Kaunist keskhommikut väljas särab päike, rahva teenrid alustavad, on tore oktoobri hommik. Suhteliselt küll, vähemalt siin Tallinnas, aga, aga päike kompenseerib palju ja on ka meil täna rääkida nii mõndagi sellist, mis on ka väga päikseline. Tänases Rahva teenrite stuudios Heidit Kaio. Eesti Ekspress, Neeme Korv Postimehes ja mina, Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling. No mul ei ole hetkekski kahtlust, millest me täna alustame vaadates juba seda, missugust särki neeme kannab ja emotsioon ja, ja lapates tänaseid lehti ja, ja lapates tänase lehtede online on, on täiesti selge. Et, et üksainus teema on, on see, mis, mis on kaugelt teistest üle ja see on loomulikult oma hea küll, need on, ma ütlen esimest korda, kuningas jalgpall. Ma olen täiesti nõus. Aga no emotsioon on tõesti tõesti kõrgel ja ja oli ilus mäng. Ja oli ilus mäng ja tuleb tunnistada, et emotsioonid on tõesti võrreldavad selle tänase mõnusa karge ja päikselise hommikuga, et et ma tunnistan ausalt, et mul ei ole tükk aega olnud nii raske keskenduda sellele saatele, sest see emotsioon endiselt, et ta annab mind mind edasi. Aga kui sa ütlesid, et kuningas, jalgpall, et sul täna hommikul tekkis selline mõte? No et kui jalgpallist räägitakse kui sellisest spordialast number üks, mida ta, mida ta kahtlemata ka on, siis tegelikult jalgpall samavõrd tegelikult ei ole sport, jalgpall on siiski midagi enamat. Iiliti heideti näoilme oli muidugi väärt seda, et raadiot Näiteks, kes peaks seda paremini kui. Heidit ja seda tänu oma sugulussidemetele, aga aga ei noh, ma ise ei hakka. Tänasel päeval võib kõikide epiteetidega nõus olla, nii et ei, aga, aga räägime. Kõige tõsisemalt siis, et, et kui siin Aivar Pohlak Eesti Päevalehele antud intervjuus rääkis sellest, kuidas jalgpall võiks olla nii-öelda, kui meil on olnud kaks sellist laulvat või tähendab kõigepealt siis nii-öelda selline rahvuslik ärkamine kirja läbi kirjanduse ja siis, kui meil on nüüd olnud laulev revolutsioon siin eelmisel sajandil ja ja et, et praegu on ka sellised jälle keerulised ajad ja meil on vaja ühtekuuluvustunnet, siis olgem ausad, kus see Eesti ühiskond, ma mõtlen siin näiteks ka erinevaid rahvusgruppe, kus me saame kokku sinimustvalgete lippude all. Mina tean praegu ühte kohta, kus me saame kokku ja see on lilleküla jalgpallistaadion, kui Eesti rahvuskoondis mängib. Ei, no selles mõttes on sul jutt jumala õige jah, et ei ole vist praegu paremat ja edukamat ja ja olulisemat integratsiooniprojekti, kui kogu integratsioon on seal, kus ta on, siis jalgpall on, Eesti jalgpallikoondis tähendab klubide tasemel, ma ei oska midagi öelda, aga on, on üks üks suurepärane integratsiooniprojekt, mis, mis töötab jah. Kusjuures ka noorsootöö suhtes, et, et kindlasti on praegu jalgpallitrennid Need, mis on poisse täis. Lilleküla staadion on mitmes mitmetes rühmades vudivad seal erinevas vanusegrupis poisid, kes teevad väga-väga-väga tõsist tööd, et et tõesti ka ka noorsootöös. Seisukoha ja vaadates kasvõi eile Eesti televisiooniülekannet, siis kohe torkas silma, et kui räägiti alguses, et kas Konstantin Vassiljev eilse mängu kangelane, kas ta pääseb platsile ja kui haiged on ja kui väsinud ta on, siis siis pärast ei olnud enam mingit Konstantin nimed. Costa tegi mängu ära, mis on ka, mis on ka täna täna lehtede esikülgedel. Sellise natuke staažikama Eesti jalgpallikoondise jäljana ma julgeksin öelda, et meil on ka üks Andrei Stepanov nimeline mees, kes eile mängis taas platsil keskkaitses ja Andrei Stepanov on siis tõenäoliselt järgmine mees, kes võib jõuda 100 koondisemänguni ja teda ju tuntakse kui stopat. Ja. Hästi tuntakse, muidugi õigus on neil, kes ütlevad kindlasti, et kui nüüd meie koondist tõesti pääseks EMile, siis vot see oleks alles integratsioon ja, ja see oleks alles niisugune noh, tõugemis mis siis tõesti nagu noh, oleks nihuke purske sarnane asi juba ühiskonnas, et, et see on meie võrkpallikoondise äsja mängis EM-il ja korvpallikoondis on mänginud EMil ja aga, aga jalgpallis ja konkurents on niivõrd tugev, et kui seal EMile pääseks, et see oleks selleks sõnade sõna Ja, ja see ei ole võrreldav mõneski mõttes, et, et ma ei tea, kui paljud on lugenud vappu Vaheri kirjutatud raamatut jalgpall hingede öös, kus ta räägib sellest, kuidas okupatsioonivõimud alustasid just nimelt rahvusliku jalgpalli hävitamisega pärast neljakümnendat aastat sihiteadlikult. Et see on küll selline natukene võib-olla selline nagu, nagu fantastiline lugu natukene või selline kergelt nagu sellise sellise teatud teatud nüüd siis nagu õnnelik õnnelikuma lõpuga muinasjutu mingisugune seik, aga, aga samal ajal ma arvan, et selles on väga tugevalt, et on oma iva sees ja ja, ja mis mind natuke võib-olla kõige selle juures muretsema paneb, et kui rääkida siin sellest samast, sa räägid integratsioonist, et kui sellised tohutud emotsioonid mingisse kohta nii-öelda kuhjuvad, siis tekib kindlasti kiusatus neid emotsioone ühte või teistpidi kasutada. Ja, ja aeg-ajalt on neid aeg-ajalt on neid selliseid signaale või aimusi nagu ka olnud. Mis sa mõtled jalgpalli ümber, mis ma tean, mis ma mõtlen seda, et ma mõtlen seda, et poliitika võib üritada kasutada neid emotsioon ära ühel või teisel viisil. Noh, Eesti mäng Venemaaga mäletan, oli väga, väga selline tõeline turva Wraith palli meeskond in corpore tõmmatakse, keskerakondlane, ma mõtlen, et ma mõtlen. Seal on siseriiklikult just nimelt, aga, aga tegelikult on on meil ka selliseid kogemusi olemas, et jalgpallikoondise üks kõige armastatumaid mängijaid. Kahtlust, et Andres ooper aastus keskerakonda ja mis tegelikult juhtus, midagi ei juhtunud. Fännid on endised. No kuulge, tõesti seisan nüüd kõige õudsam. Loomulikult. Ma arvan ka, et kõige õudsam olla, aga ma mõtlen, ma mõtlen põhimõtteliselt seda, et, et arvestades kuulge, me siin teeme siin suuri tele- ja raadiosaateid, kirjutanud vikiartikleid siin nendest lõimumisega seotud asjadest ja selgelt siin on teatud mõjutused, mis tulevad igalt poolt mujalt, eks ju, et et selge on see, et kui mingisugused sellised emotsioonid on nii tugevalt millegagi seotud, siis neid võidakse kasutada ja, ja see see hirmunud Jutt jumala õige, ainult, et et siin on, ma ei tea, kellele selle kummarduse peab tegema või, või kuhu pöörduma, et oma tänusõnad teele saata, aga ütleme, kui need vene nimega jalgpallimängijad, kes meil on, eks ole, keda korraga platsil on siis ma ei tea, viis, kuus tükki või ühesõnaga julgelt nii-öelda põhitegijate pool koondist on ju, on ju venelased siis ja kui need, kui need mehed ei räägiks nii sujuvalt eesti keelt ja, ja kui nad ei oleks noh, nii tõesti nii sinimustvalged oma, oma jutu poolest kõik siis noh, ma vaatasin kas või viimast 20 saadet ETV-s, mida siis Priit Kuusk juhtis kui, kui, kui selge, kui, kui lihtne, kui ilus näiteks Sergei Pareiko jutt oli? Okei, ta ei suuda nagu nagu kõiki mõtteid sama ladusalt väljendada oma emakeeles. Aga see ei ole absoluutselt mitte midagi. Seega ta ei karda rääkida, kas ta ei karda rääkida? Ta on tegelikult nüüd ka Eestist eemal, on enne seda olnud Eestist eemal ja, ja ometi ometi saab sellega suurepäraselt hakkama vestlussaates, see ei ole mingi mingisugune matši järgne spordiintervjuu andmine, vaid vaid vestlussaade pool tundi, eks ole, see, see esitab teatud nõudmised keelele ja kui ta sellega nii suurepäraselt hakkama saab, siis müts maha. Ma lisaks siia selle juurde, et Eesti jalgpallikoondise poisid on muuseas Ok mängides välisklubides olnud ka nii-öelda varmad selle riigi keelt näiteks ära õppejõud, mis näitab, et nad on ka lahtise peaga lahtise peaga poisid ja kui, kui ma õigesti mäletan, siis seesama kostja, Vassiljev oli meil vist isegi kuldmedalist ja ütleme nii, et, et ütleme, niiet et poisil nii-öelda ainest on olla rahvakangelane, kui ta ütles ühe ilusa lause, et et Eestis on täna väike pidu ja iga inimene võib tunda, et see on ka nende väike saabuda. No nii, nii palju jalgpallist see oli alguses nagu sellele on tehtud, et tegelikult me räägime ju ikka lõppevast nädalast ja see nädal oli paistis kuidagi nagu sellega silma, et, et see oli nagu personaaliat. Nädal oli suuri lahkujaid, on ametikohti, mis vajavad täitmist ja kus kaalutakse jällegi eri persoonide sobivust sellele. Ma arvan, et ka meie saates suur osa sellest, sellele teemale kulub. Vassiljevist me juba rääkisime, tema on siis üks üks persoon, kes, kes kindlasti ja täiesti täiesti ma arvan, et õigustatult võib kandideerida ka mingi mingil määral Eesti parima sportlase tiitlile, näiteks kuigi tegu on võistkonnaalaga, aga, aga noh, kindlasti üle üle teiste külas nädala Steve Jobsi nimi. Ja see on huvitav, et lahkus ju meie seast üks firmajuht ja, ja see kajastus, mis, mis Steve Jobsi surma saanud, see meenutab popstaari oma. Et sind, Silmete tulevad printsess Diana surma Jacksoni surmete. Et noh, surm on igal juhul traagiline, aga, aga nüüd analüüsides seda, mis, mismoodi ühiskond sellele käitub, siis siis tegu on, tõstis juhtumiga, justkui oleks justkui oleks popstaar surnud ja, ja mis siis, mida siis võiks nagu, mis on siis nagu tema panus? Ma tean, et Neeme tahab kindlasti siin lisada, aga agad ja põhimõtteliselt on loonud kultuskaubamärgi Ta on loonud kultuseseme mis on eelkõige ilus disainilt ja mis on staatus objekt ja ütleme siis tarbimisväärtusega või noh, kõrge tarbimisväärtusega asja looja surm on siis nüüd praegu võrdne, nagu siis siis sellise Ja aga ma ei suuda nii, pidime nimetada ka meenutada ühtegi teist firmadega firmajuhti, kelle, kelle olulisus oleks võib-olla praegu maailmas nii suur, no läheb mingi, ma ei tea, autokontserni juht või või, või noh, mis iganes, mis iganes, juht, eks ole, see ei, õu nagu öeldakse, juhatuse esimees, et või tegevjuht, et noh, ei, ei lähe nagunii korda, kui, kui ütleme, Steve Jobs, kes tegelikult oliva oma raske haiguse tõttu ju mõnda aega eemal nii-öelda sellest päris tööst. Heidit rääkis sellest, et talle meenutas popstaari lahkumist, aga minule meenutas see isegi võib-olla enam lihtsalt ühe loovisiku lahkumist ja ühe sellise inimese lahkumist, kes on läbi oma oma oma loomingu ja mõtete tegelikult väga-väga tõsiselt mõjutanud seda, kuidas inimesed mõtlevad ja kuidas inimkond mõtleb. Et Me võime loetleda ette need siin need kõik need asjad, Aimäkaipod, Aipääd ja nii edasi, see on lihtsalt mingi mingisugune asjade loetelu, aga tegelikult selle Steve Jobsi pärandi ja loomingu tähendab see, see põhiline iva on minu meelest sellise mõtlemise muutmine ja kui, kui vaadata, vaadata kõiki neid asju nii-öelda ükshaaval, et võib-olla seda ei ole tõesti mõtet hakata tegema siis iga nendest asjadest on, on tegelikult kandnud mingisugune selline uus uus mõtlemine. Ja, ja üks selline läbiv joon, mis tema tema juures oli, oli see, et tema uskus internetti. Ja kui ta näiteks ühe oma toote puhul eksju loobus siis Apple loobus kasutamast flopiseadet, mis siis on noh, selline enamlevinud kandjad, aga ta ütles, et seda ei ole vaja. Seda ei ole vaja, seda, selle sellise, selle varamu pakub, kus hoida materjali nii palju, kui seda rohkem pakub meile internet, eks. No ma tean, et väga paljud ajakirjanikud siis meie, meie kolleegid ja, ja ma juba kuulen ka Neeme suust selliseid toone, et on, on õudsalt tehnoloogia, mina nende hulka ei kuulu mulle ühtegi sellist i vidinat kodus ei ole ja, ja ma ei kavatse seda ka lähitulevikus osta, aga, aga ometi noh, ma, ma tean, millega. Ma ei ole tehnoloogia free, ma usun, et ma ei ole, aga, aga tõsi, tõsi on see, et mind huvitavad sellised asjad ja ma ei, ma võin öelda niukse. Et kuule, aga tehakse, et mina ei ole kunagi olnud Maci arvutite kasutaja. Ma minu jaoks on nad ikkagi kallid asjad kuskil klaasvitriinis ja, ja küll, aga ma olen olnud need kaks ja pool aastat, siis selle, tema, tema toodetud nutitelefoni kasutaja Heidit luges tegelikult need omadused, mis tema nendel asjadel on, luges ka, luges ka siin ette juba noh, see on see, et ühtepidi on see selline esteetika ja, ja disain ja, ja kõik ja nii edasi, samas on need sellised lihtsad asjad. Need on, need on lihtsad asjad olemuslikult see, tema telefon on tegelikult telefoni funktsioonilt lihtsam kui, kui mingi suvaline Nokia, kallis telefon. No mina tahaks siiski öelda seda, et, et, et, et siiski tegemist on tarbimisväärtusega vidinatega ja, ja, ja on paljusid paljusid firmasid, kes, kes on nende sarnaste ülesannete ülesande püstitust ega üle maailma tegelenud omi lahendusi leidnud. Et see, mis on Apple'i tugevus olnud, on see osanud leida disainivormi ja ta on osanud ka mingis mõttes neid rakendusi lihtsustada. Aga, aga ma, ma arvan, et tegemist siiski ei ole geeniusega geeniusega, võib-olla on tõesti erakordse inimesega, aga see, ütleme see kajastus praegu pikale, kui me hakkame defineerima? Jah, just nimelt, aga see kajastus praegu on natukene üle võlli, ütleks minu minu nägemist mööda on siiski siin taga väga palju seda, et et Apple loonud kultusobjektid, mille, mis näitavad staatust, ma olen viimase aasta jooksul sattunud väga palju reisima. Ja viimane aasta on olnud just nimelt Aifowni, vaid võidukäik siis nutiApple'i loodud nutitelefoni võidukäik ja ma näen esimest korda üle 10 aasta. Et inimesed istuvad telefon käes või et nad lähevad söögikohtadesse ja panevad telefoni enda kõrvale. Et ja siis on näha ju, et seda, et nendel on, nendel on olemas see telefon. See kuulus telefon, et mingisugune üks 10 aastat tagasi või isegi rohkem kui 14 aastat tagasi oli telefoni kui sellise omamine staatus, siis võis seda ka näha igal pool käes, siis ütleme, et üks kuus aastat viis-kuus aastat tagasi tekkis ühiskonnas selline vastureaktsioone, et, et ei tohiks kõvasti rääkida telefoniga avalikes kohtades. Telefoniga ei peaks kogu aeg vehklema, et telefon võiks olla, Ta võiks olla taskus, kotis ja nii edasi ja, ja, ja selle tulemusel nagu telefonid muutusid järjest väiksemaks ja kadusid, kadusid ja nii-öelda front lainilt. Ja nüüd ma näen, et see eputud, kui igaühel on just nüüd on tulnud siis Haifa. Pano lihtsalt telefon, aga, aga nüüd on ta ju midagi hoopis hoopis rohkemat. Ma ütleksin siinkohal väiksed täiendused, näiteks minu see telefon kannab tagaküljel Apple'i märki enamik inimesi ei saa sellest üldse aru, et see on lihtsalt pakendatud sellisesse sellisesse imelikku kestaja ta näeb välja nagu mingi mingi lihtsalt mingi suvaline tükk, eks ju, et ma, mina, mina näiteks ütlen küll, et mina ei kasuta teda kui, kui nii-öelda kultusobjekti. Et, et mulle meeldib ta ikkagi nagu eeskätt nagu, nagu, nagu omaduste pärast ja ma arvan ka seda, et et jah, et seda kultust kindlasti selle juures on, aga see kultus on väga kiire kaduma, kui, kui see, see noh, ettevõtte nagu selle ettevõtte mingisugused teatud väärtused hakkavad muutuma, ehk siis see, see, see komponentide osa, mida Jobs kõigi nende oma toodete juures nägi, kui sealt midagi nagu ära kukub seal, selle juurest, siis see on küllalt kiire kaduma ja, ja, ja noh, me oleme näinud seda siin tegelikult tehnoloogias mitmete selliste Mina võrdleks juurde sellega, et Jobs juhtus lahkuma sellel hetkel noh, võrreldes popstaariga, kui ta tuli välja oma parima albumiga, ehk siis ehk siis praegu Nokia tegeleb sellega, et leida veel paremaid rakendusi, Nokia on olnud viimased, ma ei tea, viimased aastad, täielik luuser pole, pole tulnud mingisuguseid häid lahendusi, võib-olla aasta-kahe pärast tulevad, tuleb veel midagi vingemat välja ja, ja kui, kui ütleme, et Jobs oleks lahkunud sellel hetkel, kui Apple'i tooted on moest minemas, siis ilmselt see meediakajastus ei, ei oleks selline. Aga ma siiski ütlen, et see ei ole ainult mood, see ei ole ainult mood, sellepärast et et, et vaata, on, on väga oluline, et mingi asi noh, näiteks, et aga tõepoolest töötab, et tal on tal olemas. No ma ei tea, ma olen näinud Youtube'is küll igasuguseid videosid selle kohta, kuidas taifowniga saab duši all käia, kuidas sellega saab raseerida, kõike muud teha, ainuke, mida sellega teha, ei saa helistada. No eks see olegi Cheopsi üks selliseid geniaalsuse ilminguid, et ta suutis miljonitele teha selgeks, et sul on kohutavalt seda vidinat vaja ja miljoneid kümneid miljoneid ostnud. Aga, aga mulle me tegelikult ju ei ole, tahtsime lõppu öelda. Tegelikult saab ka teistmoodi hakkama nimega. AK-s tegi sellise lahkumisloo temast rääkis tänaval nende inimestega ja mulle kangesti kõrvu ühe siukse mammi ütlus, et et oleks meil selliseid mehi valitsuses. Noh kindlasti neid on, aga et ta mõtles seda just ja ta mõtles seda mõtteviisi ja, ja seda, et, et, et sellise lahtise ja suured ja mõelda suurelt. See sellist jah, aga, aga ja joosta nüüd näide see, et, et mõtles suurelt ja oli visionäär ja viiskama ideede ellu ja ütleme, siin tema Apple'i University jäi nüüd loomata, eks ole, mis oleks tootnud samasuguseid geniaalseid juhte. Aga samas, kui me vaatame kas või servaata Steve Jobsi eluloo peale, siis omaenda loodud firmast saida ju kinga, eks ole. Ja, ja need asjad ongi niimoodi, et sa pead, sa pead olema kogu aeg asja juures ja nii-öelda despootlikku käega hoidma kogu aeg nii-öelda kätt pulsil, sest muidu keegi teine tuleb ja tassib su idee laiali. Aga demokraatlikus ühiskonnas ütleme riigi tasandil valitsuse tasandil on see äärmiselt keeruline, seepärast, et koalitsioonid haprad paraku oma oma firmast sai ta teha täpselt nii, nagu ta tahtis. Ta võis ukselingid lakke panna, kui ta tahab midagi kreisid teha, aga ta ütleb, et, et see on nüüd nii ja nii jääb. Ja keegi teine ei tule talle ütlema, et ei kallis mees, täitsa lollakas. Seal saad hull peast, et niimoodi me ei tee, eks ole noh, sisuliselt nutitelefon on ju täiesti nagu kreisi idee võrreldes sellega, mis, mis varem oli. Just aga kui sa ütlesid siin, et oli meil selline isikute nädal, siis tegelikult samal päeval ameeriklased said Ameerikas ei tohutu tähelepanu seletanud Jobsi isikule sellised küll kurval moel, aga samal päeval ju rootsi luuletaja Toomas Trans sõmer pälvis Nobeli kirjandusauhinna, mida ameeriklased ei ole tükk aega saanud näiteks ja kui, kui see oli, mul tekkis selline täiesti ilmselt täiesti meelevaldne paralleel, aga, aga transröömeli luule näiteks on ju ka selline samasugune minimalistlik ta näiteks kirjutab oma haikudes ja ja loob sellist, loob, loob sellist maailma eksevad ja kasutab tegelikult nagu väga napi nagu, nagu arsenali, et tegelikult ka nendes samades Apple'i toodete seal ju tegelikult selline minimalism. Ja see ongi, ongi omamoodi geniaalne. George'iga, me saime nagu praegu õnnelikult lõpule, hea, et sa nimetasid sõra Nobeli preemia, mida siis praegu on siis suur hooaeg, kui, kui neid jagatakse, mul ainult üks märkus on veel, mul tuli lihtsalt meelde oma oma selle nädala toimetuse tööst, et meil üks toimetaja-reporter kirjutas oma oma tekstis, et kui ma ei eksi, siis kas Eesti piimatööstusest oli jutt ja kirjutas, et Eesti piimatööstus on Eesti Nokia ja kuidas me selle selle peale siis nagu naerma pursatasime, ütlesime kas need tõesti Nokia. Et võib-olla siis Eesti piimatööstused Eesti Apple'il näiteks või, või midagi taolist, aga, aga see kadunud Lennarti suur suur idee leida, leida Eesti Nokia on, on siis Nokia nagu siin Heidit enne ütles, suurte altminekute pealt. Ta on muutunud täiesti mõttetuks fraasiks, keegi tähendab Nokian, kus te näete Nokiat tänapäeval kui kasvõi mööda maailma ringi reisib ainult tagurlik inimestele, noh näiteks nagu mina on, on selline riistapuu taskus ja ja noh, kärab küll, saab helistada ja saab sõnumeid saata ja vastu võtta ja ongi kõik, et ma, ma ütlen ausalt, ma ei ole seni veel tundnud erilist vajadust, kuigi reisidel jällegi ma pean tegema nii-öelda puhta puhta südamega ülestunnistused. Mul on olemas küll koduseks vidin ja see on Apple'i konkurendil Samsungil tahvelarvuti, nii et midagi, mis on muretsetud spetsiaalselt sellepärast, et sõitudel oleks hea ja mugav surfata, lugeda e-raamatuid ja nii edasi, et see on imeliselt Noh, point on selles, et see tegelikult on tulevik. Ja point on selles, et on tulevik ja, ja siin me enne ütlesime endale Hollandi parlament oli see, kes siis nüüd tahvelarvutit ja võttis kasutusele, eks ole, parlament tuli oma oma sügisistungile ja, ja kõiki ootas laupäeval väike väike pakikene Hollandi maksumaksjalt, ehk siis Aipäädid. Nõustun ilme täna ära tulin Rootsist ja Stockholmi linnavalitsus võttis ka kasutusele Aipäädid ja nad arvutasid välja taastaga teenivad tasa selle. Paberi kokkuhoiu pealt, kuigi kuigi ma ei ole päris veendunud, ei taipa, et on, on see, on see kõige parem, sest ütleme seal ka netis surfamine, see ikkagi eeldab teatud oskusi ja kogemusi ja ta ei ole niisama lihtne, kui ütleme, mingi tavalise läptopiga töötamine. Nagu Eesti, Eesti e-valitsus töötab näiteks jah. Aga Nobeli preemiat nendest muudest teadustreemiatest suurt vist ei ole praegu lugu rääkida küll, aga eile tuli sisse rahupreemia. Mis oli minu jaoks ikkagi suur üllatus, et maailmas toimub nii palju huvitavaid asju ja niivõrd tähtsaid asju maailm muutub? Noh, võtame kas või sama Araabia kevade, eks ole. Aga Ma saan aru, et ma nüüd pälvin ära iiliti sellise tugeva pahameele. Aga aga, aga kui naistest koosnev komitee annab, annab naistele selle eest, et nad kodus arendavad naistesõbralikku ühiskonda, siis siis see on ilmselt mingit preemiat väärt ja ma saan, ma saan aru, et Aafrikas ja Lähis-Idas, kus kuune preemiad läksid, on see, on see tohutu probleem, väga hea, aga aga selle asja nimi ei ole rahupreemia, tähendab, kui Alfred Nobel, Nobel saaks, saaksime hauas ringi pöörata, siis tema statuut oli hoopis-hoopis midagi muud, mis ta pööraks oks aastateks jahta, pööraksin, ma arvan isegi isegi kauem, sellepärast et need varras käis, on ikka käinud väga-väga imelikke radu, neid on antud avansina ja tagantjärele imelike asjade eest ja olematute asjade eest, nii et olgu need naised, ma ei tahapoole eesti elanikkonna viha ära teenida, aga, aga, aga põhimõtteliselt noh, see, see, see, see asi on minu jaoks nagu, ära ära devalveeriti, sest et teaduspreemiatele ma ei oska nagu hinnangut anda. Et mis seal üldse kaalumisel oli ja, ja mis mitte, aga aga noh, ütleme seesama araabia, Araabia kevad on, on seda väärt, et et siis kellelegi või kollektiivselt oma silmaga nägin kevadel. Neid Araabia kevade elluviijaid, noori intellektuaalne Kairos. Kui nende käes oleks võim, siis, siis maailm oleks tunduvalt parem paik ja tunduvalt vähem sõdu oleks rahvat saaksid paremini. No aga ilmselt seal ongi keerulisem seda ühte isikut välja näidata. Pruugi hamba, ma pakun välja. Nii, ma pakun välja näiteks seesama tehnoloogialainel edasi minna sotsiaalvõrgustikke loojaid. Jah, miks mitte, sest, et suuresti Facebooki kaasabil toimusid need kevadet, kuigi siin on on tulnud teadlasi, kes kes vähendavad Facebooki roll ja ütlevad, et see on tugevasti üle paisutatud ja üle räägitud, aga aga, aga see sellest, aga noh, ma ütlen, et see on nende asi, see on selle selle akadeemia nelja liikme suva ja voli anda anda nii, nagu nad tahavad, aga aga, aga ma arvan jah, et oleks, oleks väärikamaid kandidaate, mitte et need naised millestki nii-öelda süüdi oleks tegelikult. Et selle koha peal isegi oleksin nende sketikutega pigem ühes leeris, et sellise mingi vähemalt praegu mul on tunne, et sellisel tehnoloogial põhineval mingisugusele sellise asjale anda selline selge märk külge, et võib-olla see oleks ikkagi nagu natukene liiget, need on natuke liiga ebapüsivad ja natukene liiga ebaselgete väärtustega mõelda kas või Wikileaksi peale, kus minu arust väga huvitav dokumentaalfilm oli just äsja Eesti televisioonis vaatasin, vaatasin suure huviga ja ehkki see oli mõnevõrra selline ühepoolne, siis kajastused, et, et sa ikkagi andis nagu nagu selgelt mõistet selles suhtes nagu suhtumine ei saa olla päris mustvalge. Kusjuures ma pean tunnistama, et ega ma ka praegu ei astu siis selle praegu sa rahu, rahu, Nobeli advokaadina nagu välja, et tõepoolest, et võib-olla need, need, see, see praegune otsus on liiga lokaalne, et ma olen selles mõttes nõus, et muidugi on tore, et need selle said, kolm naist, aga aga see võib-olla jah, liiga lokaalne, et kui sel ajal, kui meil siin maailmas on toimumas oluliselt suuremaid suur, suuremaid oluliselt rohkemaid asju mõjutavaid Meil ei ole ju väga selgelt kaks punkti, üks oli riikidevaheliste suhete parandamine, pingete vähendamine ja, ja teine oli sõjavägede vähendamine ja, ja noh, siin ei ole täidetud nagu ei, ei üht ega teist, aga ma pean mööndusega ütlema, kui, kui mul kui ma peaksin panema ka mingi kaalukausile eelnevat preemiat, kas koorile ütleme ausalt, mitte millegi eest või Barack Obamale mitte millegi eest ja need kolm, kolm naist, kaks liberiast ja üks Jeemenist, siis, siis ma annaksin nendele naistele loomulikult, aga noh selliste valikute tegemine muidugi ei ole sellise preemia määramisel on muidugi õige, et üldse peaks nagu neid võrdlema Jah. Kui, kui mõelda selle peale, et, et see valikuks on siiski selline ütleme, mingi üks noh, üks inimene, näitan ette, seda tunnustust saab, saab, saab niivõrd vähe, et ma kasvõi selle kirjanduse kirjanduse peale mõtlen, siis, siis täpselt samamoodi on ju nii, et et oodatakse ja, ja loodetakse, arutatakse ja, ja samamoodi on näiteks ameeriklastest ei ole ammu enam keegi saanud ja miks mitte ei võiks näiteks olla Kööpponengat saanud saada selle preemia kunagi. No mis neist ameeriklastest pole, ootaksin koju ikkagi seda. Muidugi sa saad päris kaua oodata, nüüd ma saan päris kaua me kõik saame ja et, et nüüd on see, ma mäletan neid aegu, võime, passisime kaameraga selsamal päeval igal aastal aastaid järjest teatud uste taga, et järsku tuleb, aga, aga kahjuks kahjuks ei tulnud. Ma arvan, et, et Steve Jobsi oleks vaja meil näiteks meie kohalikus kopterimajanduses. Et see, see rais vähemaski et. Et anda anda Apple'i ühele allharule meierei kopterite haldamine ja ma arvan, et need kopterid lendaksid, aga, aga tegu on, tegu on košmaarne asjaga tegelikult ja kui siin keegi on öelnud, et noh, et kollektiivne vastutus ja ja, ja et noh, kas siis peab nii nii kuri selle asja suhtes olema ja et mis te tahate kellelegi pead hakkavad lendama, siis ma ütlen, ausalt öeldes tahaks küll, et see on, see on ikka niisugune raiskamine, mis on toime pandud, nüüd ma ei tea, kas riigikontroll on, on pööranud nagu sellele asjale tähelepanuga. Aga see on ikka ikka suure suuremastaabiline sigadus, mis on, on praegu toime pandud ja ja ei ole väga raske jälile saada, kes, kes on selle taga, kes on nende otsuste taga, mis on praegu langetatud nüüd ja, ja nende, mis oli nelja-viie aasta eest, kui, kui langetati otsus selle firma nende tingimuste ja kõige muu kasuks, et et see on, see on tegelikult ikka košmaarne ja noh, oleks oleks see asi nagu iseeneses, et, et midagi nagu tegemata jää. No hea küll see üks lendab ja 50 tundi veel lendab või 40 ball ja pall tal lennata on jäänud. Aga, aga samal ajal juhtuvad ju asjad ja kopterid on vaja, noh, viimane, eks ole, Paldiski lähedal see, see traaler siiamaani seal külili on ja kus siis Soome kopter tuli ja päästis ära, nii et noh, ikka jube piinlik. Eesti, Eesti kui riigi ja meie meie riigi maine seisukohalt kohutavalt piinlik lugu. Et me ilmselgelt nagu ei, ei olnud selleks asjaks valmis, et, et siin võib, ma ütlen, see, see lugu, kui see ei oleks niivõrd karm, et on seotud konkreetselt näiteks inimeludega siis ja, ja nende päästmisega, siis see võiks olla kohati omada selliseid isegi siukseid, humoorikaid seiku ja mulle tuli pähe selline mõte, et kunagi mis oli, ma arvan, et 80.-te lõpus ilmus üks selline vene autori nime, enam ei mäleta, raamat sellest, kuidas kuidas osta välismaist autot ja siis kuidas see seal oli, põhiline kirjeldus oli seal selles, et kuidas siis nii-öelda kodustes vahendites seda autot remontida ja parandada, eks ju, et need olid hoopis teine tase kui Vene autod ja siis kuidas kasutada näiteks mõningaid vene autojuppe või midagi sellist. Et et antud juhul oli ka ju nii, et ma saan aru, et selle myy kopteriga, mis nende kopteritega, mis meil olid siin teenistuses, et sellega nende haldamisega saadi hakkama, aga nüüd selle uue juures on, on ikkagi see, et on selge selline noh, juhtimise ja ja ikkagi ikkagi ikkagi ära majandamise probleem, et me, me oleme, me oleme teinud suure otsuse ja suure väljamineku ja siin hakata tõesti rääkima sellest, et nüüd oleks vaja veel neid juurde osta, eks ju. No kõige minu meelest nagu kõige kõige vastutustundetum selle asja juures on see Viet viidatakse, et ah, see on ju Euroopa raha, et mis me nüüd nii väga muretsema, et suuresti Euroopa raha sai sõidetud kolm kopterit muretsetud. Mis vahe seal on, mis, mis pagana vahe seal on, kas, kas see on Euroopa rahakokkuvõttes, on ta ikkagi meie raha? Meie panustame Euroopasse ja, ja see, et meil on õigus sealt saada, need miljonid 41 miljonit on praegu pandud tuuri ainuüksi nii-öelda raua peale, noh ütleme siis kõrgtehnoloogia peale, mis, mida, mida kopterit sisaldab? 13,5 vist oli see miljonit eurot mitte mingeid kroone enam, vaid vaidlevad eurot, mis pandi meeskondade treenimise peale väljaõppe peale. Ja, ja kõik see on mahavisatud raha, see on raisatud raha. Et päästet ei tohi või 41 142 miljonit on praegu meie päästeameti aastaeelarve. Päästjad virelevad, tehnikat ei osteta viie meetri kaugusel kaldast ei, ei suudeta jahti ära jahi pealt inimesi ära tuua, jahti välja tõmmata. Sest et ei ole, ei ole vastavat tehnikat. Ja, ja kopterid seisavad. Ja siis ma tunnistan ka, et see on lihtsalt ei mahu mõistusesse, ei mahu pähe. Ma ütlesin kuulama siin samas Vikerraadiosse intervjuud Andrus Ansipiga, kellelt siis Lauri Hussar, kui, siis sedasama, et, et mis värk see on, ja siis ütleb Ansip, et ma tõesti ei oska. No ma loomulikult ei ole tema otseselt vastutav selle eest, aga, aga, aga ma ütleks, et kaudselt sellise jama eest küll nii ei saa, et pagan, ma ei oska öelda. Keda rääkida sellest, kui on teada, et 1200 lennutundi on, on vaja iga 1200 lennutunni tagant on vaja teha suur hooldus ja jätta ettevalmistamata kogu dokumentatsioon. Tavainimesel on jube raske muidugi üldse kogu seda, seda keerukat mehaanikat mõista, et, et mismoodi need, et selleks peab kirjutama mitu raamatut, enne kui saad selle kopteri viia kuskile antud juhul Belgiasse remonti ja varuosad välja vahetada. Aga, aga noh, kui see on niimoodi see säetud, siis, siis olgu pealegi, aga, aga see võiks ju käia jooksvalt, see võiks olla kogu aeg ju. See kopterite vrakid Riigihankes sel ajal, kui, kui kopter lahtivõetuna seisis lihtsalt kaks ja pool kuud ja kärbes ka ei lennanud, et et noh, see kopteri lendama hakkaks, siis, siis on ikka noh Selle maailmaaegu ei toonud seda auto näidet, et kui, kui me nägime seda, et ka põhimõtteliselt Euroopa võlakriisi me võime tuua sellisele mikrotasandile niukse inimese tasandile tema enda nii öelda rahaliste otsuste laenude võtmise ja siis nende teenindamisele, mis seal tasemele, et täpselt samamoodi võib ikkagi seda sedasama ju noh, auto näidet arendada, märkimisest keerulisem, ta tahab märkimisväärselt rohkem tööd ja ja kõike seda selle juures, et et, et see on omamoodi täiesti ikka ikka täiesti hull lugu, kui, kui sellesama ameti juht Ta avaldab Postimehes siis praegu hüütakse Postimehes arvamusartikli, kus ta ütleb, et, et noh, et, et ega meil ei ole selle võimekusega väga suuri probleeme, ta muuhulgas mainib, et meil on siin olemas ka lepingute siis lepingud ette, mis võimaldavad nii-öelda merepäästjate, siis ongi eksju mingi viis päeva hiljem täpselt selline olukord, millele sa viitasid selle kalalaeva päästmise juures, kus siis Soome kopter tuli ja tegi selle töö ära. Kusjuures tasuta, sest rahvusvahelised kokkulepped näevad, näevad, Aga aga, kui mõelda selle peale, et mingisugune positiivne programm selle juures võiks ka olla, et ma olen täitsa nõus, et jah, pead võiksid lennata, aga. Aga, ja mitte sellepärast, et, et me tahaksime verd näha ja, ja päid oleks vaja lennutada vaid lihtsalt noh, keegi peab ju vastutama selle eest algusest alates alates tollast toonastest siseministritest, kes, kes sellise rumala ostu üldse tegid ja jätsid ostmata selle, mida oli vaja 41 miljonit, nagu ma ütlesin, pandi tuuri ja miljon, miljon otsustati kokku hoida, et mitte Hooldekeskus seost. Naeruväärne. Kui kaitseminister Laar siin kirjutas mõni aeg tagasi ametkondade koostööst ja, ja kui sellises meie riigis nagu sellisest efektiivsemast lähenemisest, siis, siis on ju on ka juttu olnud sellest, et võiks kuidagi selle, sellesama kopterite eskadrilli ja siis ütleme näiteks kaitseväe kopteri majanduse kuidagi omavahel ühendada, et et kui sellest sellega kaasneks nüüd märkimisväärne nii-öelda siis selle asja juhtimise paranemine, et, et ikkagi mingisugune selge töö käib ja kopterit, et on, on võimalik kasutada operatsioonides, siis jumala eest, miks mitte, et ma tean, et mitmetes riikides tehakse sellist sellist sellist koostööd ja meil muidugi on jah, see, et kunagi on jäänud niimoodi, et, et ühel on üks rahahunnik ja teisele teine rahahunnik ja nüüd ei taheta neid võib-olla, võib-olla seal, et, et noh, mis, mis siis nagu saab, on ju, aga, aga ma tean, et seda koostööd nagu selle SAR-i siis söötsin. Ja siis kaitseväe vahel tegelikult tehakse ja meie sellises väikses riigis võiks, võiks küll olla näiteks üks selline võimalik võimalik lahendus. Jah, et kui sa teed sellise odava ostu, ma olen selles mõttes täiesti JÜRI Estami parteis, kes, kes kirjutas sellest pika-pika loo vist oli Delfis ja oli, oli seda asja põhjalikult uurinud, et kui sa odav asja ostad, siis sa saadki odava asja ja, ja ongi nii, et tulemus on see, aga, aga tegelikult kui, kui sul tõesti raha ei ole, ütleme see järgmise suurusjärgu kopter oleks maksnud, ost oleks maksnud 100 miljonit rohkem. No selge, seda raha ei ole arusaadav, väike riik, vaene, kuid kõik arusaadav. Aga siis seda enam peab kõik olema läbi mõeldud. Kui sa teed sellise odava ostu, noh see on ju igapäevaselt tasandil samamoodi. Nojaa, aga näiteks sama firma koptereid kasutav kopter läinud, me oleme lugenud siin ka Tõnis Lepa arvamusi, ma usun-usun. Tõnisson on selline üsna fanaatiline inimene, kes veel peab teadma, ta teab, millest ta räägib ja, ja, ja on võimalik, ega siis, ega siis see nega need ei ole, need ei ole halvad kopterid, see on kõrgtehnoloogias, on tõesti, et tõesti hea hea kopterifirma, et, et selles mõttes ei ole nagu sellega probleem. Siin ma saan aru, et sealt on probleem ka selles, et lihtsalt on hooldus, hooldusajad on käes ja need on lastud üle joosta sinna ette. See on kindlasti mitmetahulisem ja mitmekihilisena. Et kas, kas me vajame täpselt sellise suurusega koptereid võrdselt igaks operatsiooniks, mida, mida vajame, vajame mitut erinevat või mis iganes, tähendab see on väga-väga keeruline küsimus, aga, aga see, seda ei saa lahendada niimoodi, nagu, nagu ta praegu on lahendatud ja, ja niimoodi kirvega löödud. Ja tõenäoliselt ka see vestlanda, aga kus ta ei kusta, vestland ei ole? Ei ole, ei ole praegu, kui kõige kõige optimaalsem lahendus Eesti jaoks. Sest selle firmaga on praegu kogu Euroopa ja kogu maailmale probleeme. Nii personaaliast. Meie saateaeg läheb täna kuidagi väga kiiresti. Meil on Eesti on praegu mitmete valikute ees uus kaitseväe juhataja ametisse saada ja tundub, et on juba peaaegu et saadavaldistega valikut ei ole, jah. Jah, ja siis Eesti pank vajab juhtimist ja järgmisel nädalal tuleb kaks kandidaati uuesti sõelumisele. Noh, ka BNS-i juhi koht on vaba, nagu me kuulsime eile. Ja ametiühingud tahavad, mõned ametiühingud tahavad uut esimeest, mõned tahavad vana ja selles mõttes personaalia on, on praegu olulised, nutame, kui me võtame siin kiirelt jutuks Eesti Panga. Ma lugesin Postimehes kahe kandidaadi, siis Andres Suti ja Ardo Hanssoni intervjuusid. Ja ma mõtlesin just selle selle kandi pealt, et kui kui mina oleksin Eesti Panga nõukogu liige ja peaksin valiku langetama, ma. Ma ei näe olulist vahet, väikemeestel on väike vahe vanuses siis noh, üks on sise- ja teine väliseestlane, eks ole. Üks tõenäoliselt oskab inglise keelt paremini kui, kui teine, kui teisel on ka väga-väga kopsakas juba rahvusvaheline kogemus. Et aga, aga aga sisu ja seisukohad, mida nad avaldasid, olid, olid no praktiliselt üks ühele. Et mille järgi see valik siis peaks nagu, nagu tehtama. Ja kusjuures ma kurat, nippe sinna, et ma tunnistan, et mulle meeldib see, et üle pika aja üldse Eesti Panga presidendi üle nagu kohale nagu mingi konkurss, et üldiselt mul on väga hea ja vaba No kui me võtame ka need, kes, kes välja kukkusid, siis ka need olid head. Jah, meil on, minu meelest on ikka viimased korrad niipalju kui meelde tuleb, sihuke väga nomenklatuurse valik, et pigem seatakse ühiskond nagu fakti ette, et järgmine Eesti Panga president on, see, ta on ja seda suuresti partei võrk just nimelt väga selgelt parteidel. Spordis öeldakse, praegu on näha Ati. Jah, et isegi pingi peal istub keegi. Keegi peal istub ja kes tahabki platsile pääseda mis on eriti kiiduväärt väga tulusat ametite peal, siis üks Hiinas ja teine Washingtonis ja tahavad tulla ja ja tahavad seda seda asja ajada, nii et see on, see on tõeliselt kiiduväärne, aga, aga tõesti nende nende vahel vahe tegemine, see on noh, see on nagu, nagu ühe firma reklaam ütleb see, maitseasi, et ühele meeldib ema, teisele tütar. Aga mõlemal on omad omad omad plussid ja ja, ja väga nagu miinused. Ei, ei paistagi, et noh, võib-olla ma ei tea, Hansson lihtsalt tuntum, ütleme loo selles mõttes, aga et ta on nagu Eestist eemal olnud, kaua ta, ta viimased mehe teod olid siin 20 aasta eest, kui valuutakomitee ja Eesti kroon, eks ole, ja sutt jälle on, on väga tubli keskpankur väga selge sõnaga religiooniga. Meenutades näiteks mõni aeg tagasi Postimehes avaldatud artiklit selle kohta, kuidas, kuidas Euroopa on võlakriisis ja kuidas ta sealt välja tuleb, minu meelest väga lihtsalt selgelt. Kuidas see otsus ka ei, ei langeks, tegelikult on noh, ütleme nii, Eesti arengu, Eesti fiskaalpoliitika ja kõige muu sellise seisukohalt on on suhteliselt ükskõik, et nagu, nagu, nagu kaotust Näib, et et mõlema puhul on ka see, et, et me saame heal heal juhul ühiskond ühe arvamusliidri juurde, mida, mida tõesti tegelikult pikka aega ju Eesti Panga president ei ole olnud, kuigi see koht võimaldaks seda olla. Just ma tahtsin öelda võrdlust minevikuga ehk olevikuga antud hetkel veel, kuna praegune panga president on kaheksa kuud, oli ametis järgmise aasta suveni, et et, et igal juhul seal nagu öeldakse, nagu ütlevad Steve Jobsi mehed, võin, võin siit jäi sinna, et need ei ole nii nagu nagu nagu midagi karta ja kahetseda, et igal juhul asi, asi läheb paremaks ja eesti sõna saab kindlasti mõlema mehe puhul kaalukamaks Frankfurdis sele Sealse ovaalse laua taga. Kaitse kaitseväe juhataja seisukohalt on, ei ole Azini nii ühemõtteline. Mitte et, et midagi oleks abriori Riho Terrasele ette heita, aga, aga pink on ikka väga lühikene. See on ka muidugi igati arusaadav. Nojah, seda pinki see pole, Terrase viga, et pink lühike on, võiks öelda, et lihtsalt Eesti, Eesti kaitseväe ajalugu on nii lühike ja, ja, ja Terras on lihtsalt see mees, kes põhimõtteliselt sellest päevast, kui tekkis võimalus teha Eesti riigi kaitsejõududes siis karjääri ja ka ennast harida, siis on seda iga jumala päev teinud, et et see, aga see ei ole tema süü, et paraku on lihtsalt meie, meie kaitseväe. Kuni jah, noh, siin kui mingi mingit võrdlusmomenti toome, siis kindralleitnant ta lõpetas ju, eks ole, kindralleitnant Johannes Kert oli ju veel noorem mees, kui, kui ta selle koha peale sai ja ja noh, ütleme sõjaväeseisukohalt ja kogemuste seisukohalt ja lahingkogemuste seisukohalt. No nii noorelt ütleme, kindraliks saada on, on natukene erandlik nähtus, kuigi sõjasituatsioonis Ma ei tea, kui sa oled liitlasvägede nii-öelda eesliinil ja ja kuskil Iraagis, Afganistanis või muudes kolletes, siis, siis on see või, või noh, kasvõi teises maailmasõjas, miks mitte, eks ole, too näiteid, kuidas ohvitsid nooremohvitserid ja ohvitserid tõusid kindrali au asemeteni suhteliselt kiiresti siis nii-öelda palja õppimise pealt kindraliks tõusta, see on noh, aga ma ütlen, et, et see on jällegi see küsimus, et, et Eesti riik on noor ja ja kus me siis ikkagi ma kindralite saame, olekski ime. Imelik, kui kaitseväe juhiks ju. Nojah, ja samas on, kas see häda, et me kaitseväes ei tahaks väga, et oleksid siis sellised nii-öelda okupatsiooni sõjaväekogemusega juhid, et see, et Laaneots praegu on olnud väga pikka aega diskussiooni objekt, et ja samas on ju super hästi, sobib sellele ametikohale tema isiksuse suhtes pole kellelgil mingeid kahtlusi olnud, pigem just nimelt selle mineviku suhtes. See võrdlus, et Laaneots versus nüüd teras kahtlemata hakatakse, hakatakse võrdlema. Mulle jälle tundub. Et see valik kuidagi selline noh, mulle kui sellisele tavakodanikule Chivilistile tundub see valik selline, mida me siin kõik Olav ja hea ja turvaline mõne mõneski mõttes, et Heidit loetles juba ära tema neid neid, neid omadusi ja ja, ja kui meil oleks, ütleme praegu nüüd ütleme, kaitseväge saab ju positsioneerida üles ehitada kindlasti hoopis teistel alustel ja, ja üldse mitte rõhudes näiteks sellele nendele põhimõtetele, mida tema on on praegu välja toonud, eks ju. Noh, millele iganes, eks ju, et et näiteks selle selle palgaarmee poosi juttu üldse näiteks, aga unustada. Ma ei tea, mis iganes või näiteks rääkida ainult palgameest. Aga mul on tunne, et kui, kui, kui see kandidaat oleks selline ütleme, selline, kes muudaks nii-öelda radikaalselt mingisugust liini, mille suhtes mul on tunne, et ühiskonnas on mingisugune konsensus praegu olemas. Et on olemas selles selles selles liinis, mis praegu praegu on, on nii-öelda arendatud viimastel aastatel siis oleks tegelikult risk, et me võime kukkuda tagasi sellesse aega, kus ütleme nii, et kamina, peamaja ja, ja kaitseväe nii-öelda suhted ei olnud, olid nüüd küll kõike muud kui roosilised, põhimõtteliselt käis ikka vastastikune nii-öelda sõda kogu aeg. Jah, seda, seda küll, aga, aga noh, seda aega nagu tegelikult väga tagasi ei tahaks, ausalt öeldes seda aega ei tahaks tagasi ja, ja ei ole sellist vastasseisu tõesti vaja, aga ootan, eks, eks kui teras saab selle koha peale, siis eks me siis näeme, mis, mis masti mees ta nii-öelda ütlejana või arvaja, nagu me siin Eesti Panga presidendi puhul rääkisime, et võiks olla arvamusliider, siis kaitseväe juhataja võiks olla ka ju oma solki. Samas on tegelikult Laaneots, nüüd oli üle pika aja esimene, kes oli arvamusliider. Ja Laaneots väga tihti öeldi, et ta kompab nii-öelda piire, eks ole, ta oli selles mõttes nagu Lennart Meri tüüpi juhte, kes kompas oma ametipiire, et kaugele võib minna. Aga siis meil väga pikka aega ei olnud, pange pahaks või heaks, aga, aga, aga see oli väga sümpaatne oli see, et, et kindral ei, ei vaata üle õla, et mida üks või teine poliitik, kes, kes parasjagu täidab mingit ametit. Ega ma arvan, aja turgena, ütleb oma arvamuse veel ajakirjanikena, kõik väga nautisime. Oleme nautinud Laaneotsa analüüs erinevate sõjaolukordade kohta või kriisikollete kohta, mis maailmas on tekkinud ja need analüüsid on tõesti. Ja sellist vahetut suhtlemist alati alati valmis selgitusi jagama ja ja see, see oli väga sümpaatne, kas te tahate? Vihjata sellele, et Terras võiks olla need kuidagi kellegi poolt nii-öelda näiteks poliitikute poolt kuidagi tõmmata-lükata. Rohkem, või ei, ma ei arva, et on tõmmata-lükata, ma arvan, et eks ta ise kujundab oma sellise imidži ja käitumisjoone, et kas ta on rohkem ettevaatlikum, kuigi noh, selles mõttes tal ju kaotada ei ole nagu midagi, et üks ametiajaks saab ta olla ja, ja 40 üheksaselt tuleb pensile minna, aga pole siin pole siin enam midagi kobiseda, aga aga, aga no oleks, oleks tõesti väga-väga sümpaatne, kui ta avaldaks oma oma arvamust ühes ja teises asjas. Ta ei pea hakkama raiuma läbi halli kivi minema, et, et mingi mingi mingi minu mõte on niisugune ja teie poliitikud, olete kõik lollid ja ühesõnaga konfliktsus selles mõttes ei tule, nagu igal juhul asjale kasuks. Omas oma selge oma joone väljaütlemine on, on väga-väga-väga tore. Näiteks. Kas selle eile või üleeile mulle torkas silma, see oli ka vist Postimehes Scoutspataljoniülema seisukoht afganistani kriisi kohta, Afganistanist me kahjuks täna vist väga eriti ei jõua kõnelda, aga, aga, aga ütleme, sõjast teisest Afganistani sõjas saab siis nüüd sai juba juba 10 aastat täis. Ja väga-väga tore oli, lugeda, oli lugeda Scoutspataljoni juhi arvamus selle kohta, et et tegelikult poisid võiks praegu pillid kotti panna, tulla tagasi korralikult välja õppida ja õpetada, treenida, sest et ütleme ausalt, jaks on otsas. Enam ei, enam ei ole, ei ole, ei ole inimmaterjali, ei ole ressurssi, et seal edukalt edasi võidelda. Väga sümpaatne. Miks, miks peab seda arvamust jätma mingile mingile poliitikule öelda? Minu meelest meil siiski on olnud neid selge sõnaga ohvitsere, neid on, neid on olnud ja ja alati ei ole alati alati tingimata ei ole paistnud selle tagant mingisugused enda tulevikupoliitik. Lihtsalt suure sõna, kui ohvitser on meil olnud, aga nad on, nad on olnud pigem sellised kibestunud süsteemist, lahkujad ütleksin mina nagu nunnad. No ja pärast on ka neid olnud, kes on pärast seda sunnitud minema juuksuri juurde, et hakatakse midagi maha lõikama, eks ole, et et eks see ole niisugune väga-väga-väga keeruline küsimus, et noh, meil on kõigil suured isiksused ka need, kes kas need, kes meile need kopterid ostsid ja need lepingud sõlmisid, on tohutu suured isiksused ja kui need isiksused kokku põrkavad aeg-ajalt terve mõistusega mida ju sõjaväelane oma sõjaväelase juures eeldatakse, et ta on nagu sirgjooneline. Väljendan kohe sirgjooneline sirgjoonelise ütlemisega nagu sõjaväelane. Et kui need kokku põrkavad ja sellest, et noh, midagi head nahka ei tule, siis on muidugi muidugi paha, aga mis ei tähenda seda, et, et see sõjaväelane ei võiks olla sõnakam ja öelda oma oma arvamuse oma alaasjades ka igal juhul. Rull, mis terrasesse puutub, siis minu meelest see, see on, no eks, eks me siis näeme, eks ole, kuidas see kujuneb, aga põhimõtteliselt näiteks mina olen teda mõnikord sattunud kuulama suuremas ja väiksemas ringis temaga isiklikult ka rääkinud juttu ja ja ta on küll jätnud sellise mehe mulje, kes, kes ikkagi kellel on oma sõna ja kes, kes ütleb oma sõna ja ja kes ei ole kindlasti ma arvan, mingisugune tuulelipp. Sõnal jah, üks asi, teine asi on see, et, et kahtlemata võrdluses Laaneotsaga jääb nagu sellest sõja kogemusest nagu vajaka, kui, kui kui laenad samal ajal ikkagi oli, oli reaalses sõjas ja juhtis juhtis üksust ja, ja paugud käisid olnud Iraagis teras olnud Iraagis, jah, treeningmissiooni staabiülema asetäitja ja noh, eks me kõik tea, mida öeldakse. Vabandust, staabi staabiohvitseridest, staabi tsuradega. Nõiad, kuigi see oli väga kahtlemata 2007. aasta Terrase kogu kogu, ütleme tema teenistus on läinud selle peale, et harida ja ennast harida ja koolis käia. Järgnenud kursuse järeleaitamiskursused on üks, ütleme et niisugune selgelt lineaarne joon ülespoole kogu karjääri, et seal ei ole nagu olnud väga aega selle peale, et õpitud rakendada ja siis juurde õppides. Aga see on paraku meie meie lühikese kaitse ajaloo. Põhjus jah, nojah, mida võib võidu iriseda selle kallal, et, et on ju riike, kus reaalses reaalse sõja kogemuseta nagu ei tule kõne allagi, et, et sa sellist ametikohta, kus me isegi isegi kaitseministriks ei saa, kui, kui sul ei ole nagu korraliku teenistuslehte ette näidata, aga aga loomulikult, kui me võtame jah, et pink on pikk, on tõeliselt lühike ega, ega terasel ju tegelikult kassas kandidaate ju. Polnudki, nii. Ei ole see terras mingisugune mingisugune niisugune kuiv kabinetipoiss ei ole. Puhtalt teoreetik, seda ütlen. Ja ainukene ainukene tõrvatilk selles Meepotis, mida, mida praegu siis nagu räägitakse, ongi, ongi Rosime ütlus, et nõrk stressitaluvusega. No kas see on ka rosinakogemus 99.-st aastast, et inimesed õpivad ja arenevad ja muutuvad, et, et Eestis on Rosime kogemus 99.-st aastast? Aga igal juhul jah, Afganistani sõda sai meenutatud ja, ja eks oleks huvitav ka brigaadikindrali arvamust kuulda selle kohta, missugune on praegu Eesti kaitsejõudude valmisolek jätkata Afganistani missiooni, sellepärast et on, on ju selge, et et vähemalt aastani 2014 tuleb seal koos ameeriklastega olla ja ja kui siin Scoutspataljoni ülem ütlesite, et andke meile kaks aastat, umbes puhku või hingetõmbeaega ja siis me oleme valmis nagu tagasi minema ja siis on nagu rivid korraldatud ja kõik, kõik asjad on nagu nagu vähe teised siis seda on ju selge, et seda, seda aega meile ei anta, et me kas kas tuleme või, või me jääme, kus koos liitlastega mida, mida on viimasel viimasel ajal järjest vähem, sest et üksteise järel on olnud. No seal tõmmatakse otsotsiku kokku järjest, et jah ja otsitakse. Muidugi tohutult suure teema praegusel hetkel, sellepärast et sellega seostuvad ka USA kindlasti USA järgmised presidendivalimised ja, ja, ja kõik see suur suur globaalne poliitika, aga selge on see, et see 2014 ühtepidi on, on tõesti, sinna on veel päris päris palju aega, teistpidi on see juba samas ukse ees ja, ja see probleem, mis seal on, on ikka väga-väga keeruline. Jah aga siin vikerraadio stuudios. Me oleme Postimehele mitu korda teinud juba reklaami, nimetades seda väljaannet. Lubage siis meie oma saatele ka teha, et järgmine teisipäev, vabariigi kodanikud räägib siis afganistani problemaatikast ja stuudios on igati väärilist inimesed, kes kes suudavad hinnata selle riigi siseolukorda ja nii-öelda militaarolukorda, et millised lootused seal on ja, ja kas tuleb saba jalge vahel tulla ära või, või kuidas võimalikult väärikalt lahkuda või peaksin hoopis kauemaks jääma. Aga täna meile antud aeg on otsas. Heidit Kaio, Neeme Korv ja Aarne Rannamäe olid rahvateenrite stuudios ja tõesti, nagu ma ikka armastan öelda, nautige nädalavahetust. Vähemalt Tallinnas on päike.