Tere kõigile kuulajaile MINA OLEN Mare Rebas, Rootsi raadio eesti toimekusest ja täna räägin teile artistist, kes 63 aastat tagasi tuli Rootsi muusikaellu nagu värske puhang oma svingi ja viibutama nimetissõrmega. Ta oli ainult 15 aastat vana, kui ta hakkas lavadel esinema ja seejärel puhkes üle kogu Rootsi lausa alis papsi palavik, mida varem polnud nähtud ega tuntud. Kuid juba enne seda oli selge, et tegemist on andeka ja läbinisti musikaalse tütarlapsega, kellele muusika oli kõik. Tema nimi on hildur, alis sööblum neiupõlve nimega Nilsson, artistinimega alis paps, keda võib julgesti pidada Rootsi džässi grand Õudleidiks. Rahvusvaheliselt sai ta kuulsaks koos oma suure iidoli New Clintoniga esinedes, kelle muusika oli alisile suureks inspiratsiooniallikaks. Celingtonile aiaga alisi soe lauluhääl perfektseks instrumendiks, millele ta vaimustusega muusikat kirjutas. Alis paps sündis 26. jaanuaril 1924. aastal Kalmaris. Oma mälestusteraamatus Fed filmi siik sündinud muusikasse kirjutab alis paps. Nii. Ma sündisin ühel külmal jaanuaripäeval 1924 kodus aadressil õunapuu kuus. Minu ema õde Signe oli esimene, kes mind vastu võttis ja kuna ta ise ei saanud kunagi lapsi, siis muutusime teineteisele väga lähedasteks. Tädi Signe jutustas mulle, et sel päeval oli olnud nii külm ilm, et märg pesu jäätus enne, kui seda jõuti aias nöörile riputada. Ma olin ainult paar tundi vana, kui isa mängis mulle ja emale Beethoveni kuupaistesonaati, mistõttu võib ilma liialdamata öelda, et ma sündisin muusikasse. Ema hilduril oli väga ilus hääl ja talle meeldis tants ning ta esines lauljana ja näitlejana kohalikes rebüüdes ja teatritükkides. Isa Nilsson oli pianist, kuid ta osales Karebüüdes kapellmeistrina ja kirjutas palju kuplete. Tummfilmide ajajärgul mängis isa kinodes saatemuusikat, kuid pärast helifilmi võidukäiku jäi ta tööta, mis peagi mõjus ka peresuhetele. Perekond kolis kaalskruunasse ja hiljem rester viiki. 1936. aasta suvel debüteeris alis vestervigi rahvapargis, lauldes isa kirjutatud lugu joodeldaja tüdruk jood lahvlican. 1937. aasta sügisel kolis alis koos oma ema noorema venna ja õega Stockholmi, kus ta juba varakult hakkas. Perekonnad aitaks. Isa oli juba varem Stockholmi elama asunud, kuid ta ei olnud võimeline aitama perekonda kolimisel. Ema hildur oli sunnitud müüma pere majakraami. Rootsi raadio arhiivist leidsin ühe intervjuu ema. Annelil. Veend Diablistu projektit mamma. Ükskord, kui meil oli väga raske, ütles alis Kema, kallis, oota, kuni ma kasvan suureks ja hakanud tõeliselt laulma, siis hakkab ema elama väikeses lossis ja ema saab näha minu nime suurte tähtedega. Stockholmis sai alis kohe esinemispakkumise Royal Variety esse ja väikese osa filmis pliks dokt Under, kus peaosa mängis tolleaegne Rootsi filmistaar Sikkangaalson. Raadios esines alis paps esmakordselt 1938. aastal raadioonu Sven Jeringi programmis ja juba järgmisel aastal laulis ta neli õhtut nädalas koos busserruusendaali orkestriga restoranis sessil. Ta laulis eelkõige džässi, tihti inglise keeles improviseerida isegi jäljendades inglisekeelset hääldamist. Teksti tal käepärast polnud. Vabal ajal töötas ta muide plaadi kaupluses, kus tal oli võimalus kuulata tolleaegseid džässikuulsusi nagu. Umbes samal ajal tegi ta oma lindistusi stuudios heegenrast sinu oma hääl, mille omanikuks oli Dagmar sanstre, kes andis talle ka meelitus nime, paps. Alis, papsi ninal, esines ta esmakordselt avalikult kaheksandal aprillil 1939. Ma ei unusta seda õhtut kunagi, mind täitis kirjeldamatu õnnetunne, kirjutab aris oma mälestusteraamatus. 25. aprillil 1939 toimus alis papsi debüütplaadi artistina Sonora plaadifirmas looga jootlar Flicka joodeldaja tüdruk, mille alis isa oli kirjutanud paar aastat varem. Alis Paps meenutab, et ta teenis kolm nööri plaadi pealt ja 84404 plaadimüügist sai ta ainult 2419 krooni ja 32 sööri. Alis kirjutab, et täna sellele mõeldes kasutati teda lihtsalt ära. Tõeline filmidebüüt leidis aset 21. detsembril 1940 filmiga Swinging magistern, mis oli talle suureks läbimurdeks lauljana. Filmitähena ja noorte võrgutajana. Filmivõtetega poldud veel alatud, kui juba leidsid elavad arutelud aset. Järgmisel päeval pärast esilinastust kirjutas ajalehe Dagens Nyheter retsensent, et ta läks filmi vaatama pahade aindustega, kuna tema arvates käis üle Rootsi svingi katk, mille ulatus oli saanud rahutuks tegevad mõõtmed. Kuid retsensioonis kasutas ta selliseid sõnu nagu meelelahutuslik, hästi tehtud. Tore, isegi vaimukas ja tsiteerin väikest svingi tüdruk alis. Paps Nilsson on võluv filmileid. Ajalehte Stockholm. Stiidingen arvas, et kui sellest filmist ei tunta rõõmu, siis ei olda päriselt terve ajalehte. Närke salle, han, ta kirjutas nii. Svingi üle vaieldakse ju palju. Aga see viis, kuidas seda esitab alis paps peaks rahuldama ka svingivihkajad. Kuid keegi rahvakooli direktor kirjutas, et nii kaua, kui tema sõna maksab ei mingit neegrimuusikat tema koolis. Üks on veel. Langeda. Film Swing magistern päeva kohastas ka küsimuse, kas su hing on ainult moetrend, mis peatselt kaob. Küsitleti rida muusika inimesi ja nii mõnigi ütles avameelselt, et sellest veidruses pole poole aasta pärast enam jälgigi. Svingi. Tüdrukud on kasvatamatud plikad, kes peaksid saama hea nahatäie ja keda tuleks koolipinki tagasi saada, arvasid ühed. Teiste arvates oli Rootsi kultuur hukatuse äärel. Üks preestritest arvas, et kõik puusi hõõritavad papsid meelitavad noori kirikust eemale. Kui kohutav, siis svingi magister tõepoolest oli. Rootsi televisioon näitas filmi peaaegu 60 aastat hiljem ja seda õnnestus ka minul näha. Film on kergesisuline ja lugu koolitüdruk Ingast, keda mängib alis paps. Kooli direktor, aga ta lööbek keelab Ingal svingi laulda, kuid Ingalon toetajaid, kaasa arvatud muusikaõpetaja Bergman ja nende heakskiidul esineb ta džässiklubis Shanghai. Kuid hinga, paljastatakse ja direktor keelab tal esinemise sügisesel koolipeol. Peo päästjaks osutub direktori vend füüsikaõpetaja Carlota Lübeck, kel mustkunsti demonstreerimise ajal õnnestub kangekaelne õde nõiaväel kaduma panna. Kui direktor kuule bingot laulmas, sulab tema kangekaelsus ja ta laulab kaasa svingit magister refrääni. Paljudele tolleaegsetele kriitikutele oli selge talis. Paps oli rootsi juudi kaaland, kuid erinevalt oma Ameerika eeskujust oli ta vaidlusi äratav noor Soidol, keda peeti ohuks noorte vaimsele tervisele. Kui tuua võrdluseks tänased filmid, moetrendid, staarid ja nii edasi, siis alis paps ja sving olid lausa süütuse etaloniks. 1940. aastal saatis teda suur menuplaadiga vooradkeng, mida müüdi 30000 eksemplari. Nädala ajakiri alles kuulutas välja võistluse sobiva filmi süžee leidmiseks järgmisele alis papsi filmile. Paljude arvates olis vingit magister, tema debüütfilm, kuid tegelikult oli alis paps mänginud juba kaks aastat varem filmis pliks dokt. Tunne oli alanud alis papsi hüsteeria mitte ainult Rootsis, vaid ka Taanis ja hiljem veel rahvusvahelises ulatuseski. Džässiringkondades hinnati teda kui professionaalset džässilauljat. Kui džässiajakiri estraad valis 1941. aastal aasta eliitorkestri, siis oli endastmõistetavalt sele solistiks kallis ja seda kolm aastat järjest. 941. aastal lõi ta publikurekordi rahvaparkides ja spordihallides üle kogu Rootsi. Samal aastal alustas ta koostööd džässmuusiku Charlie normaniga, aga populaarsuse medalil oli ka teine külg. Debatt noorsoovõrgutajast sai veelgi suuremat hoogu. Juba 1942. aastal oli alis võtnud üle perekonna toitja rolli ja teenitud raha eest ostis ta Endale emale, õele ja vennale. Suurema ajad Anderlechti linnaossa Stockholmis. Samal aastal mängis ta kahes uues filmis Trallitav tüdruk entrallande Jenta, mis oli peaaegu nagu dokumentaaljutustus temad lauljakarjäärist. Teine film oli voo Radceng, meie kamp järg samanimelisele raadioseeriale. Üldse mängis ta aastate jooksul kokku Üheksateistkümnes filmis. Aga siis tuli armastus. 1944. aastal abiellus ta lipnik Nils Ivašeblumiga. Aasta hiljem sündis neil tütar lilleba 48. aastal poeg laaž ja aasta hiljem tütar tykki. Alis vapsi eduni reklaamipõllul, kui artistina jätkus. Tema plaadid, müüsid nagu soojad saiad nii Rootsis, Taanis kui Saksamaal. 1957. aastal kohtus ta Sven Rasmusseni õldrik Neymar niga Stockholmi Teatris. Folkan Reviews Evegreens. Kolmikust sai väga populaarne trio suvidens, kes esines muuhulgas. Võib-olla kõik ei tea, Edalis paps esindas ka Rootsit Eurovisiooni lauluvõistlusel 1958. aastal Hollandis ooke käenhardi looga lillažannan päike, täht, tulles üheksa maa konkurentsis neljandale kohale. 1966. aastal hakkas ta esinema kirikutes ja aasta varem oli ta koos tütre Titiga saanud ajalehe Expressen auhinna. Kui parimad naismeelelahutajad televisioonis. Kolm aastat hiljem tulid trios või teinud siis veel kord kokku turnee esinemisteks esineti ka 1969. aastal Nobeli peol. Aasta hiljem anti talle Muusikaakadeemia medal helikunsti edendamise eest ja 1972. aastal nimetati alis paps õukonna lauljaks. 1969. aasta detsembri lõpus sõitis alis koos Nils Ivariga kolmenädalasele puhkusele Hispaaniasse Costa del Soli. Neli aastat hiljem otsustasid nad kolida Ki sinna, kus nad elavad praegugi. Kolimise põhjuseks oli alisi tervis. Pikk lauljakarjäär oli jätnud oma jäljed. Üha sagedamini tabas teda bronhiit ja arstide soovitusel pakkisid nad oma kohvrid ja sõitsidki päikselise kostadel sooli. Öelda, et Hispaaniasse kolimisega lõppes ka alis papsi. Aktiivne lauljakarjäär. Nooruses armastas alis väga sporti, eriti ujumist ja vettehüppeid koostades. Realis mängib ta nüüd golfi. Alis armastab väga klamenkot ja Hispaania balletti. Nende kodu on täis hispaania kirjandust ja videofilme paljudelt reisidelt. Alicil ja Nils Ivaril on nagu öeldud, kolm last ja 10 lapselast. Kuuldud lugu oli Clintoni hitt tõotminefin. Džäss jõudis Rootsi 1900 kolmekümnendatel aastatel. Nimelt külastas 1933. aasta septembris Rootsit kuulus Louis Armstrong kelle kontserdid olid nii menukad, et tal tuli anda veel kolm lisakontserti Stockholmis. Kuid pärast oli ajalehtede muusika arvustajad kohkunud helilooja Yestonestrem retsenseeris kontserte ajalehes ja Boris handes. Shephard stiiging. Laisalt ja lõdvalt verd täis valgunud silmadega ja vehklevate kätega röökis ta mikrofoni midagi arusaamatut. Raputas oma jõehobukeha žestikuleeris vingerdas ja ammus nagu hullumeelne. Ja stanistrene ei olnud ainuke, kes tundis vastumeelsust mustanahaliste muusikute vastu. Kriitikud võistlesid omavahel Amstrongi kehakeele, nahavärvi ja hääle mõnitamises. Kui publik oli vaimustuses. Armstrongi ja tema bändi Chocolate Boys külaskäiguga Rootsi, algas uus ajastu džässiajastu, mis pani alusega uuele Rootsi noorsookultuurile. Clinton ja Goodman olid eelkäijateks tantsulisele 30.-te aastate Tšassile, mida hakati kutsuma svingiks. Swing oli Rootsis ülipopulaarne, niinimetatud Cheterbugist sai menutants, milles noored võistlesid leiutades üha uusi akrobaatilisi tantsusamme. Stockholmis võis kõnelda lausa Twitter puugipalavikust sügisel 1943. Alis paps oli üks paljudest näidetest svingil tõepoolest õnnestus Rootsis läbi lüüa. Ta laulis puhtakujulist popmuusikat, kuid tema esitusviis oli rütmiline jazziliik ja tema saatjateks olid tihti džässmuusikud. Filmis svingi magister, tutvustati kallis papsi kui 16 aastast laulutähte, kellest sai 40.-te aastate noorte iidol. Ta ise on öelnud, et ta õppis džässi laulma, kuulates Ameerika džässiplaate ja neid imiteerides. Teise maailmasõja-aastail tekkis Rootsis mitmeid professionaalseid ja amatöörorkestreid, mis mängisid svingisõda, valmistas muusikutele tõsiseid probleeme. Ameerika džässmuusikud ei saanud Rootsi esinema sõita. Seetõttu Pillelesidki džässi rootsi muusikud, kes nagu Taani kolleegidki arenesid tohutult sõja aastaid. Eriti võib seda öelda Taani kohta, kus võis kõnelda džässi hiilgeajast, saksa okupatsiooni ajal. 1900 neljakümnendail aastail kinnitasid Rootsis kanda mitmed erinevad suunad. Džässis teatud vastuolud, valitsesid modernistid, see tähendab kaasaegse, 30.-te 40.-te aastate ja vana 1920.-te aastate New Orleansi jazzi austajate vahel. Paljud vihkasid džässi, mis pidavat kutsuma esile moraalilangust Rootsi noorte hulgas. Vanemad inimesed ja konservatiivsed olid kindlalt veendunud, et džäss vaid moe kapriis, mis varsti mööda läheb, selle asemel jätkas aga džässvõidukäiku uute stiilide näol nagu viipop. Jabur. See muusikali tihti intrigeeriv, kiire ja palavikuliselt tempoga, mis just hästi ei sobinud tantsusaalidesse. Seetõttu hakatigi džässi pikapeale omaks võtma ka peenemates salongides. Nüüd jook Wellington alis, papson oma mälestusteraamatutes pühendanud ühe peatüki teineteisele. Clinton kirjutab oma raamatus Music is Maimistress, mis ilmus 1907 kolmandal aastal. Et Alisson kõige unikaalse Martist, keda ma tunnen tema koloratuur, sopran, piiramatu Alisson, helilooja unistus, sest tema hääleressursid ja musikaalsus panevad helilooja unustama kõik piirangud, mis enamikel artistidel on kõigest hoolimata. Kellington jätkab. Kui 1968. aastal tuli New Yorgi katedraalis George Jon bändi vain esitusele minu kontsert, sekkan, seiklid, kontsert, siis oli alis minu päästeingel. Alisi puhul ei saa kasutada fraasi üks vähestest välja- valitutest sel lihtsal põhjusel, et ta on ainus omasuguste hulgas. 1962. aasta jõuluajal helistas TV-produtsent Aarne Aanboom ja küsis, kas ma tahan laulda koos do Clintoniga. Küsimus tegi mind hetkeks tummaks, kuid siis vastasin. Sa küsid veel. Muidugi tahan. Esimest korda oli ta kohanud Wellingtoni 1939. aastal. Kund juuk esines Stockholmi kontserdisaalis alis papsali tütarlaste hulgas, kes läksid lavale ja laulsid Chuckile. Elagu tema 40. sünnipäeval. Kõik oli imeilus, valgesse riietatud tumedanahalised muusikud, rõõmu ja Rütt, Tiuki pimestav naeratus, kui ta juhatas orkestrit klaveri tagant ja orkestri ees. Aili Anderson. Orkestri solist oli lauljanna, kes mind kõige rohkem on mõjutanud. Minu unistuseks oli kunagi sama hästi laulda koos Clintoniga ja tema inspireerivate muusikutega. See oli hullumeelne unistus, mis siiski täitus. 24 aastat hiljem kirjutab alis paps oma mälestusteraamatus. Vahepealsetel aastatel oli alis papsi repertuaaris sageli Wellingtoni laule ja koos Bengt halbergiga lindistas ta kolm Yuki laulu. Kyastessettinganud Racing i kotid, väed ja prelüüd Tšuekes. LP plaat Alice and vandebänd, millest sai alguse koostööd juugelingtoniga. Seitsmendal veebruaril 1963 toimuski esinemine Stockholmi tsirkuses publiku ees Ellingtoni orkestriga ja alis papsigolm laulu jäädvustati ka plaadile. Proovide ajal õppisid nad teineteist lähemalt tundma ja improviseerisid koos. Kuu aega hiljem olid juuk juba Pariisis ja küsis, kas ta on nõus tegema LP-s, kusjuures meloodiad võib alis papsise valida. Clinton kuulas koos oma kaasautorivili strei hooniga alisi ettepanekud läbi, seejärel asusid nad neid orkestrile seadma. Lindistused toimusid kaks ööd järgemööda. Alis paps oli enda sõnul õnnejoovastuses ja tulemuseks album Sere näitus või mõnel Tiuki arranžeeringus oli ainult akord. Ei mingit meloodiat. Kiuk hakkas juhatama teda laulus, mis nii-öelda sündis kohapeal. Tiugu näitas käega üles-alla, Jaalis võttis siis vastavalt kas kõrged või madalad toonid. Mõnikord tahtis ta alist, laulaks lahtise suuga, teinekord jälle kinnise suuga. See oli fantastiline elamus. Kuid ma taipasin kiiresti ja täitsin kõik tugikeskused, üks kord jällegi käskist juugalisel istuda klaveri taha ja saata ennast ise lauluga streinš vesither. Kuna ei tema ega pilli ei oskavad seda lugu nii hästi kui alis sise. Minu protesti, et ma pole klaverimängu õppinud, lükkas ta tagasi. Ma ei hooli sellest, minu jaoks kõlab see oolrait. Ja iga kord, kui raadiust teadvustati klaveril mängib Kellington, pani see mind kergelt muigama. Kirjutavalis. Diok tegi talle ettepaneku sõita turneele, kui ta lihtsalt ei meeldinud elada nagu mustlane ja ta keeldus juuksay siiski lubaduse, et kui tal on plaanis teha midagi uut ja omapärast, siis on ta nõus. 1964. aastal esines Youg Stockholmis Greenalundi laval Alisoni tuhandete teiste kuulajate hulgas. Järsku märkasid, juugalisid ja pöördus kuulajate poole ning ütles. Kallis, paps ja mina tahame teile öelda, et me armastame teid hullupööra. Ja hetk hiljem oli alis paps laval ja laulis Sereneid kius või. Seejärel möödus mõni aasta ja 1967. aastal töötasid nad taas koos Andres kaks kontserti Malmö linnateatris. 1967. aasta jaanuaris. Pärast kontserti pidulikul õhtusöögil küsis Diog, kas ta võib kirjutada talle ühe laulu oma tulevase kirikukontserdi vasseiklis kontsert Joe jaoks ja kas alis tahaks sõita New Yorki kontserdi esiettekandele. Alisson oli väga liigutatud ja õnnelik ning võttis pakkumise rõõmuga vastu. Just sel ajal surid juugelingtoni lähedane kaastöötaja pilist Trei hoon ja nii juhtuski, et seikleid kontsert pühendati Pili mälestuseks. Aasta hiljem leidiski kirikukontsert aset New Yorgis Jon katedraalis. Alis sõitis kohale 11 päeva enne kontserti, et laulud selgeks õppida. Üheksa päeva enne kontserti polnud ta saanud Yukilt ühtegi laulu. Alis kutsuti Tiuki õe juurde koju, kus nad vaatasid lähemalt lugusid, millele Chuck oli pannud nimeks keegeedeedee. Tiuks seletas alisele, et laul on nii raske, et isegi tema orkestri liikmed ei tule sellega toime. Alistulisele laulmisega siiski toime kohe esimesest hetkest peale ja nagu ta ise ütleb rohkem tänu oma muusikalisele intuitsioonile kui perfektsele noodilugemisele. Sest mõnel taktil puudus hoopiski meloodia ja Tiuk, laskis Alicil improviseerida meloodiat paari akordi järgi. Järgmisel päeval sai alis kaks laulu. Härran jaa, ool matsin kood, seejärel üks laul päevas kokku kaheksa laulu. Neli neist pidi ta laulma koos meeskvartetiga, kuid oma soololaule ei saanud alis koos orkestriga harjutada. Alis meenutab, et ta oli peaaegu närvivapustuse äärel. Tal polnud aimugi, millised on Tiukil laulude seadet. Mitu takti oli sissejuhatust, kui palju orkester peab alisi laulude vahel mängima ja üldse, kuidas kõik lõpeb. Kuid kontsert oli ülimenukas. Katedraalis oli 10000 inimest ja suur hulk rahvast väljaspool kirikut. New Yorgi muusika arvustajad lugesid alisi Ellington laste hulka. Järgmisel päeval, kirjutas New York Times. Proua paps, rootsi sopran, kes on esinenud Ellingtoni orkestriga mitmel korral Euroopas, võitis endale eile kohaelling taanlaste tipus. Nende instrumentalistina lauljate hulgas, kes annavad Elingtoni ansamblile selle omapära ja kes on ammutanud unikaalset inspiratsioonid Yuki juhtimise all viimase 40 aasta jooksul. Tema hääl osutus võimsaks Ellingtoni instrumendiks. Puhas, mahlakas, hämmastavalt paindlik, soe ja jõuline kogu selle ulatuses. Järgnesid esinemised Stockholmis, Pariisis, Barcelonas, kontserdil kanti üle nii raadios kui televisioonis. Juukja alis andsid džässikontserte Rootsis ja Taanis koos Sven tammusseniga. Svidenstryost esineti Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ja USAs. 1973. aastal kutsuti alis paps jupporti džässifestivalile New Yorki. Ta võis ise valida orkestri ja valik polnud raske. Loomulikult orkester, kes ka festivalil osales. Kolm päeva enne kontserti küsist juuk, kas alis oskab imiteerida trompetit? Nad hakkasid improviseerima tükistus klaveri taha ja mängis Speismeni. Chuckile meeldis, alistasid trompeti, improvisatsioon taas kiidusõnad New Yorgi ajalehtedes ja parim hinnang Yukilt. Beibi Joar meiking, mis taimes. Oled ju ise mängis ja laulis ning alis lindistas selle kaasa võetud makile. Vähesed on kuulnud seda algversiooni, mida alis peab taga kalliks. Kingituseks on seda hiljem laulnud seitsmes kuni kaheksas erinevas versioonis. Samal aastal esines alis koos Chuckiga Londonis ÜRO 25. aasta päeval ja kolmas seikleid. Kontsert oli spetsiaalselt juubeli puhuks kirjutatud. Paar päeva enne kontserti helistas alisele koju, kõne võttis vastu alisi mees Nils Ivar. Kuna Alicil olid salvestused televisioonis seoses oma 50. juubeliga. Chuck teatas etalon alis jaoks paar uut laulu. Nils Ivar vastas, et ta ei julge sellest alisile mitte Kõsatasises. Ta saab närvivapustuse, mille peale Chuck oli vastanud CO2 tassis iisist. Ivar ei rääkinud alisele midagi, vaid sõitis hommikuse lennukiga Londonisse, magnetofon kaasas. Stuudios lindistati uued laulud makile ja kui alis südaöösel telestuudios koju jõudis, ulatas Nelsivar Mac'i alisele, öeldes, et seal on uued laulud, millega ta peab esinema esmaspäeval Westminster häbis. Pingelise töö tõttu telestuudios puhkes alist nutma, kuid kui talilinti kuulanud, leidis ta, et joogilaulud olid oivalised. Sekreid. Kontsert möödus menukalt. Järgmisel päeval anti kokku neli kontserti Malmes ja Kopenhaagenis. Kolm nädalat hiljem tulid Yukilt kiri, milles ta palus alisid sõita Barcelonasse, et teda päästa. Järgmisel hommikul lendas ealis Barcelonasse. Õhtul toimus esinemine suures Santa Maria del mari kirikus, mis oli viimse kohani välja müüdud. Alis arvas, et programm on sama mis Westminster häbis, kuid tegelikult esitati laule kõigist kolmest kiriku kontserdist. Seikleid kontsert, puudus ainult koor. Kontsert toimus ilma eelneva proovita. Alisoni nii solist kui koor, kus see vähegi võimalik oli. See oli Tiugi ja alistas viimane kohtumine. Hiljem helistas Chuck veel mitmel korral. 1974. aastal oli tal kavas esineda kolmanda kirikukontserdiga USAs. Kuid paar päeva hiljem, 24. mail tulid jugi surmateade. Chucki sooviks oli, et alis laulaks tema matusel Haven ja ool Mati kood, kuid alis loobus, kuna tal oli raske kontrollida oma tundeid. Gadjuki orkester ei suutnud oma juhimatusel mängida, selle asemel kõlasid alisi orkester lindilt. Samas katedraalis, kus Yuki soovitud laulud esimest korda olid kõlanud. Käsiidral George Jon sõdi vain. Nüüd jokk Wellington kui alis paps olid Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmed. Akadeemia palus Alicil koostada mälestuseks kontserdiprogramm, mis sai nimeks, kui labium Madli alis kirjutab. Kui ma mõtlen tagasi oma karjäärile ja kõigile neile maailmapaikadele, kus laulsin laule ja siis on need alati rõõmu ja suurt menu toonud. Chuck oli minu õpetaja kogu aeg. Ma kuulasin hoolega iga Ellingtoni plaati. Seitsme kuni kaheksa kuulamise järel olid mul need selged. Mulle meeldis istuda ja kuulata, et seejärel laulda koos saksofoni tega, sisele, tromboonidega, trompetitega ja kõige lõpuks püüda järgida kõiki keerulisi soolopartiisid. Chucki muusika viis mind Raveliitleb S-i ja Stravinski muusika juurde. Stravinski ütles kunagi ühes intervjuus, et esimene asi, mida ta USA-s jõudes teeb on minna haarlemisse ja kuulata Ellingtseni. Muusikas on tähtis kuulata, et õppida. Chuck teadis hästi, milleks tema solistid võimelised on ja ta oskas nende võimet päevavalgele tuua. Mõnikord pani ta küll meie närvid proovile, kuid ma ei tea ühtegi solisti, kes ei oleks temale tänulik olnud. Kõigest hoolimata. 1998. aasta oli kahtlemattalis papsi aasta, kui toimus tema kambak 74 aasta vanuses ja 18 aastat pärast tema viimast avalikku esinemist. Selles oli süüdi alisi kunagine kolleeg ja Rootsi džässi suurkujusid Charlie Norman ja tema abikaasa, kes suutsid alisin öelda pehmeks rääkida. 1988. aastal toimuski viis kontserti täismajadele jätaboris Nortšepingis, Malmes, Jerpingis ja Stockholmis. Massimeedia oli õnnejoovastuses samuti ka džässisõbrad, kes ei olnud alis platsi unustanud. Ja nii juhtuski, et anti veel üheksa lisakontserti ja seejärel veel kuus. Kõik kontserdid olid viimase istekohani välja müüdud alates Malmest kuni öömioni Põhja-Rootsis. Kontserditurneele lisaks andis alis papscolm kirikukontserti Uppsalas ja Stockholmis ja sel suvel võib kuulata alis papsi tema kodulinnas vestele viigis. Alis tapson jätkuvalt meie tõstleidi ossang arvavad üksmeelselt rootsi muusikud. Head kuulajad. Saate lõpetuseks valisin aastal 2001 lindistatud Wellingtoni ennemmele õut alis patsi esituses. Uute kohtumisteni.