Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, neljandast maist. Toimetaja Ann-Mall Mälberg. President Toomas Hendrik Ilvese juurde kogunesid täna kultuuriinimesed, et arutada möödunud nädala ärevaid sündmusi. Märgiti, et praegu pole vaja otsida süüdlasi, vaid minna ja nii edasi ja seda läbi üksteisega rääkimise. Tallinnas Keskerakonnast ja linnavalitsuse korraldatud kodurahufoorumile kogunesid põhiliselt venekeelsed inimesed. Kõnepulti pääsesid äärmuslased, kes nõudsid venelastele autonoomiat ning kõigi vahistatute vabastamist. Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakond töötab taas, kuna saatkonna julgeolekuolukord on piisavalt vara vananenud. Kremli-meelne noorteühendus Naši alustas nüüd tere avaldust Euroopa Komisjoni esinduse juures Moskvas. Veterinaar- ja toiduamet pole saanud mingeid ametlikke teateid, nagu oleksid Vene võimud keelustanud eesti lihatoodete müügi Venemaal. Nõo lihatööstuse väitel on aga nende müügipartnerile öeldud, et Eesti tooteid müüki ei võetaks. USA Euroopa Parlamendi väliskomisjon avaldasid oma toetust ja solidaarsust Eesti valitsuse ja rahvaga. President Toomas Hendrik Ilves sõidab esmaspäeval riigivisiidile Gruusiasse. Visiidi eesmärk on kinnitada toetust Gruusia Euroopa püüdlustele. Suulisest pärimusest sündinud luule pöördub läbi autori otse esituse tagasi juurte juurde leiab Põhjamaade luulefestivalil oma loomingut esitav Taani luuletaja Morten Sande kaod. Homme on pilves ilm, õhtupoole või vihma sadada, sooja tuleb seitse kuni 13 kraadi. Tallinnas toimus täna linnavalitsuse ja Keskerakonna korraldatud kodurahu foorum, uudiste poolt käis kohal Indrek Kiisler. Sümboolne on see, et Salme kultuurikeskuse suurt saali valvasid turvamehed ja maja ees oli politsei. Seda hoolimata ürituse nimest kodurahu foorum. Ilmselgelt tantsida tavalist tooni inimesed, kes olid pronkssõduri teisaldamise vastu. Enamik suuri Eesti erakondi oma esindajaid foorumile ei saatnud. Kuigi alguses esinenud Keskerakonna juhtpoliitikud kutsusid rahvast tasa kaalukusele, oli saalil vaja end lihtsalt välja elada. Foorumi alguses tegi oma ettekandega mitu sotsiaalteadlast, kelle väitel on integratsiooni Eestis läbi kukkunud ning vähemustega ei arvestada. Tallinna Ülikooli teadlane Anu Toots. Kas meie integratsiooniprogramm on teinud mõne sammu mitte-eestlastele vastu ja kui öeldakse, et no kuidas siis mitte, neil on ju venekeelset kooli, siis ma ütleks, et ka nõukogude ajal olid eestikeelsed koolid. Sega. Ja mulle näib, et täna peab eeskätt eestlased, sest poliitikute hulgas on neid rohkem riigikogus ebaproportsionaalselt palju rohkem. Nemad. Paljud olulised küsimused. Pronkssõduri ära viimist kaitsenud Hillar viksi aga hakati lihtsalt segama. Nii ja nüüd on siis seal. Ja ma palun ärge süüdistage Ansipit. Ansipit tegi seda, mis, mis valijad tahtsid eesti valija valis selle tee. Kahjuks said kodurahu foorumil sõnaga äärmuslased, näiteks nõuti venelastele autonoomiat, et neil oleks oma politseikoolid ja administratiivvalitsus tuntud nats noida. Sorri ja kunagine interrinde aktivist Vladimir Lebedev nõudis, et peaminister Andrus Ansip peab kohe erru minema. Lebedev teatas, et dialoogi eelduseks on see, et politsei peab tühistama kõik määrused, mille alusel on rahutuste ajal inimesi kinni peetud. Samas oli see foorum kindlasti vajalik, sest alati on parem, kui üksteisega räägitakse ning ennast elatakse välja sõnades mitega rahutustes osaledes. President Ilvese juurde kogunesid täna kultuuriinimesed, et arutada möödunud nädala ärevaid sündmusi. Lavastaja Merle Karusoo ütles pärast kohtumist, et praegu ei ole vaja otsida toimunus süüdlasi vaid on vaja vaadata, kuidas minna edasi. Et see ei ole muidugi noh, nii lihtne, et istub nüüd kamp inimesi kokku ja, ja pärast seda on selged vastused, aga ma arvan, et. Me oleme ilmselt vist selles, et me peame üksteisega rääkima, näiteks inimesed, kes rääkisid oma töökollektiivides, kus mitmest rahvusest inimesed koos töötavad, seal ei ole ju mingisuguseid probleeme, sellepärast et ühine tegu või ühine tegevus on see, mis niikuinii inimesi ühendab. Et sellepärast ongi vaja rohkem leida neid. Neid ühiseid tegevusi, see on üks väga oluline asi ja kui ja kui need Ühisi tegevus ei ole, siis siis lihtsalt rääkida lasta inimestel rääkida, et mitte niivõrd grupid ei peaks vastastikku 11 mõjutama noh, või suhtlema 11 esindama vaid vaid inimesed ise omavahel ja see noh, eks see algab koolist peale mõlemal pool. Mida peaks tegema venekeelne kool? Kohtumisel osales ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Valeri Novikov. Kool on nagu pilti ühiskonna pilt, aga noored on Maximalistid ja tahavad ennast ka väljendada, kuid aga probleem on praegu selles, et me Me noortega rohkem töötada, tööta mingi eriti vene koolid selleks, et lapsed rahuneks ja ei sekkuks nende protsessidesse. See on täiskasvanute probleem, ma mõtlen ja kui seal laheneb, siis ka koolis vähem. Jätkame veel kooli teemal. Haridusminister Tõnis Lukas külastab täna Ida-Virumaakoole ja kohtub sealsete haridustegelastega. Jutuks on olnud ka ajaloo õpetamine vene koolis. Minister Lukasega vestles Ago Gaškov. Palju räägitakse praegu sellest, kuidas õpetada ajalugu vene koolides ja selge on see, et seda õpetatakse teistmoodi. Millal jõuame me selleni, et Eestis oleks tõepoolest üks Fakto üks haridussüsteemi, et eesti ja vene kool oleks ühesugune ja ajaloo lähenemine oleks ühesugune ja minu eesmärk on Eesti ühiskonnas pea liiva alla peitmine ära lõpetada? Riik peab oma nõudmistes olema järjekindel siis saavad ka tema kodanikud aru, mis toimub ja, ja siis venekeelne kogukond saab aru, et neid ei ahistada sugugi, kui, kui räägitakse eesti keele õppimise vajadusest, mis puudutab tühist informatsiooni välja ja üldse lähenemist Eesti ajaloole, siis jah, tõesti, kahjuks seda ei ole, venekeelne kogukond on paljuski teises infoväljas Moskva kanalite infoväljas ja kui need on võtnud riigivastase hoiaku, siis paraku saab ka meie venekeelne elanikkond põhiliselt riigivastast hoiakut tunda, aga mai kritiseeriks kõiki õpetajaid. Ma olen kohtunud ka venekeelsete koolide ajaloo, ühiskonnaõpetuse õpetajatega, kes on väga asjalikud ja, ja ma usun, et tahavad, et siin oleks rahu ja stabiilsus, aga selge on, et ega õpetajal oma meelsust tunnis väga varjata ei õnnestu. Kui nüüd on emotsionaalsed ajad, siis kindlasti neist on ka päris mitmed mõjunud õpilastele, nii et õpilased on läinud Eesti riigi vastu protestima. Aga ma loodan, et politsei abiga. Me selgitame välja, kes need on ja need õpetajad ei peaks koolis jätkama. Räägime üldisest inforuumis siis palju räägitakse sellest, et kas või eestikeelsetel telesaadet, tal peaksid olema venekeelsed subtiitrid. Me teame samas, et Vene inimesel ei ole subtiitrite lugemisharjumust, aga ühine infoväli algab jällegi ühtsest haridusest ja loomulikult on tähtis nii keeleõppe algusest peale kui üldse riigimeelne haridus venekeelsetes eestikeelsetes koolides. Ma tänan kõiki neid venekeelsete koolide õpetajad, kes on selgitanud oma õpilastele, et ei ole vaja minna Eesti riigi vastu demonstreerima, neid inimesi on ka piisavalt, aga ega kool ei ole ainuke hariduse andmise. Et tegelikult haridust omandatakse tänaval, sõprade seltsis, televisioonist, raadiost või see töötab vastu sellele sõnumile, mis Eesti riik tahab vene kogukonna anda, siis siis ega kool üksi on ka jõuetu. Muidugi eesti keelele venekeelne gümnaasium eesti keelele peab lähiajal üle minema juba ka sellepärast, et et venekeelse gümnaasiumi õpilaskond lähiaastatel kuivab drastiliselt kokku ja kahte eraldi koolisüsteemi pole meil mõtet ja võimalik pidada. Alates hommikust töötab Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakond taas täies mahus. Välisministeeriumi teatel alustas konsulaarosakond tööd, kuna saatkonna julgeolek on piisavalt paranenud. Välisminister Urmas Paeti sõnul jälgib välisministeerium pidevalt olukorda. Me teeme otsuseid konsulaadi töötamise võimaluste kohta operatiivselt, ütlesite ning avaldas lootust, et Venemaa järgib edaspidi täielikult Viini konventsiooni. Siis läheme nüüd edasi välisuudistega alguseks, samuti Moskva sündmustega seotud sõnumid. Tõnu Karjatse võtab need kokku. USA senat tegi avalduse, milles mõistab hukka vägivalla Eestis rünnakud Eesti saatkondadele ning väljendab solidaarsust Eesti valitsusega ja eesti rahvaga. Senat tauni teises maailmasõjas hukkunute mälestuse kasutamist poliitilistel eesmärkidel ja kutsub üles lahendama tekkinud lahkhelid rahumeelselt. Ühtlasi väljendab USA senat toetust Eesti valitsusele püüetest astuda dialoogi vene võimudega koostööd jätkata. USA senat kutsub ka teisi riike üles Eestis ja Moskvas Eesti saatkonna ümber toimunu hukka mõistma ning osutama abi Eestit rünnanud kurjategijate kindlakstegemisel. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees seadseke Saarius vulski tegi samuti Eestit toetava avalduse. Väliskomisjoni esimehena väljendab sarjus Volski solidaarsust Eestiga ja on tõsiselt mures halvenenud suhete pärast Eesti ja Venemaa vahel. Europarlamendi väliskomisjoni esimees nendib, et Eesti vastu suunatud rünnakud on suunatud kogu Euroopa liidu vastu. Tema avalduses seisab, et Eesti-vastased rünnakud vene võimudega poolt samuti ka Vene Föderatsiooni sekkumine Eesti siseasjadesse on vastuvõetamatud ja võivad tõsiselt ohustada Euroopa Liidu Venemaa suhteid. Europarlamendi väliskomisjoni esimees kinnitab, et Eesti valitsus võib loota täielikule toetusele riigis korra tagamisel. Euroopa Komisjoni esinduse juures Moskvas algas kremlimeelse noorteühenduse Naši aktsioon, millega protesteeritakse Öise vahtkonna ühe liidrina vahi alla võtmise vastu Tallinnas. Vene ajakirjanduse andmetel osaleb aktsioonis kuni 2000 Moskva koolinoort. Naši aktivistid nurjusid, on Eesti Peterburi peakonsuli Lauri bambuse pressikonverentsi. Peakonsul osales ümarlaual, mis oli pühendatud Nõukogude sõjaväelaste kalmudele ja muuhulgas mälestusmärgi teisaldamisega. Žestid takistasid pressikonverentsil oma küsimustega teisi ajakirjanikke. Pärast pressikonverentsi karjusid nad vaid loosungeid. RIA Novosti teatel pidas miilits kinni mitu inimest, nende seas kanoshi peterburi. Rühmituse liidri. Euroopa liit lükkas ümber väited, nagu kavatseks ühendus võtta jäigema positsiooni seoses Venemaa sooviga astuda maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Euroopa kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni sõnul on sellised väited ebatäpsed. Tema väitel toetab Euroopa Liit Venemaa ühinemist kuid samas tuleb leida selleks kaubanduslikult mõistlik aluspõhi ja lahendada mõned küsimused, nagu näiteks ka Venemaa kaubanduspiirangute vastavus WTO nõuetega. Venemaa vähendab naftaeksporti läbi Eesti paari kuu jooksul kahe miljoni tonni võrra. Sellest andsid teada uudisteagentuur Reuters. Selle vene tööstusallikad, Eesti raudtee ja sadamate asemel hakatakse ekspordis enam kasutama mereteed Peterburis. Samast eelnevalt on vene raudteefirma teatanud hooldustööde alustamisest Eestisse viival raudteel, põhjendades sellega Eestit läbiva naftaekspordi vähenemist. Sama teate on raudteefirma esindaja juba ka ümber lükanud. Ja asja teatas kaitsepolitsei on teinud kindlaks Moskva lase, kes on suure tõenäosusega internetis levitada. Eestivastase vägivaldse üleskutse autor. Kaitsepolitsei andmetel on tegemist Moskvas elava 22 aastane see Venemaa kodaniku Aleksei iga, kes esineb internetikeskkonnas erinevate hüüdnimede all. Politsei hinnangul ei saa noormehe üleskutseid tõlgendada reaalse ähvardusena ja samas selgitab kaitsepolitsei, kas Alexeil on sidemeid Eestiga või mitte. On teada, et Venemaa ei loovuta oma kodanikke välisriikidele, on kaalumisel Euroopa vahistamismääruse koostamine. Selle asusel saax Aleksei vahi alla võtta, kui ta siseneb mõnda Euroopa liidu liikmesriiki, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes. Eesti lihatooteid võib Venemaal oodata müügikeeld, ametlikud pole sellest teavitatud. Indrek Kiisler uuris asja. Nõo lihatööstuse juht Toomas Kruustük kinnitas, et nende toodangut ei juleta Venemaal praegu müüa. See see info tuli meie venepoolsetel partneritelt, ma ei ole kirja näinud, aga meie vene partnerite ütlesid, et nad ei julge meie kaupa müüa, sest et nad kardavad sanktsioone. Pigem on see ikkagi see, et nad ei julge müüa. Vene veterinaar ja toiduamet ei ole nagu ikkagi. Irja tähendab, Eestisse ei ole saatnud, aga noh, Vene pool väidab, et on tulnud käsk. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et ühtegi ametlikku teadet, et eesti lihatooted ei vasta nõuetele, pole Vene pool Eestile esitanud. Tema kinnitusel tuleb sellest esmalt teavitada Eesti veterinaarametit. Tänase päeva seisuga mitte ühtegi eelnimetatud ametlikku teadet Eesti toodete mittenõuetekohasuse kohta ei ole. Tänase päeva seisuga liiguvad Venemaale nii lihatooted, kalatooted kui piimatooted. Nii et tegemist on ikkagi pigem vist infomüraga Kuniks ei ole konkreetselt ametlikke andmeid, siis on raske kommenteerida. Kas Eesti lihatoodetele on varem etteheiteid tehtud Venemaa poolt, et need ei vasta mingitele nõuetele. Pärtel ütles, et järgmisel nädalal toimub järjekordne Euroopa Liidu ja Venemaa veterinaarametnike kohtumine, kus ta saab olukorra kohta täpsemalt selgitusi küsida. Uurisin nõo lihatööstuse juhilt, kui suur osa toodangust läheb neil praegu Venemaale. Üks protsent-poolteist kõige rohkem, me oleme Venemaaga selles suhtes õppetunni saanud seal 95, et pea 40 protsenti oma toodangust tol korral Venemaale viisime ja kui tol korral piirid kinni pandi, topelttollide tõttu, siis augustit meie jaoks veel hästi raske on. Igatahes ei kavatse tulevikus ühtegi, kas Venemaa või on mõni teine eksport suurendada üle 10 protsendi oma toodangu mahust. Esialgu. Esmaspäeva hommikul algab president Toomas Hendrik Ilvese Evelin Ilvese kolm päeva kestev riigivisiit Gruusiasse. Riigipea visiidi eesmärk on kinnitada Eesti toetust Gruusia Euroopa püüdlustele. Tahame anda grusiinidele veel kord selge sõnumi, et Gruusia pole üksinda, tal on sõpru, tema tegemisi jälgitakse ja temaga käekäigu vastu tuntakse huvi, ütles Ilves. Gruusia väärib Euroopa toetust, sest esiteks ta teeb õigeid asju, teiseks aitab ennast ise ja laseb nõnda teistele ennast aidata. Kolmandaks on tõestanud, et suudab saavutada positiivseid tulemusi. President linna avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles, et Ilves kutsus riigivisiidil osalema ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ja justiitsminister Rein Langi kuid neil ei ole võimalik visiidist osa võtta. Presidenti saadab riigivisiidile 42 liikmeline äridelegatsioon, mida juhib Kaubandus- ja Tööstuskoja president Toomas Luman. Ja täna tuli ka üks teade Gruusiast, gruusia tudengid korraldasid vene saatkonna juures Tbilisis protestiaktsiooni. Eesti lõpetuseks. Oma toetust Eestile põhjendasid nad sellega, et eelmisel aastal toetasid eestlased pilissid aktsioonidega vene saatkonna ees, kui Venemaa kehtestas Gruusia suhtes majandussanktsioonid. Täna algas taas Eesti ja Põhjamaade kõige pikali realisem ja suurem luulefestival. Kahel päeval on võimalus kuulata 10 riigi 18 autori loomingut, lisaks nautida head muusikat ja seltskonda. Luulefestivalil käis Reene Leas. Nii kõlas leedukeelne luule autori rollandas Razdauskas enese esituses täna alanud Põhjamaade luulefestivali ühel avalikul lugemisel. Seitsmendat aastat toimuv festival toob tänavu kokku autoreid 10-lt maalt. Autoritele annab eelkõige võimaluse kuulata teisi ja tulla lähemale publikule, räägib Morten söönde kortaanist. Justkui elakski luule ainult elavas esituses. Luule sündis suulisest pärimusest, tegemist oli algselt vaid avaliku esitusega. Selliste avalike luulelugemistega oleme tagasi juurte juures. Diivanile annavad näo, seal osalevad autorid ja need on igal aastal erinevad. Läbi aastate on püütud panna kokku kõlama luulet, aga ka teiste kunstiliikidega, millega üllatatakse tänavu luulefestivali üks korraldajatest Eha Vain. Seekord võib olla ühe uue lisa andusena. Nimetaksin ära festivali viimast üritust, mis leiab aset laupäeva hilisõhtul kell 22. Kinos Sõprus kostis. Katsetame luule ja filmikeele koosmõju, toimub niisuguse animeeritud filmi teosekese must lagi, esilinastus. Kuulsad eesti animaatorid on tõlgendamas seitset nimekate eesti luuletajat. Sõnade all liiguvad maskid, nii kõlab tänavuse festivali juhtmõte Eha Vain. Eks me siis püüame nüüd tabada nende esinemistega haigus kuivõrd luuletaja oma loomingut kirjutades ja esitades, kas siis võtab endalt maski eest või, või vastupidi, varjub maski taha. Kõik luulesõbrad on oodatud täna Kirjanike Liidu saali, homme jätkub festival Nigulistes, Von Krahli teatri baaris ja kinos. Ja jäänud on lugeda ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss kolm kraadi. Päeval tuleb meil vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul võib kohati sadada vähest vihmasaju, võimalus on suurem Põhja-Eestis. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme seitse kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille number on 16805. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.