, meeletu tulnuka lollus, ebaprofessionaalne, eks ju. Aga lihtsalt sellise pika aja jooksul kogunebki seda materjali, et seda maaki, milles seda kulda sõeluda, et seda on olnud nagu päris piisavalt. Ei, see ongi nagu see just et sa räägid, sa tegid filmi, et noh, normaalne inimene ongi tööd, eks sellest on võib-olla pere ka ja nüüd kuidas ühiskondlikuks avalikuks tegevus ei jäägi ju väga palju nagu, nagu aeglaselt ja ei ole isegi olnud aega ju lastega oma lastega tegeleda. Ma olen pidanud selle sama filmi tegemise ajaks olle sõprade abiga, eks ehitama endale korteri ja ma olen saanud ühe lapse, teine on juba olemas. Ja sellel samal ja järgmisel hommikul ma läksin juba uue uude maailma filmima, sel ajal, kui ma olin 10 tundi tagasi lapseni nabanöörile, palju sul pallis lapsi, andis ta teada üldse, võib-olla noh, nii palju tööd on olnud, et vahepeal on siginenud nii palju, et, et ei ole lugenud. Praeguse seisuga see naine pane meili, räägitakse, et kaks last. Kui sa räägid siin kõik uus maailm, film ja need, nende inimeste unistused ja üldse kõik need suured unistused, mis on sinu enda isiklikud, sellised unistused, suured suured unistused. Jah, nüüd, kui film hakkab purki saama, eks ole. Et siit edasi või üldse nii, jah, see teema ja see on kohutavalt hea teema, aga et ma ei tea, kas mõtleme vahepeal pastakat just. Seal ei, pastaka lugu, bella moor, räägime Jaan Tootsaniga ja sellel hooajal siis Jaan sulle aega mõelda, ma arvan sellega ennegi mõelnud, et mis on sinu suured unistused. Hetkel, eks jah, vot kui nüüd tõeliselt nagu pöörane filmi tegemise periood, see viis aastat on läbi ja noh, ma just rääkisin, ma olen enda jaoks on nagu see mingi etapp on nagu läbi, et et kohe sellist nagu nii-öelda vaatlustoki, nagu ei jaksaks hakata tegema. Et siis ma arvan, et, Ma ei tea, ma, ma arvan, et lihtsalt mingi natuke vedelam, et ma tahaks nagu võib-olla isegi kuskil natuke ringi vaadata, rännata olla Eestist ära, et mitte mingeid aastaid, eks, aga võib-olla piisab mõnikord ka mõnest nädalast või mõnest Kuustki. On sul mõni jah, piirkond, mis on eriti kuidagi kutsuv, atraktiivne, mis kant sulle sümpatiseerib? Või täiesti isegi mõtlen näiteks Lääne-Euroopa peale, ma ei ole mõelnud kusagil Indiasse minna või aga mida, kasvõi Lõuna-Prantsusmaast kuni Inglismaani, et oleks väga kihvt. Et seal ongi noh, ma ütlengi, et see ongi naljakas, et ma kogu aeg selle sees see filmi tegemise sees olla, et veel pikka aega minu jaoks on see hästi uus, hästi palju selliseid, mingeid uusi impulsse või noh, nii kohutavalt palju asju, mida ma olen pidanud enda jaoks selgeks mõtlema näiteks kasvõi mingi dokumentalismi eetikaküsimused, et mida sa tohid ja mida sa ei või, ja kuidasmoodi ja mismoodi seal noh, öösse samase ilu, rõõm ja valu on nagu enda seest läbi käinud. See filter nagu mingis mõttes nagu täis igasuguseid asju, et natuke tahaks kuskil ujuda vabas vees ja mõelda, sest minu meelest on, ei tohi vist ise nagu rääkida, nii, aga mulle. Mulle tundub, et mingi väga lahe asi on nagu valmis saanud ja ma väga ootan või noh, ootan ka seda, et kuidas sellele, milline vastukaja tuleb sellele või noh, ma arvan, et hästi paljud inimesed, ootused on nagu ühed aga et siis see, mis nüüd on nagu olemas. Et ma arvan, et see võiks pakkuda nagu hästi palju selliseid rõõmsaid üllatusi ka nagu filmin, aga jah, muude asjade suhtes, et ma olen püüdnud ikka, et kui ma midagi teen, midagi ette võtta, need oleks nagu mingisuguses enda suuremas pildis sees või et iga, et need asjad ei ole nagu juhuslikud, see ööülikool ei ole juhuslik. Ja et see film ei ole juhuslik, et ma olen ikkagi piisavalt noh, egoistlik, et rajamaks. Endale mõnusaid elu, nirvaanasse see nali, eks ju. Et see need on, kõik on nagu mingisugused suured õppetunnid nagu et see ei ole nagu noh, mis on, et ma olen, ma olen ise inimesena kohutavalt palju kasvanud selle, kas selle, ütleme selle tõesti selle viimase viie aastaga, kui seda filmi on tehtud, sest ega siis muu elu häälega seisma ja et ma olen seda ööülikoolide endi edasi ja ja teinud muid Niukest kribu-krabu veel juurde, aga et, et see on jah. Kribu-krabu, st rääkides siis üks tore asi on see korjad lugusid, et ETV-s siis kass jookseb vist praegugi veel, eksju on selline Tallinn 2011 programmi kuulub mõneminutiliste lühidokumentaalide sari, üks lugu ja sa oled öelnud, et sa korjad lugusid juba 2000.-st aastast saadik ehk siis 11 aastat otsa siis lugusid korjanud. Kas sa korjad neid siis nüüd ka videos? Ja ma olen jah, hästi ütleme, 2000.-st vist läks, oli noh, meil on, raadios on selline lühivorm nimega üks lugu, kus iga kord üks inimene kõneleb ühe loo, mis on siis tema jaoks kuidagi noh, oluline, et see ei pea olema midagi ülimalt keerulist, et see võib olla mingi väga lihtne tähelepanek, aga mingil hetkel, sest noh, tehes nagu ise ka pikki intervjuusid taipasin, et inimesed, kogu aeg räägivad mingeid lugusid, aga aga samas noh, ratsutatakse nagu ülejäänud tuled ning teised teemad peale. Siis võikski olla niimoodi, et noh, nagu üks oksake, mille sa võtad nagu luupi, et üks mingi haiku või selline ongi üks konkreetne lugu, mis kannab ühte olulist mõtet. Siis jah, et ja kuna meil lugude jutustamise aasta eksju mereäärsetel lugude jutustamise aastat, siis selli selle tuulas oli nagu väga hea. Vot see ongi see haige projekti majanduse elu, eks, aga aga mõte ise on hulga vanem olnud, et kui me neid mõned videolood juba ammu ennem teinud. Aga siis tänu sellele kultuuriaastale, et sai võimalikuks neid hakata teles tegema. Palju sul neid lugusid on, sa mõtled nüüd viimase 11 aastaga, kas neid on ka juba kümneid ja kümneid või lausa sadu? Tead meil vahepeal lenduseks kõvaketas, tehke alati Bacape oma asjadele, ühesõnaga mul on see järjekord on käest ära, et on olnud sellise tsükliga nagu, et iga nädal üks lugu raadios, siis nüüd on teles samamoodi ja järgmine aasta see lugu tassi läheb edasi, et et minu jaoks alles olnud nagu selline ühe aasta projekt kunagi, et et ma arvan, et see võiks olla selline nii-öelda elukestev projekt, neid lugusid korjata. Kui sa räägid, et sa kurjade inimeste lugusid suhtled inimesega, ütled või noh, loodetavasti see enamasti tuleb kuidagi jutuses välja ka. Ilmselt mingi hetk sa ütled, et jutustaks lugu, eks, et kas sellega nii nagu kui öeldakse, et tee nalja, siis ühtegi nalja ei tule pähe, et kui ma ütlen sulle praegu, et räägiks lugu nüüd See ei, see on, sa oled sa täpselt õige asja nagu ära tabanud, et vaata nüüd neid lugusid, räägitakse ka häid lugusid, räägitakse tõeliselt häid lugusid, räägitakse kuskil saunalaval või aidatrepil või kuskil külapoes, eks kõige noh, et selles mõttes, see on tõesti tõsi, et ta on väga kapriisne žanr, et vaata intervjuus on ikka niimoodi tõusud-mõõnad, eks ju, vahepeal lobised midagi kohapeal läheb midagi väga Sandlike edasi anda, midagi öelda. Aga et Loogangi lühivorm, eks ju, ütledki, et kõik sellega ära ütlema ühe kaadri võta, eks, kaks minutit. Tuleme lugu, et see on, ma väga austan need inimesed, kes on saanud selle ga hakkama noh, et tihti tõesti, et kui sa salvestad kaheminutilist lugu, selleks võib aega minna tunnikene või, või kaks, inimesed peavad saama ennast soojaks rääkida, et siis on noh, nii-öelda lendstardiga köögilaua taga lugu rääkida on ju palju normaalsem, lihtsam et just need tihti ongi see, et kui tulevad mingid kaamerad või mikrofonid vahel, et et väga palju olulisi asju ju. Noh, ma ei tea, rahvalaulukogujad ei olegi ju kätte saanud, kui nad on läinud niimoodi kaamerate ja riistadega välja, et seal on hästi. Mulle väga meeldib see, et kuidas sa just, kuidas seda ikkagi seda lugu kätte saada. Jah, pulki saadud. Jah, see on tõeline väljakutse kuulamegi, ühel muusikaloo, vahepalaks. Suuk nuhtlemine, tahad midagi selle kohta öelda? Vot suugiga on see, et alati mulle kohutavalt meeldib see suukja, Aleksander Müller ja ma alati olen imetlenud, sest see on ju noh, Eesti bänd 70.-test, kes tekki juba sel ajal nagu tõelist maailmamuusikat. Et kui noh, ütleme sellist vana Aleksander Müllerita Tartust siukest bluusimees teevad kõike, aga etalli noorena selline tõeline noor Jim Morrison ja, ja noh, minu meelest on Doors ja suukan täiesti võrreldavad noh suugi puhul sihukese proge maiguga ja see on ka veel äget seal bändis olid ju Tartu Ülikooli füüsikud ja nad ise ehitasid analoogplokkidest need kohalikud Hammond ele elektriorelit, et no see on niivõrd äge, saad aru, et sa tahad midagi nii teha ja siis ise seal mitte midagi ei ole, eks ju nagu 60.-te tüübid on suure uhkusega räägivad praegu, kuidas nad käisid, eks ju, telefoni neid mikrofone varastamiseks, aga mehed tegid endale ise pillid valmis, tegid tõeliselt head muusikat, et ma alati, kui ma saan, küsib mu propageerin sukki. See oli siis ansambel suukja Aleksander Müller vokalisti osas ja ja tõesti, noh, Jaan Tootsen selle loo välja valinud jäid, said jälle propageerida ja aitäh selle tahtsin just küsida, et Jaan, sa oled nüüd ikkagi noh, eriti viimased viis aastat see, see viimane peetile Edgar siis, eks ole kõvasti kosunud kasvanud igas mõttes ja, ja nüüd oled saanud nii palju targemaks, et kas oma teadmisi ka edasi annad, et päike, moraalne kohustus lausa oleks. No vot, nõust ongi see, et me ju ise õpin seda aga et kuidagi juhuse tahtel on see, et vanalinna hariduskolleegium, mis on nüüd kolm aastat olnud juba filmi klass Andri Luup juhib ja Maria Peterson Teatrumist annab näitlejameisterlikkuse tunde, et siis seal korra nädalas on tõesti selline tund nimega siis dokumentalism. Mina olen ise kutsunud seda siis samaks nagu lugude jutustamiseks, et kuidas, et kui mingisugune teemaaegset, kuidas siis seda edasi anda, aga mis me just muusikal vahepeal rääkisime, jõudsime rääkida seda, et et mina olen nagu praegu pööraselt vaimustunud just nendest praegusest kaheksateistaastaste põlvkonnast, et ma ei tea nagu siukseid nutika maid, tegelasi kui ütleme parimad ütleme nende hulgast, siis me võib-olla ma olen lihtsalt ümbritsetud selliste väga teravate pliiatsite, aga aga need on hästi-hästi. Kihvt, et ma saan pigem nagu iga kolmapäev sealt sellist jõudu ja innustust. Et see on selline vastastikune, et nemad oma värske lähenemisega ja sina siis oma juba kogemustele Mis kogemus, aga just see, et mul on nagu kihvt ja see, et kuna ma olen ise kogu aeg käte-jalgadega selle nüüd nagu vana valu higi, siis värskelt filmi tegemise juures, et minu jaoks on hästi põnevaid avastusi, et siis ma saan nagu käigu pealt rääkida, et mis on nüüd, mis on siis tänane teemal, mis eile juhtus? Et noorsugu ei ole hukas? Ei, seda kindlasti mitte, igatahes suur aitäh, Jaan Tootsen sulle, et sa said mahti tulla meile jutustada ilusti maailmas tema tegemistest. Kuulajatele teadmiseks, et Jaani uus dokumentaalfilm, mida viis aastat tehtud viis aastat hommikust õhtuni õhtust hommikuni, minu kaastunne su perele. See on siis oktoobri algusest kinodes Uus maailm, uus maailm ja teadmiseks, et sel nädalavahetusel on uue maailmafestival väga palju toredaid tegemisi lastele, peredele, noortele, vanadele muusikat, kunsti, kultuuri, vaadake uus maailm, poee kolmandal-neljandal ehk laupäeval ja pühapäeval see siis on Tallinnas, kes isegi ei ole Tallinnas kohale tulla, see on tõesti selline omalaadne nähtus. Uus maailm on tõesti nähtus omaette. Igatahes aitäh Jaan sulle ja muidugi ööülikool, kodanikud, ülikool, y-iga on koht, kus iga inimene peaks korra vähemalt läbi käima, vaadake seal tänuväärset materjali, tohutult palju. Aitäh sulle, Jaan lõpetuseks jääb meil mängima detool, staad mingi mingi kommentaariga öelda, miks. Torssi kõige elurõõmsam lukku ja see on see puhas energia. See on see minu noorusaja haa millega nagu sai aknad lahti teha ja kui mingi jama oli, et siis sai edasi minna. Aitäh Jaan, aitäh, kallid kuulajad, kohtume homme käiga.