Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Tallinnas Keskerakonna ja linnavalitsuse korraldatud Rahufoorumile kogunesid põhiliselt venekeelsed inimesed. Kõnepulti pääsesid äärmuslased, kes nõudsid venelastele autonoomiat ja kõigi vahistatute vabastamist. Peaminister Andrus Ansip ütles Reutersile, et Venemaa võimalikud sanktsioonid Eestit ei kahjusta. Tõnismäelt välja kaevatud punaarmee sõdurite säilmete hakatakse esmaspäeval DNA proove võtma. Haridusminister Tõnis Lukas, kes käis täna Ida-Virukoolides, ütles, et riik peab olema oma nõudmistes järjekindel. Siis saab ka venekeelne kogukond, et neid ei ahistada, kui räägitakse eesti keele õppimisega, vajadusest. Eesti raadios on lastesaateid tehtud 80 aastat tänavati Türil Eesti ringhäälingumuuseumis juubelinäitus. Homme on meil pilves ilm, õhtupoole võib vihma sadada, sooja tuleb seitse kuni 13 kraadi. Tallinnas toimus täna linnavalitsuse ja Keskerakonna korraldatud kodurahu foorum, uudiste poolt käis kohal Indrek Kiisler. Sümboolne on see, et Salme kultuurikeskuse suurt saali valvasid turvamehed ja maja ees oli politsei, seda hoolimata ürituse nimest kodurahu foorum. Ilmselgelt andsid saalis tooni inimesed, kes olid pronkssõduri teisaldamise vastu. Enamik suuri Eesti erakondi oma esindajaid foorumile ei saatnud. Alguses esinenud Keskerakonna juhtpoliitikud kutsusid rahvast tasa, kaalukusele oli saalil vaja end lihtsalt välja elada. Foorumi alguses tegi oma ettekandega mitu sotsiaalteadlast, kelle väitel on integratsioon Eestis läbi kukkunud ning vähemustega ei arvestada. Tallinna Ülikooli teadlane Anu Toots. Kas meie integratsiooniprogramm on teinud mõne sammu mitte-eestlastele vastu ja kui öeldakse, et no kuidas siis mitte, neil on ju venekeelset kooli, siis ma ütleks, et ka nõukogude ajal olid eestikeelsed koolid. Seega. Ja mulle näib, et täna peab eeskätt eestlased, sest poliitikute hulgas on neid rohkem riigikogus ebaproportsionaalselt palju rohkem. Nemad. Paljud olulised küsimused. Pronkssõduri ära viimist kaitsenud Hillar viksi aga hakati lihtsalt segama. Nii ja nüüd on siis seal. Ja ma palun ärge süüdistage Ansipit. Ansipit tegi seda, mis, mis valijad tahtsid eesti valija valis selle tee. Kahjuks said kodurahu foorumil sõnaga äärmuslased. Näiteks nõuti venelastele autonoomiat, et neil oleks oma politseikoolid ja administratiivvalitsus tuntud nats hoida. Sorry ja kunagine interrinde aktivist Vladimir Lebedev nõudis, et peaminister Andrus Ansip peab kohe erru minema. Lebedev teatas, et dialoogi eelduseks on see, et politsei peab tühistama kõik määrused, mille alusel on rahutuste ajal inimesi kinni peetud. Samas oli see foorum kindlasti vajalik, sest alati on parem, kui üksteisega räägitakse ning ennast elatakse välja sõnades mitega rahutustes osaledes. Eesti peaminister Andrus Ansip väljendas täna usku, et riik peab vastu igasugustele sanktsioonidele, mille Moskva võib kehtestada karistuseks Nõukogude sõja mõju monumendi ümberpaigutamise eest. Ansip ütles Reutersile, et ei tea, kas Moskva kehtestab Eestile majandussanktsioonid. Et kui need ka kehtestatakse, ei ole nende mõju eriti tõsine. Me ei sõltu eriti Vene majandusest, ütles ta. Ansip kinnitas, et Eesti suudab ise katta oma energiavajadused ning sanktsioonid kahjustaksid peamised näe firmasid ja investoreid. Ainult umbes kaks protsenti Eesti välisinvesteeringutest pärineb Venemaalt, lisas ta. Politsei kinnitusel algab Tallinnas Tõnismäel ainult välja kaevatud punaarmee sõdurite säilmete DNA proovide võtmine esmaspäeval. Proovide võtmine pole iseenesest pikk protsess ja võtab aega kuus tundi, ütles politseiameti pressiesindaja. Seejärel hakatakse proove võrdlema, kui peaks saabuma võrdlusmaterjali. Esmaspäeval saadavad Eesti ametivõimud Venemaa ja SRÜ liikmesmaade saatkondades noodi, milles tutvustatakse tuvastamisprotsessi edasist käiku. Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles, et säilmete juurest ei ole leitud ühtegi detaili, mis oleks viidanud hukkunute isikutele. Seni ei ole ametlikud Eesti ametivõimudega ühendust võtnudki keegi, kes soovib anda oma DNA-proovi, et tuvastada tema võimalikku sugulust Tõnismäelt välja kaevatud hukkunutega. Tallinnas ja Ida-Virumaa linnades toimunud massirahutuste kriminaalasjades. Vahistatute arv on täna õhtuks tõusnud 55-ni. Vahistatutest 26 on Eestiga kodanikud, 23 kodakondsuseta ehk halli passi omanikud, neli Vene kodanikud ja üks Leedu kodanik. Tallinnas toimunud õigusrikkumistest on valdavad varguste, politseile vastuhaku ja avaliku korra raske rikkumise juhtumid. Samuti on uurimisel meil teatavasti üks tapmine. Haridusminister Tõnis Lukas külastas täna Ida-Virumaa poole ja kohtus sealsete haridustegelastega. Jutuks oli ka ajaloo õpetamine vene koolis. Minister Lukasega rääkis Ago Gaškov. Palju räägitakse praegu sellest, kuidas õpetada ajalugu koolides ja selge on see, et seda õpetatakse teistmoodi. Millal jõuame me selleni, et Eestis oleks tõepoolest üks ka de facto üks haridussüsteemi, et eesti ja vene kool oleks ühesugune ja ajaloo lähenemine oleks ühesugune ja minu eesmärk on Eesti ühiskonnas pea liiva alla peitmine ära lõpetada, riik teeb oma nõudmistes olema järjekindel siis saavad ka tema kodanikud arvamust toimub ja, ja siis ka venekeelne kogukond aru, et neid ei jahistate sugugi, kui, kui räägitakse eesti keele õppimise vajadusest, mis puudutab tühist informatsiooni välja ja üldse lähenemist Eesti ajaloole, siis jah, tõesti, kahjuks seda ei ole, venekeelne kogukond on paljuski teises info väljas Moskva kanalite infoväljas ja kui need Ta on võtnud riigivastase hoiaku, siis paraku saab ka meie venekeelne elanikkond põhiliselt riigivastast hoiakut tunda. Aga Ma ei kritiseeriks kõiki õpetajaid, ma olen kohtunud ka venekeelsete koolide ajaloo, ühiskonnaõpetuse õpetajatega, kes on väga asjalikud ja, ja ma usun, et tahavad, et siin oleks rahu ja stabiilsus, aga selge on, et ega õpetajale oma meelsust tunnis väga varjata ei õnnestu. Kui nüüd on emotsioon pahalased ajad, siis kindlasti neist on ka päris mitmed mõjunud õpilastele, nii et õpilased on läinud Eesti riigi vastu protestima. Aga ma loodan, et politsei abiga. Me selgitame välja, kes need on ja need õpetajad ei peaks koolis jätkama. Räägime mõistest inforuumis siis palju räägitakse sellest, et kas või eestikeelsetel telesaadetele peaksid olema venekeelsed subtiitrid, me teame samas, et inimesel ei ole subtiitrite lugemisharjumust, aga ühine infoväli algab ühtsest haridusest ja loomulikult on tähtis nii keeleõppe algusest peale kui üldse riigimeelne haridus nii venekeelsetes eestikeelsetes koolides. Ma tänan kõiki neid venekeelsete koolide õpetaja, kes on selgitanud oma õpilastele, et ei ole vaja minna Eesti riigi vastu veerima, neid inimesi on ka piisavalt, aga ega kool ei ole ainuke hariduse andmise koht tegelikult, haridust omandatakse tänaval, sõprade seltsis, televisioonist, raadiost või see töötab vastu sellele sõnumile, mis Eesti riik tahab vene kogukonna anda sisse siis ega kool üksi on ka jõuetu. Ööl vastu tänast toimus taas sihilik küberrünnak Eesti valitsusasutuste, internetiliikluse ja veebiserverite vastu, mis tõrjuti koostöös internetiteenuste pakkujatega. Internetiliiklust üritati ummistada tunduvalt suurema päringute arvuga kui varem. Viimastele päevadel on sagenenud ka teated rämpsposti suurenenud mahu kohta. Ründega ei suudetud, mis siiski korda saata, muudkui varahommikul segada väljapoole Eestit olevate külastajate võimalusi Eesti kodulehekülge siit külastada. Nii teatas riigi infosüsteemide arenduskeskus. Ja nüüd vahetame teemat. President Toomas Hendrik Ilves kohtub 25. juunil Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushiga. Presidendi kantselei landis valge maja täna teada, et riigipead kohtuvad 25. juunil Washingtonis valges majas Eesti presidendi visiit Washingtoni ning samuti sellest teavitamisest kajastus on tugev signaal USA toetusest Eestile kui heale liitlasele NATOs märgis. Presidendi kantselei. Ilvese sõnul on 25. juuni kohtumine jätkuks mullu novembris toimunud president Bushi Tallinna visiidile ja Ta esmaspäeva hommikul algab president Ilvese ja Evelin Ilvese kolme päeva kestev riigivisiit Gruusiasse. Riigipea visiidi eesmärk on kinnitada Eesti toetust Gruusia Euroopa püüdlustele. Täna 80 aastat tagasi kõlas raadioringhäälingu eetris esimene lastesaade, kui Felix Moor luges lastele läbi eetri ette kaks Jüri Parijõgi jutu uued saapad ja katkine kruus. Milline oli algus, mida meenutati täna Türil Eesti ringhäälingumuuseumis? Olev Kenk jätkab. Eesti raadio lastesaadete toimetuses on töötanud palju noori algajaid ajakirjanikke, kellest said hilisemad parimad toimetajad. Neid teatakse, mäletatakse ja armastatakse siiani. Ringhäälingu muuseum oli täna täis taaskohtumisi. 43 aastat Eesti raadiokuulajad teeninud Reet Made meenutab Eesti Raadio on olnud minu ainukene töökoht, aga me kõik teame, kes me siin oleme olnud, et töötasu ei ole olnud meile kellelegi kõige tähtsam, vaid me oleme olnud aateinimesed sõna otseses mõttes. Sest et me oleme tahtnud seda tööd teha ja me oleme teinud seda südamega. Mari tarandil on siiani meeles esimene kokkupuude raadiotööga. Pidime saadet rääkima ja teemaks oli käte pesemine ja puhtuse hoidmine, toodi sinna tuppa kohe pesukauss ja vesi ja me solistasime päriselt ja vot see on jätnud mulle kustumatu mulje. Leho männiksoo esimene ülesanne raadios oli rääkida töölisnoortest ja sotsialistlikust, võistlusest. Ega seal eriti kõrvale põigelda ei saanud ju, ma nägin seal hirmsat vaeva ja läksin siis, paber näpus, raadiosse tuli mulle kaheks noormees vastu ja ütles, et ja väga tore, et tulite klaasi, ahah, siin on teie käsikivi taskus, andis mulle teise paberi kus oli siis saatelõik peale kirjutatud ja minu osa piirdus sellega, et ma istusin seal mikrofoni ees, lugesin selle ette, mis pihku pisteti. Mark Soosaar käis lapsena lastesaateid kuulamas Viljandi turuplatsil. Kas niisugune teise kolmanda klassi poiss Viljandis hommikul läheb kantrikülasse tänava ristile, kus posti otsas seisab hõbedane valju hääldaja ja kell 10 hakkab sealt kostma, selline laul on kapsa mõistatava tuul keelab seed kuulama mõistatusi, annan ma, mis edasi? Lasteraadio sünnipäevanäitus Eesti ringhäälingumuuseumis ootab külastajaid oktoobrikuuni Olev Kenk Eesti raadiole, Türilt. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoole võib kohati sadada vähest vihmasaju, võimalus on suurem Põhja-Eestis. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme seitse kuni 13 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast päevaga ja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu jätku.