Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku kolmanda mai olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku toomolukord. Eesti saatkonna juures Moskvas muutus täna rahulikumaks, suursaadik Marina Kaljurand ise on teil Eestisse plaan näilisele puhkusele. Interfax teatab, et ühendus Naši lõpetas pärast Eesti saadiku ärasõitu saatkonna blokaadi. Täiendavat infot selle kohta, kas see teade tõele vastab, loodame veel saate jooksul saada. Mitmed Venemaa poliitikud on kutsunud moskva protestijaid vaoshoitusele. Eesti on täna saanud toetusavaldusi ka mitmetest välisriikidest. Valitsus eraldas 20 miljonit krooni korra rikkumistest põhjustatud kahjude hüvitamiseks. Seni kogutud tõendite põhjal võib väita, et rahutustes hukkunud Dmitri osales röös rüüstamises. Politsei tegevusega tema hukkumine seotud ei ole, kinnitas tänasel pressikonverentsil juhtivprokurör Lavly Lepp. Eesti raudtee ja Kalevi juhid kinnitavad, et Venemaa kaubavahetus Eestiga on juba vähenenud. Transiidifirmadest kannatab vähenenud kaubakogustest enim EOS. Peaminister ütleb, et transiidi katkestamine lööb eelkõige vene ärimeeste pihta. Tallinna volikogu tegi tänasel volikogu istungil avalduse, milles mõistis hukka linnapea Edgar Savisaare tegevuse kui riiklikke huvisid kahjustava pensionil tõstmise seadus läbis riigikogus esimese lugemise. Kaitseväe suurõppuse algus lükati edasi üheteistkümnendaile maile Ida-Viru maavanem Ago Silde esitas tagasiastumispalve. Parim toiduaine 2007 on Põlva piima, muu funktsionaalne dessert kirsi. Tartus algas kirjandusfestival Prima Vista nii öösel kui homme. Päeval sajab mitmel pool hoovihma, öösel võib tulla ka lund. Öösel on temperatuur null kraadi ümber, homme on kuus kuni 11 kraadi sooja. Nüüd siis kõigest pikemalt ja kõigepealt sellest, et tuletame meelde, et eile õhtul rääkis välisminister Urmas Paet telefonitsi Vene välisministri Sergei Lavroviga. Urmas Paet avaldas teravat protesti seoses Eesti suursaadikule suunatud rünnakuga, mis toimus eile hommikul Moskvas. Lavrov kinnitas pärast möödunud reedest telefonivestlust on vene korrakaitsjate arvu Eesti saatkonna ümber suurendatud ja rannahoitud hulk ründeid. Välisminister paeti hinnangul ei ole suurendatud turvameetmed olnud piisavad ning neid tuleb otsustavalt tõhustada. Oleme nüüd saanud teate, et Marina Kaljurand, Eesti suursaadik Moskvas on sõitnud või õieti teel Eestisse plaanilisele puhkusele. Ja selle peale teatab Interfax, et liikumise Naši aktivistid on võtnud maha blokaadi Eesti saatkonna juurest Moskvas, kuid jätkavad siis nõudmisi, et Tallinn vabandaks seoses Tõnismäe monumendi teisaldamisega ja nad ise valmistuvad Eesti saatkonna Moskvas demontaažiks. Aga helistasime just äsja Moskvasse ja seal Franekdersidski päriselt ei kinnitanud. Ta ise küll hetkel ei olnud saatkonnas, aga aga ta ütles, et tema meelest ei ole see blokaatoris maha võetud, nii et me loodame seda infot veel saate käigus täpsustada. Nüüd aga sellest, mida räägiti täna valitsuse pressikonverentsil ja seal käis Mall Mälberg Välisminister Urmas Paet andis pressikonverentsil ülevaate kujunenud olukorrast Eesti-Vene suhetes ning ütles eriti Moskvas Eesti saatkonna juures juhtunut silmas pidades, et kõik see, seda enam kaugeltki ei Eesti siseasi ega Eesti-Vene suhete küsimus, vaid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete probleem. Euroopa Liit, Euroopa Komisjon andsid mõlemad eile selge hinnangu kujunenud olukorrale meie saatkonna ümber Moskvas ja Venemaa käitumisele ning tegid väga selge surveavalduse Venemaale. Selleks, et Eesti saatkonna julgeolek saaks tagatud. Esimene ring nendest meetmetest, mida me ka ette panime ja mida me nägime, et on vajalik, et oleks Euroopa liidu selge ühtne positsioon ja käitumine, et esimene ring näidlast meetmetest on nüüdseks siis rakendatud ja nüüd kindlasti me soovime näha, et need meetmed avaldaksid ka mõju ja olukorda Moskva saatkonna turvalisusega normaliseeruks, nii et me saaksime taasavada ka oma konsulaarosakonna seal, et viisade väljastamine, viisataotluste vastuvõtmine ja muu tegevus saaks jätkuda. Välisminister loodab, et saatkond saab normaalselt tööle hakata järgmistest meetmetest enam rääkida. Tule. 14. mail kohtuvad Brüsselis euroliidu välisministrid, ka seal ootab hinnangu andmine ees. Pressikonverentsile räägiti seoses viimaste sündmustega Tallinnas ja Jõhvis kannatanutele kahju korvamise eest. Rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et valitsus hüvitab ööl vastu 20 seitsmendat ja 20 kaheksandat aprilli tekitatud kahjust ehitustele ja sisse teatele tekitatud kahju ning ka hävitatud kauba. Kahju hindamise puhul tuleb appi Eesti kindlustusseltside liit ja seda antakse hoopis nendel, kellel on kindlustatud nendel, kellel ei ole kindlustatud vara, kindlustatakse konkreetne kahju ja täna ei räägi nii-öelda ka tulevikus, me ei räägi sellest teemast, mis on siis samuti on tulu, kui erinevate dokumentide pakk on koos ja ta on ära fikseeritud rahandusministeeriumis. Rahandusministeerium teeb endast kõik oleneva 10 tööpäeva jooksul kahed välja maksta. Rahandusministeeriumis hakkab kohe peale seda, kui on toodud kahjude pakett ministeeriumisse tööle. Omakorda komisjon, kes kontrollib esitatud andmete tõepärasust ja on siis kokkulepe, et lõppresultaadiks loomulikult selle kahju riigile maksavad kinni konkreetsed vandaalid, konkreetsete kahjustuste tekitajad. Nii rahandus- kui siseminister kinnitasid, et tõendusmaterjali vandaalitsejate kohta on kogusummat, mis kahjude korvamiseks võiks minna. Ivari Padar ei osanud öelda, see võib ulatuda 20 30 miljonini, lisas peaminister. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei tohi öelda, et eelmisel nädalal Tallinna jõhvitavanud vandaalitsemised on süüdi üks rahvuse. Ta kinnitas, et kõik Eesti elanikud on riigile vajalik. Aga mitte mingil juhul ei ole aksepteeritav selline suhtumine, et vandaalitsemise süüdist mõni rahvusrühm minu meelest kõik inimesed peaksid julgustama neid, kes on praegu täiesti põhjuseta ja hirmul, et järsku hakatakse ka nendesse kuidagi halvasti suhtuma, kes mitte midagi halba teinud. Ja nüüd on meil otseühendus Moskvaga ja telefonil peaks olema Kerli Veski konsul Moskvas. Kuidas on olukord saatkonna juures, kas Interfaxi teated vastavad tõele või milline on tänavad? Tere ka minu poolt, pean tunnistama, et käisin just vaatamas hetkel mõlemal pool maja, et kas on tõesti juhtunud see ime, et tänavad on puhtad, aga siiski ei, ja ma arvan, et isegi kui see uudis vastab tõele, siis kuna siin on ikkagi väga palju inimesi mõlemal pool saatkonda ja on telgid püstitatud. Neid tõlke on kümneid ja kümneid. Et ma arvan, et su ka puhtfüüsiliselt lihtsalt ei ole võimalik, et nad kohe pärast avalduse tegemist viie minutiga ka oma laagri siin suudaks kokku pakkida. Nii et kahjuks hetkel on veel seis endine, küll ei ole müra ega kära ka Lasnapoole peal ehk siis konsulaartalituse poole peal muusika mängib ja rahvas hetkel sööb ja, ja nii-öelda suhtleb omavahel edasi, nii et seal ei olnud küll näha isegi mitte pakkimismeeleolu. Nii et selles mõttes Rannekverseitski päeval öeldud jutt, et olukord on tunduvalt vaiksem ja rahulikum, vastab tõele rahulikumana kinni. Nii et ka teil oli. Ma ei tea, kuidas teil siin eelmistel päevadel oli, aga võimalik juba nagu mingil määral tänavale minna, ilma et kardaks hetkegi turjatav. Aa, ei, siiski, tänaval ei ole me veel läinud, sellepärast et kuna ikkagi rünnakud on, on olnud, nagu te teate, saadiku vastu eile ja ka täna väljasõite siiski üritati teda takistada, siis kindlasti meie liikumine on jätkuvalt piiratud, nii et me ise veel nii-öelda vabalt välja minna ei saa. Aga nagu me oleme kuulnud, on täna käinud mitmete teiste suursaatkondade esindajad Eesti saatkonnas, nemad pääsesid normaalselt läbi. Need, kes eile õhtul käisid, jah, pääsesid kenasti ligi, oli, oli nii. No loodame siis, et nende informatsioon vastab tõele ja, ja mingil määral ka distsiplineeritud, et nad siiski lahkuvad ja saatkond saab hakata normaalselt tööle. Mis küsides nüüd teie eriala kohta, juhul kui see blokaad maha võetakse lähemal ajal, millal võiks hakata konsulaat? Võin kinnitada omalt poolt, et niipea, kui taastatakse siin saatkonna ja ka meie klientide julgeolek ja vaba ligipääs saatkonnale oleme meie valmis kohe taas tööd alustama. Aitäh teile veski. Ja nüüd välisuudiseid. Vallo kelmsaar. Venemaa tõstatas natsismi vastu võidelnud mälestusmärkide teisaldamise küsimuse ÜRO-s. Venemaa esindaja Boriss Malachowski ütles, et Venemaa ei saa jääda pealtvaatajaks, kui häbistatakse nende mälestust, kes surusid maha fašismi. Teise maailmasõja sündmuste ajaloolise mälestuse jäädvustamine on ÜRO üks peamisi ülesandeid, ütles Malahuvad. Tema välisminister Sergei Lavrov kritiseeris Euroopa Liidu suhtumist Eesti ja Venemaa konflikti. Ta avaldas hämmastust, et Euroopa liit ei ole hukka mõistnud eestlaste tegevust, mis on vastuolus kohalike kultuuri- ja väärtushinnangutega. Venemaa nõuab täielikku selgitust Eesti politsei tegevuse kohta, ütles välisminister. Seda teemat arutas ta oma saksa kolleegi Frank-Walter Steinmeieri. Ka Saksamaa on praegu Euroopa Liidu eesistuja. Soome president Tarja Ronen avaldas sügavat hämmastust sündmuste üle Moskvas Eesti saatkonna juures. Venemaa peab täitma Viini konventsiooni tingimusi, ütles Soome riigipea. Pronkssõduri teisaldamist nimetas ta Eesti siseasjaks. On selge, et iseseisva riigina hoolitseb Eesti oma asjade eest ja püüab elanikkonna eri osade suhtes võimalikult tasakaalukas olla, ütles Tarja Halonen. Leedu seim võttis täna üksmeelselt vastu Eestit toetava avalduse. Seim väljendas sarnasust Eesti valitsuse seisukohaga Nõukogude sõdurite mälestusmärgi teisaldamise. Samuti toetas Seim Eesti võimude tegevust korra ja rahu tagamisel Tallinnas. Mõistis hukka korratuste ärgitajadja toimepanijad. Leedu peaminister Gediminase Kirkilas leiab, et Eesti ja Venemaa konflikt tuleb lahendada enne Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist, mis toimub 18. mail Samaaras. Euroopa liit juba astub samme Eesti toetuseks, märkis Leedu peaminister. Lätti paremini erakonna isamaale ja vabadusele. Saadikud Euroopa Parlamendis tegid ettepaneku Läti-Vene piirilepingute ratifitseerimine kuni Eesti ja Venemaa suhete stabiliseerumiseni edasi lükata. Vastava kirja saatsid nad president Vaira Vike-Freiberga Läti valitsusele ja parlamendile. Läti eurosaadikud märkisid, et üha ilmsem on Venemaa soov suruda Euroopa demokraatlikele riikidele peale oma tõlgendus nõukogude ajaloost ning varjata totalit taarse režiimi kuritegusid Balti riikides ja Ida-Euroopa okupeeritud aladel. Eesti-Vene majandussuhete juurde Eesti raudtee kaubaveo maht väheneb maigus oluliselt, olles siiski veel eelmise aasta sama perioodi tasemel. Samas jääb suurematel transiidifirmadel saamata kuni 500000 tonni ulatuses kaupa. Kalevi kommivabriku juhi Oliver Kruuda sõnul on šokolaadikommide müük Venemaale juba lõppenud, sellest lähemalt Hanno Tomberg. Kalevi kondiitritoodete vabriku suuromanik Oliver Kruuda teatas täna hommikul, et ettevõte kõik müügilepingud Venemaal on üles öeldud. Täna seda, et seal on jah selline, et Kalevilepingud on ülesanded. Õnneks meil ei ole suurt laoseisu, meil on täna võib-olla õnneks läinud see, et me ei ole survestatult panustanud Vene turule juurdunud on 98. aasta, kui praktiliselt veebruarikuuga Vene turg kinni läks ja meie järgmised müügi tõi. Oleme aru saanud selle nullilähedased. Kruuda sõnul oli Kalevi sihtur Peterburi, kuhu müüdi kuni nelja miljoni krooni ulatuses šokolaadikomme kuus. See maht oli rahaliselt Eesti majandusse vaadates väike, see oli kolm miljonit, kolm pool neli miljonit krooni kuus, aga meie jaoks oli ta ikkagi oluline number, sellepärast et ta ikka läheks kommi tootmisest mingi seitse-kaheksa. Ka Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann kinnitas, et transiidifirmad saavad lähema kuu aega vähem kaupa, kui tellisid. Tavaliselt suvekuudel ongi väiksem maht ja praeguse seisuga on tõesti esimesel kolmel neljal päeval väheme veetud kui aprillikuus ja põhiliselt on meie siis mõningad suured kliendid, kes on vähem kaupa saanud ja väidetavalt on nende osakaupasid suunatud Lätti ja Leetu ja Soome praegu. Sim Hermanni sõnul on kõige enam kannatanud suuremat transiidifirmad. Kõige suurem probleem praegu on EAS-il, kelle kaupa tuleb kõige vähem Eesti suunas praegu, teistel on väiksemad probleemid siin väetisevedajatele ja söevedajatele, àra, naftatransiiti ja EAS ja nende vedajad, Speiscom ja veskeid kannatavad kõige rohkem. Zimmerman ütles, et probleemid võivad lähikuudel tulla ka kivisütt vedavatel firmadel, kellele Venemaal Eilaaditenam kaupa Siin on tõesti mingi informatsioon, et, et on justkui nagu keelatud laadimine Venemaa vagunitesse, kivisütt, mis tuleb Eesti suunas, kuid hetkel kaubamahud, mis liiguvad Eesti suunas kõik nendesse laetud ja lähimal 10-l päeval igal juhul seda kaupa saame. Zimmermann kinnitas, et Eesti raudteele tervikuna tähendavad võimalikud sanktsioonid Venemaa poolt kaubaveo vähenemist neli kuni viis miljonit tonni aastas. Kui räägime nendest kogustest, mis on maikuuks kokku lepitud, siis kogu eelmised viis aastat oleme nendega töötanud ja elanud, et meil suurt probleemi ei ole, et kui nüüd oluliselt sellest väheneb, siis võib küll minna raskeks raudteed hooldada. Jätkame sedasama teemat transiidi katkestamise kohta küsiti valitsuse pressikonverentsil ka peaminister Andrus Ansip. Pilt. Pigem oleks see probleem Venemaale, kelle naftatransiidist suur osa kulgeb läbi Eesti põhimõttes, et ei ole võimalik Venemaaga rakendada mingeid majandus-kaubandussanktsioone Eesti suhtes, sest et need sanktsioonid tuleks sel juhul rakendada kogu Euroopa Liidu kui terviku suhtes. Allikad, teatavad administratiivsed, sanktsioonid vaid. Väga tõhus. Kindlasti ei saa olema, sest et kui siin pakutav teenus on hinnalt ja kvaliteedilt konkurentsivõimeline, siis siinset teenust ka pruugitakse ja selliste sanktsioonide ei saa olla mitte mingisugust erilist mõju. Seda enam, et kui tõepoolest keegi tahaks transiiti läbi Eesti, siis katkestada naftatransiit näiteks lavastajaks oleks eelkõige just Vene ettevõtjad, Vene ettevõtted. Ja ma küll ei saa uskuda, et, et see võiks olla siis kellelegi poliitiline eesmärk. Ega me ei saa seda Tõnismäe teemat ikka lõpetatud, kuigi oleme juba pikalt rääkinud põhja politseiprefektuur vastastena veel kord küsimustele möödunud nädalal Tallinnas toimunud rahutuste kohta ja Reene Leas käis kohal. Praeguseks täpsustunud andmetel hukkus rahutustes üks inimene, vigastatuid oli 156, neist 29 politseiametnikku. Tallinnasse märatsemistes kahjust Rasara 48 objekti. Kriminaalmenetlusealases tegevuses teeb ülevaate põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp. Kokku on kuritegudes kahtlustatavaid ajaperioodi 26 kuni 29, aprill kohta olnud 237, neist 46 on kohtu loaga valijal viimastel päevadel ehk siis 30.-st aprillist teiste maini on veel lisandunud viis kahtlustatavat, kes on siis seotud rüüstamiste või selle mandaalitsemisega linna sõltumata sellest, et isikuid, kes hetkel on kinni peetud ja vahistatud, on palju, on selge see, et prokuratuur ei tohi järele anda tõendite kvaliteedis mitte kvantiteedis. See tähendab, et me saadame kõik need isikud kohtu alla, kes on kuriteo toime pannud samamoodi, nagu see toimub. Aitäh teiste kriminaalasjade kõikide teiste kuritegude puhul. Lepp tõi positiivsena välja selle, et paljud lapsevanemad, kes tundsid videolindilt ära oma lapsed, tulid koos nendega ise prokuratuuri. Nad on tulnud, nad on andnud ütlusi, nad on aru saanud, et nad on käitunud väärt ja kindlasti ka prokurörid nendele nüüd karistuse küsimisel ja selle kriminaalõigusliku hinnangu andmisel arvestavad sellega Väited, nagu oleks sündmustes hukkunud Dmitri politsei tegevuse ohver, kinnitust saanud ei ole. Tõendusmaterjalid näitavad, et ka Dimitri osales rüüstamistes. Dmitri tapmisosas ei ole kahtlustatavaid teada ja menetlustoiminguid teostatakse tuvastada seda isikute ringis, kes olid konkreetselt seotud selle kuriteoga. Dmitri surmal ei ole mitte mingit seostanud politsei tegevusega kriminaalasja materjalid, millele tuginedes on alust arvata, et nii Dimitri kui kolleegi näol võib olla tegemist isikutega, kes olid ise rüüstajate ringist kriminaalasja materjalidest nähtub, et nende taskutest on leitud esemeid, mis pärinevad rüüstatud poodidest ja kioskitest. Massirahutuste ajal korda taganud politseinike kohta on põhja ringkonnaprokuratuuri laekunud kolm kaebust. Avalduses toodud vaadatakse 10 päeva jooksul läbi ja pärast analüüsi otsustatakse kriminaalmenetluse võimalik alustamine. Teenistusosakonna politseidirektor Toomas Malva tunnistas, et algselt juhtus kinnipeetute hulka ka neid, kes ei tegelenud rüüstamise mandaalitsemisega. Oli neid inimesi, kes viltratsioonis kiiresti vabastati, kuid üldjuhul need inimesed ei allunud politsei korraldustele, kus politsei selgesõnaliselt kõvahäälselt selgitas, tuleb laiali minna, peale nende peeti ka kinni niinimetatud uudishimulik Kaheksandaks-üheksandaks maiks on politsei korrakaitseosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul valmis. Politsei valmistub kaitsma avalikku korda, nii nagu ta teeb ka praegu tänavatel. Meid saab olema tänavatel piisavalt. Hetkel paneme paika oma, siis tegevus ja taktikaid, et kindlasti tagada siis avalik kord kogu Tallinna linnas. Ja selle teema lõpetuseks veel mõned sõnumid. Täna võeti Tõnismäel maha sinna väljakaevamiste ajaks püstitatud telk pärast telgi mahavõtmist plats haljastatakse ja sinna istutatakse lilled. Kaitseminister otsustas möödunud nädala sündmuste valguses edasi lükata Ta kaitseväe suurõppuse kevadtorm alguse ja lükati edasi üheteistkümnendaile. Maile ja Tallinna linnavolikogu opositsioonierakondade hinnangul on Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma viimase nädala tegevuse avaldustega kahjustanud nii linlaste kui Eesti riiklikke huve. Seda siis nimetati või nii öeldi volikogus tehtud avalduses ja opositsioonisaadikud tõdesid, et kui valitsus on võtnud vastu otsuse teisaldada monument, siis ei ole sellele järgnenud situatsioonis linna peale kohane ennast vastandada neile sündmustele ja keskenduda riigivõimu süüdistamise läheb nüüd aga hoopis teised teemad. Täna kuulutati välja parim toiduaine 2007, pärisin kommentaari konkursil. Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potissepalt. Konkurss on iga aastaga järjest populaarsemaks tootjate hulgas läinud ja sellel aastal oli juba rekordarv tooteid, siis 150 toodet 38-lt ettevõttelt ja täna sai nagu 2007. aasta tõesti selline kulminatsioonihetk oli ära. Me hakkame juba ettevalmistusi tegema aastaks 2008, sest ma tean, et kuskil detsembrikuus hakkavad juba tooteid küsima, et et toiduliit, kas ikka toote konkurss, tule, millised tulevad suuremad muutused. Ja siinkohal ma võin küll öelda, et me oleme proovinud ikka ajaga kaasas käia, et noh, näiteks kõige lihtsam näide, kuna inimeste eluviis muutub väga kiireks ja mugavaks, et siis näiteks sellel aastal valiti parim valmistoit 2007 ikka selleks, et tarbijate nõudmiste ja vajadustega kaasas käia. Kas favoriidid ja võitjad on samad või tuleb ka? Uusi tähti teate, tuled, kuusi tähti, pigem ütleks selle kohta nii, et tuleb uusi, tuleb järjest maitsvamaid, tuleb järjest mugavamaid toota. Ja nii ta on läinud, tarbijate teadlikkus tõuseb, seda aitavad tõsta ka kindlasti sellised riigipoolsed meetmed, nagu praegu on. Eesti toidu arengukava on turuarendustoetus ja mul on eriti hea meel, et sellel aastal on selliseid väiketootjaid nagu tõepoolest Zoja Baltic OÜ. Et inimesed võib-olla ei võta kohe nagu uusi toiduaineid omaks, et eestlased on küllalt konservatiivsed oma maitse-eelistuste poolest. Aga samas ma olen ka tähele pannud seda, et tegelikult eestlased ootavad ja tahavad oma toidulauda rikastada, et see on nagu hea tendents. Niisiis oli parim toiduaine 2007 Osaühingu Põlva piim Tootmine muu funktsionaalne dessert kirsi, parim mittealkohoolne jook. Mahlakas salvestilt parim alkohoolne jook, vana Tallinn, šokolaad, kreem või kriim Liivikult parim toit tervisele muu funktsionaalne dessert. Ananassi. Tartus algas aga kirjandusfestival Prima Vista, sellest Vambola Paavo. Antiikajast pärit tiivuline hobune on seegi kord kujutatud neljandat korda toimuva kirjandusfestivali Prima Vista logol. Luulehobu kappab tänavu festivali programmijuhi Agne Tamme sõnul läbi raamatukogude, muuseumide ja linna. Üks kesksemaid sündmusi on seekord kesklinnas. Poe tänava pargis toimuv raamatulaat, kus erinevad kirjastused pakuvad oma teoseid ostmist, peaks innustama lavaprogramm, kus astuvad üles nii kirjanikud kui kirjastajad. Toimuvad raamatuesitlused. Varasemast enam on tänavu Agne Tammekkini esile tõstetud visuaalne pool. Raamatu tekst on aluseks nii mitmetele erinevatele žanritele muusika, teater, kujutav kunst, mis iganes, et nüüd me uurimegi, et kuidas erinevad žanrid on kokku saanud. Üks intrigeeriva maid ettevõtmisi on veneprogramm. Peterburis tegutseb üks hästi huvitav kirjandusajakiri sellest a, kus on avaldatud palju eesti autoreid, näiteks Jaan Kaplinski, Enn Vetemaad, Kalle Käsperit, Jelena Skulskaja, et ja siis me mõtlesime nad siia tuua. Vene kirjandusinimesed tuleksid ja räägiksid, kuidas elab eesti kirjandus Venemaal, kui palju meid teatakse, kui palju loetakse reedel kell neli ülikooli raamatukogus algab vestlusring vene ja eestipojale vahel ka nii-öelda klinskide vetemaad on kohal ja räägivad oma kogemustest vene kirjandusega ja vastupidi. Prima Vista programmijuhi Agne Tamme kinnitusel on tänavu varasemate festivalidega võrreldes enam mõeldud lastele Alustama peab ikka algusest ja süstima juba päris pisikestest raamatu rõõmu. Pisikesed saavad kohtuda kirjanikega, saavad joonistada raamatutele illustratsioone. Mäel toimuvad huvitavad kirjanduslikud mängud, ta laste peale on väga palju mõeldud, ka mänguasjamuuseum võtab festivalist osa ja oma ruumides korraldab iga päev midagi põnevat. Festivali programmi on kaasatud mitmed Tartu muuseumid. Nendestki võivad huvilised läbi astuda ja osa saada erinevatest ettevõtmistest. Kirjandusmuuseum avab huvitava fotonäitus eesti kirjanikest mänguasjamuuseumis toimub iga päev päris pisikestele midagi ja Tartu linnamuuseum korraldab seminari Kirjanike muuseumidele. Nagu varasematel kordadel, töötab seegi korda pargiraamatukogu. Sealt saab linlane vabas õhus raamatuid laenutada, lehti lugeda ja internetis surfata. Kirjanduse viib südalinnaparki Oskar Lutsu nimeline keskraamatukogu Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Enne Päevakaja jõudis meieni uudis, et Ida-Viru maavanem Ago Silde on esitanud lahkumisavalduse. Tõsi, regionaalministrini jõudis avaldus juba eelmise nädala lõpul ja ilm on meil öösel pilves selgimistega, sajab lörtsi ja vihma, Ida-Eestis võib sadada ka lund. Puhub ja läänekaartetuul neli kuni üheksa, rannikualadel kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Homme on ilm vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhjakaartetuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on homme kuus kuni 11 kraadi. Seal oli Päevakaja kuulmiseni.