Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti valitsusliikmed ja diplomaatiline korpus asetasid pärjad holokausti mälestusmärgi juurde kaitseväe kalmistule ja maarjamäe mälestusväljakule pronkssõduri juurde. Kaitseväe kalmistule jagus lillede toojaid kogu päeva. Vilniuses ja Riias koguneti toetama Eestit pärast siin toimunud massirahutusi kolme riigis. Staarsust väljendati ka Tallinnas ja Viljandis. Eesti president Toomas Hendrik Ilves tänasest pilisi Ülikooli audoktor. Ka otsustas Gruusia parlament toetada Eestit Venemaaga. Kopli raudtee teatas soovist lõpetada 27.-st maist Tallinna-Peterburi rongi teenindamise. Majandusministeerium Eesti operaatorfirmat aidata ei saa. Jaapani valitsuse, nelja miljoni krooni suuruse toetuslepinguga ostis KUMU auto giidide süsteemi ja uuendas restaureerimise osakonna tehnikat. Tänavate Järvakandi klaasimuuseumiklaasikoda Europarlamendi suurim Rahvapartei fraktsioon esitab homsele täiskogu istungile Eestit toetava resolutsiooniprojekti. Majandusminister minister ütles, et Soome on huvitatud Saksa-Vene gaasijuhtmest juhul kui seda gaasi ladustatakse ka Lätis, kus saaks seda hiljem Eesti kaudu Soome transportida. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool hoovihma, puhub edela ja läänetuul ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Peaminister Andrus Ansip, Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rahvastikuminister Urve Palo panid pärja Kloogal holokausti mälestusmärgi juurde mõistes hukka nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid tegusid. Massirepressioone osalesid ka Tallinnas resideeruvate välisriikide suursaadikud. Valitsuse liikmed mäletasid teise maailmasõja ohvreid mälestusmärgi juures kaitseväe kalmistul. Maarjamäe mälestusväljakul. Maarjamäel tegi lühikese avalduse kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes rõhutas, et see päev ei märgi Eesti jaoks mitte ainult sõja lõppu. See on ka leppimise ja teineteise mõistmise leidmise päev. Täna oli päev, kus ma avaldasime austust pronkssõdurile, kes Tallinna linnaväljakult jõudis kaitseväe kalmistule. Loodetavasti leiab seal viimase puhke ja oma elu esimese rahu paigal seistes seal kaitseväe kalmistul, kuhu enam kui 100 aasta jooksul on maetud Eesti pinnal langenuid, eestlasi ja venelasi, inglasi ja sakslasi, juute, soomlasi, tajusime, kui keeruline on olnud meie ajalugu ja mil määral vajame me teineteisemõistmist, et need sündmused, mis ajalukku on jäänud, need verised konfliktid totalitaarsete riikide vahel, mis eestlastele täiendasid 50-ks aastaks okupatsiooni alla langemist ei kordu enam kunagi. Koos valitsuse liikmetega oli täna pärgi asetama ja teise maailmasõja ohvreid mälestama. Peaaegu kogu diplomaatiline korpus ei olnud aga Venemaa suursaadikut. Vene Föderatsioon on tähistanud sõja lõppu traditsiooniliselt üheksandal mail. Eesti austab nende otsust, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Oleks neid tahtnud täna siin näha, aga ma arvan, et nendel on õigus oma traditsioonidest. Eesti peaminister ja valitsuse liikmed panid täna pronkssõduri juurde mälestuspärja esmakordselt. Kas sellest võiks saada traditsioon? Ei oska sellele täna vastata. Tänane päev oli meie jaoks pidulik. Eks järgmised aastad näitavad, kuidas me edasi Kui hommikul oli kaitseväe kalmistul politseinikke tihedas piiramisrõngas ja nii-öelda tavainimesi pronkssõduri juurde ei lastud, siis pärastlõunal oli kalmistul kõndijaid ja peatujaid mõnikümmend tulid, asetasid lilled, seisatasid. Tulime lihtsalt läbi, et mälestada isasid ja vanaisasid panna lilled on vaid pisarad, ei muud, selgitas kohaletuleku põhjust. Keskealine mees. Siin on ilus, olin kuulutada eelnevalt oma kaaslastele ütlemas. Kuid kas tema arvates on kalmistu hea koht pronkssõduri jaoks? Selle kohta ei saa midagi öelda, nagu võimud plaanisid, nii nad ka tegid, tõdes vestluskaaslane. Oma mõtteid ega meelsust ei väljendanud tema ega temaga koosolevad inimesed ühegi välise tunnusega kalmistul. Oli siiski neidki, kes Georgi ristilinti rinnas kandsid või selle oma autoantenni külge olid kinnitanud. Kuid Neid, kel rinnas sinimustvalge lindike Tulime mäletan ma neid, neid ikka oma mehinidki, eestlased, kes seal langenud. TV3 ütlemised on pidulik nagu mälestamise päev, tähendab need, kes meie pole ollagi. Õnnetu sõduril siis iidol seisakust kõige rohkem lilli paistab, viga on, tähendab, eks ole sellest et ajalugu on meid teinud niisuguseks õnnetuks. Reporter oli Vallo Kelmsaar. Vilniuse Ülikooli tudengid kutsusid täna avaldama toetust Eestile, korraldades mini balti keti sümboliseerimaks kolme balti riigi ühtsust. Korraldajate sõnul on see, mis toimus Tallinnas ja Eesti saatkonna vastu Moskvas, hoiatus kõigi balti riikide jaoks. Vilniuse Reali väljakul oli täna toetusaktsioonil 2000 inimese ringis ja Riia toomkiriku väljakul tuhatkond. Vilniuses toimunu kohta küsis Hanno Tomberg. Leedu tudengit. Korporatsiooni Res Publica algatatud aktsioon Eesti toetuseks algas 15 minutit enne keskpäeva Vilniuse keskväljakul katedraali platsil. Üks ürituse korraldajatest, Justiinas pageeris. Ilm oli väga halb, meil on terve päeva täna sadanud, kuid sellegipoolest palju rahvast kokku, rääkis pageeris. Me laulsime, lehvitasime Leedu, Läti ja Eesti lippe. Kinnitasime, toetame Eestit ja peame kokku hoidma ka tulevikus. Pakilise sõnul tagasi rahvahulga kohaloleku lõunapausi aeg mistõttu elektronposti teel levitatud üleskutsega tuli kaasa palju leedulasi. Reaktsioon kestis umbes tund aega, et sellest saaksid osaleda lähedal asuvate asutuste inimesed, lausus pageeris. Pagilis ütles, et nad on valmis sellist üritust ka vajadusel kordama. Meie idee oli, et kui poliitikud ei toeta Eestit ja Euroopa liidul on suu lukus, siis ta meie väljendama rahva arvamust. Tahaksid leidu tudengid soovida Eestile. Me tahame öelda, et oleme oma südames teiega, eestimaalased, pidage meeles, et kui üks Balti riikidest vajab abi, peame kõik 11 toetama, vaid nii olema tugevad, lausus leidnud tudengiorganisatsiooni liige Justiinas pageeris. Ka Riia toomkirikuväljakule kogunes umbes 1000 inimest avaldamaks toetust Eestile ja näitamaks balti riikide ühtsust. Lühikese sõnavõtuga pöördus kokkutulnute poole Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt, kes tänas toetuse eest Eesti rahvale. Organiseeritult tulid kohale opositsioonierakonda uus aeg esindavat seimi saadik tikud kandes suurt Eesti lippu. Keskpäeval võitsid väljakule kogunenud inimesed kätest kinni ja laulsid taasiseseisvusaegsed hümni. Ärgake Baltimaad. Tavaliselt olid kolm balti riiki taas koos ka eesti noored lipukeste ka Tallinnas ja solidaarsuskoosolekuga Viljandis, kus teatab Piret rist. Täna kell 11 45 võtsid 19 inimest Viljandis Vabaduse platsil üksteisel käest kinni ja sellised rahulikult Läti ja Eesti rahvuslippe, hoides pool tundi. Meie arust on see väga õige tegu, et ma just imestangi, et nii vähe rahvast on, et oleks võinud kasvõi töö juurest paartund endale vabaks võtta, ikkagi tulla siia seisma meie ühise riigi eest kõik, et ta oleks elu parem. Tegelikult mina võtsin info lõbuks lati televisioonist ja lihtsalt sellepärast tulimegi siia, et me ei leidnud üles neid teisi, kes veel võib-olla kuskil on. Näitame sellega, et me oleme ja Leeduga koos tähtsama etele lõikoosiks. Kaks inimest oli Viljandisse sõitnud ka Pärnust sellepärast tulimegi, et Balti kett, et tulime toetama nii kahju on näha, et neid inimesi ei ole siia nii palju kogunenud, kui me arvasime, et tuleb toetada lätlasi, leedukaid, kes toidavad meid samamoodi ehk toetusaktsiooni pealt vaadanud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse juht Antti mäss ütles Eesti Raadio uudistele, et tema arust on tegemist lõbusa naljaga. Selles mõttes, et noh, mis on selloutsiooni nagu mõõta, siis mulle miks, mis mõte sellel asjal on? Peale Viljandi kesklinna moodustasid viis inimest toetusketiga Viljandi ringtee ääres orika külas Piret rist. Viljandi. Need Gruusiasse, kus Eesti president Toomas Hendrik Ilves jätkab riigivisiiti koha pealt, vaatab Mall Mälberg. Eesti president Toomas Hendrik Ilves on tänasest Tbilisi riikliku ülikooli audoktor. Promoveerimise tseremoonia leidis aset täna hommikul ülikooli aulas ja presidenti tervitasid ülikooli ees sajad tudengid. President pidas seejärel ülikoolis loengu, mida alustas küsimusega, et temalt on tihti küsitud, miks Eesti hoolib nii palju Gruusiast kohast, mis on Tallinnas nii kaugel ja nii erinev. Aga me hoolime, ütles Toomas Hendrik Ilvese, sest meil on palju ühist nii Eesti kui Gruusia demokraatlikud riigid, kes seal suurt vaeva näinud, et seda saavutada. Miks on nii, et meie ühisel naabril Venemaal on halvad suhted kõikide endiste liiduvabariikidega ja head suhted ebademokraatlike riikidega? Varem ma mõtlesin, et Eesti, Läti ja Leedu on midagi valesti teinud, ütles Ilves. Nüüd ma tean, et meid ei sallitud seepärast, et me tegime õigesti. Ilves peatus eesti reformidele ühinemisel Euroopa Liidu ja NATOga ja tuletas meelde, kui raske oli algus. Ta julgustas Gruusiat, öeldes, et reformid pole algul kunagi ei kerged ega populaarsed. Kasu tuleb hiljem. Kogu see protsess on raske, aga tasub end ära, kinnitas Eesti president. Ta ütles end tundvat Gruusias seda vaimu ja tahet, mis teeb edu Euroopa suunal. Võimalikuks lõppes kohtumine gruusia parlamendi esimehe Nino Burdzanadzega, kes ütles, et Euroopa liit ei ole hetkel gruusia peamine prioriteet vaid saamine autosse ja ta tänas Eestit toetuse eest sellel suunal. Ühtlasi teatas ta, et täna hommikul otsustas Gruusia parlament toetada Eestit ja kinnitada, et Eesti otsustab ise oma asju ja keegi ei tohi Eesti siseasjadesse sekkuda. Pursena otse sõnul on tegemist väga harva nähtava võimsusega valitsuse ja opositsiooni vahel ja ta ütles, et kõik toetavad seda avaldust ühegi erandita. Mall Mälberg Eesti raadiot filisi. Ja veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna erakorraliselt Eesti-Vene suhteid möödunud sündmuste taustal Tallinnas ja Moskvas. Komisjoniliikmete arvamustest kõlas seisukoht, et Euroopa Liit on samuti osa sellest konfliktist. Tuppa ei saa seda vaadelda väljaspoolt. Parlamendi suurim fraktsioon Rahvapartei ja demokraatide fraktsioon kavatseb esitada homsele europarlamendi täiskogu istungile erakorralise resolutsiooni Eesti toetuseks, millega nõustumisest on teatanud mituteist. Fraktsiooni erakorraline resolutsioon peaks lisanduma korralisele resolutsioonile, mis väljendab Parlamendi seisukohta seoses eelseisva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisega Samaaras. Leedu presidendi Valdas Adamkus ja hinnangul on Eesti ja Venemaa vaheline konflikt õppetund kogu Euroopale. Need sündmused näitasid, et Euroopa Liit reageeris hilinenult alles siis, kui juba oli selge, et suveräänse riigi ja Euroopa Liidu liikmesmaa õigusi tallatakse jalge alla avaldas Euroopa Liit üksmeelselt oma seisukoha. Enne seda olid vaid üksikud hääled, toonitas president. Adamkus avaldas lootust, et kui säärased sündmused korduvad teistes riikides, ei lase Euroopa Liidu juhtkonna reaktsioon end oodata. Venemaa eitavad Amnesty Internationali süüdistusi relvade saatmises Sudaani nende kasutamiseks Darfuris ning ÜRO relvaembargo rikkumises. Inimõiguste kaitseorganisatsiooni raporti järgi. Relvad Sudaani keskvalitsuse toetatud paramilitaarse islamirühmituse kätte. Taani suursaadik ÜROs Abdel haleemi ütles, et Amnesty süüdistused on alusetud ja põhjendamatud. Ta kinnitas, et raportis leiduvad fotod sõjaväelennukist ei ole tehtud Darfuris ning Sudaani teosta seal lahinguoperatsioone. Amnesty raporti kohaselt on 2005. aastal hiina müünud Sudaanile sõjavarustust 24 miljoni USA dollari ja Venemaaga 21 miljoni USA dollari väärtuses. Soome kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen kinnitas Soome huvi Saksa-Vene gaasijuhtme vastu. Ministri sõnul võib Soome kaaluda osalemist gaasijuhtmes. Kui gaasi hakatakse ladustama Balti riikides, siis saaks gaasi tuua Eesti kaudu ka Soome, ütles minister. Pekkarinen kinnitas, et Soomel pole midagi gaasijuhtme vastu, kui see ei riku keskkonda. Minister märkis, et samasugune juhtme oli ka Soomel, kuid see jäi Venemaa presidendi Vladimir Putini vastuseisu taha. Uuest Eestist Eesti operaatorfirma Go Rail sai Venemaa oktoobriraudteelt kirja teatega, et soovitakse lõpetada 20 seitsmendaist maist Tallinna-Peterburi rongi teenindamine jätkab Hanno Tomberg. Gore'ile alustas Tallinna-Peterburi reisiliini opereerimist 31.-st märtsist. Enne seda oli Eestile kõige lähema Venemaa suurlinnaga rongiühendus neli aastat katkenud Go Raili nõukogu liige Tiit Pruuli. Jah, tõepoolest, me saime möödunud nädalal ametliku kirja, et Oktoobri raudtee lõpetab siis Tallinn-Peterburi rongi opereerimise ja nad põhjendavad seda justkui majanduslike tulemustega teha esimese kuu põhjal mingeid majandus. Like tulemusi uue toote puhul on muidugi üsna üsna mõttetu, nii et eks see on üks otsitud ettekääne praegu. Pruuli sõnul on sarnaseid ähvardusi olnud ka Tallinna-Moskva raudteeliini suhtes. Tallinn-Moskva rongi kohta ei ole ühtegi ametlikku teadet meile tulnud, küll aga on meil on sõbrad, Moskva raudteelased edasi saatnud lendlehti, mida levitatakse siis Moskvas Leningradi vaksalis ja seal teatatakse lugupeetud passaseeridele. Et et vastuseks Eesti valitsuse tegevusele on raudteelased ka otsustanud, et et nad siis ei opereeri Tallinn-Moskva rongi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudtee osakonna juhataja Ain Tatari sõnul ei saa nemad raudtee operaatorfirmat aidata. Rahvusvaheliste rongiliinide avamist eelkõige reguleerivad ikkagi lepingulised suhted raudtee-ettevõtjate vahel, et noh, kui meil nagu raudteeseadus toetab sellega, et kui reisiveoettevõte soovib läbilaskevõime osa, siis ta saab eelisjärjekorras, alles siis tulevad kaubaveod, et need noh, Venemaal on õigusaktid kehtivad siis, kui see kasulik riigile ja, ja kui see ei ole kasulik, nad ei kehti praegu, nagu millal saab kindlasti viidata on, et see etteteatamise aeg nende kokkulepete alusel, mille järgi SRÜ riigid ja Eesti toimetavad reisijate veol, et ETK tal on ainult 45 päeva ette. Tatari kinnitas, et tänaõhtuse seisuga on ähvardus lõpetada reisiveod Peterburgi jätkuvalt jõus. Tänase päeva jooksul on saanud kolm erinevat signaali, et ja nüüd äsja saime siis uue pressiteate Venemaa raudteel, kus ikkagi öeldakse, et oktoobriraudtee pressiteade oli õige ja teade oli õige, et see liin ikkagi suletakse. Loodame, et tuleb ikkagi, veel üks pressi teadis, öeldakse, et, et kõik ülejäänud pressiteated ei ole õiged ja teda ikkagi sulgeda, nii et see on selline määramatu protsess, millega ta lõpuks lõppeb. Õiguskantsler Allar Jõks taotles riigikohtus erakondade rahastamise arutamist Riigikohtu üldkogus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustab järgmisel nõupidamisel, kas lahendatakse senises menetluses või antakse arutamiseks üldkogule, ütles BNS-ile Riigikohtu pressiesindaja. Kui põhiseaduslikkuse kolleegium viis kohtunikku otsustavad jätkata õiguskantsleri taotluse menetlemist, tehakse otsus vastavalt seadusele kahe kuu jooksul. Eks taotleb riigikohtult tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Jaapani saatkond andis loomule üle nelja miljoni krooni suuruse kingituse, mille eest muuseum see auto, giidide süsteemi ja restaureerimise osakonna tehnikat. KUMUs käis Hanno Tomberg. Eesti kunstimuuseumis 30 aastat töötanud graafika restauraator Sirje Alter rõõmustab kõige enam jaapani niiskuskambri üle kust saab töödelda kõige õrnemat kohtlemist vajavad materjale. Et see on väga delikaatne suhtumine paberist kuna paberit mõjutame läbi auru, kõige rohkem on vaja seda kasutada selliste materjalide puhul nagu pastell guas paberil, mis ei kannata papp pastell absoluutselt vete kannataja Kwashiga peab olema ka ääretult ettevaatlik, tehes veeprotseduure. Viimane suurem töö, millega alter väga rahul on, on Ants Laikmaa väikese alma restaureerimine. Teda ongi siin läbi Kureteks, läbi aurude on teda, võtame niiskus sisse ja oma deformatsiooni don ta sellega välja saanud. See tähendab seda, et paber, lõõgastus ja lõõgastunud paberi panime kergesse, pressi. Deformatsioonid muutusid olematuks. Aasta pärast on restaureeritud kultuuriväärtuste näitus, see on siis Mikkeli muuseum, mis sellel näitusel loomulikult esinevad Eesti restauraatorid ja arvatavasti võite siis näha seal restaureeritud, nii seda väikest Almat Christian rauda. Jaapani suursaadiku Hidetoshi Honda sõnul on kumule antud abi kuues sarnane projekt Eestis. Varem on Jaapan toetanud Tartu ja Tallinna Ülikooli rahvusooperit, Estonia muusikaakadeemiat ja Heino Elleri muusikakooli. Seal on meie hea tahte avaldust, ütles suursaadik. Eelmisel aastal möödus 15 aastat diplomaatiliste suhete taastamisest Eesti ja Jaapani vahel. Mai lõpus külastab Eestit jaapani keiser. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk nimetab saadud abi suureks toetuseks kunstimuuseumile. Kui me räägime praegu neljast miljonist kroonist, siis võib tunduda kumu juures või meie eelarve juures mitte just väga suur summa. Ma usun, et me poleks lähiaastatel suutnud seda nelja miljonit nii-öelda oma eelarvest kuskilt leida ka kokkuhoida, järelikult tähendab see meile väga palju, kaugeltki mitte kõik, ilma muuseumid, ka olulised suured muuseumid pole nendega varustatud Soomes Atonoomis, jagi Asmas on, on minu teada ainult nad kasutusel, nendel, kes on vaegnägijad, ka neil ei ole neid palju, süsteemid on teised. Esialgne tutvus nendega näitab, et, et see on väga hea tehnika ja ma loodan, et ta peab kaua vastu. Eestis võib neid paiku kahe ühe käe sõrmedel üles lugeda, kus tegutseb klaasikoda tänavatise Raplamaal Järvakandis, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Järvakandi Raplamaal on tänaseks üks neid väheseid paiku Eestimaal, kus iga huviline võib näha, kuidas puhutakse klaasi, kuidas tehakse klaasesemeid ja nende valmistamist kasvõi ise proovida. Klaasitööstuse traditsioonide alguses Narva kandis ulatub aga koguni 125 aasta taha. Seitse aastat tagasi sündis kohalike entusiastide eestvedamisel ja vallatu nõel munitsipaalmuuseum. Järvakandi klaasimuuseum, mille juures klaasikoda täna avatigi, küsisin Järvakandi vallavanemalt Mart Järvikult, miks on muuseumi loomine kohalikule rahvale nii oluline. Ta on kindlasti atraktiivne ja turiste ligi meelitav objekt ja kui on meil juba praegu siin kolm või isegi neli töötajat, need ju kõik teenivad raha, siit tuleb ka vallale omakorda tagasi tulumaks. Aga kuidas teil õnnestus ikkagi kaks noort klaasikunstnikud? Sa oled noor pere siia meelitada, muuseumisse, tööle või muuseumi juurde tööle vedamine on see, et kohtusin sellise inimesega nagu Maie-Ann Raun. Ja tänu tema teadmistele nende inimeste osas, kes jäid Tallinnast tarbeklaasi sulgedes vabaks oli meil juba esimesed inimesed sihikul. Keda siia kutsuda? Ja tõepoolest, klaasikoda poleks klaasikoda oskaja klaasikunstnikud, ta endised tallinlased kaja ja Eiro Vaikre on Järvakandis elanud juba poolteist aastat ja kenasti rahva poolt omaks võetud, mis sundis kolme väikese lapsega pere maale kolima, selgitab klaasikunstnik Eero Vaikre. Ega siin Eestis väga palju selliseid tingimusi ei ole tegelikult klaasi puhuda ja inimesi on muidugi olnud väga palju, kes on aidanud selle juures minu teadmised, oskused ja vahendid ei oleks kindlasti selleks piisanud, et siin kogu seda töökoda käima lükata. Olev Kenk Eesti raadiole, Järvakandist. Eeloleval ööl on Lääne-Eestis pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm, Ida-Eestis on pilves ilm, sajab vihma, hommikupoole ööd pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, kohati puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Ja sooja on öösel kaks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, paiguti võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.