Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Jõgeval oli täna koos Keskerakonna volikogu, kus erakonna esimees Edgar Savisaar süüdistas praegust valitsust inflatsiooni kannustamises. Volikogu võttis vastu pöördumise, milles kritiseeritakse teravalt järgmise aasta Eesti riigieelarvet eestikeelses vikipeedias Jesaja 44000 entsüklopeedilist artiklid milliseid autoreid on 10 ringis. Täna said nad nelja tegutsemisaasta järel esimest korda kokku paali, kliimakõnelustel jõuti pärast pikki vaidlusi esialgsele kokkuleppele. 190 riigi eesmärk on vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside õhku paiskamist 40 protsendi võrra. Kristjanist tühistati erakorraline olukord. Turu kui Euroopa kultuuripealinna aasta avatakse 15. jaanuaril 2011. aastal suurejoonelise aura jõe sümfoonia, aga mis liigub piki jõge. Ilm püsib meil sademeteta, öösel tuleb kuni kuus kraadi külma. Homme päeval on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli kraadi. Jõgeval oli täna kuus Keskerakonna volikogu, seal käis ka meie korrespondent Olev Kenk. Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kritiseeris Jõgeval toimunud erakonna volikogu Andrus Ansipi valitsust, kes oma tegevuse ja tegevusetusega süvendab praegust keerulist majandusolukorda Eestis. Volikogu võttis vastu pöördumise, milles kritiseeritakse riigi 2008. aasta eelarvet, mis ei vasta Eesti elu ootustele ja ei arvesta rahva tahtega. Keskerakonna volikogu möödus kinniste uste taga, seepärast pole võimalik kuulajaile vahendada, millest erakonna esimees oma poliitilises ettekandes rääkis Edgar Savisaar. Laar ütleb avalikkusele saadetud pressiteate vahendusel, et järgmine majandusaasta tuleb Eestile taasiseseisvumisest arvates üks keerulisemaid pingelisemaid. Savisaare sõnul arvustab üha enam ühiskondlikke organisatsioone ja kutseliite valitsuse majanduspoliitikat ja riigieelarvet. Savisaare sõnul soovivat näiteks Tööandjate keskliit rahandusminister Ivari Padari tagasiastumist, kuna ta ei suuda adekvaatselt hinnata praeguste ka järgmise aasta majanduskeskkonda. Ärimees Jüri Mõis soovitab Savisaare sõnul peaminister Andrus Ansipil tagasi astuda ja leida jõukohasem töö. Savisaare hinnangul pole majanduslangus veel põhja saavutanud ja ta prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks vaevaliselt kaks kuni kolm protsenti. Valitsuse tõstetavate aktsiiside tõttu kujuneb järgmise aasta inflatsioonitempoga Savisaare hinnangul juba kahekohaline number. Keskerakonna volikogu kritiseerib oma avalduses 2008. aasta riigieelarvet. Volikogu esimees Kalev Kallo. Kohalike omavalitsuste tasandusfondid mitte ei suurenevaid, ainult vähenevad tingimustes, kus riik omalt poolt suurendas aktsiise ja koormust kohalikele omavalitsustele, eriti kütus, millest tuleb siis ka järgnevad probleemid ühistranspordile ja nii edasi. Tegelikult Tallinna lauluväljak kui loomaaed on ikkagi riigi kui terviku objektid ja rahvast käib seal ikka eestimaalt mujalt rohkem ja vaatamata isegi sellele, et on Kultuuriministeeriumi poolt alla kirjutatud leping, et kahel aastal ehk eelmisel ja ka 2008. toetab ka riik ja Tallinn võrdselt Tallinna. Kuulge väljakut siis vaatamata isegi lõpingule ei pandud seda eelarvesse, nii et tegelikult mure tuleb sellest, et vaatamata suurele eelarvetõusule paistab sealt välja nii-öelda kohalike omavalitsuste tasalülitamine. Olev Kenk Eesti raadiole, Jõgevalt, President Toomas Hendrik Ilves peab kahetsusväärseks, et debatt õiguskantsleri ümber on Parlamendis keskendunud isikuomadustele ja osa parteidest ei ole vaevunud selgitama, miks nad on nii jõuliselt Allar Jõksi kandidatuuri vastu, kirjutab Postimees. Ilves kordas, et peab Jõksi väga heaks saadiks, kes on seitse aastat olnud väga hea. Õiguskantsler ei ole kuulnud kusagilt kriitikat, et ta ei oleks oma tööga hakkama saanud. Vastupidi, õiguskantsleri ombudsmanina on just Jõks olnud üks Eesti riigi ja kodanike vahemehi ning teinud mõjusat tööd, rõhutas president. See Vikipeedia autorid kohtusid täna esimest korda väljaspool internetti, rääkida Vikipeedia tulevikust. Marta Grauberg käis kohapeal. Vikipeedia on võrguentsüklopeedia, mida koostavad väga erineva tausta ja huvidega inimesed. Kõik olemas arvuti ja internetiühendus saavad entsüklopeedia artikleid toimetada ja paremaks muuta. Eestikeelne Vikipeedia sündis aastal 2003 ning artikleid on seal praegu 44000. Võrdluseks. 2001. aastal loodud inglisekeelses Vikipeedias on artikleid üle miljoni eestikeelsesse Vikipeediasse kirjutab artikleid umbes 10 aktiivset autorit. Täna kohtusid nad esimest korda näost näkku. Seni on suheldud internetis varjunimede all. Kuidas Eesti Vikipeedia alguse sai ja kes on praegused autorid? Küsisin vikipeedias varjunime all tegutsevat Andresel. Ma arvan, et see on läbilõige kogu Eestist, igasugused ametid on mitut psühhiaatrid näiteks on meil kõige esimene kaast tehti 2002. aasta, 2004. augustil, esimene tegija oli üks Prantsusmaal elav fennougrist. Kumba te ise rohkem kasutate eesti või inglisekeelset? Kui on jutt sellest, et saada mingit teavet, et siis muidugi eestikeelses vikipeedias seda praegu nii vähe, et ainult teatud juhtudel, näiteks graafiliste objektide kohta on palju artikleid või, või näiteks paavstide kohta. Igal autoril on vabad käed kirjutada võrguentsüklopeedias artikleid teemal, mis teda kõige rohkem huvitavad. Autorite rohkuse tõttu on Vikipeediale teinekord ette heidetud ebatäpsust. Kui usaldusväärne on Eesti Vikipeedia üks autoritest, Urmas Kuusk. Ma ütleksin niimoodi, et iga päevaga läheb usaldusväärsemaks, sellepärast et artiklite sisu juba nüüd selle 2005. aasta lõpus töö on päris kardinaalselt muutunud. Toimetamine ongi üks kõige keerulisem teema üldse selle asja juures tegelikult toimetavad kõik, kes suudavad midagi sinna lisada, arutlusele küll peal, tõstavad selle küsimuse üles, et vot see ei ole täpne või seda või see lause ei sobi või noh, vastavalt vajadusele, millised need teemad on, mis teile kõige rohkem huvi pakuvad või millest teie kirjutanud olete? No mina olen ise hariduselt elektriinsener, nii et üks on elektriteema, mida olen seal teinud. Eesti ajalugu ja viru. Kasutatakse kõiki usaldusväärseid allikaid, nii tõlke kui ka eestikeelseid materjale. Eestialaseid artikleid moodustavad artiklite kogumahust umbes viiendiku. Millisena näevad autorid eesti Vikipeediat viie aasta pärast kasutaja andres? Ma kujutan ette, et Eesti saab olema vähemalt sama hea kui praegu üldise hinna, seda peab olema isegi veel parem, sest ka ingliskeelsel kohtan palju nurinat. Põhimõtteliselt on nii, et igaüks, kes loeb teoska kirjutama igaüks peaks mõtlema, mida ta oskaks teha, millise panuse ta oskaks anda, see on meie kõigi ühine asi. 192 riiki leppisid ÜRO kliimakõnelustel Paulis kokku alustada läbirääkimisi Kyoto protokollijärgse lepingu sõlmimiseks ülemaailmse soojenemise peatamiseks. Kõnelustel lepingu sõlmimiseks nõustus osalema ka USA, mis ei osale praegu Kyoto protokollis. Ta andis nõusoleku vaid mõned minutid pärast seda, kui oli teatanud mittenõustumisest ja kutsunud sellega esile maailma riikide delegaatide vilekoori. USA Ta oli nimelt vastu Hiina ja India nõudmisele, et rikkad riigid peaksid saastamist rohkem vähendama. Leping, mis peaks hakkama kasvuhoonegaaside emissiooni piir, on alates 2013.-st aastast, kui aega aeguvad praeguse Kyoto protokolli piirangud. Kuidas sõlmida 2009. aastal ÜRO järjekordsel kliimakonverentsil Kopenhaagenis. Nemad Kyoto protokollist peaksid uue lepinguga endale kasvuhoonegaaside piiramiseks kohustuse võtma ka arenguriigid. Arenguriikidele makstakse aga edaspidi kompensatsiooni, kui nad vähendavad vihmametsade raiet. Maastus kolmapäeval välja Euroopa tavarelvastusleppest ning kavatseb nüüd üle vaadata teisedki riigile rahvusvaheliste relvalepetega võetud kohustused. Neeme Raualt kuuleme lähemalt. USA pealinnas oma muret tekitamas moskva ähvardus loobuda ka kesktegevusraadiusega tuumarelvade leppes inglisekeelse lühendiga INF leppes osalemisest. See on leppe, mille allkirjastasid USA president Ronald Reagan ja tollane Nõukogude liider Mihhail Gorbatšov 1987. aasta lõpus. Leping jõustus pool aastat hiljem ning Läheme USA rahvuslikus julgeolekunõukogus relvastuse eksperdina töötanud Steve Andresen mõne päeva eest Ameerika Häälele antud intervjuus ütles eriti selle leppe alusel terve ohtlike relvade klass. Kesktegevusraadiusega tuumarelvade leppe alusel hävitasid USA ja siis Nõukogude Liit nüüd Venemaa kõik tuuma ja konventsionaalselt maa pealt välja tulistatavad palistilised ja teised raketid lennuulatuseks oli 500 kuni 5000 kilomeetrit. Lõplikult hävitati kõik need relvad 1991. aasta maiks ning pooled kohustasid neid enam mitega tootma. Nüüd on Vene president Vladimir Putin avalikult küsimuse, et ehk peaks Venemaa arsenalis siiski uuesti sellised relvad olema. USA analüütikute sõnul teeb Moskvale ennekõike muret võimalused Hiina kaugemas tulevikus. Näiteks ka Iraan võivad omale sellised raketid luua ja Venemaal ei oleks omalt poolt midagi sarnast vastu panna. Ameerika ekspertide hinnangul on Moskvas tõstatatud küsimus INF-leppest lahkumises tegelikult osaks Vene juhtkonna selgest soovist maailmas oma riigi mõjukust rõhutada. Harvardi ülikooli tuntud Vene ekspert professor Marshall Goldman. Venemaa juhtide viimasel ajal tehtud avaldusi on kolmani sõnul hämmastav lugeda, sest seal rõhutatakse üha üle ja üle, et me ei kavatse enam taluda seda, et teised meile ütlevad, mida teha. Nüüd kavatseme ise hakata teistele dikteerima ka neile, kes meile pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on õpetanud, kuidas liituda, ütles Goldmann Ameerika Häälele antud intervjuus. Haavandi professori hinnangul on Venemaalt enne teisel märtsil toimuvaid presidendivalimisi sellises toonis avaldusi ilmselt tulemas veel ridamisi Eestile uudistele Neeme raud, New York. Soome linn Turu on koos Tallinnaga teatavasti 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn Turu valiti Soome kandidaadiks seitsme linna hulgast ja nüüd käib töö 2011. aasta nimel. Turus käis Riina Eentalu. Turu kultuuripealinna tunnuslause on turgu palav, mis on tabav ja mitmetähenduslik. Ühtpidi tähendab see turu põleb, turu on ajaloos kümneid kordi põlenud ja viimane hävitavaim tulekahju oli 1827 ja linn on pidanud end ikka ja jälle üles ehitama ja uuenema. Ühinemast ja uutmoodi lähenemist kultuurile tähendab ka see tunnuslause. Kuid see tähendab ka, et turu tuleb tagasi. Turu on ju olnud pealinn ja nüüd tuleb ta tagasi. Kultuuripealinnana. Tüdruk kultuuripealinna projektijuhi suvi ennile sõnul on turukaks 1011 rohkem kui üks aasta. Kõigel, mida tehakse, peab olema pikema perspektiiviga mõju. Loovmajandus on üks peamisi märksõnu. Rõhutab, et kultuuripealinna staatus on ainulaadne võimalus kogu Soomele ja nii on ka endised konkurendid nüüd tões ja vaimus toetamas. Turuplaane. Kultuuripealinna aasta avatakse 15. jaanuaril 2011. Siis kutsutakse rahvas aura jõe äärde, kõigil laternad või küünlad kaasas, sest kui kell jõuab 11 minutit üle 20 ehk sünnib number 2011 siis aura, jõgi ja ta kaldad matavad pimedusse ja algab suurejooneline aura jõe sümfoonia suveeennile. Sümfoonia algab sadamast ehk aura jõe suudmest liigub piki jõge. See sümfoonia pole kirjutatud tavalistele instrumentidele, vaid linnahäältele, kirikukelladele, laeva Piledele, kõigele, mis on turulinnale iseloomulikult. Ja kui sümfoonia jõuab toomkiriku kellade ehk turu lastele väga tähtsa märgini siis süttib aura jõgi põlema ja linna vallutavad kunstnikud, tantsijad, näitlejad, kes oma vahenditega kujutavad turu põlemist. Kui jõeleek jõuab sadamani, süttib seal moodne majakas valgusskulptuur, mis on koostesignaal Läänemerel, väärsetele, koostööpartneritele, Marian Haminale, Stockholmi-le Tallinnale ja Peterburi-le, kus süttivad samal ajal ka samalaadsed kunstiteosed. Majakad eelarve aastateks 2008 kuni 2012 on suvi ennile sõnul 55 miljonit eurot. Tartus Vanemuise teatris esietendub tunni aja pärast Ingmar Bergmani lärmab Veiderdab sellest lähemalt räägib Hedvig Lätt. Näidendi lavastaja Roman Baskin võtab lavastuse kokku kui loo kummalisest paarist, kes kolm aastat enne päris helifilmi tekkimist avastab heliga filmi saladuse ja sõidab enda vändatud teosega mööda Rootsit ringi. Näidend on võtnud lähema vaatluse alla Ingmar Bergmani onu Karli, jätkab lavastaja Roman Baskin. Kõigepealt intrigeerib Bergmanni tekst ja tema põnevat vastuolulised mitmetahulised tegelased, kes ta enda filmiloomingu sky, keda ta niiviisi väga sügavuti alati ja väga terava röntgeni pilguga vaatab, et mind nagu lummas just see, ta on ka nii, nii tugev dramaturg. Lavastaja arvates on draama lärmab ja Veiderdab kõige tugevam külg inimese ökoloogia, mida on põnev mängida ja kindlasti ka vaadata. Siin on nii kinopilti väga keerulist heli ja valgust ja kar locker plomsis peategelane sul Franz Schuberti fänn, nii et ta helindab seda kõiki oma filme Franz Schuberti üheksandas roniale termin una pool ruumi loonud ja kostüümid oran lumistelt. Oluline on see meeskond, kellega see tehtud sai, aga eesotsas siis Karl Lockerplomi asetäitja Aivar Tomingas, Pauline Wood mängivat Helena Merzin ja Marika prevanšikova. Samas on kaastegev suur osa Vanemuise draamatrupist. Trupp on väga suur, üle 20 inimese, nii et see on selline tõeline sümfooniline teos. Meil siin suur pähkel. Näidend lärmab ja Veiderdab on mõeldud tundlikule ja arukale teatriskäijale. Nagu ma kavalehel ka kirjutan, et vaadake, kui te Rootsi taksojuhiga räägite, Bergmanni, siis hakkab ka nina kirtsutama, sama toimub muide Philinit, mainides itaalias midagi seal on kunstnikud kuidagi puudutanud selle rahva mingit valu, närvi tundmine on sedavõrd, ütleme lähedal on läinud inimesele, et vahel ei tahagi sellest nagu kõva häälega, keda, eks ole, aga minu arust on tal peale kõige muu veel meeletult hea huumorimeel ja siin on tal see täiesti olemas väga klassikalisel ja väga kaunil kujul. Ma ei oska sihtgruppi öelda, aga ma arvan, et Bergmann ikkagi autor, kes puudutab inimest väga lähedalt ja siis muud on, kuid see, et ta tegeleb inimesega ja näitab inimese nii traagilist koomilist poolt kõiki meie elu väga veidraid käike ja lastetükk, aga ta isi Ast peale võivad seda julgelt vaadata. Ingmar Bergman suri 2007. aastal, lavastaja Roman Baskin ja kogu näitetrupp pühendavad selle lavastuse suure meistri mälestusele. Öösel tuleb muutliku pilvisusega sademeteta ilm, kohati võib tekkida ka udu. Puhub lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur öösel null kuni miinus viis kraadi saartel kuni pluss üks kraad. Homme päeval püsib pilves selgimistega peamiselt sademeteta ilm, puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Selline oli Päevakaja 15. detsembril head õhtut ning kuulmiseni.